Räägivad veebruaris ja märtsis räägivad Mozartist nii maailmakuulsad Mozarti interpreedid kui eesti tuntuimad Mozarti esitajad. Saade kordub laupäeval pärast kellakümneseid uudiseid. Algavas saates räägivad Mozartist maailma üks hinnatumaid lauljaid rootsi metsosopran Anne Sofie von Otter ja muusikatoimetaja Maria Eby fon. Sweenberist Anne Sofie von Otter on laulud mitmeid partiisid Mozarti ooperites. Minu esimene osatäitmine Mozarti ooperis oli rubiino noorele metsas opranile igati loogiline esimene roll. Hiljem olen laulnud rabellat, siis veel ramiirot, vale, aedniku neius, mis on Mozarti üks varasemaid oopereid samuti idamaanteed, Idomeneos ning sextust kiituse halastuses. Harjutasin seejärel Don Giovanni donna Ell piirata, aga jätsin pooleli, kui mõistsin, et see roll ei sobi mulle ja see peakski seni kõik olema. Kui te püüaksite üldistada, siis mida on Mozarti rollitelt nõudnud kõige enam? Need on kõik võrdlemisi kõrged partiid ning üks mu esimesi lauluõpetajaid väitis koguni, et sellised rollid ei olegi üldse minu jaoks sest need püsivad kõrges keskmises registris ja nõuavad liigare ka pingutust. See võib tõesti olla väga kurnav, kui ei osata oma häält veel õigesti kasutada ja mulle tundusidki need rollid esmalt uskumatult vaevanõudvad. Praeguseks olen ma neis asjus ehk mõnevõrra kogenum, aga kindel on see, et rubiino esimest aariat nonstop, osasson, ei tohi kergelt võtta küll ükski laulja, kellele kõrged noodid raskusi valmistavad midagi. Samas on need kõik suurepärased ja naudid toovad karakterrollid, iseäranis rubiino. Kes oskab leida õige võtme selle tegelaskuju avamiseks võib teha tõeliselt hiilgava rolli. Minule tähendaski rubiino osatäitmine, mis oli üks mu esimesi suuremaid osi väga olulist kordaminekut ning mul oli sellest tublisti kasu veel edaspidigi. Ja kui Colin Davis kutsus mind 1985. aastal laulma Keru piinud Covencaadenisse, siis sai sellest mu karjääri pöördepunkt. Sextuse osa laulsin maa samuti üsna varakult, see tundus tol ajal väga põnev, dramaatiline ja mahukas roll. Laval tuleb olla praktiliselt terve etenduse vältel, liiatigi tuleb seal mängida intiimseid stseene koos teise naistegelasega. Väga hästi õnnestus meil Tiituse halastus Paalselis kus ma töötasin suurema osa 1980.-test aastatest. Seal tõi selle ooperilavale Jean-Claude teeb rööp, kes mu arengut laulja ja näitlejana väga positiivselt mõjutas. Ma olin toona laval äärmiselt uje ja ettevaatlik. Tema aitas mul liigsest kammitsetusest vabaneda. Miro rolli vale aedniku neiust tegin 1984. aastal, eks see on siis, kus kõik mu varased Mozarti rollid tulid enam-vähem samal ajal. Kõik mu varased Mozarti rollid tulid enam-vähem samal ajal 80.-te keskel. Seegi osa oli mu meelest suurepärane häbelik gramiro ja tema kolm väga kaunist, väga eriilmelist aariat. Esimene neist on koloratuurne, mis tollal oli ilmselt mu tugevaim külg, teine on hästi ilus ja aeglane, aaria, kolmas aaria on aga äärmiselt dramaatiline. Seal tuleb endast kõik välja panna pealaest jalatallani, kasutada rinnaregistrit kogu ulatuses. See kõik oli mumeelest võrratu. Dorabella osa tundus mulle omalajal küllaltki pentsik. Iga kord nägin ma sellega kurja vaeva ja iga kord kinnitasin endale ei iial enam. Viimati laulsin seda laval 1986. aastal, ehkki pakutud on mulle Dorabella rolli hiljemgi. Osalt on põhjus selles, et Dorabelat mängides kipud ikka hirmsasti kadestama fjordi liitšit temal on kaugelt ilusamad aariad ja siis veel see taevalik duett tenoriga. Mind igatahes tekkis alati kadedaks, et Arabella aariat pole samast klassist. Aga praegu ma juba mõtlen, et tegelikult on Dorabella osa samuti nauditav juba puhtalt tegemislustist võiks ma seda uuesti laulda. Ma ei taha sellega sugugi öelda, et Dorabella osasse võiks kuidagi kergelt suhtuda. Tegemist on siiski ulatusliku ja keeruka rolliga. Ma lihtsalt ei kõhkleks ise enam seda tüüpi naisi mängimast. Pärast kõiki poiste ja noormeeste osi, mida mul vahepeal on mängida tulnud, võtaksin hea meelega vastu jälle mõne naisosa olgu see siis pealegi kohati pentsikuvõitu. Kas teie meelest on märgatavat vahet naislauljaile kirjutatud noormeeste ja poiste rollidel, mida teiegi olete esitanud ja teisalt niisugustel rollidel nagu näiteks Dorabella oma? Või on need kõik moodsardil põhimõtteliselt sarnaselt komponeeritud? Film? Muidugi on vahe olemas. Fjord Dorabella, need kaks naist, kes on osalised selles üpris ebatavalises draamas, mida kujutab endast Cosi fan tutte mida mõned peavad õnnestunud teoseks ja mõned mitte. Selle tekst on küll kogu aeg nauditav, Sestega Libretistab Ponte kehvi tekste kunagi kirjutanudki. Aga kogu seda lugu usutavaks mängida on ikkagi päratult raske. Õieti ma ei arvagi, et peaks üldse püüdma neid sündmusi usutavana näidata aga teha sellest publikule nauditav, ütleme mäng, see on kahtlemata võimalik ja seda annab teha mitut moodi. Võib kasutada veidi rohkem psühholoogiat, kogemusi ja loovat mõtlemist. Ja kujutada pisut teisiti, Cosi fan tutte kahte meespeaosalist näiteks. Kas need osad pole mitte tundelisemat muusikalises mõttes? Domentideldumentimi komponeeradel, realdamasegaalist Su? Mozart on alati tundeline alati ta mängib hingekeeltel januga. Pealispinnal võib mõndagi paista kerglane ja täiesti tühine, aga sügavamal on tal ohtralt erinevaid kihistusi. Nõnda on Secocifantutega ning sama kehtib isegi väga varajaste 15 aastasena komponeeritud pärite puhul naguumitridaate ja Lucius silla. Needki on juba ilmselgelt Mozartlikud täis melanhooliat, valu, suurt õnne ja sensuaalsust otsast lõpuni. Kas Mozart tuli loomu poolest vokaalmuusika looja, mis te arvate? Et umbes 100 laval, minu meelest loevad kõik lauljad Mozartit raskeks heliloojaks, nii tõsi, ma ei tea, kuidas meeslauljatel sellega on. Ma ei oska kommenteerida, baritonid koha pealt, häid rolle peaks neil tegelikult ju jaguma. Figaro kra alma viiva Don Giovanni ja nii edasi. Aga mis kogemused neil Mozarti esitamisega täpsemalt on, ma ikkagi ei tea. Samas naised, nagu mulle näib, peavad Mozarti rolle raskeks. Ma tean, et enamusele nendest, kes krahvinna alma viivat on laulnud on see kogemus olnud päris heidutav tuttav sest osa on tehniliselt keeruline ja krahvinna karakterist sisseelamine on ka paras pähkel. Susanna roll ehk ei ole väga raske, sest kõik häälenüansid pole sedavõrd esil ega kergesti kõrvapaistvad. Aga üks, mis kindel Mozartilt lauldes peab hääl alati olema parimas vormis. Millised konkreetsemalt need raskused on näiteks Rubino rollis, mille kohta te ütlesite, et seda on keeruline laulda. Pahandas uurijate noomsejades suurtes pindades. Kas seal on kõik nagu peopesal? Laulja hääl on otsekui täiesti alasti. Publik kuuleb väga selgelt, kuidas sa laulad. Ja sina oled sellest teravalt teadlik, et publik kõike nii selgelt kuuleb. Võtame nood kaks suurt aariat, Tiituse halastuses. Ülemäära kõrged, need ei ole, probleem pole mitte selles, vaid seal, sa pead leidma väga täpselt oma nishi oma ainuõige koha terve orkestri kõlale keskel. Pead hoolikalt kontrollima oma intonatsiooni ja vibratot. Itaalia ooper muide ei nõua lauljalt sedavõrd suurt täpsust. Loodetavasti mu sõnadest ei solvuta. Aga Mozarti-ga võrreldes esindab Itaalia ooper tõepoolest teistsugust mõtteviisi. Ma arvan, et me kõik, kes me Mozartit laulame, oleme ses küsimuses ühel meelel. Ehkki väga raske on samas piiritleda, milles nimelt Mozarti eripära seisneb. Mis aitab teil neid eelkirjeldatud raskusi ületada? Füsiordofad, komme, mäsu vai refor, tsaari ja tema dieedi, Hanno Matrioskade. Mozart üle on vaja korralikult keskenduda, peab põhjalikult proove tegema ja nagu ma juba rõhutasin ilmtingimata peab hääl olema tip-top korras. Hääl peab kõlama kaunilt ja säravalt. Ja ka kõik need retsitatiild neil ei saa samuti maha vuristada, kuidas juhtub? Raske on sääraseid asju sõnadesse panna, sest mida õieti teeb laulja siis, kui ta laulab Bachi? Aga mida teeb ta teisiti, kui ta esitab Richard Straussi? Kõigil on oma spetsiifika ja laulja kohaneb iga heliloojaga eri moodi. Ajapikku muutub selline kohanemine vaistlikuks. Aga jääb üpris raskesti kirjeldatavaks. Ja veel Mozarti laulmine puruväsinud peast ei too loomulikult midagi head, vaid toob üksnes kibeda kahetsuse, et enda eest eelnevalt paremini hoolt ei kantud. Kahtlemata on olulisel kohal ka koostööpartnerid. Milline peaks teie hinnangul olema üks hea Mozarti dirigent? Albedame haigusloos, hulike, moodsad Dirgemata, rüüria, rikkipro, moodsad dirigem. Häid Mozarti dirigente on päris mitmesuguseid. Ma ise olen alati suhtunud, tuli see sümpaatiaga, neisse orkestrisse, mis kasutavad ajaloolisi instrumente, sest ma armastan seesugust kõla. Viini klassikute aegsetel, klarnetitel, flöötideni, fagottidel ja isegi vaskpillidel mängitakse imekauneid helisid. Olen üsna rangelt järginud põhimõtet Mozarti teoseid ja barokkmuusikat. Esitan ma just nende orkestrite ka, mis kasutavad ajastuomaseid pille. Aga samas laulan ma Mozartit meeleldi ka Metropolitan orkestri saatel, kui seda juhatab Chamslywain, kes igat muusikalist fraasi kujundab suurima hoolega, kes tunneb ja armastab sügavalt Mozarti muusikat ja helikunsti üldse. Võimalik küll, et libaini taktikepi all kulgeb muusika üksjagu aeglasemalt aga see ei ole unine, aeglus ja vaim tahab, et armastatud teoses oleks kõik hästi kuulda. Harmoonia, koori kõla ja kõik muu. Peaasi ongi, et dirigent oleks üdini muusik, tõesti musikaalne ja intelligentne ja et orkestrile oleks selge arusaamine, mida nad teevad. Sellisel juhul võib õnnestuda tahes teos mis tahes žanris. Aga kui ma peaksin valima, siis eelistaksin ajaloolistel pillidel mängivad orkestrit. Kas Markminkovski võitioneerijat, kaardineriga? Loomulikult on peale nende veel palju-palju häid dirigente, ent mina olen töötanud valdavalt nende kahega. Mozarti oopereid oletegi salvestanud enamasti ioneerijodkaardineriga, mille poolest tema hea on ladunud inspireeriva juhtav Mozart, Upluna eme, Jon LJ, Kaarne, Hans faarial. Joodi mühki närgis kooki. Sõjah, Gerdiligyandmi seanslav trükk, söör, Assoahtimandhabram, mis seal Taeleliks on rahnas vahiatele, ahtellitest, Reftivisa. Ta pulbitseb energiast, ta on usaldusväärne, ta tunnetab suurepäraselt teose struktuuri, oskab kus vaja rõhutada kargemat kõla toonitada vaheldusrikkust, tuua esile pehmeid võikat Kellysifaktuure. Kui sedalaadi momentidele tähelepanu ei pöörata, võib tulemus kõlada juba ülemäära lihvitult. Mulle tundub, eriti veel siis, kui kasutatakse moodsaid instrumente. Ta või kui dirigendi eesmärgiks on iluiga hinna eest. Ioneerijoti eesmärgid on teistsugused. Idome neoja Tiituse salvestused, mis me temaga tegime, kõlavad värskelt tõeliselt dramaatiliselt algusest lõpuni. Te olete esitanud ka Mozarti sakraalmuusikat. Kas kiriku Mozart erineb ooperi Mozartist oluliselt? Schmitz suunduvaine Books, Mozartist, Sakkeraalamas, kirjanana, Mozart. Kahtlemata erineb Mozarti vaimulikud ootused justkui pärinesid hoopis muust ajastust. Ma olen osalenud reekviemi ettekandes, mida dirigeeris jooneliotgaadiner ja laulnud missa c-moll George Zolti juhatusel. Muidugi kõlavad need teosed teistmoodi kui ooperid. Missa esitamist nautisin ma väga, ehkki seda oli raske laulda. Nii on tõesti kõrge, koloratuur on rohkelt, kogu aeg peab valvel olema. Nisa c-moll on tervenisti väga liigutav teos ja selles kõlab üks ime, kaunimaid soprani aariaid, mis eales kirjutatud. Ma muide ei mõtle seda aariat, mida mina seal laulab. Mis osa siis teie laulate tümfungerisi Mullessam, haamratsubraan lauda mustjas, jäätus, koi tingel nähtusest ja veel sõbrana ja teist sopranit lauda must tee, mida esitada on samuti suur. Too imekaunist soprani aaria aga on inkarnaatusest. Muidugi Mozart, komponeeris ka ainult klaverisaatega laule ja neid on tal teatavas mõttes õige, lihtsalt mõned koguni väga lihtsad. Aga sealsamas on tal sellised laulud nagu Aabendenhindung on Laura ank, loe Al luisede briifeires, kun ketroinen Liiveehaabers, Ferbrante sisel, mõned prantsusekeelsed, ma olen neid esitanud üpris sageli. Salvestasin need laulud kunagi ja enne seda esitasin neid lavale ja möödunud aastal võtsin uuesti kavva väga head laulud, mu meelest väga elavaloomulised, kui osata neid õigesti esitada. Nimetatute seas on mitmeid saksakeelseid laule. Kas eelistate saksakeelseid itaaliakeelsetele kodu, Frifume but hüske for Italy Aska. Jah, sest itaalia keel tundub mulle raskevõitu. Mu kuulan küll hea meelega, kui teised itaalia keeles laulavad. Paraku ma ise ei ole nagu leidnud õiget lähenemist itaaliakeelsetele lauludele. Igatahes ei õnnestunud mul samal määral nagu saksa ja prantsuskeelsed. Ma arvan, Itaalia keel oma kaksikkonsonantide ka tekitab minus kui rootslasest tunde, justkui torgiks mind keegi kogu aeg tagant, sest rootsi keel on pingevabam, lõdvem, itaalia keel seevastu tundub kuidagi hästi tõtlik ja läbimatu. Kahtlemata esitavad itaallased ise neid laule väga köita, esmalt kui nende esitusi pole kerge leida. Aga kosi lihtsalt poleks enam kosi, kui seda lauldakse mingis muus keeles. Olete olnud professionaalne laulja üle 20 aasta, kas teie arvamus Mozartist on selle aja jooksul ka muutunud? Üha Fungid trügiasse hardin sümbu, Mozart, Frändrats, ungarlane harjuda. See muutub peaaegu pidevalt, kõigub üles-alla, vahel saab Mozartist tõesti villand, nii et ei taha enam kuulda ainsatki nooti. Siis tuleb temast pisut puhata. Ning mõne aja pärast tundub ta uuesti erakordne ja imeline. Mis siis õieti juhtub, kui teil tast villand saab? Vahelisem vähendanalfonauge ja kremli. Teate, need klassikalised faktuurid, see, kuidas Mozart, Haydn ja nende kaasaegset kirjutasid puhkpillidele iseloomulikud instrumentide kombinatsioonid, mida nad kasutasid. Need võivad teinekord hakata mulle väga närvidele käima. Aga olles sarnasest muusikast veidi eemal olnud, vaimustab see sind hiljem uuesti. Mis teile Mozarti kui helilooja juures kõige enam meeldib? Ning riiki tuum raske isegi täpselt vastata. Mozarti muusika on kui kestev avastusretk, alati tajutuse Ta vaid lõhnu ja värve samad leiad iga kord erutavaid mustreid, mida ta nõnda oskuslikult meisterdab. Kuulasin eile ühte tema väikestest sümfooniatest, mis kestab kõigest kümmekond minutit, kuid mõjub sellegipoolest lummavalt väga ilus muusika, aga selles ei puudu ka rütmikkusi, hoog ja omal moel see väikest viisi isegi rokib. Ja nagu tavaliselt ei mõista mina seletada, millest õieti see lummus tuleb. Miks mõni asi inimesele meeldib ja mõni teine mitte. Aga kütkestab see muusika küll. Ilu on siis ikkagi see peamine põhjus jällegi from head tähele, o. Heatis ei, Tristunud filiseerints mühki jah, kuigi ilu on iseenesest üks tüütu sõna, ise seleta veel suurt midagi ometi sellega kokku puutudes, see haarab su endasse, see atmosfäär, millesse sa sisened, see miski, millega Mozart võtab su enda võimusse. Ja seda me ootamegi, et muusika või kunstiteos või raamat haaraks meid üleni. Ja kui te peaksite tutvustama Mozartit kellelegi, kes tema muusikat pole varem üleüldse kuulnud ja tohiksite kasutada selleks vaid ühtainsat Mozarti teost siis millise aaria või suurema Noh, Mozarti avamängud on populaarsed ning pole ka raske mõista, miks orkestrid neid ikka jälle kavasse võtavad. Need avamängud on nii-öelda heaks soojenduseks nii hästi muusikutele ja dirigentidele kui ka publikule. Aga mõned aariad on lausa taevalikud, näiteks et inkarnaatusest, mis Ast see mull, samuti mõnedki ansamblid. Üks selline, mis mulle kohe meenub, on Suarez jail Vento, mida Cosi fan tutte esitavad üheskoos fjordi Liidžijad, Arabella ja Don Halfonso. See on võimatult kaunis. Hannese FIE fonoteri intervjuu tõlke rootsi keelest inglise keelde tegist Evans Vanholm ja tõlke inglise keelest eesti keelde tiit Kuuznets. Teksti luges Tiina kuningas. Zika raadio Anne Sofie von Otter koos Michelle Bertuusi ja Renee Fleming iga esitab tärtseti Mozarti ooperis Cosi fan tutte. Seejärel kõlab aaria laudamuste Mozarti missa c-moll. Kõlastertset Mozarti ooperis Cosi fan tutte ja laudamus, tee, mis Ast c-moll edasi esitab Anne-Sophie fonod. Üheksa Mozarti laulu klaveril saadab teda meil Vintan laulud on tulearmastus, sitter, võlur kui luise oma truudusetu armsama kirjad põletas linnud, kuid igal aastal lahkute üksinda metsasalus, petlik maa ilmet. Tervitus Laurale, Kloele ja igatsus kevade järele. Anne Sofie von Otter esitas Wolfgang Amadeus Mozarti laulud, tule armast sitter, võlur kui luise oma truudusetu armsama kirjad põletas linnud, kuid igal aastal lahkute üksinda metsasalus. Petlik maailm. Tervitus Laurale, Kloele ja igatsus kevade järele. Klaveril saatis teda meil Vintan.