Ja sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva viienda märtsi olulisemad uudised, mina olen Mall Mälberg. Eesti sissetulekute kasvu peamine allikas on olnud kaupade ja teenuste ekspordi kasv, märgib Eesti pank Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaates. Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel oluliselt tugevnenud, leitakse ülevaates. Läti valitsus esitas täna Brüsselis Euroopa komisjonile ja Euroopa keskpangale taotluse liituda tuleva aasta esimesest jaanuarist eurotsooniga. Läti rahandusministri sõnul täidab riit kõik kriteeriumid. Ainus näitaja, mis Lätis eurot ei toeta, on rahva arvamus. Ida-Virumaa keemiatööstuse edu sõltub praegu arutluse all olevast mootorikütuste süsinikdioksiidi jalajälje direktiivist. Kindlasti ei suuda endale eritingimusi välja kaubelda. Võib juhtuda, et diislikütus, mida lähiaastatel Eestis põlevkiviõlist tootma hakatakse, ei saa Eestis müüa. Keskkonnainspektsiooni andmetel on neil enim probleeme ka meestega, kel puudub kalastusluba. Üldiselt rikutakse aga enim jäätmeseadust. Eesti teed on 144 riigi hulgas kvaliteet tilt 51. kohal, teatab maailma majandusfoorum. USA ja Hiina jõudsid kokkuleppele uutes sanktsioonides karistada Põhja-Koread veebruaris toimunud tuumakatsetuse pärast otsusele hääletamisele ÜRO julgeolekunõukogus. Eesti lastekirjanduse teabekeskuse muhvi auhind läheb seekord Eesti lastekirjanduse uurijale Jaanika Palmile. Lastekirjanduse hetkeseisu peab palm heaks, raamatuid ilmub ja nõudlust On. Küll aga on lugejal tihti raske sobiv raamat üles leida. Katrina lehis jõudis juunioride vehklemise Euroopa meistrivõistlustel poolfinaali. Ööl ja homme päeval on meil pilves olulise sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis kraadi. Paraadi päeval tuleb üks kuni neli kraadi sooja. Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel oluliselt tugevnenud, märgib Eesti pank Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaates. Margitta otsmaa räägib edasi. Eelmisel aastal eksportis Eesti 3,7 korda enam kui 12 aastat tagasi. Koos ekspordi turuosa kasvuga on kasvanud ka Eesti konkurentsivõime. Majandusteadlane Heido Vitsur tõdeb, et me oleme üsna keerulises olukorras hästi vastu pidanud, kuid ülemääraseks optimismiks põhjust ei ole. Meil on paar sellist hästi hea kasvujõu ja ekspordivõimega sektorit, elektroonika, elektrimasinat ja nende tootmine, kus kasvud on olnud väga suured, kuid paraku töötab nendes sektorites ainult protsent või poolteist eesti hõivatud inimestest. Nii et see kandepind on väga kitsas ja see teeb mulle muret, sest pooltes tööstussektorites on ju jaanuarikuuga toimunud majanduses ja tootmises tagasiminek. Need ettevõtted ei ole oma konkurentsivõimet kaotanud, kuid neil ei lähe hästi, sest pool Euroopat on majanduslanguses siiski mitte meie peamised kaubanduspartnerid, lohutas Vitsur. Meie toodang, kuigi ta läheb suurel määral Soome ja Rootsi suunas, sinna lõpptoodanguga turule ju ei lähe, ta läheb kuhugi mujale. Kas meie probleem võib olla ka see, et me teeme, ütleme peamiselt allhanget? Ei, ma arvan, et see päris nii ei ole, sest minut Ericsson tõi oma tootmisest suure osa lihtsalt kogu täiega siia. Ma olen alati küsinud Rolls-Royce'i ainult mootoreid, suurde lennukimootoreid. Kas tassis on allhankija või küsimus on selles, et mida tehakse, kui hästi seda tehaksegi, kui edukalt seda müüakse? Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles aktuaalsele kaamerale, et Eesti ettevõtted on kriisijärgselt õppinud, kuidas müüa välisturgudel. Ekspordivaldkonna ampluaa on mitmekesistunud. Mida kirevam on eksporditurud, sulgude spekter, seda kasulikum. Kaks kolmandikku meie ekspordist läheb Euroopa Liidu turule. Samas kasvab üha kiiremini ka Aasia osakaal. Seal on meie turuosa 17 protsenti. Mait Palts. Et väljaspool Euroopa liitu on suude üsna aktiivselt ja üha rohkem müüa suurema hinna ja suurema lisandväärtusega tooteid. Väga suurt osa ei suudagi kunagi katta. Et kui Eesti ekspordi osatähtsus maailmaturul on tööstustoodete mõttes, ütleme 10 aastat tagasi oli 0,06 protsenti, täna on umbes 0,07 protsenti siis see kasv tegelikult on, on väga positiivne. Läti valitsus esitas täna Brüsselis Euroopa komisjonile ja Euroopa keskpangale taotluse liituda 2014. aasta esimesest jaanuarist eurotsooniga. Läti rahandusministri sõnul täidab riik kõik kriteeriumid. Ainus näitaja, mis Lätis eurot ei toeta, on rahva arvamus. Johannes Tralla jätkab. Läti rahandusminister Andris vilks on veendunud, et riik täidab kõik Maastrichti kriteeriumid. Majandusnäitajad on stabiilselt paranenud alates 2011.-st aastast ja numbrid lähevad aina ilusamaks, ütleb Läti rahandusminister vilks Michal. Meil on tugev majanduskasv eelmisel aastal 5,5 protsenti, sel aastal ilmselt neli protsenti, samal ajal on inflatsioon langenud, jaanuaris oli meil isegi deflatsioon, sel aastal on inflatsioon ilmselt 1,5 protsenti. Samuti paranevad meie võlakirjade intressid, ütleb rahandusminister vilks. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et Läti on eurotsooniga liitumiseks heas vormis, ainult rahva toetus on nõrgavõitu. Jah, tundub, et kriteeriumidega nad saavad hakkama ja siis on see tavapärane selline hindamisprotseduur, mida tulemus üldiselt võiks olla positiivne, meie arvates, aga rahvas on seal skeptiline ja mida täpselt rahvas tahab, on keeruline aru saada, nii et nendel on selline meeleolud on hästi vastuolulised, jõuan mingi nostalgia olemas rahaühiku suhtes, aga ega nad ju väga suured entusiastid oma riigi suhtes. Samas ei ole. Läti rahandusministri sõnul on ta veendunud, et kolmekümneprotsendine rahva toetus eurole tõuseb suveks 50 protsendini. Aga valitsus peab olema kannatlik ja inimestele rahulikult selgitama, miks on eurot vaja ja mis toimub näiteks Kreekas ja Hispaanias. Referendumi korraldamist ei saa ka Läti endale lubada, ütleb rahandusminister vilks, et siis on Tandma ja Haaversest said švei. Selle otsuse langetas meie ühiskond 2003. aastal ja praegu on õige hetk liituda, me ei saa oodata ja arutada, see on liiga habras olukord. Selle otsuse peavad langetama eksperdid ja poliitikud. Positiivse näitena kavatseb Läti valitsus rahvale esitleda Eesti edulugu. Rahandusminister Jürgen Ligiga on järgmiseks nädalaks broneerinud intervjuud mitukümmend Läti ajakirjanikku. Eesti toetab seda, ma saan aru tulihingeliselt, miks Eestile hea. Kui Läti saab euro no igasugune, kas või kauplemisbarjäär, on ju probleem, ainult et need kulud väiksed ja peaasi on, et et see tugevdab Läti majanduskeskkonda ja see tugevdab tegelikult ka emotsionaalselt eurotsooni see, et eurotsoon laieneb, oli juba meie liitumis reaalselline oluline argument, nüüd on siis üks liige juurde tahtmas värskelt ja, ja, ja samu signaale annavad Leedu ja Poola. Kõik Läti parteid toetavad põhimõtteliselt otsust eurole üle minna, ütleb Läti rahandusminister. Kaks opositsiooniparteid leiavad aga, et 2014 on üleminekuks liiga vara. Euroopa Liidu rahandusministrid langetavad lõpliku otsuse Läti liitumisest eurotsooniga juunis või juulis rahvusringhäälingule raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Keemiatööstus on Ida-Virumaal tõusev tööstusharu, kuid see on samal ajal ka väga haavatav majandusharu, kuna sõltub Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast. Ago Kaškovi lugu. Viru Keemia grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa võib juhtuda, et Eestis tõenäoliselt tootma hakatud diislikütust Eestis müüa ei saa. Kui palju ja kassa müüa, see nüüd sõltub väga palju Euroopa Liidu uuest direktiivist. Praegu käib juba teist aastat tõsine vaidlus kütuste jalajälje direktiivi varustuse osas ja selle rakendusaktide Euroopa Liit tahab mootorkütustest kasutatava kütuse CO2 jalajälje ära piiritleda ja millisel moel seda siis tehakse, sellest väga palju oleneb Eesti põlevkiviõli realiseerimine utmise ka tekib täiendav kogus CO kahte. Küsimus on selles, et sama CO2 pärast seotakse tagasi tuha ladustamisel. Miks Euroopa liit ei ole huvitatud liikmesriigi ressurssidest, seda sai öelda, et ei oleks, et selliste direktiivide läbisurumine on ülimalt poliitiline, seal kõik riigid kaitsevad oma huve ja kuna Eesti on väike riik ja, ja põlevkivierisus kütustest sektoris on selgelt ainult meid puudutavat, siis neid, kes tuleksid meid nagu toetama, lihtsalt sellepärast väga ei ole, et seda direktiivi tahetakse teha eelkõige sellist, kus oleks võimalikult vähe erandeid sisse toodud, et siin on omamoodi paradoks, et Eesti riigi põlevkiviõli on oma eristaatuses juba saanud oma kõikvõimalikud kooskõlas Euroopa liidus, nii et seda õli tohib toota. Ongi omamoodi paradoksaalne, et meie, kui me tahame seda õli rafineerida kallimateks ja puhtamateks produktideks, siis CO2 emissioon on täpselt sama suur kui konventsionaalse naftal ei ole midagi nagu erinevad katki nagu mootorkütuste puhul see koguja direktiiv. Eelis on loomulikult see, et sa saaksid turustada seda kaupa ümber, endal logistiline eelis, sa saad paremat hinna marginaali. Diislil on Euroopas väga suur nõudlus. Tere kütused, mida me samuti kavatseme toota puhtalt mereküttes, nendel on väga suur nõudlus juba praegu ja 2015.-st normid lähevad karmimaks. Nendest produktidest saame lahti, aga lihtsalt väga selgelt jääb riigil ja ettevõttel midagi saamata ja projektirentaablus on madalam. Professor. Raul Eamets, te tõite Eesti majanduses tegelikult võrdlemisi pessimistliku pildi, Sid, Narvas rääkides ja Virumaal on olemas kaks äärmust, kõigepealt me teame, mis juhtus tekstiili õmblustööstusega, sellega nüüd kaputt, eks ole, ja metallitööstus ja, ja keemiatööstus on siin kasvamas, kui kaua võib näiteks keemiatööstus teie arvates kasvada, kui Euroopa Liidu CO2 poliitika kell nullib näiteks võimalus Eestis Eestis toodetud diislikütust müüa? Jah, ega seda on nagu nüüd väga raske öelda, kuidas need Euroopa direktiivid seda mõjutama hakkavad selle pärast paljude riikide kogemus midagi näitab, et kui ollakse head läbirääkijad, siis kaubeldakse välja, eritingimusi halvemaks, ent on see, et see teadmine ja see oskus, ta viiakse kuskile mujale riiki ja tehakse see asi kuskil teises riigis ära ja kui lõpuks kasumi Eestisse tagasi tuleb, siis ei ole tegelikult vahet, aga muidugi kahju oleks, kui see keemiatööstus nagu on selgelt tõusutrendis, nad nagu mingi väga tõsise tagasilöögi saaksid. Edasi välisuudiseid Uku Toom USA ja Hiina jõudsid esialgsele kokkuleppele uutes sanktsioonides karistada Põhja-Koread tuumakatsetuse pärast, nii teatasid ÜRO diplomaadid. Ka Venemaa on vihjanud, et nõustub sanktsioonidega. Anonüümseks jäänud diplomaadid ütlesid, et otsus pannakse ÜRO julgeolekunõukogus hääletusele veel täna. Ühendriikides on teatavasti praegu alles keskpäev. Kokkuleppe detaile ei ole avalikustatud. Põhja-Korea on juba jõudnud ähvardada katkestada 1953. aastal sõlmitud vaherahuleping. Põhja-Korea viis veebruaris läbi oma kolmanda tuumakatsetuse, mis oli senistest kõige võimsam. Rendihang on kinnitanud, et katsetus oli enesekaitsemeede, mis Vajalik USA jätkuva vaenulikkuse vastu. Moldova valitsus kaotas parlamendis usaldushääletuse. Reformimeelse peaministri flaat vilati tagandamise poolt hääletas 54 seadusandjat. Usaldushääletus korraldati pärast seda, kui Filati peamine koalitsioonipartner Euroopa integratsiooniliit lahkus valitsusest erimeelsuste tõttu kohtusüsteemi kontrollimise üle. Usaldushääletuse algatus aga kommunistlik partei, kelle väitel rahvas ei ole rahul majanduse seisu ja korruptsiooniga. Kuigi Filat võib enne uute valimiste väljakuulutamist üritada veel uue koalitsioonivalitsuse moodustamist, peetakse tõenäolisemaks valimiste toimumist. Sloveenia parlament kiitis heaks ametist lahkuva paremtsentristliku valitsuse koostatud reformipaketi tööturu paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks. Muuhulgas läheneb kohustuslik koondamisest etteteatamise aeg 120-lt päevalt 80-le päevale. Lihtsustatakse palkamise ja vallandamise korda ning võimaldatakse pensionäridele osalise tööajaga töötamine. Reform kiideti heaks nädala pärast seda, kui parlament avaldas senisele valitsusele umbusaldust ja tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks vasaktsentristliku opositsioonijuhile Alenka Bratošekile. Leedu katoliku kirik ei toeta poolakate valimisaktsiooni ettepanekut kehtestada koolides kohustuslik usuõpetus, ütles Kaunase peapiiskop. Sigita stamp teavitsus. Tema sõnul tekitab poliitikute selline samm tarbetut pinget ja nördimust ühiskonnas seoses sellega, justkui kirik tahaks tegutseda vägivaldselt. Poliitikute taolised üleskutsed ei ole kooskõlastatud katoliku kiriku juhtkonnaga, rõhutas tankeavičus. Tema arvates peaksid kohustuslikud usuõpetuse tunnid olema ainult katoliiklikke õppeasutustes, mitte riiklikes koolides. Leedu valitsusse kuuluv poolakate valimisaktsioon tegi eile parlamendis ettepaneku viia üldhariduskooli õppekava. Kohustuslik usuõpetus. Lisame siia, et Eesti on maailma majandusfoorumi ekspertide koostatud 144 riigiteede kvaliteedi pingereas 51. kohal. Balti riikidest on pingereas kõige kõrgemal 32. kohal. Leedu 101. kohal oleva Läti teed on aga võrreldavad maali Tansaania ja Tšaadi omadega. Araabia ühendemiraatides, Singapuris, Portugalis ja Omaanis. Maailma halvimad teed on Venemaal, Ukrainas, Caboonis, Haitis ja Moldovas. Ja uuesti Eestist. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja moodustas täna komisjoni, et selgitada välja Tallinna lastekodulapse surma asjaolud. On Eesti Päevaleht kirjutas, et möödunud pühapäeval said kuue lapsevanemad Heiki ja Siiri Tallinna lastekodust telefonikõne, et nende noorim laps jaanipäeva paiku kahe aastaseks saama pidanud tüdruk on surnud. Tüdruk võeti kolme vanusena Lasnamäe linnaosavalitsuse otsusega sünnitusmajast vanemate vastuseisust hoolimata emalt ära. Korra. Kirjelduses, mille linn kohtule esitas, on kirjas, et vanemad ei ole alkohoolikud, narkomaanid ega vägivaldsed, kuid elavad vaesuses. Neil ei ole püsivat ametlikku töökohta, nad on sotsiaalselt suutmatud ja kõik kuus last ei saa piisavalt vanemate tähelepanu. Tüdrukul oli diagnoositud psühhomotoorse arengu maha olemus ja ta vajas ööpäevaringset kõrvalabi. Äärmiselt kahetsusväärne juhtum, mis vajab üksikasjalikku uurimist, ütles abilinnapea Merike Martinson. Kui surm oli põhjustatud ebapiisavast jälgimisest või hooletusest, ei saa see jääda karistuseta, kuigi lapse elus enam tagasi ei too. Kuna inspektsioon võttis sõna kokku oma eelmise aasta tegemised Margitta otsmaa annab ülevaate Eelmine aasta möödus keskkonna alal ilma suuremate pahandusteta, mille puhul keskkonnainspektsioon oleks pidanud äkiliselt sekkuma. Hoo sai sisse ka tõhus koostöö nii politsei kui maksu- ja tolliametiga. Rikkumiste tase on stabiliseerunud, nii tõdes Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. Kui näiteks aastal 2003 olid esikohal ebaseaduslikud metsaraided, siis nüüd on keskkonnainspektoritele enim tegemist kalapüügieeskirjade rikkujatega. Ka kaitses rikkumiste arv on suur, sellepärast eeskätt väga oluline on palju ja sinna vajavadki sisse Need, harrastuskalurid ongi palju. Me rehkendame nüüd kuskil vist 300000 on neid registreeritud praegu, võib-olla ma ei tea, kas iga 400 500 Eesti elanikku kalur siis igamehe tekitatud kahju võib-olla ei ole, teab kui suur, aga kokkuvõttes annab siiski küllaltki olulise osa ja siia võiks veel siis lisada ka selle, et harrastajate püütud kala tegelikult ei tohi turustada. Ka harrastuskalamees peab muretsema teatud vahendite puhul kalastusloa, seda saab nüüd ka mobiilirakenduse kaudu. Kui rääkida keskkonnakaitsest, siis rikutakse enim jäätmeseadust. Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul juhtub, et jäätmekäitleja läheb pankrotti ja jätab hulga, et meid maha. Näiteks oli inspektsiooni ja Osaühingu uti leek vahel eriarvamusi 2008. aastal toimunud. Teeme ära talgute käigus kogutud prügi käitlemisel vutile, kes seda tegema pidi. Leidised, et meid on toodud tunduvalt rohkem kui leping ette näeb. Olav Avarsalu. Pankrotimenetlus on sisuliselt lõppenud ja firma peaks ilmselt lähiajal olema lõplikult likvideeritud. Koguse jäätmehunnik langeb siis vallale. Pakendiettevõtjate puhul on probleem kohustusest eemale hoidmine. Koostöös maksuametiga oleme me siis üritan sellest erinevaid turusektoreid hinnata, et kus kohas, kui palju pakendit võiks tekkida, millised kohustused sellest võiksid siis kaasneda ja kuidas nende siis liitumine, kohustuste täitmine ja see on siis viimasel kahel aastal tegelikult sundinud paljusid pakendiettevõtjaid aktsiisi riigile maksma. Loodame, et selles sektoris tegelikult see aitab kaasa nõuega tulevikus firmas, kus on aktsiisi rahva pidanud ja tajunud, et tegelikult aktsiisi maksmine on ikkagi oluliselt kallim kui reaalselt nende kohustuste, siis taaskasutusorganisatsioonil üleandmine. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus rääkis, et sel aastal on terava luubi all kõik, mis seotud metsaga. Peeter Volkovi sõnul on suur eesmärk ka õhu puhtus. Kaks asja üks on siis Ida-Virumaal, seal võiksime Kiviõli näiteks tuua, ehk siis uus investor on meiega asunud päris tõsisesse dialoogi Kiviõlis asjad on hakanud oluliselt paranema ja teine asi, mis me nüüd oleme ette võtnud, on see Muuga kõikidel terminalid eraldi, nagu need load olemas, mõjud hinnatud, aga kui nad kõik koos töötaksid, siis see oleks nagu võimatu elada. Õhu saastatuse taset tuleb mõõta, aga seal rohkem ütleme, küsitluse tulemusena selgitatud ja siis mõõtmistulemuste põhjal me saaksime hakata juba siis kõneleme aga loa väljaandjaga sel teemal, et võib-olla tuleks muuta. Eesti lastekirjanduse teabekeskus kuulutas täna välja muhvi auhinna saaja muhvi. Auhinnaga väärtustab lastekirjanduse teabekeskus tööd, mida tehakse lastekirjanduse ja laste lugemuse edendamiseks. Tõnu Karjatse viib teemat edasi. Eesti lastekirjanduse teabekeskuse väljaantav muhvi auhind läheb seekord Eesti lastekirjanduse uurijale Jaanika Palmile, räägib lastekirjanduse teabekeskuse juht Triin Soone. Jaanika on teinud lastekirjanduse uurimisalasti lastekirjandusega, siis ütleme, valgustamise ja tutvustamise alast tööd väga pikka aega üle 10 aasta. Tema eelkõige kirjutab lastekirjandusest väga erineva vaatenurga pealt nii täiskasvanutele. Nii selle poole pealt, kes lastekirjandusega süvitsi tegelevad, selle uurimisega, kui ka lastele. Et ta kirjutamise ampluaa on üsna lai. Ja kuna sel aastal lastekirjanduse keskus saab 80 aastaseks, siis tema juhtimisel ja eestvedamisel loodame sügiseks saada valmis sellise artiklikogumikuga, mis heidab pilgu lastekirjanduse viimasele 20-le aastale. Seal sees on ka Jaanika enda artiklid. Jaanika Palm peab lastekirjanduse hetkeseisu heaks. Lasteraamatuid ilmub keskeltläbi poolteist raamatut taevas, neist kolmandik on algupärased ja eestikeelsed. Palm tõdeb, et ka lastekirjanikke poolest on olukord hea. Meil on tugev ja tegevvanem põlvkond eesotsas Aino Perviku. Ka. Samuti on populaarsed tema tütre Piret Raua ja tema põlvkonnakaaslaste Kristiina kassi, Jaanus Vaiksoo ja Andrus Kivirähki teosed. Mure on aga selles, et õige raamat ei pruugi jõuda alati oma lugejani. Jaanika Palm. Tegelikult inimestel on keeruline raamatut üles leida, sest raamatupoed panevad raamatud välja niimoodi, et nad on sageli ainult seljaga näha head siis üles leida seda raamatut, mis sulle meeldib või mis sulle sobib. Veendumusel, et igal inimesel on ikkagi olemas raamat, mis talle meeldib. Et seda on lihtsalt raske üles leida. Teine asi muidugi, et raamatute hinnad on kõrged, lõpuks koju neid osta ei saa, aga õnneks on meil raamatukogud, mis on meil kõigile tasuta. Ja üldiselt on meil ka profession, reaalselt koolitatud raamatukoguhoidjad, kes ikkagi aitavad leida nii lapsendanud raamatuid kui ka täiskasvanud inimesel raamatut. Et selles suhtes ma arvan, et kesta tahab lugeda, siis saab igal juhul lugeda. Seega pole digividinatega visuaalse meelelahutuse üleküllus veel laste huvi raamatute vastu vähendanud. Seda näitab ka lastekirjanduse teabekeskuse ja rahvaraamatukogude külastajate arv. Jaanika Palm viitab Andrus Kivirähkile, kes on öelnud, et raamatulugeja võib end pidada omamoodi aadlikuks, keda ühiskonnas tema harituse pärast alati vaja. Ma arvan, et neid nii-öelda vaatlike võiks kindlasti olla rohkem. Lihtsalt õigete raamatute leidmine on raske. Lapsed ei peaks kartma seda, kui need jätavad raamatu pooleli, et sellest ei ole tegelikult mitte midagi, et neile jõuaks kohale see teadmine, et see raamat, mida mina tahan lugeda eris, mulle elamust pakub, on kindlasti kuskil olemas. Spordiuudistega jätkab Juhan Kilumets. Katrina lehis alistas Budapestis toimuvatel juunioride vehklemise Euroopa meistrivõistlustel neidude EP individuaalvõistluse veerandfinaalis ungarlanna reka poovuse 15 14 ning kindlustas sellega endale vähemalt pronksmedali. Eesti aja järgi kell 19 20 algavas poolfinaalis läheb lehis vastamisi prantslanna Ovi andma jooga. Hea võistluse tegi ka Veronika Zuikova, kes sai kokkuvõttes 11. koha. Ertsruumis toimunud lumelauakrossi. Juunioride maailmameistrivõistlustel sai Siim Paalo 11. koha ja täitis sellega ka maailmakarikasarja normi. Korvpalli Balti liigas mängitakse täna esimesed veerandfinaalid. Rakvere tarvas võõrustab Siim-Sander Vene koduklubi Prienai. Selge favoriidina läheb mängule vastu Prienai, kes on balti liigas senise hooaja jooksul kaotanud vaid ühe kohtumise. Ta arvas kogus alagrupis ja vahegrupis üheksa võitu ning seitse kaotust. Alagrupiturniiril pidi Tarvas Prienai paremust tunnistama kahel korral. Kohtumine algab kell 19, otselülitused Rakverre Meie veerand üheksases põhisaates. Jalgpalli meistrite liigas selguvad täna esimesed veerandfinalistid. Manchesteris lähevad vastamisi sealne ju naitid ning Reaal Madriid. Kaheksandikfinaali avakohtumine lõppes üks. Üks viigiga, kui kirjal oli terve mängu jooksul selgelt ründava pool. Õhtu teises kohtumises võõrustab Dortmundi Borussia Donetski šahti arry. Esimene mäng jäi kaks, kaks viiki. Mõlemad kohtumised algavad täna kell 21 45. Ja nüüd räägi meile homsest ilmast, Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on meil pilves selgimistega ja olulise sajuta. Mitmel pool võib olla udu. Puhub edelatuul neli kuni 10, enne keskööd Saaremaa rannikul iiliti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nullist miinus viie kraadini. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega ja samuti olulise sajuta. Edela ja läänetuul tugevneb pärastlõunal kuue kuni 11 põhjarannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhtul puhub Hiiu- ja Saaremaal ning mandri loodeosas loodetuul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuuri maksimum on homme päeval pluss ühest pluss nelja kraadini. Aitäh Ülle Jõemaa, tegulsite viienda märtsi Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.