Kuulajatelt tuleb raadiosse üsna sageli kirju. Et olge head, mehed, tulge vaatama. Meil oli väike teeots, mis tuli vana talumaja juurde. Ülestamatud üpris sagedased. Need juhud, kui talumaja on laiali veetud, on maha tõmmatud. Tänase saate teemaks ongi meil lähtudes kuulaja nendes kirjades teema. Parandus ja vanad talumajad. Tänasest saatest võtavad osa Tallinna maaparanduse valitsuse peainsener Ilmar Siil maaparanduse ja veemajanduse komitee maaparanduse osakonna juhataja Heldur soe siis maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi direktori asetäitja Ilmar Jürisson ja riikliku plaanikomitee osakonna juhataja asetäitja Johan lumi. Harju rajoonis peab ütlema, taolisi pahandusi on olnud iga aasta ja mitmel korral kuiv projekteeriti objekti kurna, too oli ta nimi majalt vennas inimesi, et nad oma majapidamised maha jätaksid ja ja majapidamised läksidki lammutamisele, inimesed ehitasid oma uued kodud, enamus keskusesse, kes sellest kasu sai. Inimesed ilmselt kaotasid oma karjapidamise võimalused, kuna keskuse juures karjamaad enam ei antud. Juhtuda võib ta teinekord niimoodi, et näiteks juurdepääsuteed, et see enam ei satu sellesse kohta, kus ta varem oli sest meie väljade planeerimisel peame siiski arvestama, et need, need põllud vastaksid suurtootmise nõuetele ja see vana endine tee satub võib-olla teise kohta. Ma tahaksin siia juure natukene pikemalt ühte asja puudutada ja nimelt maaparanduspõllumajanduses ei ole esmane, esmane on üldse Maal inimene ja tema elukoht, see on esmane ja siit peab algama ka kõik muu nii tootmise keskuste väljaehitamine, maa parandusliku tööd ja nõnda edasi. Kui tuua siia väikene statistiline näide. Meil oli 46. aastal 132970 talumajapidamist, sellest 15400-l ei olnud taluhooneid. Tekib küsimus, kas me peame siis need taluhooned ära likvideerima, maaparandusega? Ma arvan, seda ei tohi. Maaparandus on kahesuunaline, on uudismaade ülesharimine vanade heinaga ja maade ja soode arvel ja agromelioratsiooni tööd vanadel põldudel ja karjamaadel, mis olid siiski kasutatavad kas hobutööjõuna või hobutööga või traktoritega kaasabil. Nii et siin maaparandajad, maaparanduse projekteerijad, kõigepealt peavad seda tunnetama küla peab jääma omale kohale, aga meie küla hakkab lagunema ja lagunema seepärast, et tihtipeale me time, tootmishooned, suured likvideerime, koolimajad, see kõik põhjustab inimeste töökoha muutusi. Näiteks tihtipeale on niiviisi, et kool kaob, vara väike kool koha peal ja perekond, kes selle kooli vahetus läheduses elas, tal on väikesed lapsed, ta hakkab otsima uut töökohta, kus tal kool lähemal oleks. Ta ei taha oma esimese teise klassi koolipoissi või tüdrukut kusagile kaugele viie või 10 kilomeetri kaugusele kooli saata. Nii et sind, kui me peatume maaparanduse küsimuste juures ja ma tooksin, ma olen kaua aega instituudis töötanud. Tooksime konkreetse näite Sakko tas, kuigi ta on siiski muster majand. Meie ei ole puutunud ühtegi talumaja maaparanduse käigus, kuigi me oleme läbi viinud maaparandus, tähendab uudismaade, ülesharimise, soode ja heinamaade arvel ja agromelioratsiooni tööd vanadel põldudel. Nelja ja poole 1000 hektari ulatuses oleme püüdnud kõik jätta ja on ka jäänud. Asi on, kui sellel majal ei ole peremeest või see maja on täiesti lagunenud, nosisunda paratamatu. Tihtipeale vaat need taluhooned paljaks nagu alasti laps keset loodust ja siin on ilmselt maaparandajad ja eelkõige projekteerijad patustanud, et miks me siis ikkagi oleme sellel viimasel lepatukka võtnud selle maa ümbert ära. Ja vot siit hakkab tulema mõnigi arhitekt on leidnud, et vaat see talumaja nüüd enam loodusesse ei sobi. Võib-olla siinsel trassil. Harju rajooni näite varal võib mõned, mõned faktid tuua, et see nii on. Kahjuks peab ütlema jah, näiteks Aruküla kolhoosis suur objekt, lammas saare, nii mõnigi talu on täiesti alasti. Nähtavasti siin on suunis võib-olla teda valesti tõlgendatud 1972. aastal vastu võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus number 124 põllumajanduslike kõlvikute kasutamise parandamise abinõude kohta seal samas üks selline punkt sees. Parandada selgitustööd kodanike hulgas, nende ümberasumiseks kujundamisele kuuluvatelt või kuivendatud maadelt, kolhooside ja sovhooside keskustesse ja teistesse maa-asulatesse rakendada abinõud maaparandusobjektidel ning põldudel olevate tühjade ja tegelikult amortiseerunud ning küla ilmeetris ustavate hoonete likvideerimiseks. Mis puutub nüüd selle punkti viimasesse ossa, kus tõesti hooned on lagunenud, siis ei vaidle vastu, aga me oleme tihtipeale kaldunud ühte äärmusse. Ja kui ausalt öeldes, siis nii mõnegi ka pere laps, kes on linna ära eksinud, tahab omale Sigulit nagu alla saada. Ja see lähebki väga kergelt ka oma sünnikodu likvideerimise teed. Ja see on, oli nüüd asja üks külg, aga pahatihti ka majandijuhid orienteeruvad sellest, et suurtootmine nagu tema silmis on ikka primaarne ja vägisi viimane võsa tukk ümber maja likvideeritakse ja kui sealt siis mõned ühistatud hooned ka veel ära lõhutakse, sealt algab peale see talude hävimise lugu. Me kõik teame Tarlu agraartööstuskoondise edasi kolhooseni maaparandustööde poolest väga kuulus väga ilusat massiivid Tallinn-Pärnu maantee ääres kahele poole laiuvad, aga siis kommenton, fakt, isegi selles niiskuses tuntud ja tunnustatud majandis. Et isegi seal on nende hoonetega halvasti ümber käidud, on nagu läinud kaotsi. See on ju tegelikult minu kodukoht. Ja praktiliselt koos maaparanduse käigus on minu koduküla likvideerinud. Kuigi minu kodutalu on alles veel mõned mäed seal, kuigi kõik teised näed selles külas enamuses olid uuemad, kui minu kodu siis neid enam ei ole. Ja üldse sellel, selles kolhoosis on selline suund, et täna on peremeheta, siis püütakse ta maaparanduse käigus ära likvideerijaid. Aga kas on ikka õige, ei ole õige, see on absoluutselt vale ja tuuakse Tallinna suurpaneelelamuid, et uusi asemele ehitada. Tooksin veel siia ühe märkuse, kui lubate, nimelt meil oli 120000 elumaja 46. aastal ümmarguselt. Võib-olla ma eksin, siiapoole, sinnapoole. Järelikult kui meil praegu on umbes 100000 inimest kolhoosis sovhoosis, kes töötavad, meil ei oleks maale tarvis ühtegi elamud olnud ehitada, kui neid oleks säilitatud ja täiendatud. Kuid me oleme ehitanud peaaegu poole kortereid selle majade arvust lisaks juurde ja sama varra pool eluhooneid, vanu hooneid on ära kadunud, tähendab, siin on, Me oleme hakanud uusi ehitama, aga vanadele tähelepanu ei pööra. Külaelu säilitamine saab toimuda ainult siis, kui neid üksik talumaju, kus peremehed on, või on lapsed järglastena, et neid säilitada ja hoida. Sest mispeale ma pean siis töötamist seal kolhoosi keskus kasvõi antud juhul siis lasi kolhoosikeskuses, kui kaelas, osakonnas või saluosakonnas võib väga hästi elad, seal on ka tootmine ja tootmishooned ja elamud ja kujundada seda külaelu. Nagu vaja on. Seal saab inimene võtta lehma kaks või kolm ja hakata küla näiteks Edasi kolhoosis, langermaküla ja keskuse ümbrus olev küla on väga hästi säilunud. Kaugemad külad on nagu likvideerinud ja arvatakse, et tuleb ikkagi keskuse tuua ja keskusi inimesed sinna taha tagasi tööle viia. Keskuse inimene läheb poodi, ostab kilekoti piima. Aga kui ta oleks osakonnas, ostab omale lehma, peab lehma, joob ise seda piima, lab naabrile Kaavelle, kui tema elab oma majas, kas, kas ta on siis talumaja maa, märgiksin veel niiviisi, et me tihtipeale nimetame individuaalelamu. Individuaalelamunimetus on üldine nimetus, me peaksime siiski nimetame, et on kolhoosi ja sovhoosi talumaja, kus töötab või elab see kolhoosnik või, või sovhoositöödel. Viimasel ajal on siiski talutüüpi eramu kui selline nimetus kasutusele, et aga siin ikkagi mõned kontseptsioonilist laadi asjad segavad. Noh, me oleme rääkinud, et nii mõnigi kolhoosi esimees ja sovhoosi direktor lööb rusikaga vastu rinda ja ütleb mees, et individuaalloomapidamine, see häirib, segab ühisloomapidamist. Ja, ja kui me ikkagi noh, ka selle individuaalsektori arendamise määruse ellurakendamisel kui me need suured võimalused nüüd anname ja, ja neid taluhoone ei likvideeri, et siis ma ikka ei saa ma seda ühistootmist arendada ja vot siiani sihukest just vastuolud on inimeste mõttelaad, Madis ja siit ongi need asjad nähtavast algust saanud väevõimuga. Me oleme püüdnud Maaelu linnastad. See on õige, siin võiks seda rääkida, noh, tõsta küsimuse üles ja neid küsimusi on arutatud, tuleb veel arutada, milline peaks olema tänapäeva ja maakodu tänapäeva maakodu, kui me võtame ajalooliselt oli orjaajastu suitsutare ja omapära ja kui tuli selle sajandi algul talumajad, siis oli talumajad ja omapära. Ja praegu, kui me räägime kolhoosi ja sovhoosikorrast, siis me peame hakkama rääkima, milline peab olema tänapäeva. Maakodu ega selle selle probleemi ümber meil on üsna vähe. Lähen mõttevahetust olnud täpselt täpselt ja seepärast arhitektid tihtipeale lähtuvad arhitektuurilist tüliküsimuses, aga seda määravad tootmistingimused, elamistingimused, kultuuriline tase, arengi omapära, täpsemalt määrab ära koduolemuse. Ja kui me räägime maaparandustöödest ja projekteerimisest, siis igavesele talumajal peab olema tingimus, kui ta tahab looma pidada, olgu ta reservmaa mitte ülesharimata maa, vaid kultuuristatud maa talu juures, kas siis hektar või, või kaks hektari või kohati viis hektari, kui mul on seal kaks-kolm loom. Vaat nüüd me hakkame vist selle õige õige asja juurde jõudma, ette peab olema ka tagama. Kui seda ei ole, siis me võime kui palju tahes, Erki, te sellest individuaalsektori arendamisest sealt midagi ei tule. Siin nüüd. Maaparandajad, teie käes on võtmeküsimus. Muidugi üksinda teha ei saa seda. Majandi meeste mõtlemine, arusaamine peab teiega koos tulema. Siis saame selle asja lahendada. See on tõsi. Maakodu võlu on järjest hakanud vähenema, kuid meie eesmärk ongi see, et seda taastada ja edaspidi muidugi seda tunduvalt parandada. Minu arvates võib-olla kõige valusam küsimus on nende ja pidamistega, kus inimesi ei ela. Tegelikult on küllalt sellised näited, kus on heas seisukorras majapidamine, kuid ühtegi inimest seal sees ei ole. Ja majand hakkab taotlema nüüd, et maaparanduse käigus see majapidamine tuleb likvideerida ja teiselt poolt ka see valdaja on võib-olla läinud kas linna mingisugusel põhjusel ja tema taotleb, et vot makske meile see jääkväärtus välja ja, ja siis võib see maja lükata nii-öelda piltlikult uppi. Kuid tegelikult peaks igamajand vaata ma iga majapidamist, ta võib selle majapidamises kodanikult ise ära osta ja sinna siis on võimalik panna oma Ariste oma perekonnaliikmed ja selle tõttu selle tõttu ei tekigi üldse probleem üles. Põhiliselt vanade majapidamiste likvideerimise probleem tekib uurimisprojekteerimistööde käigus, kus majand ise taotleb seda. Kuid loodame, et see praktika muidugi nüüd muutub ja meie projekteerijad kui ka oma prantsuse ehitajad oleme täiesti sellel samal arvamusel, et et tuleb igati igati soodustada ja see teeb muidugi meie maakodu kauniks ja keegi ei tahagi sellest kodust enam lahkuda. Tihtipeale öeldakse, et noored ei taha loomapidamist millega seda põhjendada. Muidugi ta ei saa pidada, kui ta elab seal kusagil 60 või 20 korteris elav hoones aga kui ta annad ja ma mõtlen, et kõigepealt peab olema traktoristile autojuhil ja loomakasvatajal väikene elamu kolhoosi või sovhoosi talu kõigil kõrvalhoonetega ja kui tema leiab, kui ta töötab kolhoosi või sovhoosi ette oma rahaline bilanss ei vasta tema elule küljes, hakkab mõtlema, kas ta hakkab kanu pidama, sigu pidama, võidab lehma võtta vähemalt leivakannikas prügikast ei lähe, ei lähe, ei lähe ja kasvavad ka noored tulevased põllumehed. Ma saan niimoodi aru vetes esimest soovitust, et jäme ots on ikka majandi meeste endi juhtide käes, eks ole. Jah jaa, täpselt. Niimoodi, ja võiks veel öelda mõni aasta tagasi siin. Kui ma ei eksi, siis ehituskomitee initsiatiivil inventeeriti kõik meie vabariigi vanad talumajad, pidamised ja isegi nähti ette, milliseks otstarbeks neid võib kasutada kas puhkeotstarbeks või, või siis et seal perekond võib edasi elada ja, ja tähtis on see, et iga majapidamine oleks korras, kui temal katus on läbi, siis maja olgu, kui ilus ta on, aga ta mõne aasta pärast. Tuleb leida pere, mis mõne aasta pärast madala vere, mis ei ole suuteline tegema, siis, siis on olemas meil kolhoosid ja sovhoosid kisuvad seda edasi viia, et asi korras oleks. Me peame hakkama suunama oma ehitusliku osa väikeelamute näol selliselt, et nende elamute vahetusse lähedusse oleks tagatud ka loomapidamise võimalused. Asula tüüpi keskuses ei ole võimalik seda teha, kus see on tehtud, see on juba tehtud ja sellega see asi on senini olnud, kuid kui me uusi ja väikeelamuid hakkame ehitama, siis tuleb sellega arvestada ja tuleb võimalikult vältida suurelamute ehitamist Maale. Väljapääsu on selles, et me hakkame siiski kõigepealt projekteerima ja siis ehitama nõndanimetatud Taali asustust. Tsentraalset veevarustust ei ole nõutud tsentraalset kanalisatsiooni ei ole nõutud need kümned meetrid elektriliini mis nüüd tuleb selle hajali asustamise puhul rohkem kulutada. See kompenseerub kõik hiljem sele täiendavast toodangust, mis saadakse selles individuaal pidamises. Ja see hajali asustus ju loob teise sotsiaalse kliima. Et sellest perekonnast ikkagi võrsuks jälle tublid maatöötajad, nii et kui me nüüd ainult Peame silmas seda tehnilist poolt, kuidas odavamalt ja elada siis me rängalt eksisin. Ja me peame mitmeid mitmeid kordi tulevikus kallimalt maksma selle tänase odavuse arvel. Siit algabki armastus Maavast ja seda ongi tarvis. Ja niiviisi ongi võimalik tulevikukaadrit kasvatada uue sajandivahetuseks, sest praegu on aeg mõelda nende laste eest, kes sajandivahetusel hakkavad tööle. Oma töös oleme täielikult orienteerunud juba sellele, et inimestele luua normaalsed tingimused, et ta oma majapidamise juures saaks siis arendada oma isikliku majapidamist. Ja meie projekteerijad väga põhjalikult, viimasel ajal kaaluvad iga majapidamist kuidasmoodi, seal oleks saaks maa parandatud kuid samaaegselt me ei luba ühegi majapidamise ümber likvideerida vanu põlispuid ja seda ümbrust. Ja nähtavasti need, kui see ümbrus võib-olla ei ole just nii nii esteetiline, siis on võimalik see kujundada pargiks. Ja see väike osa maast, mis jääb, jääb sinna pargi alla ja pärast on ilustab, seda kodu on kindlasti igale Raunis muidugi iga projektiga peab siiski püüdma lahendada, kus see majapidamine saab siiski omale karjatamiseks maa ja kus ta saab oma köögivilja kasvatada, nii et maaparanduse osas siin mingisuguseid takistusi ei ole. Meie igati püüame kaasa aidata, igale majapidamisele oleks loodud normaalsed tingimused. Ja kui on vajalik maaparandusobjektide käigus, tuleks leida ja projekteerida kohad, kus hajutatuna oleks võimalik. Luua ka uusi väikeelamukülasid. See on nagu uus lähenemine, ma ehituse probleemidel.