Täna pakume teile kuulata järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, seekord räägib Andrus Mölder Belgias elavad test alonidest. Luunid tuleneb vanagermaani sõnast Valho ja selle sõnaga Volha tähistasid Germoonid siis kõiki võõraid. Eeskätt tähistati siis sellega neid võõraid rahvaid, kellega kokku puutute keldi keeli kõnelevaid rahvaid ja tähistati ka siis rahvaladina keelest välja kasvanud keeli rääkivaid rahvaid. Ja see sõna vaha on nimetuse andnud Euroopas tegelikult mitmele rahvale ja valloonid. Ja on sealt oma nime saanud. Valloonid elavad Belgia lõunaosas, piirkonnas, mida nimetatakse Vallooniaks ja otse Valloonia on paljude sajandite jooksul olnud romaani rahvaste põhjapoolsem. Alaballoonid on kõige põhjapoolsem romaani rahvas ja balloonide naabrid põhja pool ja ida pool On flaamid, flaamid, kes siis räägivad hollandi keelt ja siis ka sakslased ja nii flaamid kui sakslased on germaani rahvad. Belgia jaguneb kolmeks autonoomseks alaks Valloonia, Flandria ja Brüssel. Pealinn Brüssel on omaette kolmas regioon kusjuures pealinna ei asu mitte nende kahe regiooni kokkupuutealal, vaid pealinn Brüssel on ümbritsetud Flandria Ast. Luunja on väga suur piirkond, see võtab enda alla üle poole belgia territooriumist. Valloonia on umbes 55 protsenti Belgia territooriumist ehk umbes 17000 ruutkilomeetrit suur. No Eestiga võrreldes siis pisut enam kui üks kolmandik Eestist. Aga samas Valoonias elab ainult umbes üks kolmandik belgia rahvastikust umbes kolm ja pool miljonit inimest. Noh, Eesti jaoks muidugi sellisel väikesel maa-alal nii suur hulk inimesi oleks tohutu tihedus. Aga Flandria rahvastiku tihedus on palju suurem kui Valloonial ja Belgial tervikuna, siis keskmiselt on mõistagi gaase rahvastiku tihedus Valloonia suurem. Ja kui me üldiselt näiteks kujutleme Belgiat ette kui riiki, kus ei ole metsa et see on ikkagi väga tihedasti asustatud riik, kus on palju põllumajandusalasid, kus on tööstusalasid ja kus puuduvad metsad, siis Valloonia kohta seal päris ei kehti. Ida Valoonias on korralikud metsad, idapoolsed alad ongi siis ka suhteliselt hõredast asustatud kui palju õnne ka Luunjas neid inimesi, kes oskavad ballooni keelt, neid on täna palju-palju vähem kui see kolm pool miljonit inimest, kes elab koloonias. Täna arvatakse, et Vallooni keele pidevaid kasutajaid on kusagil umbes 600000 inimest. Ja neid inimesi, kes Falloni keelt oskavad, nendest paljud siis lihtsalt seda pidevalt ei kasuta. Nende inimeste hulgaks pakutakse 1,2 miljonit või pisut enam. Väga suur osa nendest keelekasutajatest on vanainimeste ballooni keel ja prantsuse keel on väga sarnased. Valloni keel on prantsuse keelele väga lähedane suguluskeel. Veelgi enam valluuni keelt on küllalt pikka aega peetud prantsuse keele dialektiks. Täna ka ametlikult peetakse ballooni keel siiski eraldi keeleks, mitte prantsuse keele dialektiks. Ballooni keelel on omakorda mitu dialekti neli dialekti ja, ja see läänepoolne dialekt Se prantslastele geograafilises mõttes kõige lähem piirkond lääne dialekt on prantsuse keelel eriti lähedane ja, ja idapoolseim dialekt siis Falloni keelest on prantsuse keelest kaugem. Kui näiteks üks inimene räägib ainult galloni keelt ja teine ainult prantsuse keelt, kas nad saavad siis teineteisest aru? Ega see arusaamine väga lihtne ei ole. Tegelikult kas prantsuse keele enda sees on ju olemas vägagi erinevaid dialekte prantsuse keelgi, Prantsusmaa erinevates osades on vägagi erinev. Kuigi koolides õpitakse siis ühtset prantsuse keelt. Kavoloonidel on lisaks nendele dialektidele ka üks ühtne kirjakeel. Noh, selle ametlikult kinnitatud kirjakeeleni on ka tegelikult jõutud alles üsna viimastel aegadel. Pikka aega tegelikult sellist ametlikku ühtset kirjakeelt ballooni keelel ei olnudki. Samas mõned fanaatikud püüavad elus hoida ka neid ballooni keeled dialektide, kirja keelisest, ka nendel dialektidel on kirjakeel taevas. Kui nüüd vaadata Belgiat tervikuna, siis Belgias on huvitav see, et sellest Belgia lõunapoolsemas osas Valoonias seal elab tõesti siis omaette rahvas Valloonikas räägib omaette keelt Valloni keelt aga Belgia põhjapoolsemas osas selles piirkonnas, mida nimetatakse Flandriaks. Flandrias elavad küll flaamid, aga flaamide puhul me ei saa rääkida iseseisvast keelest. Ei ole olemas eraldi keelt flaami keel. Küll on aga olemas siis hollandi keele dialekt. Flaami keel, nii flaamid räägivad sisulises mõttes siis hollandi keelt ja valloonid räägivad oma ettekeelt ballooni keelt. Aga reaalselt, Belgias on kasutusel kaks suurt keelt ja nendeks on siis hollandi keel ja prantsuse keel. Valoni keeled on küll enam kui 10 aastat põlise regionaalkeele staatus, see tähendab seda. Ballooni keel on Belgias täiesti ametlikult tunnustatud keel. Aga reaalses elus ei ole tänaseks suudetud väga palju midagi ära teha. Nii et näiteks ametlikus asjaajamises ei ole ballooni keelega absoluutselt mitte midagi peale hakata. Seal tuleb kasutada siiski prantsuse keelt. Jaan valloonid üldiselt tänasel päeval ongi kakskeelsed. Nad räägivad prantsuse keelt ja ballooni keelt. Prantsuse keele pealetung Belgias on kestnud juba väga, väga ammu. Lihtrahvas ma loonud, ma mõtlen, rääkis küll tõepoolest ballooni keelt, aga see ülikond või need rikkamad inimesed, need võimuga inimesed, nemad on seal juba tõesti õige mitme sajandi jooksul ka valloonid kasutanud prantsuse keelt, sest et mingil hetkel oli Belgias selline olukord, et prantsuse keele kasutamine oli lihtsalt prestiižne. Prantsuse keel oli suure ja, ja võimsalt naaberrahva keel ja Valloonia on ju mingi aja olnud ka näiteks prantsuse riigi osa ja ja seegi on siis prantsuse keele positsioone tugevdanud. Ballooni keel ei ole siiski päris välja surnud. Näiteks balloonias tegutseb suurel hulgal näitetrupp, asjaarmastajate näitetrupp ega selliseid poolprofessionaalsed näitetrupp, kes edendavad etendusi ja seda just nimelt ballooni keeles. Kusjuures huvitav on märkida, et valluuni keeles on siis viimase 130 140 aasta jooksul antud välja ka palju just nimelt näidendeid ja neid näidendeid, eriti siis, palju anti välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Ja nende viite mängude etendamine oligi lihtrahva kõige olulisem meelelahutusüldse. Ja need näidendid on teataval määral sellise populaarsuse säilitanud tänase päevani. Nii et arvatakse, et neid Valloningeelsed näidendeid käib igal aastal vaatamas enam kui 200000 inimest. Fallonikeelse kirjanduse juured ulatuvad tegelikult juba 16.-sse sajandisse. Ei ole just mitte väga palju neid riigita rahvaid Euroopas, kes saavad rääkida nii pikaajalistest kirjanduslikes traditsioonidest ja, ja mis on võib-olla huvitav ehk 19.-ni lõpule 20 sajandi algul anti Valoonias Fallonikeelset kirjandust välja palju enam kui kaasajal. Aga ega seal väga imekspandav ei ole. Arvatakse, et 20. sajandi alguses vähemasti 70 protsenti Valloonia elanikkonnast omavahelises suhtlemises kasutas ballooni keelt ja loomulikult siis ka lugejaid oli palju rohkem. Ballooni keeles ilmub igal aastal raamatuid, mitte siis ainult näidendeid, lühijutte luulet? Jah, romaane ilmub tõesti harvem, aga ma siiski vahel ilmuka nyyd. Ballooni keeles ilmub enam kui kümmekond ajakirja, mõned neist ilmuvad suhteliselt harva. Paloni keelseid artikleid võib kohata näiteks mõnes prantsusekeelses ajalehes, mida antakse välja Valloonias. Voloonidel on võimalik vaadata Paloni keelseid telesaateid. Riiklikus telekanalis on mõned tunnid nädalas ja, ja siis ka eratelekanalites on aeg-ajalt ja Vallooni keeles tehakse ka raadiosaateid. Falloni keelt on mina siiski võimalik õppida ka koolides võtta fakultatiiv ainena. Lisaks on siis keeltekoole, kus siis ka on võimalik Volnooni keelt õppida ja ka täiskasvanutel. Kahjuks ei saa siiski öelda, et valloonid, keele õppimine keeltekoolides, et see väga populaarne oleks. Kui me oleme siin oma saadetes rahva puhul rääkinud, et viimastel aegadel on just see keeleõppekeeltekoolides muutunud populaarsemaks ja täiskasvanud inimesed, kes ei ole võib-olla seni oma esivanemate keelt osanud püüavad seda keeleoskust tagasi saada, siis Valloonia siis me kahjuks sellist asja ei kohta. Valoni keelega ei ole ju tegelikult väljaspool välooni, et mitte midagi peale hakata. Ega ballooni keelega ei ole jah selles mõttes midagi peale hakata. Eks Euroopas need riigita rahvaste keeli, millega ei olegi sisuliselt mitte midagi peale hakata, on ju üksjagu palju sellest hoolimata mõnel pool kuidagi õnnestub selle keele vastu huvi äratada, kasvõi näiteks oleme oma saates kunagi rääkinud Kornidest kus ühel hetkel arvati, et ei ole mitte ühtegi sünnipärast kõnelejad ja kus tõesti mingid aastad hiljem oli sellel keelel juba üksjagu palju kasutajaid siis jah, balloonide juures saavutatud ei ole. Selle põhjus on suuresti ka asjaolus, et see domineeriv keelsel ballooni alal on ballooni keelele väga lähedane. Oma keelt ja kultuuri on kindlasti palju lihtsam ära kaotada keskkonnas, mis on sulle väga lähedane. Ma olen isegi mõelnud näiteks seda, et kui Eesti oleks mitme sajandi jooksul olnud mitte tema alluvuses, aga kui me oleks olnud Soome alluvuses, siis ilmselt oleks eestlastel keele kaotamine kultuuri omanäolisust kaotamine toimunud palju kiiremini või see protsess oleks olnud palju ulatuslikum. Ja selge see, et, et osade balloonide jaoks on olnud prantslase eks olemine lausa auasi. Paljud melonid ütlevad enda kohta, et nad on belglased, kuigi Belgias need vastuolud riigi erinevate osade vahel on tohutu. Ja, ja ma ei ole sugugi kindel, kas me 10 aasta pärast belgia riigist Euroopas rääkida saame. Föderaliseerumise protsess on seal olnud vägagi tugev ja samas need vastuolud seal Flandria ja Valloonia vahel ei ole kuhugile ära kadunud. Aga tõepoolest, jah, sellest hoolimata osa elanikkonnast nimetabki ennast täiesti belglaste, eks ja muidugi me peame mõtlema ka selle peale, et ei gaase Valloonia ka ajaloos ei ole täies ulatuses olnud valloonid ala. Eks Valloonia loodenurk, läänepoolsemad alad on olnud piirkond, kus kunagi räägiti Picardi keelt, kus elasid Picardid. Picardi keel on tänaseks päevaks siis prantsuse keele dialekt ja muidugi väga oluline osa sealsest elanikkonnast ei tunnetage ennast Valloonidena. Et tõesti nad tunnetavad ennast belglastena, peavad emakeeleks prantsuse keelt. Valonide hulgas on kindlasti ka neid, kes häbenevad oma rahvust ja sellele häbenemisele on kahtlemata olemas oma kindel põhjus. Kui Valloonia 19. sajandil eriti 19. sajandi keskel oli väga rikas piirkond, see oli üks Euroopa kõige arenenumat piirkondi, see oli tööstuslikus mõttes väga heal järjel olev piirkond siis 20. sajandi keskpaigas, juba alates kusagil 20 sajandi 30.-test aastatest alates on see piirkond teinud läbi majanduslikus mõttes väga tõsise allakäigu. 19. sajandi keskel oli Valloonia väga selgelt jõukam. Kui Flandria ja Flandria Assis flaamid asusid kohati tööle sinna Valooniasse siis tänaseks päevaks on, on seis absoluutselt vastupidine. Flandria on väga selgelt jõukam kui Valloonia ja osa Valloone käib tööl Flandrias. Osa balloone käib tööl naabruses, Luksemburgis ja palju töötuid ja vägagi palju on töötuid. Kui me mõtleme seda, et Valloonia, see on pidevalt olnud tööpuudus 20 protsenti või enam siis see näitaja on küll ülimar kõrges. Tänases Euroopas nii kõrge tööpuudus on tõepoolest ainult Hispaanias. Läti on olnud seal lähedal ja Soome üheksakümnendatel aastatel, kui olid kõige raskemad ajad, Soomes oli tööpuudus kõrge, kuigi piirkond on tänaseks siiski saavutanud ka mitmekülgse majanduse, aga aga jah, ei ole siiski Flandria varjust nii-öelda suudetud välja tulla. Ja ei ole ka väga ime, et klouniks olemist natukene häbenetakse. Seda enam, et kui näiteks rääkida sellest, kuidas on balloone ajaloo jooksul nii-öelda töödeldud, siis see on ka kohati on päris ränk. Veel 20. sajandi keskel koolides häbistati neid lapsi, kes julgesid rääkida balloonikeeld. Ja 20. sajandi algul võeti selge siht, et ballooni lapsed üldse ei tohtinud koolides Falloni keelt kasutada kusjuures mitte ainult häbistatud, aga karistati neid lapsi, kes siis julgesid rääkida koolis ballooni keelt, ükskõik, kas siis omavahel või õpetaja. Aga kui me mõtleme siin Eesti peale, siis Eestis toimus Tsaari-Venemaa ikke all elades sarnane asi 19. sajandi lõpus. Lääne-Euroopa, mida me oleme harjunud pidama demokraatlikuks Belgia, mida võiks isegi pidada demokraatia musternäiteks Belgiasse, selline absurdne olukord, jah, veel 20. sajandi keskel ja loomulikult kui juba koolidest tehti selgeks, et see ei olegi mingi keel, et see on mingi vaesema elanikkonna halvasti räägitud prantsuse keel. No pole siis ime jah, et inimesed tõepoolest loobusid sellest keelest, häbenesid seda keelt. Kasvalonias on näha ka Laloni keelseid tänavasilte reklaamplakateid. Mõnel pool on ka mõned maalid, viidad on kakskeelsed, mõned asula sildid on kakskeelsed. Kui selles kohalikus omavalitsuses on Valloni keelseid enam, siis jah, seal midagi ära tehakse, sest ega Belgiasse keelatud ei ole. Nii et selles mõttes on positiivne, et riigi keskvõim takistusi ei tee, aga elanikkond ise ei tule kaasa. Muidugi neid haridusega on, on selles mõttes lood keerulised, et kahjuks ei ole täna Belgias võimalik õppida spetsiaalselt ballooni keele õpetajaks. See on küll nüüd üks koht, kus Valloonia regiooni omavalitsus peaks sekkuma. Peaks looma olukorra, kus kõrgkoolis on võimalik õppida spetsiaalselt Falloni keele õpetajaks. Kui palju on internetis padrunikeelseid materjale? Falloni keelset materjali internetis on aga paraku mitte palju. Neid on siiski suhteliselt vähe ja kui näiteks vaadata ka nende kohalike omavalitsuste kodule lehekülg siis need on siiski ikkagi üldjuhul prantsusekeelsed aga Moloni keeles kohta partikleid ka vikipeedias ja Vikipeediast siis on umbes 12000 Valloni keelset artiklit. No need artiklid on enamasti vägagi sisutühjad. Kui nüüd võrrelda seal mõnel lähedal elava riigiga rahvaga, siis ega seda palju ei ole. Belgia üheks naaberriigiks Madalmaad Madalmaades elab selline riigita, rahvas nagu friisid friisi, sest me oleme kunagi oma saates rääkinud. Näiteks friisi keeles on 23000 artiklit vikipeedias, kusjuures friise ei ole rohkem kui balloone selles mõttes, et friisi keele kõnelejaid on Vallooni keele kõnelejatest vähem. Muidugi siinkohal ei ole tõesti, et vist võrrelda baskidega baskidel tuleb neid artikleid seal juurde kogu aeg, nad on vägagi sisutihedad, tänaseks on jõutud peaaegu et 107000 artiklini. Seda on ju ka üksjagu rohkem kui eesti keeles, kus on umbes 91000 artiklit. Internet on siiski üks koht, kus suhteliselt odavalt on võimalik keelt populariseerida. Kui keelekasutajate hulk on väike, siis selge see, et igasuguse trükikirjanduse väljaandmine selles keeles on selles mõttes keeruline, et son kuluks. Tüki hind tuleb väga kõrge, kui eksemplare on vähem, aga interneti puhul see ei loe. Interneti puhul ei ole oluline, kas seda lehekülge loeb 100 või 100000 inimest. Selle lehekülje loomise kulud sellest ei sõltu. Halloweeni ajal, nii nagu teistelgi belgia piirkondadel on väga suur autonoomia. Kuidas siis Paloniat juhitakse Belgia täna sisuliselt riik, kus toimiv nagu konföderatsioon, Need piirkondade õigused on väga suured. Valoonias on parlament, parlament valib Valloonia valitsuse toimuvad parlamendivalimised. Valloonia siseküsimused on sisuliselt väga valdavas enamuses Valloonia parlamendi otsustada. Valloonia parlament annab välja määrusi, mis kehtivad Valloonia territooriumil. Valloonia parlament kontrollib valitsust. Valloonia parlament kontrollib piirkonna rahastamist. Ja kui me mõtleme selle peale, et Belgia siin vahepeal oli väga pika aja jooksul riik, kus ei olnud valitsust, Belgia ei suutnud valitsust kokku panna flaamid ja valloonid erinevaid parteide suutnud omavahel kokku leppida, aga riik toimis. Ja tegelikult väga imekspandav ei ole. Eks riik toimis, sest Flandria ja Valloonia olid omavalitsused olemas. Kohalikele võimutasanditele on seda võimu väga palju antud. Kusjuures võimu ei ole antud mitte ainult siseriiklikes küsimustes, vaid võim on antud ka rahvusvahelistes lepingutes. Näiteks kui Belgia riigina mingisugustele rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutab, siis need lepingud ei jõustu enne, kui nii Flandria kui Valloonia parlament on need lepingud ratifitseerinud. Aga nendes rahvusvahelistes lepingutes ei olegi üheks osapooleks mitte Belgia kuningriik vaid on just nimelt Valloonia või Flandria või mõlemad regioonid. See on siis nagu pisikesed riigikesed ja Brüssel on täiesti eraldi. Jah, sisuliselt see tõesti nii on, et Flandria ja Valloonia toimivad vägagi paljuski just nimelt nagu pisikesed riigikesest ja Brüssel jah, on mingi omaette moodustis ja võib-olla mõnes mõttes toimib nagu kunagine Lääne-Berliin ja see on ka näiteks põhjus, miks ei oleks väga imekspandav, kui me 10 aasta pärast kohtuksime Euroopa kaardil Belgia riikiaga, Flandria ja Valloonia eraldi riikidena. Muidugi tehakse Belgias kõik selleks, et see nii ei juhtuks, euroopaliitki toimetab selles suunas, et see nii ei juhtuks. Aga kui Flandria elanikkond ja Valloonia elanikkond ikkagi ei suuda koos elada, siis siin ei ole midagi teha, tuleb lahku minna ja see lahkuminek ei ole selles mõttes tõesti mitte väga vaevaline. Föderaliseerumise protsess hakkas pihta juba seitsmekümnendatel aastatel ja hakkas pihta selleks, et neid teravaid regioonidevahelisi probleeme siluda, ent kogu selle suure ilusa autonoomia seejuures tuleb rõhutada, et sellest autonoomiast on tõepoolest kasu. Valloonia regioonile tervikuna see ei oleval luunide, rahvuslik autonoomia on selle prantsusekeelse Valloonia autonoomiaAga valloonid rahvusena sellest sisulises mõttes ei võida. Ei ole olemas mingisugust Valloonia Rahvusliku Parlamenti, on küll jah, tõesti olemas mingit kultuuriorganisatsiooni, mis ühendavad erinevaid kultuuri, grupikesi väikesed organisatsioon, aga ei ole olemas mingit Valloonide, Rahvusliku Parlamenti või mingit rahvuslikku valitsust või muud sellist. Nad ei ole oma õiguste eest võidelnud, tõepoolest ei ole võidelnud Valloonia son võideldud küll autonoomia eest, aga on võideldud selle Valloonia kui terviku selle regiooni autonoomia eest. Ja, ja need Vallooni keelsed seal, isegi kui nad on midagi ära teinud, siis nad vähemasti ei ole välja paistnud. Rahvusvaheline massimeedia ei ole seda kajastanud, eks balloonikeelne elanikkond seal eraldi mingeid asju ajaks. Eks siin on probleem ka asjaolus, et Need valloonid ei elas Valoonias ühtsel alal näiteks Valloonias, eks ole, on olemas saksakeelne piirkond ja see saksakeelne piirkond omab eraldi veel selle Valloonia sees eraldi autonoomset staatust, aga sakslased elavad seal kompaktselt. Kui need valloonid ka seal Valloonias elaksid kompaktsel alal, siis ma olen küllalt kindel, et valloonid saaksid ka seal omas rahvusliku autonoomia. Aga kuna nad tõesti elavad laiali Valloonias, siis jah, paraku ei, ei olegi nagu justkui võimalik sellist rahvuslikku autonoomiat neile anda. Ja kui me räägime keelekasutust, teatas siis nendes inimestest, kes tõesti ennast võib-olla uhkusega Vallooniks peavad siis see 600000 inimest sellest kolmest ja poolest miljonist seda ei ole palju, seda on siiski alla 20 protsendi. Nii et jah, Valloonia väga suur autonoomia ka piirkond, aga valloonid rahvana tõsist autonoomiat ei oma. Milline on olnud valloonid elu-olu kauges minevikus? Valloonid on sisuliselt läbi kogu ajaloo olnud allasurutud rahvas. Rääkides Valloonide esivanematest, siis nende Valloonia aladel elasid kunagi keldid. Täpsemalt siis Kaljalased, kalja lastel oli palju erinevaid gruppe. Kaljalased elasid ka teatavasti Prantsusmaal prantslasi vahel praegugi nimetatakse kalja lasteks. Kuigi jah, kalja lased on üksnes prantslaste esivanemad ja põhja poole laienev Rooma impeerium vallutas ühel hetkel tänapäeva Valloonia piirkonna ära. Kusjuures selle Valloonia ala vallutasid roomlased ära kuulsa väepealiku ja riigimehe Julius tseesar juhtimisel ja see Rooma impeeriumi alla sattumine on ka ju põhjus, miks balloonid räägivad täna romaani keelt. Nii nagu enamikel aladel, mis oli roomlaste poolt vallutatud hakkasid Kataloonias roomlased peale suruma oma rahvaladina keelt ja rahvaladina keele ja kohaliku keele segunemisel siis aja pikkuse Vallooni keel tekkiski. Kusjuures Vallooni keele kimisel mängisid küllalt suurt rolli ka naabruses elanud Germaanlased, sest need Valoonide esivanemad puutusid germaanlaste küllalt tihedalt kokku. Ja pole siis ime, et kuigi Vallooni keel tänasel päeval on prantsuse keelele väga lähedane keel on Vallooni keeles siiski näiteks laensõnu germaani keeltest oluliselt rohkem, kui seda on prantsuse keeles ilmselt juba kusagil kuuendaks sajandiks kaotasid Valloonide esivanemad ära oma Deldi keele kasutamise ilmselt kusagil selleks ajaks. Kuuendaks sajandiks olid nad siis täiel määral üle võtnud selle rahval ladina keele ja ilmselt umbes selleks ajaks oli siis ka Väljakujunenud Vallooni keel. Nii et võime siin öelda jah, et juba pea poolteist 1000 aastat on balloonide ala olnud romaani rahva asuala. Peale Rooma võimuperioodi lõppu seal Valloonide alal käis Valloonia küllalt sageli käest kätte. Oli see Valloonia erinevate valitsejate võimu all, Kaheksandal sajandil sündis aga tänapäeva Valloonia aladel selline kuulus frankide kuningas nagu Karl Suur. Karl Suur veetis ka oma lapsepõlve just nimelt tänapäeva Valloonia aladel. 843. aastal sõlmitud Verduni lepingu järgi tänapäeval looni alad keskfrangi riigikontrolli alla asudes siis Kesk-Frangi riigi ja Lääne-Frangi riigipiiri ääres. Hiljem läks Valloonia Lott ringi kuningriigivõimu alla Lotringi jagunemisega 10. sajandi keskel tus piirkond alamLott ringi hertsogiriigivõimu alla, kusjuures alamLott ringi riik kuulus Püha Rooma riigi koosseisu ja nii siis sai Valloonide esivanemate alast Püha Rooma riigi ala. Osa Vallooniast oli aga Leedsi piiskopkonna võimu all, kusjuures selle piiskopkonna puhul on oluline see, et mõnes mõttes võib seda vaadelda kui teatavat sellist Valloonide riiklikku moodustist, sest selle piiskopkonna kõrgem võim kuulus just nimelt suures osas ballooni rahvusest inimestele ja üldse ka selle riigi elanikkonna suures osas moodustasid valloonid. Nii et jah, seda pisiriigi, kes seda piiskopkonda, seda võib teatavas mõttes vaadelda kui Valloonide riiki. Valloonidel oli juba 11. sajandil olemas mitmed tolle aja mõistes küllaltki suured linnad. Ja need linnad asusid üldjuhul jõgede ääres ja põhjus selleks oli väga lihtne. Sealsed suured laevatatavad jõed võimaldasid hõlpsasti arendada kaubavahetust naaberaladega. Ja see kaubavahetus naaberaladega oligi küllaltki aktiivne. No näiteks Saksamaalt toodi Vallooniasse vaske, sest laske Valloonia ma endas ei leidunud, väga raske oli väga vaja. Nüüd arvatakse, et Vallooni rahvas kujunes välja hiljemalt 18. sajandil. Ja 13-l igal sajandil võime juba rääkida vägagi selgelt välja kujunenud Vallooni identity teedist. Samas, mis on huvitav termin ballooni keel tuli kasutusele aga alles 16. sajandil. Nii et mitu sajandit hiljem, kui oli jõudnud välja kujuneda Mallooni identiteeti Teed 14 sajandi lõpus ja 15. sajandil oli osa tänapäeva Vallooniast Burgundia võimu all. Osa Vallooniast oli aga Provanti hertsogiriigivõimu all. 16.-st sajandist 18. sajandi algusaastateni oli Valloonia Hispaania Habsburgide võimu all ja hiljem 18. sajandil Austria võimu all. Kui rääkida Valloonide tegevusest mujal, siis näiteks Manhattani saare valgetest esmaasukate seas seitsmeteistkümnendal sajandil oli küllalt palju balloone veelgi enam selleks isikuks, kes siis indiaanlaste käest naeruväärse tasu eest Manhattani saare ära ostis. Ka see isik oli rahvuselt just nimelt Vallool. 1007 95. aastal vallutasid Valloonia ära prantslased ja balloonias sai Prantsusmaa osa. 1815. aastal toimus aga just nimelt Valloonia territooriumil kuulus Waterloo lahing. Selles lahingus said prantslased lüüa ja peale seda lahingut Saiwallooniast Madalmaade kuningriigi osa. Aga hollandlaste võimu all said balloonid elada suhteliselt lühikest aega, sest juba 1830. aastal toimus tänapäeva belgia aladel revolutsioon ja Belgia, see tähendab Flandria ja Valloonia eraldusid Madalmaadest, tekkis eraldi Belgia kuningriik kusjuures valloonid võtsid sellest Belgia iseseisvuse toonud revolutsioonist osa väga aktiivselt. Ei ole ka midagi imestada, Neil puudus tõepoolest tahe elada hollandlaste võimu all ja, ja niiviisi Madalmaadest eraldudes loodeti siis jah, endale juurde saada palju rohkem õigusi. Nüüd, 19. sajandi esimesel poolel muutus Valloonia vägagi tähtsaks tööstuspiirkonnaks. Valloonia vaatamata sellele, et tegemist on vägagi väikese piirkonnaga, on küllaltki rikas mõnede maavarade poolest. Balloonias leidub kivisütt, balloonias leidub rauamaaki ja see on põhjus, miks Valloonias toimus väga varakult tööstusrevolutsioon. No arvatakse isegi seda, et Valloonia oli tõenäoliselt maailmas Inglismaa järel teine piirkond, kuhu tööstusrevolutsioon jõudis koloonias tööstusrevolutsioon. Mitte ainult et ei toimunud varakult, aga see oli ka vägagi ulatuslik. Ja nii siis arvatakse, et 19. sajandi keskpaigas, kui arvestada elanikkonna hulka ja piirkonna pindala siis Mallooniat võiks Inglismaa järgi pidada ka maailmas teiseks selliseks tööstuslikuks jõuks üldse. Et seal oli tõesti palju kõikvõimalikke erinevaid tolle aja tööstuslikke masinaid ja seadmeid kasutuses ja Valloonia tööstus arenes väga jõudsalt ja ei ole siis ime, et tol ajal Flandriast käisid flaamid tööd otsimas Valoonias, sest Valoonia oli Flandria selgelt jõukam piirkond. Belgia teine osa Flandria oli siis valdavalt ikkagi põllumajanduspiirkond. Lisaks oli siis Landrias olemas tekstiilitööstus, aga noh, see ei olnud üldsegi võrreldav Valloonia palju mitmekesisema tööstusega. Seal olid olemas kaevandused, kõrgahjud, raua ja tsingi, tööstusklaasitööstusvillatööstus, relvatööstus ja nii edasi, nii edasi. Kuna need tööstusettevõtted väga kiiresti kasvasid, siis küllalt kiiresti tekkis probleem rahastamisega. Valloonia alal ei olnud nii palju raha, et selle Tööstuse väga kiiret arengut oleks suudetud rahastada. Ja seda rahahakatis küsima brüsseli pankadelt ja tasapisi Valloonia tööstusettevõtted muutusidki siis järjest enam Brüsselit pankurite omandiks. Valoonias tänu sellele, et seal oli palju tööstust, oli ka seal palju töölisi ja Valloonia on küll üks selline piirkond, kus 19. sajandi viimasel veerandil ja ka 20. sajandil on toimunud väga palju väga suureulatuslikke streike ja need streigid on olnud vägagi erinevate nõudmistega. Kui 19. sajandil nõuti eeskätt lühemat tööpäeva paremaid töötingimusi, nõuti õigusi juurde lihtrahvale siis 1960. ja 61. aastal toimus balloonias ulatuslik üldstreik, kus nõuti piirkonnale juurde suuremaid õigusi. See streik tõesti halvas seda belgia riiki vägagi tugevasti ja kuna vastuolud ei kahanenud, siis uute samalaadsete väljaastumiste vältimiseks püütigi Belgias hakataja regioonidele suuremaid õigusi andma. Valloonia oli küll tööstuslikus mõttes jõukas, kuid raha oli siiski pigem Vallooniast põhja pool. Siis ei ole väga imekspandavat 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Belgiat, kui riiki valitsesid siiski peamiselt flaamid. Devalooniast pärit inimesed. Enamasti valitsustes oli ballooniast pärit ministreid vähem kui veerand, mõnedes valitsustes aga isegi vähem kui 15 protsenti. Need piirkonnad, kus oli raha, hakkasid vaikselt üle võtma võimu Valloonia piirkonna üle. Juba 1900 kolmekümnendatel aastatel algas Valloonias tööstuslik allakäik. Ja selline allakäik kestis sisuliselt 70.-te aastateni välja ja, ja see tähendas seda, et Valloonia ei suutnud oma majandust kaasajastada. Ja pole siis imekspandav, et kui 19. sajandil käisid flaamid tööd otsimas Valoonias siis 20. sajandi keskpaigaks oli jõutud olukorrani, kus hoopis Valloonia elanikud käisid tööd otsimas Flandria ja, ja sellest ajast alates, siis on ka Valloonia tõesti selgelt mitte ainult et maha jäänud, aga ka vaesem piirkond kui Flandria. Valloonia majandus ei ole täna kindlasti mitte ühekülgne. Valloonia majandus on täna küllalt mitmekesine. Seal on vägagi erinevaid tegevusharusid, väga erinevaid tööstusharusid. Sealhulgas on seal ka vägagi keerulisi tööstusharu siis, mis on saavutanud väga kõrge taseme. Näiteks on koloonias olemas selline kaasaegne asi nagu kiirendite tööstust. Balloonis on näiteks lennukitööstus, aga Valoonias on ka näiteks küllaltki edukas klaasitööstus. Valloonia infrastruktuur on väga hea ja, ja infrastruktuurist väärib eraldi mainimist. Valloonia transpordi võrgustik. Balloonis on väga tihe maanteedevõrk, raudteede võrk aga Valloonia, see on ka väga tihe siseveeteedevõrgustik. Valoniale mitmeid sadamaid, kusjuures Valloonia ei asu mere ääres. Sadamad asuvad jõgede ääres ja näiteks Valoonias asuv Leedsi sadam on ikkagi tõesti vägagi suursadamas, on Euroopas suuruselt kolmas sisemaa sadam ja sealne aastane kauba käsitlemise maht on umbes 20 miljonit tonni. See 20 miljonit tonni on umbes samas suurusjärgus, mis on Eestis Muuga sadamaaastane kaubakäsitluse maht ja need Valloonia sadamad on siis siseveeteid pidi ühenduses ka piirkonna palju suuremate sadamatega näiteks Rotterdami või Antwerpeni sadama aga on võimalik ja siseveeteid pidi ühendust võtta. Aga Valoonias on olemas ka täiesti oma põllumajanduseeskätt. Valloonia põhjaosa on küllaltki viljakas ja sealne põllumajandus on mitmekesine. Valoonias on kindlasti olemas Moska vägagi arvestatav turismitööstus. Ja turistide jaoks on balloonias vaadata vägagi erinevaid asju. Terve Valloonia on täis rikkalikku arhitektuuripärandit ja Valloonia on ka piirkond, millest me oleme saanud ka eesti keelde ühe sõna spaa Valoonias On olemas linn nimega spaa, võib olla paljude jaoks spaa-linn on eeskätt seeläbi, et seal on olemas ka Ringrada vormel ühe ringrada siis ja algselt tähistas sisse spaa mitmekülgset vesiravi ja kusjuures seda vehi ravi on selles piirkonnas selles spaas siis pakutud ka juba väga pikka aega. Ja, ja see koht, spaa oli olemas juba ka Rooma impeeriumi päevil ballooniderangama rahvuslipp ja neil on kama Emmine. Balloonide rahvuslipp on ühtlasi Valloonia ametlikuks lipuks. Ja kuigi see lipp on oma motiivide pärit juba tõesti 19. sajandi esimesest poolest ja rahvuslipuna on ta kasutusele võetud juba 1913. aastal siis ametlikult Valloonia regiooni lipuks Saise lipp 1998. aastal. Ja see on siis kollane lipp, millel peal on punane sammuv kukk. Kusjuures see kukk on balloonide sümbol juba ka tõesti vägagi ammusest ajast ja see Valloonia kukk tuletab natukene meelde seda kuulsat Gallia kukke. Me teame, et prantslaste jaoks on vägagi oluline sümbol Gallia kukk ja valloonid sümboliseerib just nimelt seda, et valloonid ja prantslased on lähedased rahvad Kalloonidelt rahvushümn on täna siis ka Valloonia ametlikuks hümniks. See hümn on ka küllaltki vana, selle sõnad on kirjutatud 1900. aastal, viis on pärit 1901.-st aastast, mida siis tänase saate lõpetuseks kuival loonidel oleks seda tahet rohkem, kui need Vallooni rahvuslikud fanaatikud suudaks rohkem rahvale süstida usku sellesse, et valloonid on eraldi rahvas, valloonid on rahvas, kes väärib eraldi tulevikku, siis võib-olla tõesti sellel rahval oleks võimalus püsima jääda, sest et Belgia keskvõimu poolt ju tõepoolest takistusi selleks ei tehta. Ent kuivaloonide seas laiemalt jätkub selline tänane suhtumine, kus huvi oma keele vastu ei ole kuigi suur, kus ka huvi omanikult tuuri eripärade vastu ei ole väga suur, siis on karta küll, et see Vallooni keel ja kultuur hääbub üsna kiiresti sest noored seda omaks. Ta vanemad inimesed aga kaovad eest ära ja seetõttu ja võiks arvata, et see Vallooni keel ja, ja kultuur võib-olla juba kolme-neljakümne aasta pärast isegi lakkab olemast. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et valloonid on Belgias ametlikult tunnustatud põlise vähemusrahvana. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Mari Eli.