Tere hea kuulaja tänases saates räägivad Mozartist kõneleb oma suhtest, sest Mozartist Portugali pianist Maria šampiires keda küsitleb üks Portugali raadiotoimetajatest, mina, Liina Fjuk. Lisan sellele intervjuule tõlke. Ja pärast seda intervjuud kõlavad Ja fantaasia klaverile c-moll mängib Maria šampiires ja klaverikontserdis musitseerib koos temaga kuningliku kontserdimaja orkester Ricardo tšai juhatusel. Intervjueerija tänas Maria Zhong piirest, et ta on nõus andma intervjuud jätkas oleteks silmapaistvatest pianistidest, kes on Mozarti muusikale väga omanäoliselt lähenenud. Millised on teie lähenemise peamised jooned? Mu esimene võimalus on öelda, et see on väga loomulik lähenemine. Muusika käib minu jaoks alati intuitsiooni ja südame kaudu. Niisiis ei tulene see intellektuaalsest lähenemisest. Mulle endale lihtsalt meeldib olla koos heliloojaga väga loomulikul viisil. Mozart oli minu jaoks väljakutse selles mõttes, et ma polnud kaua Mozartit mänginud. Lapsena mängisin, võib olla ühe sonaadi ja üks kaks väikest pala. Ja siis väga pikka aega ei mänginud Mozartit, kuni olin ligi kolmekümneaastane. Umbes 28 või 29. Ja Jaapani plaadifirma palus mul salvestada kõik Mozart Isonaadid. Ja ma otsustasin neid uurida sellises küllaltki hilises eas hakata Mozarti ka tegelema, oli minu jaoks väljakutse. Imetlen tohutult mõningaid Mozarti teoseid nagu näiteks reekviemi. Mulle meeldivad mõned kammerteosed, mõned kontserdid. Kuid Mozart pole kunagi olnud ega ole ka nüüd helilooja, kes mind tõmbaks. Selles mõttes, et ma vajaksin Mozarti muusikat. See pole päris normaalne, sest ma mängin Mozartit nii palju. Ja miks ei ahvatle teid? Kui ma kuulen Mozarti teoseid, olen väga liigutatud, mulle avaldab muljet. Mul tekib teatud väga hea emotsioon ja ma tõesti usun, et see muusika on tulnud hingest, see on midagi erilist. Kuid siiski ei ole see miski, mida ma otsin. Ma ei paneks Mozarti muusikat plaadimängijasse ja ei läheks kontsertile Mozartit kuulama. Samuti ei mängiks tema muusikat, kui mul palutakse seda teha. Miks mitte? Ma ei tea, see on kummaline. See ei ole samamoodi nagu heliloojatega, kelle muusikat mängimata ma ei saa. Lähen klaveri juurde ja tunnen vajadust mängida näiteks Schubertit või teatud teisi heliloojaid või Beethovenit. Schuberti ja Beethoveni muusika on miski, mida ma teen alati mängima igal aastal, igal kuul igal nädalal. Vähemalt natukenegi. Sest see on miski, mida ma vajan, et mul oleks hea, vajan iseenda jaoks. Mõned muusikud leiavad, et Mozart näeb muusikat kui arhitekt. Ning struktuur on talle olulisem kui näiteks meloodia. Kuidas teie tema muusikat tunnetate? Kas, kui kena konstruktsiooni või meloodilisi voorusi? Muidugi on konstruktsioon täiuslik, meloodiad on täiuslikud ja puha. Aga mis mulle Mozarti muusikas mõjub? Tugevana on mastid ühelt meeleolult teisele, liikumine on pööraselt kiire ja vahel on tunne, et kaks meeleolukorraga nagu üheaegselt on seal huumorit, draamat ja see kõik toimub ühe ja sama fraasi sees. Ühes hetkes on Mozarti muusika nii tohutult rikas. Emotsionaalsest vaatevinklist. Ja teisest küljest leian, et ta distantseerub iseendast. Nii et see on teatav kahestumine. Ta vaatab ennast, ta kritiseerib ennast ja teeb enda yle nalja. Kas te improviseerid, kui esitate Mozartit? Leian, et iga interpreet peab palju improviseerima sest kui sa vaatad nooti, on see ehk vaid umbes 10 protsenti muusikast. Kuid sellesse 10-sse protsenti peaks suhtuma nii lugupidavalt kui võimalik. Nii ma seda näen. Ja kui ma siis olen selle noodi taga, siis mulle meeldib olla väga pragmaatiline ja samuti väga austav. Mulle ei meeldi üldse liialt improviseerida, kujutleda kui tunda liiga palju. Mulle lihtsalt meeldib nooti tundma õppida. Noot on teejuht, see e juht millegi juurde, mida pole kirja pandud mida polegi võimalik kirja panna. Pähe Ps samboli uues Kui te mängite Mozartit kas teil on silme ees pilt temast kui tegelaskujust? Võib-olla keegi, kellel on küllaltki kerge pääseda juurde universumi olulise osa juurde kuid tihtipeale tunned, et ta tuleb tagasi ja võitleb tegi sellist. Nii ma tunnen. Mozart sündis 250 aastat tagasi. Mis laadi pilku või õpetust võiksime meie leida tema muusikast? Siis on keeruline. Meie ajal on kõike nii keeruline öelda, mida kunst annab nii keerukas maailmas. On see elegants või midagi sellesarnast. Ei, ma arvan, et midagi enamat. Midagi enamat, mis siis teejuht, teejuht, kuhu? Teejuht kadunud asjade juurde. Mis laadi kadunud asjade juurde? Me oleme kaotamas reaalsuse taju, see tähendab näha endid osana maailmast, planeedist. Me oleme jõudmas aega, kus asjad on totaalselt illusoorseid. Ja ma leian, et kui miski tulla ja juhatada meid millegi muu juurde saaksid olla kasulik. Kuid ma ei taha sellega öelda, et Mozart on vaimne juht või et ta näitaks meile, kuidas või kuhu minna. Kuid kõik, mis meid veidi aitab, on minu arvates kasulik. Ja lõpetuseks vabandab Mariel show piires sellepärast et ta ei oska asju seletada. Selline oli siis Portugali raadiointervjuu pianist Mariel show piires ega, ja nüüd hakkab kõlama Wolfgang Amadeus Mozarti muusika. Klaverikontserdi number neli, teistes tuur esitavad Mariel song piires. Ja Amsterdami Kuningliku kontserdimajaorkester dirigent Riccardo tšai. Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontserdi number neli, teistes tuur. Esitasid Maria Zhong piires ja Amsterdami Kuningliku kontserdimajaorkester dirigent Riccardo tšai. Ja nüüd kõlab Wolfgang Amadeus Mozarti fantaasia klaverile, Tsee mull. Mängib Maria Shang piires. Wolfgang Amadeus Mozarti fantaasia c-moll esitas Maria šampiires.