Raadio kaks internetis ergaks punkt. Ee. Kuriga reas. Tere laupäeva varahommikust personaalvaksa korri karjas. Kell on natuke viis läbi ja me alustame järjekordset luulesaadet taas täiesti teistmoodi, kui tavaliselt. Saatejuhid oleme, oleme siis meie, mina, Kaur Kender ja mina. Marta Vaarik. Tere hommikust. Tere hommikust. Kiisud. Et on talv. Ilmselgelt Aleksandr Sergejevitš Puškin on talv. On talv, mis teha, maal veel laisalt voodis püsinud, kui tuuakse tass teed. Ma toojalt kohe küsinud, kas on väljas soe, kas lõppenud tuisumäng, kas värsket lund on maas, kumb parem on, kas säng või sadul või mis siis, kui enne lõunaoodet jään sirgu sirvima mõnd vana trükitoodet on siiski tulnud lund, me tõusemegi maast me varsti ratsudel, kes kergelt nagu laast, meil ratsapiitsad peos ja kannul koertekari silmaga terane, et vilksaks jälje vari nii ringi ajame, kuid viimaks lõppenud jaht eest lipsanud jäneseid me näinud kõigest kaht. Ent lõbu küll ja küll on õhtutuul nii vinge tuh, küünal hingitseb miskit nukrat hingejoon mürgist igavust kaob tilga järel, tilk. Vast loekski midagi ei haara tähti, pilk ning kaugub mõttelend ja raamatuma sulgen mu pihku satub sulg muusat, häiri julgen, kuid ta on unine, läheb sassi, sõna lõim näib heliheliga, ei sobi kadunud võim mriimi ülegi, kes tõrk sõnamust hoidub. Värss udune ja külm, jääb oimetuks ja loidub, jutt katkeb, lüüraga vist väsin, otsin muud. Salongi astudes näen, jahvatavad suud. Kas valimistest jutt või vabrik, kõneaine ja tusane, kui ilm on pahur perenaine, kes terasvarrastel välk vilkalt vahel koob ja vahel kaarte laob ning saatust mõttes loob. Kui palju igavust üks luises päevas koos. Kui aga õhtueelse soostatud taos Mil kive, kabemäng meil toanurgas käis sealt eemalt äkitselt üks terve vankritäis majja ilmus memm jõeks, et kaks neidu blondiinid saledad kaks rõõmustavat leidu kui särkas külanurk, mis äsja kõle näis. Ah issand äkitselt, kuis elu mõtet täis neid pilke, millega sind algul kõõrdi kaeti, neid sõnu, milliseid nii ettevaatavalt vaeti siis hargnes jutt olengi mõnus naeria, rokk ja valsikeerutus ja helendama lõtk ja sosin kirglik pilk ja tuisupäised, kõned, see kogemata trepp, need riivamised, mõned rüppe kadunud on äkki neitsi toast eest lahti, rind ja kael ei hooli tuisujoast. Ei, vene roosile, too põhjatormid surma. Ah suudlus pakases, kui sa sellest hurma, mis värskust neidises, kel ümber lumetolm. Braavo, kuri karjas, nendes kuri karjas ja tuli talv, talv kohe varsti läbi. Jumal ole lahke, vedajaks härra, tagasi hoiti. Äkki peaks ka lugema midagi, siis ma loen ka armastusest armastust. Veidi teistsugusest küll. Asko Künnap, mu jumal, kuidas räha mind armastas? Mu jumal, kuidas raha mind armastas, milline kirg, milline pinge all oli see kõik loomulikult varjatud, allasurutud välja paistis vaid flirt pilkude mängu, juhuslikult kohtuti minu isiklikku vabadust austati, aga siis kõik muutus, leek lahvatas, raha ei suutnud end enam talitseda, kuidas ta mind tahtis, tahtis ja saigi ilma eelmänguta raju tööd, varjamatu enesehävituskirg, kaos, valu ja pettumus, et kuidas raha mind siis võttis jaapani valimatutes kohtades lõpuks kõigi nähes ilma igasuguse häbita sülitades, pea kuklas, kõigile ühiskondlikele moraalinormidele. Need olid hullud päevad üle tuurides pesumasina trumli taoliselt poolteist aastat, aga vastuarmastust raha minult ei saanud. Olin lahti muukimatu, kasutasin teda parema puudumisel kargasin teda ainult ihulisest naudingust, ilma vähimagi sisemise tunde. Ta ajuti isegi puhtalt mõnust olla jälk ja teha midagi endalegi vastikut tühist ja tumedat, katsetada enda ja oma lähedaste taluvuse piire ja raha väga püüdis, ta tõesti püüdis võita kasvõi killukese oma südamest, noh, võib-olla isegi mitte südamest. Seda ta ilmselt ei unistanudki, püüdis saada käsu jahtakest kohta mu aju ratsionaalsemas poolkeras kass dist ürt mu koduukse ees, millel istuda, aga ei leidnud seda mitte midagi, vaid tühjus, külmus, retsi, tiivid, suhte väljavabandamine, sellesama suhtega ühe iha järgnenud kassiahastuse, dekadentlik pikendamine varjatud ja siis juba varjamatu põlgus. See oli luuüdini ühepoolne suhe inetu ja tasakaalust väljas vildakas. Nõnda ta lõpuks loobus, loobus jalaks, murtud, kibestunud vihkav. Seetõttu mitte suitsiidne, vaid pigem destruktiivne kättemaksuhimuline. Nüüd pole ta mind aastaid tülitanud raha. Või siiski aeg häälda, kirjutab emaili või saadab mõne ettevaatliku SMSi, lõika veel, kompab ju ikka veel armastab ja vihkab, viimased vist küll juba sügavamalt ja selgemalt kokku panema, rohkem saanud, aga ta lõhn on mul ikka veel ninas, olgugi et käisin Tartus ninaoperatsioonil, olgugi, et olen vahetanud vahepeal kaks korda elukohta, lisanud ära viimse kui vidina, mis temaga koos soetatud sai hoidunute sõpradest vältinud paiku, kus ta Stambundena õhtuti laia, mida, lihtsalt tean teda külastavat. Mu jumal, kuidas raha mind armastas ja kui vähe õieti, et midagi oli muld alla vastu pakkuda. Mitte midagi peale hästi sooritatud vahekorra. Raadio kaks kuri karjas koridore Aleksandr Sergejevitš Puškin, eleegia noorpõlve pidustuste metsik uljus mu meelde pohmeluse jäljed, muljus. Kuid aastatega nagu vana vein, saab kirkamaks ka minevikku, lein. Mind ootab vaev. Mu elumerekallas ja tulevik on tuulte meeltevallas, kuid sõbrad, ma ei taha surra veel, ma tahan käia okkalisel teel ja mõtelda, las mure paisub Maruks. Mu päevadel on rõõmusidki varuks. Aeg-ajalt helinates joobub rind veel, väljamõeldis ajab nutma. Mind ja eluõhtul helkimaleb kuski ehk mulle armu viimne naeratuski. Puškin Marbat läheb edasi. Ma loen siis, sellel oletsime, vanematel meeldis mulle lugeda, kui ma laps olin. See on leelo tungal. Sama laps. Kes lõhkus portselanist, lambad, kes vis liivakasti, vanaema hambad, kesse taadi, taskud kinnine õelus keset soola suhkru sisse sõelus. Kesse Mookis lahti kapi lingi. Kesse pruukis ema pidukingikesse mähkis pliidi ümber nii tikkesse tegi vaibast rullbiskviit. Kas seesama pisike ja paik Ps, kes praegu püüab päikse läike see, kes teab? Ta hakkan eluks ajaks väga heaks ja targaks õpetajaks. Proua ja siis on kuri karjas ja meil on täna siis esimeses tunnis, me oleme Marttiga kahekesi ja teises tunnis on meil siis külalised, et noh, et meil on ta täiesti erilised külalised. Meile tulevad külla kunstnik ja fotograaf, Herkki Erich Merila ja Eesti ilmselt eks kõige originaalsem ja omapärasem poeet Olavi Ruitlane ja Olavi ja Herkki on, on peale pikka Madistamist valmis saanud oma oma ühise teose Eesti edulood. Seda võib vaadata ka internetist Eesti edulood. Ja, ja sellest Eesti edulugudest tulevad nad meile siis meile siis rääkinud, mis seal, mis seal huvitavat on? Sinu eduloost on seal ka paar värssi vä? Paar värssi seal on paar luuletust, mis me Olaviga natuke kunagi koos suvel kuri karjas ürituste jaoks tegime, et kus ma noh, niimoodi natukene olavik Olavit aitasin riimiga võib-olla või on, tegelikult on see ikka 100 protsenti Olavi, et ma olin, ma olin lihtsalt muusa. Haige muusa, alansija Ühe Aleksander Sergejevitš Puškini pesupoisi lugu, eelmine oli nii hea, et kuidas see kõlaski, et mul on välimus ja sul on ajud ja teeme palju rae. Okei, ma loen, Aleksandr Sergejevitš, Puškin, vang magnalan, trellid ja rõske on torn, noorkotkas, mu kaaslane mõtlikult morn, all vanglas vuhinal tiivaga lööb ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb kanal, siis mind vist mõistab mu tundeid, see tusane lind, ta kisas on kutse. Ta pilgus on piin, kui tahaks seda öelda, mis teeme veel siin aeg rutata sinna, kus avarust, näed, kus pilvede peidus lumised mäed, kus teed pole kõrguses kellelegi muud, kus vabana Need on vaid mina ja tuul. Kuri karjas. Raadio kaks korjas. Mon jäär, misantroop. Ütlemata jälk on see lipitsamine, mis on paraku meil seltskonnas tavaline, lihtsalt tülgastav, näib mulle naeratav lõust, kes on kõigiga hea ja püüab kõigest jõust suud mööda rääkida ja kõiki kaisu vaatab ja tühje sõnu teeb nii peaaegu huuled paotab, võrdsel taustamist, väärt näib talle igaüks, nii lugupeetud mees, kui kelm või kehkenpükste sõprust kinnitab ta, laulab teile oodi, mis aga loeb see kõikuid? Täpselt samamoodi, ta kohtleb teisigi. Mis hindan sellel augul, kui nadikaelale saab osaks sama laul. Ei, üks õige mees nii kergest aust ei hooli, ei hakka otsima nii hõlpsalt oreooli, kõige paremgi siis enam rõõmu ei tee, kui igaühele saab võrdselt osakse, kui puudub eelistus aul pole õiget kausta, kes austab igaüht, see kedagi ei austa. Et teelgi on respekt Me moodsa pahes. Tont võtaks veel kord. Ei, te pole minu mees, ma põlgan viisakust, mis heidab ühte patta kaasinimesed, kõik väärtust arvestamata, vahe olema peab. Ma nõuan selget keelt, kes kõiki meelitab, on mulle vastumeelt. Proovin siin mul jääri abil sisse elada. Aga tulistan parem seis piiri näiteks võiks pidada. William Shakespeare, kuningas Henry, kuues. Oo, jumal, arvan, elu oleks ilus, kui ma ei oleks, muudkui lihtne. Karjus, kes istub künkal nagu mina praegu ja hoolsalt päiksekella meisterdab. Et näha, kuidas kaovad minutid. Kui palju kulub neid, et täis ekstund. Kui mitu tundi moodustavad päeva, kui mitu päeva teevad kokku aasta, kui mitu aastat kestab inimelu? Kui see on teada, jaotan aja ära, nii mitu tundi Pämma karja hoidma, nii mitu tundi, peame puhkama. Nii mitu tundi, jäägu pagaks palveks. Nii mitu tundi meelelahutuseks. Nii mitu päeva on utatiined nii mitu kuud ja poegimiseni nii mitu aastat, kuni Sandma pilla. Nii, minut tund, päev, nädal, kuu ja aasta, kõik kulgedes, nii nagu loodus seadnud fikshalle juukseid vaikse hauapool. See aasta oleks elu magus. Praegu pole muusikat. Raadio kaks ja kuri karjas ja selliselt lehelt nagu Saumm leiate Robert kurvitsa esitamas Richard kolmandat Gloucesteri monoloogi. Ja kuna see nii huvitavalt, nii perfektselt tehtud, siis ma arvan, et kuulaedasaummi lehelt praegu koos kuri karjas. Saum Robert Kurvitz, Richard kolmas. Kuri karjas raadio kaks jätkub, see oli siis sa ummi külalisesinemine meil Robert Kurvitsale, aitäh soomile, aitäh. Ja nii edasi, loeme. Fernando pessaa magnificat. Millal saab mööda see seesmine universum ja mina, mu hing, millal tuleb mu päev, millal ma ärkan üles ülevalolek, kust ei tea. Päike kiiskab kõrgel, võimatu vaadata. Tähed vilguvad, külmalt, võimatu kokku lugeda. Süda tuksub mujal võimatu kuulata. Millal saab mööda silmateatrite draama või see draamata teater. Ja mina saan koju, kus, kuidas, millal? Kas, kui sa vaatad mind elu silmadega, kes sul seal põhjas on? Tema on tema, tema käsutab Joosua kombel päikese seisma, märkan. Ja siis saab päev. Naerata unes muing, naerata, hing saab päev. Fernando peast soe, see on kuri karjas. Kuulan muusikat. See oli naise ja see on raadio, kaks kuri karjas ja laupäeva hommikune luule saada. Vahepeal satun lugema ajalehmi ja internet. Ja minu arust on viimasel ajal üldse nagu iga paari kuu tagant popsetab välja mingisugune kirjanikuhakatis, kes kiljub lehed, teised issand jumal, et ma olen invaliid, et mul on puue, palun andke mulle raha, et ma saaksin oma puudega elada. Et see on kurb ja siis, ja siis on sellised uued, sihukesed uus Tuglased. Need, kes räägivad põhiliselt sellest, et kivised ning ma pean silmas siin, et, et Eesti rahvaga kõik läbi, et kõik on lollid ja keegi enam ei loe ja keegi enam ei loe. Luulet. On Kivisildniku üks koli Tallinnasse minu arust minu ümber, kõik inimesed loevad luulet, isegi seda ei ole vaja arutada, et kas sulle on tähtis või kas luulet tasub lugeda või või ei ole ju nii, et. Kui me arutasime seda, et iso täna selles esimeses saates koos teeme, siis ei olnud ju küsimus selles kust leiaks ühe luuletuse, mida tehakse, et noh, ikkagi mõte oli see, et noh, nii palju neid luuletusi, mida siis üldse lugeda, eks ju. Ja, ja eriti mõttetu tundub see, et, et hakata kuidagi jaurama siin, et miks luule tähtis on moodne noh, on mis siin ikka seletada? Loemmarjäärib eluliselt tähtis, eluliselt tähtis on nagu kunst, nagu nagu kujutav kunst ela, elad ilma selleta ilma luule, mina ei oska üldse öelda, saad, kus sa saad selle raha armastuse loo ilma selle Asko Künnapi tekstita ära rääkida, niimoodi. Nii ökonoomselt efektiivselt ei saa. Aga seda on palju, abioskusest on palju abi oska, tuleb kutsuda ka, kusjuures ei olegi kutsunud. Et Asko, kui sa mind kuuled, sime, palun kutsume sind järgmisse saatma. Kas ka tuleb meile kella? Palun, mõne luuletuse? Mul nii hästi ei ole, jälle nende luuletustega, kui sul tundub tootsid nii vähe raamatuid. Aga aga räägime sellest, mis saates veel edasi, see tuleb teised ansambel külalised Eestis kõige originaalsem, kakskeelne poeet Olavi Ruitlane ja, ja, ja rahvusvaheliselt väga tunnustatud, väga-väga huvitav kunstnik, fotograaf, Herkki Erich Merila ja nende projekt, nende ühine raamat siis selline kunsti ja luulealbum, Eesti edulood, mille kohta saate infot Eesti edulood. Lehelt on siis nüüd just juba mõned päevad üleval, hooandja ees. On selline huvitav sait, kus siis erinevad kunsti ja kultuuriprojektid saavad, saavad selliste rahva raharahastust taha ja, ja tundub, et sel projektil läheb seal väga hästi. Kõik saavad, kõik saavad hoogu anda jah, et vaadake siis palun Eesti edulood poee, sellest me veel räägime järgmises tunnis pikemalt ja vaadake juba hooandja. Et siis teises tunnis jõuame poeet Olavi Ruitlane ja kunstnik Herkki Erich Merila, nii et siis te tunnete, et teil on juba südametunnistus puhas, et te olete juba sellele projektile hoogu andnud ja sellest võib-olla täpsemalt aru saate neid ise, millest me rääk, see on selline asi, et sa saad ise katsuda. Ja siis eriti meie, need pääsed neile lähedale. Absoluutselt. See vastab muidugi tõele, pääsed neile lähedale. Et ma ei tea, mis mind ikkagi selle jutu peale luuletust lugeda praegu ei tahtnud ja mul ei ole ka midagi öelda. Kuulame muusikat, see selles mõttes kuulajatele ka, et Marta muusika on tegelikult kogu aeg selle saate väga orgaaniline osalenud, et kui me proovisime niimoodi, et mina valin muusikat ka siis noh, ma valisin Eminemi kõigi kolme loo vahel, mis mulle meeldivad ja see millegipärast ei olnud ees muutunud eriti populaarseks ma väga harva, kui ma saan tõsiselt vihkamiskirju, aga ikkagi kolme Eminemi tuleb ikka ära. Hoopis keerulisem on neid lugusid valida siin kohapeal. Need on palju lihtsam sulle saata ja siin on need ette mängida. Aga sa võid niimoodi teha, et, et sa nagu enne saadet nagu Vali välja ja siis mina ütlen, et need on sinu tehtud. Pane järgmine lugu ja siit tuleb kuri karjas. Raadio kaks. Kirjutan eesti folklorist, filoloogiateaduste kandidaat, humanitaarteaduste doktor, president Arnold Rüütli abikaasa. Ingrid Rüütel on kogunud ja uurinud soome-ugri rahvaste rahvalaule, muusikat organiseerinud rahvusvahelisi teaduskonverentse, koostanud ja toimetanud materjalide uurimuste kogumike korraldamisega, jälgaskimine osalenud kultuuripoliitikat. Juhendanud diplomi-magistri- ja doktoritöid. On avaldanud paar seda uurimust, koostanud kogumikke heliplaate soome-ugri rahvaste muusikast. Ärge küsige, mis tunne see on. Mul oli seljas poolpikk tumeroosast siidist kleit. Kloori ma ei soovinud ning kleidi õmbles üks vananen. Rahunen peo pidamiseks polnud. Istusime pärast tunnistajatele natukene kastani tänava ühiskorteritoakeses. Covid hülgekindlus, mis on? Kuri karjas ja peale selle. Tõnis külas Herkki Erich Merila ja Olavi Ruitlane oma uue luulekunstialbumiga Eesti edulood. Meil on loomulikult täna ka esimese tunni lõpus, nagu alati. Maestro sinu, arvas papa Andrus Vaarik buduaari. Aga tal on selline eriline päev. Püha isa, püha isa loeb Vodleri, aga ma arvan, et täna laeb püha tütar ka. Proovin. Vana raibe et millalgi sa selle ära peaksid lugema. Aga seal mürgel massin, mürgel vast siin, kellel oli viimane kontsert, elu viimane kontsert, kahjuks saime siis Berliinist. Ja kogu nende seni tehtud muusika saab minu arust kuskilt alla laadida, ma proovisin ka, aga mul ei õnnestunud. Ma loodan, et teil õnnest Ma näen ette Betti Alveri luuletuse, mille Betti Alver kirjutas mulle ja saatis selle isiklikult mulle emailiga. Petisin Betti Alveri tunud luuletus ühele hullule. Betti Alver räägib seda mulle. Sa tulid siia kurja tähe all, et palju ihata ning surra seegis. Kuid sinu veres helendav metall ei sula kannatuste mustas leegis. Sul pole midagi, su peod on varas, nõtke taga laisad, su teod on tegemata teod sama see, mis ammu raisata. Mis läheb sulle korda veel maailma mesilaslik tarkus, mis teeb see meega, kelle keel liig raskes magususes parkus su vaimu tume rooste sööb käed, kerjad koorikust ei põrku, kuid relv, mis sinu rinda lööb, lööb võitmatusse hõbevõrk, kui su hing on ihus kuumav lõik täis kärbseid, kõdumist ja katku. Et sinus aga murduks kõik ei selleks piinasid, ei jätku. Ma tean sind rabaks piksele, kui saaksid ahelaist kord vabaks, sest muidu nagu leeki, mõõk, su mõte, välku ennast tabaks. Betti Alver nägime tulemas, et ma nagu väga ohtlik valgule ja muudele asjadele. On raadio kaks kuri karjas Mägalomaania eri. No ma. Ma seriaali kaks, mis lugu? See oli küll selge, aitäh. Nõuga. Hull. Ollg õlg. Nii, ja ma arvan, et need on küll. Aga eks see aeg käes, kus, Marta, palun, palun, et sa proovid seda raibet, see oli suvel hästi äge. Kui sa seda raibet lugesid, seal kuri karjas selle hästi ootamatu ja, aga see oli väga äge. Charles pollar räive. Meenutage mu hing seda asja, mida nägime õrna suvehommiku soojas raja käänakul, Yaletu raibe vedeles oma kividest külvatud voodis, sääred sirakile õhus. Kui Tiirastele naistelgi kuumalt tilkumas mürgist higi lahti, lõi ta seal küüniliselt ja muretult oma haisusid uhkava kõhu. Päike kiirgas ja kuumalt küpsetas roiskumist nagu selleks, et praadide valmis sajane tagasi kinkida. See suure looduse looming, mis ühte kord pandud. Ja taevas ülevalt vaatas ta vägevat luustikku nagu pärani õide löönud lille ja lehk oli sedavõrd tugev, et sinnasamasse rohule te pidite minestama. Kärbsed suminal kihasid kääriva kõhu peal, kus mustade või ka täna tuli vaklasid veniva meenov voolates mööduda elusaid Pulste. Kõik see tõusis ja vajus, kui aeglane lainetus viisinal korraga tõukus näisse kere kui kellestki täis nagu puhutud elas, sigines juurde ja veelses summ tegi kummalist muusikat nagu tuul, nagu voolav vesi või nagu tuulamis sarjas ühtlase rütmiga keegi raputaks viljateri vormid kadusid, said veel vaid unedeks kui visand, mis aeglaselt valmib ununenud lõuendi peal, mida kunstniku käsi lõpetab veel ainult mälu järgi. Seal kivide varjus ükse emane peni ärevalt meid põrnitses tigedalt pilgul luurates hetked kontidelt uuesti pureda. Kuulge, mis just oli hambus. Ja ometigi teiegi saate kord selliseks, nagu sa jäledus, see jubetu nakkuse kolle, teie, mu silmade täht, teie, mu loomuse päikene, teie, mu kirgia, mu ingel, jah, selliseks saada ograatsejate valitsejanna pärast viimaseid sakramente, et kui rahu ja suvede õitsemise alla te lähete mädanema, kes konte siis öelge, seal on minu kaunitar nendele vakladele, kes suudlused söövate hoolt, et alles hoidsima kuju, jumalikku essentsi oma lagunenud armastusest. Kuna see oli barjäär ja Tõnu Õnnepalu tõlkes kurja õied ja raibe ja nüüd muusikat ja siis maestro Andrus Vaarikut veel kord läheb ja siis varsti ongi uus, tundis, meil ongi juba külas Herkki Erich Merila ja Olavi Ruitlane, kes räägivad oma uuest raamatust, ainult noogutan. Raadiokuulaja seda ei näe, aga teatud tüdrukud noogutavad niimoodi, onju, poisid võivad nõuda? Nagu Indias ja ma ei saa seda selgitada raadiokuulajatele. Et poisid nii ei loovuta. Mõned augud on täpselt nii, nii nagu tüdrukud, jap. Muusikat. Sort nii külalisvõi on seal veel mingi hala panema, muidugi mingi jalgu. Seed non, sa teada. Veider jumalus tumeruske kui ööd ihu, lõhnadessegi muskuse, Avalla, mõne saatana töö, savannide Fausti sigitis. E-pirni küljele lõid mustade keskööde laps. Ennem kui kappima veini, oopiumi ei ma hüüdbanzu suueliksiiri, kus armastus sädeleb. Kui mu ihad su poole on teel nagu karavan siis su silmad on kaev, kust mu ängistus joob. Oma pärani silmist hinge võrretet akendest oo, halastamatult eemal. Ära heida nii palju leeki, siit. Ma ei saa sind kuidagi emmata üheksa korda kunstiks. Kahjuks. Et murda su julgust võitluses võitasinud all põrgus voodis, muutuda pose piinaks. Oma lainena liikuvast pärmute kleidis paistab ta isegi kõndides tantsida nagu vibajats, jõud, keda pühažong löö oma keppide otsas rütmikat vähenutab. Nagu kõrbe morn liiv ja sinine taevas, mis kumbki ei tea meie kannatust. Nagu merelainete lõputud võrguta, ükskõiksed liigub voogates. On võluvastmineraalist lihvitud tema silmad. Ja selles imelikus sümboolses loomuses, kus plekitu ingel on segi antiikse svinksiga kus kõik hambaid kuldvalgus, teemandid, teras, kasutud taevakehana sädeleb igavesti viljatu naisega. Külma Eeessteetlikus. Üks. Kuri karjas. See on raadio kaks kurgi harjasselist viidi Keybril ja meil on siis külas esimest korda meie luulekunsti saate ajaloos dantali. Originaalsem poeet Olavi Ruitlane, tere, Olavi. Tere. Tere, aur Iisre, kindlasti minu, Marta kõige huvitavam ja olulisem kunstnik, fotograaf Herkki Erich Merila. Tere ergi. Tere. Te. Olete saanud just valmis trükivalmis oma ühise teose Eesti edulood ja selle Eesti edulood. On siis teie teoseid tutvustus üleval? Rääkige sellest teosest, räägi, Olavi, mis tekstid, mis asi see on? No mis see on, see on niisugune asi, et mul nagu vahepeal oli vaba aega ja ma hakkasin oma inventuuri tegema. Ma ei ole aastaid üle vaadanud, ma ei ole neid kokku panna, ei ole luu peale mõelnud. Ja nüüd ma tegelesin paar nädalat nende teksadega ja sain kokku aukartus taratava hulga. Ja siis kui palju alguses rohkem, aga kui ma nüüd raamatu jaoks tuulisin, siis ma osalesin välja osadelt vanadelt tegin ma uustöötlusi. Kirjutasin juurde spetsiaalselt väga palju, väga palju uusi tekste. Et siduda neid vanemaid ja uuemaid asju. Ja siis mul oli nagu kindel plaan, et ma olen niisugune juba nagu pool elu ära elanud, mees. Et üks etapp elust nagu on ja loomingust on selles staadiumis, kus tuleks nagu kriips vahele tõmmata, et see on siis nagu sinu valikkogu see valiku ütleme valikuga, sest niikuinii ma valisin Kui kõige esimesed luuletused, mis selles kogus on, et millal? Edulood algavad Eesti edulood algavad. Minu endaga, see oli Eestile suur edu. Tegelikult mu luule algab ka iseendast lapsepõlves, kuskilt väga kaugest ajast nagu pärit mälestustest kirjaga siis ma nüüd panema aastal 97 98 seitse ilmus ka esimene luulekogu, üheksa aasta pärast seda veel kaks ilmus teine luulekogu ja nüüd on aastaid aastaid aastaid nagu ei ole muffigi ilmunud. Ja nüüd on nagu parandatud ja oligi nii, et ma läksin selle pakiga nagu heauskselt nagu Herkki juurde. Et saada Erkki käest mõni mõni nagu vahva pilt sinna sisse, et et äkki on nagu vahva või. Aga siis, kui me siukene, niisugune kurioosum, eks panime nagu lihtsalt suvaliselt mingid Herkki pildid kõrvale, siis siis ma siis ma sain aru, et need pildid on nii võimsad, et need oleksime kogu pilbasteks löönud. Siis jäi, jäigi ainuke võimalus, et võta heki võrdväärselt raamatusse kaasa ja panna need pliidi, läbimõeldult ja koguteost kahepeale kokku mõelda. Ja seda me oleme nüüd viimased ajad sobitanud, paiguta, tänud mõelnud selle üle teinud ja ja see tulemus on nüüd selline, et raadiokuulaja ei näe, aga, aga mul on suu nagu lahti. Mul hingamine on see, see on üllatavalt võimas tulemus, mis on saadud. Erki sinu pildid, söögid sinna hulga uusi pilte ja, ja, ja, ja kuidas sa lähtusid sellest, et see Eesti edulood sai? Et ma kõigepealt tänaksin olavik komplimendi eest ja selle võimaluse eest et ma ise olen teinud ka nagu selle valiku pigem nagu selliste piltide seast, mis mis on ise nagu luulet, klused materjal on samuti päris pika aja jooksul ja mõnes mõttes võtaks ka nagu minu loomingus mingisuguse perioodi kokku. Ta on selline tunne, mul on olles natuke seda näinud ja nüüd on see projekt siis tegelikult antud sõpradele ja toetajatele ja, ja, ja, ja meie kunstiarmastajatele hooandja ees. Jah, see nüüd üleval ja see on juba saanud minul ka hulga hunnikul juhe Ameerikas, jah. Et kõik inimesed, kes, kes te meid ka siis kuulata, vaadake siis hooandja ees seda, seda Eesti edulugude projekti. Aga see kunsti ja luuleraamat ei ole sugugi mitte ainus asi, mis selle asjaga sünnib ja mis seal veel on, seda me kuulame siis peale seda, kui mardamine jälle pannud muusikat. Oodake, poisid. Siit tuleb. Noor räppar Tommy. Ma arvan üks noor eesti poiss, kes on sama suure südamega asja juures nagu teie, meie kallid saatekülalised Aga räägime sellest edasi, et hooandjas on kirjas, et raamatuga koos tuleb ka näitus hotellis Palazz ja, ja tuleb ka selline mingi sündmus, töö, kuri karjas, sündmus, tööd, et selles mõttes, et noh, saavad, saame ka meie seal mingisugust Tööd teha ja toimuko luuleõhtu Olavi tuhmub luule, kelle sa oled kutsunud. Ma praegu just just tegelen inimeste kutsumisega ja praegu olen saanud Johan tehkilt orelipoisilt nõusoleku, et ta oma mõnusa lühivormiga pluss kitarriga ja, ja ma loodan, et ta esitab ka mõningaid minu tekstidele nagu tehtud laulud tema poolt. Ja siis on, andis täna mulle nõusoleku Saliis Jarek Kasar nohu, rahunenud. Bravo, Jarek Kasar, meie kuri karjas kõige suurem sõber jah. Ja nüüd ma tegelen, tegelen tegelema, aga, aga, aga ma, ma usun. Mida ma ei usu, et ma tean, sinna tuleb, tuleb, tulevad, kõige paremad, kõige tugevamad räpparid, luuletajad, pillimehed, laulu, kõike, kõike, kõike. Ja see on päris enneolematu, et selline selline luuleüritused tõesti toimuma nagu Tallinna epitsentris, et Tallinna epitsentrist Palazzo hotellis saab üheks õhtuks selline luule pühamu, et kell üheksa ma saan aru, algab see õhtu ja sinna ja sinna saavad need inimesed, kes on siis hooandja kaudu Eestisse tulla. Projekti toetada võib öelda kindlasti tselluloos sünnib siiski ka tänu ürituste sarjale kuri karjas. Sellepärast et kogu see power nagu, mis eelmisest suvest talvest läbi on kulgenud siiamaani see ei ole mind veel jätnud, nagu et tegelikult on see põhjus, miks ma tunnen seda raamatut on praegu vaja ja miks need inimesed tulevad kokku ja, ja miks see saab olema sama võimas või veel võimsam kui ta. Nüüd oli meil seda ürituste sarja lõpetades. Ja see on ka muidugi natuke ka sama põhjus, et Mikserki pildid seal on, sellepärast et Erki ja, ja Peeter lauritsapilt oli kuri karjas. Noh, ma ütleks praktiliselt altarimaaliks suvi läbi, seal oli stroon, kus poeedid said istujad ja mis selle pildi nimi oli Herkki, see tuli kumust peituda, selle meile. Suur, aga suur, aga just sellises teestuudia vilt suur, aga kolm korda kolm meetrit või täiesti pöörane. Pööra pööraselt suur ja aga Erki, et see näitus tuleb ka täiesti erakordne, et see on siis ainult üheks päevaks, üheks ööks on see palassis näitus üleval, et, et on sul juba praegu selge, et mis suunas sa mõtled teha ja mis, mis asja sa mõtled sinna näitusele panna? Kunst tuleb kapist välja. Kui kaua te kapis on olnud? Eks ma mõtlen praegu, millised pildid nagu sinna valin, milline oleks sobilik vorm, kui suured, kui palju. Eks see üks öö ja ja nagu selline üritused, erakordsus ja lühiajalisust nagu dikteerivad ka vormi. Ja see on väga tore, erakordselt tore, et Palazzo dell sellega kaasa läksime ja plats hotellis on ka suured muutused joovet, et hotell on lõpuks lõpuks jälle eestlastest omanike käes. Efften kapital. Ethan ostis selle ära ja ilmselt sellest ka see kõik, kõik need muutused ja pluss noh vanasti oli koju tagasi, valesti oli koju tagasi ja Palazzy suhtumine on väga tore, sellesse asja on, et aga, aga mul on veel hulk küsimusi. Aga Marta, palun mängi muusikat, teen niikaua kui muusika mängib, vaadake palun hooandja lehel Eesti edulood või siis Eesti edulood lehel. Püreed kuri karjas ja raadio kaks ja meil on külas Herkki Erich Merila ja Olavi Ruitlane. Ja Saadet juhivad Marta Vaarik. Orge. Ja me räägime Herkki, Erich Merila, Olavi rotid, uuest projektist ja finalisti edu ja mina tahaks rääkida külalisena, kui mõnus on olla. Ainult ainult veel mõnusam olla, olla saate kuulajal olla sel ajal, kui mina puhkasin, ma kuulasin seda saadet. Tõeline kergendus oli. Aga tuleb tunnistada, et te olete toredad külalised teekonda päris lihtne, mul on niisugune noh, et nagu on teada, millest tuleb rääkida. Me oleme nagu saate kuulajad. Saate kuulajail on kõik lihtne. Kuri karjas on alati olnud segu sellisest mitmest mitmest erinevast distsipliinist või sihuke multidistsiplinaarsus on alati kuri karjas tugevam pool olnud, et selleks ei ole vaja kuskil mingit doktoritööd teha, et et saad aru, et muusika, luule ja video ja pill ja kõik koos toimib palju paremini, et kui ma seda hooandja lehte loen siis on niimoodi, et olen 11 eurot enam, kui toetad siis kingid Te toetajale kunsti ja luuleraamatu signeerida mõlema autori signatuurid loomulikult hindamatut raamat hulga odavamalt, kui ostaksin poest, et see on lihtsalt siis neile, kes tahavad lihtsalt saada sinu luuletus, jahed ja Herkki pildid raamatu kujul ja kes tahavad seda kodust rahulikult lugeda siis teine Ma vaatan, et ta lihtsalt sinna edasi tuleb veel väga huvitavaid asju, ma sellepärast laenud ette, et te olete 19 eurot või enam kingite neile kunsti ja luuleraamatu signeeritud maleva autori poolt ja sellega siis käib kaasas ka see kutse sel üritusel, kuhu sa oled kutsunud kõik need dipoeedide tippräpparid ja kes tulevad, teevad täiega. Mul on palve, äkki sa kutsuksid mind, tahaks sinu üksildast last lugeda? Vaata palju see summa oli seal 19 eurot, selle eest ma saan tol ajal selge, ma toetan, eks ole ka toetaja 25 eurot või enam tingimusele kunsti ja luuleraamatuna signeeritud mõlema autori poolt ja kaks kutset tähendab seda, et siis, et, et see on paaridel, et kui on ta paarike tahab tulla, neil on vaja kodus ühte raamatut, lahutust plaanis ei ole, siis pääsuv 25 euroga, ainult see on niimoodi mõeldud. Selge, 35 eurot. Nüüd läheb asi huvitavaks. Et kingitaks kaks raamatut, saadetakse kaks kutset, kuri karjas, Eesti edulavad üritusele Palazz hotellis ja lisaks kuri karjas salajane üritus, saadame sulle emailile kaks kutset üritusele, millest siin rohkem rääkida ei saa. Ma arvan, et see on hooandjas päris esmakordne, et seal auhinnale on asi, millest rääkida ei saa, aga noh, ma ütleks jällegi olles nagu ise ka üks organiseeritud kurjategijatest siis segama väga millegi üle ei imesta. Järgmine pakett on see ilmselt, millega mina seda asja toetan. Son kreisi Eišovlile. Kingime sulle raamat kurja pühendusega saada või kutse ainult salaja selle. Et see on selline inimene, keda ilmselt võimud otsivad ja kes on kurja tegija ja kes ei taha tulla avalikule üritusele, aga tahab hirmsalt osa saada sellest üritusest, millest me rääkida ei tohi, kõik kohal olnud, kus kõik kohal on ja sa noote imelisi 49 eurot, aga edasi tulevad juba tõeliselt nagu väga asjade toetajad, et 149 eurot või enam metseen kunstiarmastaja, tema saab lisaks raamatule kutsetele mõlemale üritusele ka Herkki, Erich Merila signeeritud pildi ja, ja kutse salajasele üritusele toetanud 499 eurot või enam patroon selliseid toetajaid on, juba saab Erki suurema pildi pluss kõik kutsed ja lisaks numbritoa hotellis Palazz ja siin on kirjas ei usu, et sa vajad seda. Huvitav, mis on kuri karjas, plaani inimestel ja siis viimane kõige kõige suurem toetus tõesti filantroobile, kes tegelikult juhib maailma, kingitakse üks raamat pühendusega, lisaks kolm raamatut sinu valitud inimestele kingituseks kaks Herkki pilt, tee 30 korda 40 sentimeetrite, 50 korda 70 sentimeetrit signeeritud Herkki Erich Merila poolt, kaks kutset üritusele palas hotellis Eesti edulood ja kaks kutset kuri karjas, salajasele üritusele ja väga mõnus tuba hotellis Palazz, 10. aprilli üheks jõudis ööbit, ütlete et, et noh, tõesti väga-väga huvitav. Väga huvitav hooandja lehekülg on teil see, et, et tõesti õnnitlenud heidete nii nutika asjaga, nii vaimuka asjaga olete valmis saanud, et see on, see on kõik väga huvitav. Et mul ei ole nagu midagi lisada, et ma kindlasti ka olen üks neist toetajatest ja ma arvan, et selle peale Marta võiks kuulata ühte muusikat, midagi, midagi, siirusest, midagi, mis räägib, aga me muidugi saame teada, paljuga sa toetad. See kontroll olema selge. Uskuge mind, ma alt. Praadi, kas kuri karjas ja. Häälel mani, kas Eesti edulood projekti tutvustusleht on, on, on väga huvitav, et siin on tegelikult näha nagu osad pildid see on siis Eesti edulood. Osad pildid, mis, mis ilmselt saavad ka raamatusse tulema ja, ja mulle väga meeldib, kuidas te olete siia pannud need nagu luulekatked, et see, kes teab ja armastab Olavi, sinu luuletaja, kes teab Erkki pilte, et need siit sealt tegelikult sellise esimese aimu, kui ilusti see asi kokku kõlab, et siuksed Olavi read, et mida ühe korra kuuled, mis põlevad su pähe, et sa seod paelu ja tumedad kingad on veidike kriibitud eest ja ma kuulen teistmoodi hingad nii sügavalt kuidagi sees. See on sul ilmumata, see on tegelikult väga isiklik, väga intiimne tekst, eks ole, jaa, jaa. Ja ma isegi ei teadnud nagu, et kas seda on võimalik raamatusse paigutada, aga ma leidsin koha, ma leidsin ülesehituses selle, selle augu, kuhu ta sobis ja, ja see on väga oluline, eks see võib-olla leidsid Herkki pildi kõrval selle kohe koos asi võttis mingi täielikult teise mõõtme. Sellepärast et ma tõesti ei kujutanud ette, kuidas minu võrukeelseid tekste illustreerida või kuidas pildiga täiendada. Need on ikkagi suhteliselt siuksed, roppused, toored nagu see võru keel on lihtsad. Aga me Herkki suure ekraaniga arvutist leidsime sellist pildimaterjali ja Erkki töötles lisaks mis, no mis on ürgne, mis on, mis on noh, päris päris võru võib öelda. Erki siin on selline ornamentika just inimkehast ja mingitest muudest asjadest sellise tegemine köitnud tegelikult aastaid, et sa oled seda seda teinud mitmeid kordi, et, et see on täitsa huvitav, et see niimoodi ühte kogusse nüüd kokku saab. No see oli jaa, põhjused seda alustatut jätkata. Siin veel sellest samast Eesti edulood, c saidist. Jällegi eks Olavi sõnga ilmuvate luuletusest katke Salid, ilus, õiget sugu, sellest vaikib. Ajalugu. Sa olid sihvakas, kui vaatasin, siis mõnikord mul kihvatas. Ma tean, kuidas seda siin leheküljel lähedasi, aga see on väga-väga ilus nagu aga siin on. Kusjuures ma vaatan praegu, et te olete siia nagu väga selged, niisugused noh, oleks võinud paremini ette valmistada, lihtsalt lugeda seda varem, et see luulekunsti ja luuleraamat siis ongi, et üle 130 luuletuse rohkem kui 30 pilti, pildid ja luuletused otsivad, mis need Eesti edulood olnud on, kuhu need meid viinud on ja mis hindame nende eest maksnud oleme. Et see on selles mõttes, et noh, teadis Olavi luulet, et see Eesti edulood, et see on joodi, väikse nukrusega öeldud väikese kurbusega öeldud Eesti edulood. See kõik on jah, see on oma oma pidi nihkes. Seal on edulugu. Kui sa ütled, sa ütled sellel tutvustaval leheküljel, et see on parim läbilegi minust koguma luuretegevusest üldse? Jah, et, et sellega on öeldud, et see on volikogu, mis mind väga köitis, oli see, kuidas, mida Herkki siin ütleb, et peale seda ma loen, ma loen need ette, see Eesti edulood. Mis on siis selle raamatu tutvustus? Erki Herkki, Erich Merila, ütleksin niimoodi, et nagu Eesti on ka Eesti edulevad ürgne Urban, isiklike kehaline, valuse ilus inimestest. Eesti edulood on keerulised nagu edu alati nagu kõik tähtsad lood, alati. Pildid Olavi tekstid koos vabastasid mind vajadusest midagi sõnadega selgitada või põhjendada. Eesti edulood on tervikuna oleks ja et ma seda varem ei lugenud, muidu oleks julenud Erkid kutsudagi siia veel midagi seletama. Siin on kõik hääldada. Ja siis 10. aprillil on, praegu on siis plaanitud see see see üheööpäevane näitus ja siis üheõhtune luuleritus. Jah, just väga suur faga. Raamatu esitluspidu. See on raamatu esitlus, ma kardan, et muutun seal kontsert peoks, kontsert läheb seal, andsin ma väga eeldan, et ta läheb täpselt selliseks, nagu oli kuri karjas, lõpp, kus olid kõige paremad, kõige tugevamad, kui seal hästi palju rahvast koos. Ja ta 50 inimest kuskil 400 400 sa juba ära. Et ma, ma arvan, et need inimesed, kes olid seal, tulevad ka meile ja see asi tuleb sellise jõuga esile. Vaadake siis Eesti edulood. Saite, Marta oleks järgmine. Mul oleks järgmine soovilugu, sellepärast et kuri karjas ikkagi algasid meile üks meie partner, Jõks, meie kallis tiimi liige Rita Maastik on praegu Costa Ricas ja me loodame, et ta jõuab varsti-varsti tagasi. Ja suve lemmiklugu või ei, see ei ole selle suve lemmiklause, on see, on, see on lugu sellest, et kuidas nagu absoluutselt mitte ühtegi tuld ei ole võimalik süüdata ilma sädemeta ja see on Springsteen Dancing in the Dark ritta sulle tule tagasi. Kuri karjas tere tulemast tagasi. On laupäeva pärastlõuna, kus kõik on just värskelt ärganud ja kõik valmistavad, nagu alati, valmistavad ennast ette selleks, et nagu saada enam-vähem teadvusele selleks, et kui algab õhtul kell üheksa saade programm kus meie kallid kolleegid tiitšikestia Paul Oja ja kriitikal Aga meie oleme siin, et rääkida ergeerisimerilaga ja Olavi Ruitlane ka nende uuest kunsti luuleraamatust, Eesti edulood kuidas selle raamatu või kuidas selle selle teose valgud, mis tunnevad, kuidas Eestil läheb vaadates hooandjat, kus teie raamat on üleval, siis tundub, et noh, vähemalt sellele osale Eestit, mis puudutab teid, läheb väga hästi ja kellele teie korda lähete. Aga kuidas, kuidas, kuidas üldse Eestil läheb? No mis ma tean Eestist, ma tean, ma tean tihti, kirjandusel läheb hetkel väga hästi. Ilmub väga häid luulekogusid. Siin saates on neid kurikarjastele ja mul on niisugune tunne, seal on kuri karjas, on väga suur osa selles, aga ilmub raamatuid ja häid raamatuid ja inimesed ostavad neid. Kuri karjas. Kõige suurem muutus, et noh, et mida nagu 10 aasta pärast eesti kirjanduse tundides õpetatakse, et mida kuri karjas muutis, et kuri karjas muutis seda luulest ja kirjandusest ei pea rääkima, vingumas kõneviisis saab ilma vinguva, kõneviisid on täitsa tore. Nulg on käesolevas ulkonna siis, kui valus on siis kui see on, kõik on läbi, siis on hulga, mille linn ving on siis tööraha ei anta. Vähemalt andja männi, ütleme, meil on hooandja ja, aga noh, kõigil muudel. Aga Meil kõigil Olavi, võro ja eesti keeles luuletamine. Et seal selles kogus on, siis on siis mõlemaid tekste. Kumb su emakeel on? Mu emakeel on võro keel. Ma olen võrokeste võrokeste läbi sündinud, laps kasvatanud ja inimesed vanaema, vanaisa, kes rääkisid nagu võru keelt, kes üritasid. Millegipärast on mulle nagu kirjakeelt peale suruda, mul nagu koolis oleks nagu kergem, et noh, tundus nagu see absurdne, ma lähen kooli nagu võrukeelsena, et tekivad mingid probleemid, aga ka vastuvõtlik, nagu laps on, siis ma omandasin korraga kaks keelt ja ma arvan, et võru keele paremini ja luuletustega on niimoodi, et mis tuleb võru keeles, tuleb võru keeles, mis tuleb eesti keeles. Kirjakeeles, see tuleb kirjakeeles. Need on täiesti erinevad keeled, minu jaoks üks oma hoopis teistsugust jõudu, teistsugust mingid asjad nagu ei sobi kirjakeelde kanda. Võib-olla mõned tekstid nagu, mis kirjakeeles on võib-olla tunduvad labase ja natukene võib-olla natuke vulgaarsena siis võru lihtsus, kodune keel nagu nagu vanemad inimesed on rääkinud minu lapsepõlves siis see nagu elementaarne ja see võtab selle valehäbi või häbi või selle nii-öelda maha ja muudab ta nagu söödavaks kõneldavaks. Herkki, sina, sina jälle sellest samast tutvustusest, mis on see Eesti edulood, mis ma just ette lugesin? Eesti edulood on ürgne, urban, et sina oled ilmselt rohkem surg urbanistlik pool selles asjas. Nojah, ma olen ju siiski sündinud eestikeelses perekonnas aga ma tihtipeale nagu tunnen igatsust millegi sellise ürgse järgi, et võru keelest ma ei saa päris hästi aru, aga vahest lõbustan ennast lugedes veebis ajakirju mõlemas karjala keeles vepsa keeles. Ja sul on väiksed keeled alati väga huvi pakkunud, et ma mäletan, et kunagi Desmond leveliniga kadunud Desmond Leveneniga, kes mängis Bondi filmis, härra kiud, kui me tegime Ühispanga jaoks reklaami, siis tal oli mitmest huvitavast keeles sulle rääkida. Mõistusin mina, kes ma samal ajal õppisin semiootikute kirjandus, te olete lihtsalt lihtsalt vait, sest ma ei teadnud sellest kõigest midagi. Vilistlane. Ma tulen Herkki piltideks seda jõudu, mida see võru keel on nagu võimeline välja andma endast ja ma tunnen, et, et see pilt vastab sellele. Ja see ongi nagu oluline mittesobivad kokku. Noh, niivõrd nii vähe, kui ma sellest endale mul on ka tunne, et see on selline ühest küljest küll täiesti ootamatu, aga, aga mingis mõttes ka täiesti vältimatu vältimatu. Koostöös koostöös siin ja mul on väga hea meel, et see niimoodi läks, on tõepoolest väga suur au ja väga hea meel, et kõik meie sõbrad, kõik kuri karjas, sõbrad, kõik Herkki, Erich Merila sõbrad, kõik Olavi Ruitlane, sõbrad, kõik Marta Vaariku sõbrad ja kõik minu vaenlased kõik koondisse, seda toetava kõverda muusikat palun. Mina rohkem tantsin ja laulan sina, juhi saadet, tantsid ja laulad. E nagu muidu üldse kogu aeg edaspidi lugude ajal ja seal, kus hingamine on paigast ära või sa kohe hakata rääkima. Olavi, sa loed, võib-olla meile mõned luuletused, mõned aga mul oleks nagu ühe praegust, ühe oma emakeelse luuletuse, mis, mis on tegelikult uustöötlus pea, kirjand, Nofretete päev. Ja nüüd näeb ta välja niimoodi. Raamatus ta näeb tõesti välja, aga kui ma nüüd nagu loendada, siis ta ei näe välja. Esa taps mineva jõulus immisse, suuri kõrvuga Nofretete figuurilt alla andnud kaalujälgija sült ja kõrna saivakapi, liha läts tünn soola, Kaidis kaveri päält, vaarao needust, Tutanhamoni asju putsetuma hal õppi, Kiroti külmkapi pääle. Surm, tuled silgutiivul ega ütelegi jääsõda hauda. Putus. Aprillil tulliva vaara sipelgapesa Nuidinampest tõrjub. Fra ma loen ühe Olavit, kui sa lubad ühe sinu luuletuses võib-olla eesti keeles. Mu lemmikarmastusluuletus, palun. Lutsifer, isa Lutsifer, kas kuulsid seda, astu, mis jõudis randa läbi viimse mere kolm tilka jamad armastuse vastu teeklaasiga, ma annaks sulle vere. Aitäh, see on. Üheksa isa Erki pilte näidata, tegelikult me tahaksime Erki pilte näinud, aga kõik te saate vaadata seda Eesti edulood. Seal on osa pilte ja Erki, sul on ka hästi-hästi hea sinu kunstist ülevaate vaadet pakkuv said, see on see Herkki Merila punkt com ja ta on selline poolik, aga ta on siis oli üleval. Ega vist internetis päris valmis, asja ei olegi ühtegi, nii et kumad ees tühikut puudu või. Järel vist vä? Aga see, see näitus, mis sul olijad ja neid pilte, et mida sa natuke ka raamatus kasutatud, kin pakku. Kust see sul pärit on, et, et kui tagasi sellega minna, siis kes meil, see kuulus jaapani filmitegija oli korra salaja selle filmi juurde. Kas see on ainult juhus, et see tundub, et sinna see viib sinna tagasi sellises sellises esteetika juurde või kas seal on küll jah, ütleme otse, eksju, no sa ei saa nagu eitada, aga sealt on edasi sammalt. Ei, tegelikult need polena pildid sidumisest, vaid need on pigem nagu seotud pildid. Et noh, mõte polnud nagu enesest naisi kinni siduda, vaid illustreerida nagu seda tunnet, mis tabab mind igal kevadel koos kollase lumekanga Osamu õigusi ära sulanud. Millised õigused? Ei võima, suitsetada, sisevõima armuda? Jah, vähemalt bussiga sõita? Ei või. Mul ei ole ID-kaart ja mul on, mul ka ei ole kaart. Sellesse kogusse tuleb ka, kas tuleb ka pilti sellest? Homsexoftaimlass seeriast või, või sellest Riilasteid mainis peitub? Maindis ilmselt ei tule, et see, see on nagu niivõrd kogukas teos, et ma võib-olla ei tahaks sealt tegi pilti nagu välja tõmmata. Ja võib-olla ka nagu sellepärast, et samal ajal peaks brilist Teitab Maintseerija ilmuma. Super äitäh, super braavo, prao prao viires tõitab Maindia jopsikov taimlasse, need on kõik ikka täiesti viimase aja lemmikuid üldsegi mulle. See Erki kunst on olnud mulle kõik need aastad selliseks hinge kaitse viimseks perimeetri, eks, et, et need on aidanud ikka väga elada. Nüüd on mul on õudselt hea meel, et te koos selle asja niimoodi ette võtsite oma suure põnevuse ja huvi ja ärevusega ootad, et mis asja täpselt te saate tegema seal selles palasid, mis seal pagassis täpselt juhtuma hakkab. Ja, ja me kõik, mida meie oskame kogu oma abi me teile ka selleks asjaks pakkuma, siis küsi käinud, et meil on tunne, et see asi on seda kõik kõike väärt ja. Ja ma arvan, et kõik inimesed, kes tahavad sinna saada, sest kõigil on võimalus reaalne võimalus restpeost osa võtta Need kõik on siis jällegi hooandja ja Eesti edulood, Erkeeri Merila ja Olavi Ruitlane. Kuulame veel muusikat ja siis tõmbame otsad kokku. Ja seal ei raadio kaks kuri karjas ja meil külas Herkki Erich Merila ja Olavi Ruitlane oma uue vapustava kunsti ja luuleraamatuga Eesti edulood, aitäh, et tulite. Aitäh, et kutsusite. Ja kõik kuulajad, palun siis hooandja poee ja Eesti edulavat. Vaadake, ja kui teil see asi meeldib, kui teil asi tähtis tundub, siis toetage seda ja kohtume teiega kõigiga, siis 10. aprillil seal kuri karjas, ainukordsel üritusel Poolas hotellis ja aitäh marda. Tore on sind lõpuks siin stuudios ja loodan, et järgmisel nädalal teeme seda asja koos edasi ja vaatame, mis kuhu asi viib. Juba hoia mütsi kinni, anname Olavi, läheb paar nädalat puhkust. Ma olen väga tänulik, ma olen tegelema, tegelege oma projektiga, tehke see, tehke see asi äge ja me oleme teiega, me hoiame teile pöialt ja me teeme kõik, mis vaja, et see asi tuleks ilusse. Järgmisel laupäeva varahommikul. Võtame järgmise laupäeva varahommikul ootama, aitäh, et kuulasite ja aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh. See oli kuri karjas. See raadioga.