Nihkeid Arnad. Missugune oli muusikategevus siis, kui teie oma kooliteed alustasite? Kohe esimestest aastatest peale maal, kus ma koolis käisin, Pukas olid olemas mudilaskoorid ja lastekoorid. Seal sai kaasa löödud, aga kõige aktiivsem muusikaline miljöökoolis võiks öelda, oli keskkooli osas, see oli siis juba Tartus, tus kuuendas keskkoolis, see on praegune viies, oli poiste kool, tegutsesid meeskoor, tegutsesid väiksemad ansamblid ja suur orkester, sümfooniaorkester, kus mängisid siis kõikvõimalikud pillid. Milledele oli siis ja mängijaid, missugust pilli teie mängisite. Mina mängisin akordionit ja klaverit ja võib-olla tänu just niisugusele küllaltki aktiivsele kaasalöömisele. Sealt tärkas ka niisugune huvi kohe päris muusikat õppides paralleelselt keskkooliga. Ma käisin ka muusikakoolis. Kes oli see lauluõpetaja, kes teiega seal niisugust parandab? Tegime selles koolis oli, oli väga aktiivne naisõpetaja, alguses oli see oli Aliide käärik ja hiljem tuli ka väga aktiivne mees. See oli Sulev Kald. Tema on praegugi, tema on praegu kiind viiendas keskkoolis. Muusikaõpetaja. Millal te oma esimesed katsetused tegite, Loomingu? Võimalus avanes kuskil hakata pilli katsuma, siis sai kohe proovitud ka midagi ära teha. No need olid muidugi algelised asjad, kohe oli soov midagi midagi ise teha ka peale selle, et õppida, õppida selgeks tuttavaid viise. Olid need siis laulud või pillilood? Need esialgu olid sõnad. Oma meeleolud muusikasse viidud vanade olite siis? Siis ma olin 10 ringis, aga siis niisugune päris aktiivne see jah, tekkis, tekkis küll juba keskkooli osas ka loominguliselt sai juba üles kirjutatud ja midagi midagi sai siis juba ka esimene kes need esitasid, siis olid. Eks autor ise mõningates lauludesse yks kaaslased aitasid siis ette kanda, põhiline osa jäi ikkagi siis ja kui ma hakkasin muusikat lausa õppima muusikakoolis ja hiljem konservatooriumis muusikakoolis oli jah, siis see päris algus seal ma õppisin akordionit ka ja, ja siis edasi ka paralleelselt koorijuhtimist, koorijuhina ma lõpetasin Tartu ja konservatooriumis sai alustatud ka koorijuhtimist. Sellepärast mul nett koorile on ka üpris palju on kirjutatud kompositsiooni. Hakkasin õppima, kui sai hakatud koori arranžeeringus. Need olid martsa Mare juures ja need kujunesid vägagi aktiivseteks loominguliseks tunnideks. Mitte ainult rahvalaulude seadet ei olnud meil vaatluse all, vaid tihedasti sai tehtud ka originaalset loomingut. Ja sealt siis tuli ka see mõte minna edasi õppima statsionaarselt seda ala, et ilmselt niisugune tunne jäi, et ju ma vist hakkan sellega edaspidi tegelema ja ja parem, kui see ei oleks päris isetegevuse pinnalt. Kuulame vahepeal laulu napsu ja uinuv printsess. Koorijuhina te olete ju. Koorijuhina tegutsesin juba Tartus paralleelselt seal õpingutega ja seal ma juhatasin tudengite koore ja siis aktiivsemalt juba ka Tallinnas, paralleelselt konservatooriumis õppimisega. Hiljem tuli see ala natukene jätta kõrvale, et rohkem aega oleks selle loomingu jaoks. No selle eest tunnete väga hästi, koori kõiki kooriliike, olete loonud tõesti kõikidele kooriliikidele kohe päris palju laule, püksikuid, laule ja tsükleid ka, millal te hakkasite lastele loom? Lastele oli vajadus kirjutada pärast konservatooriumi kompositsiooniklassi lõpetamist siis alustas tegevust konservatooriumi juures muusikakeskkool väikestest lastest moodustati seal niisuguseid rühmad, kus õpiti hästi palju laule, et saada teada, missugused muusikalised võimed nendel üldiselt on. Ja selleks nad pidid hästi palju laule laulma läbi ja selleks oli neid tarvis ja neid mul paluti kirjutada. Ja kuna tundus, et Ta oli päris hea minek ja tänu tänu just sellele võib-olla on neid üksjagu kirjutatud. Teiseks tõukejõuks oli muidugi ka aeda neid eri, see lasteraadiolasteansambel, nende kaudu ongi vägagi Need lood lauldud populaarseks. Nii võiks tuua niisuguse näited jorupill jonn, mida tuntakse põhiliselt küll Entel-Denteli. Olete sarjas televisioonis, aga enne seda laulsid just Eda neideri. Laululapsed laulsid seda raadios. Kas see oli siis üks teie esimesi laule? See kuulus sinna alguse aastatesse, kus ma siis hakkasin kirjutama ja seal oli just ja Heljo Mänd ja venda sõelsepp, kelle tekstidele tookord üpriski paljud laulud. Tänu nendele tekstidele just said populaarseks. Kuidas laulu loomine käib teil? Põhiliselt lastele sai ikka niimoodi loodude tekst inspireeris kirjutama laulu. Hiljem muidugi tuli ka ah, teissuguseid variante. Nagu viimane suurem teos, on see laulumaalapsed, seda mõtet ma kandsin väga kaua endas ja kuna ma teksti ikkagi saanud, siis muusika kirjutasin enne valmis. Ja siis lõpuks sain Ingvar Luhaääre, kuidas seda häälasse nagu auk pähe sai räägitud. Ja tänu jah, Ingvar Luhaäärele, see kantaat siiski sellisel kujul, nagu ta ta teada sai, oma elu. Jutt on nüüd sellest laste kantaadist, laulame lapsed, kas te alati teate, kellele te loota? Küllaltki palju on selliseid tellimusi olnud konkreetselt mõni kool, mõni kindel kollektiiv. Kui siin ütleme näiteks seda laulu oma lapsi silmas pidada, siis siin sai küll jah, kirjutamisel silmas peetud Ellerheina oma koosseisult. Küllap on siin üpris palju selliseid mitte konkreetse adressaadi ka mõeldud vaid lihtsalt adressaadiks on lapsed esitajamad otseselt näiteks raadio laululastele ma olen kirjutanud üpris palju, nende hulgas on näiteks niisugune suur tsükkel nagu meloodilise intervallid, mille kirjutamisel muidugi jah, oli informatsiooni andmise võimalus muusikast viisi käändudega käänud ise need, need hüpped, kui pikad need hüpped on. Selliselt oli siis soov neid laule tsüklisse koondada. Nüüd kuulamegi kahte osa kutsesõbrale ja kevadpäev tsüklist meloodiliselt intervallid. Mis on see, mis teid nagu suunik lastele kirjutanud? Lastele kirjutamine seal peab, see kujund ise peab olema niivõrd et kogu see tehnika, millega sa võid professionaalse rüü temale anda, seal erilist rolli ei mängi, lapsed väga tihti esitavadki neid laule ju ilmasaated. Ja kui see laul siis midagi väärt ei ole, siis lastele seda laulu olemas ei olegi. Ja, ja sellepärast ega teda just nii väga kerge luua. Olete te saate nagu tagasisidet üsna juba loomise käigus on niisugust võimalust olnud. Ta on väga-väga põnevaid, isegi tagasi sidemeid olnud just keskkoolilehekülgklassidega, kus väga erinevatest lasteaedadest kasvandikud olid koos ja väga mitmed laulud viidi muusikakeskkoolist ka lasteaedadesse, sealt lasteaedadest tulid bumerangina muusikakeskkooli tagasi. Näiteks niisuguseks lauluks oli väike pagar Uno Leiese tekstile. Kuid ka väga mitmed teised lood seoses kohtumistega koolides algklasside osas lastelaul on põhiliselt ju sealkandis keskkooli osas ka nemad ju enam lastelaule laulad, nemad laulavad juba täiskasvanute laule ja noortelaule Halklassidega istumas käies tunnetad ära kohe, millist laulu lauldakse ikka suure rõõmuga siis umbes tekib ka ettekujutus, missugune ta peab olema õige lastele. Nimetage mõned niisugused laulud selle väikse pagari kõrvale võib-olla veel hommikvõimlemise Juta Kayla tekstile siis veel Juta Kayla tekstile esimene koolipäev. Leia see tekstidele kuld, nokia vares. Aga muidugi Helju Männa tekstile kirjutatud jorupill jonn. Noh, see on üks populaarne jah siis kaaseedigeerik ker venda, sõelsepa tekst, vaakus, poisid. Tõstsin nimetasite õige mitmeid luuletajaid. Kas on ka mõni niisugune luuletaja, kelle tekstidele olete kõige rohkem kirjutanud? Lausa ühe luuletaja ka ei ole see kontakt piirdunud, neid on ikkagi üpris palju veel peaks nimetama kindlasti Arvisiigaka Eno Raua tekstidele Olivia saare tekstidele kirjutatud laule ja nii edasi, mis veel peaks ütlema luba teksti autoritest, juttu on, et mul on ka väga palju tekste, mis on tõlgitud. Ja see asjaolu on tulnud sellest, et kunagi ma helio Männa poole pöördusin tekstidesse saamiseks ja tall momendil ei olnud mitte midagi omal kirjutatud, aga tal oli üpris palju tõlgitud tekste ja nende hulgas olid väga mitmed niisugused mida oli päris huvitav teha. Ja nagu näiteks küllaltki populaarne, kuulsaks lauldud laste- ja poistekooride poolt, on see homme. Mis teile kõige rohkem rõõmu, kui te lastele lotte Mängureeglid on muidugi teistsugused kui, kui täiskasvanute maailmas. Aga laste maailma mõelda ei ole minul just eriti raske olnud, kuna mul omal ka kodus lapsed kasvasid ja, ja see maailma avastamine nendega koos on olnud siis ka minule küllaltki toredaks rõõmuks ja sellega võib-olla paralleelselt siis loomingut oli päris rõõm teha. Kui te natuke võrdlete oma kooliiga ja noh, võib-olla nüüd said õpilased ja võib-olla just sellest muusikalisest küljest See aktiivsus, erinevus selles, et tookord tõepoolest ei olnud niisuguseid muusika tegemise masinaid nagu praegu. Muusikat saab teha ka lihtsalt nupule vajutamisega ja muusikat tookord pidi ise tegema üpris palju, et, et muusikast rõõmu tunda, praegune laps saab muusikast rõõmu tunda ka lihtsalt vajutab nupule ja kuulab seda muusikat, valib endale nende hulgast. Kui on muusikalindil, valib nende hulgast just meelepärasema ja võib seda päevade viisi kuulata. Aga tookord niisugust võimalust ei olnud, veel raadio alles ja alustas niisuguseid saateid. Põhiline jah, jäi ikkagi enda teha. Missugust muusikat ise armastate kuulata? Vanemat muusikat, armoonilisemat muusikat on väga meeldiv kuulata. Väga huvitav on muidugi ka kuulata midagi, midagi niisugust, millega kokku otseselt veel puutunud ei ole, midagi huvitavat, oma konstruktsioonid orkestratsioonidelt ja, ja noh, see on juba oma, on huvi konkreetselt, ma ei nimetaks kedagi, mul on neid vägagi palju, keda ma hea meelega kuulan vanadest autoritest kaasaega välja, peab ütlema, et ega ma väga ei armasta just müramuusikat, sest eriti arvestades kaasaja niisugust tehnitsismi müra on ju igal pool hirmus palju, et kas ta peab just ka muusikas olema? Mida te siis teete, kui teil aega ülegi? Kipub olema niimoodi, et kui ma selle valmis saan, et siis ma natukene puhkan ja puhkamiseks on linna aludes, on ime, ime vähest, et siin ikka oled sa kellelegi kättesaadav ikka midagi on tarvis teha ja puhkamiseks on muidugi parim siit linnast ära kaduda kuskile rahulikumasse kohta, see on ikka tavaliselt maa-aluses koht. Aga muidugi jah, linnas, kui aega üle jääb. Raamatuga kuskil või ka keeran televiisori lahti. Televiisorist tavaliselt kontsert eriti ei kuula ja raadiost ka aruharva, selleks ma kasutan otse kuulamise võimalusi ja meil kontserdielu on üpriski tihe. Need kontsertidel on võimalik seda muusikat kuulata päris sellisena, nagu ta peaks olema. Mida te soovitaksite noorele kuulajale kes tunneb muusika vastu huvi ja tahaks raha muusikat õppida? Tahab muusikat õppida, siis lihtsalt peab, peaks õppima. Ja kui see huvi tõesti on niisugune, et tunnetad, et ilma selleta ma vist oma elu tulevikus ette ei kujuta siis ikka mitte jääda lausa ise uslase tasemele tulevikus, vaid ikka püüda oma huvi sellisena välja harida, et ta pakuks ikka endale rõõmu ja sa suudaksid ka rõõmuga suudaksid ka teistele rõõmu valmistada. Saate lõpuks laulab lastekoor Ellerhein viimase osa vastegantaadist lauluma lapsed.