Räägivad veebruaris ja märtsis räägivad Mozartist nii maailmakuulsad Mozarti interpreedid kui eesti tuntuimad Mozarti esitajad. Saade kordub laupäeval pärast kellakümneseid uudiseid. Tänases saates räägivad Mozartist, usutleb BBC Radio Free ajakirjanik, äärem Keithous, dirigenti söör Colin Davist. Colin Davis on Mozartiga olnud lahutamatult seotud nii palju, kui teda tuntakse ja teatakse. Aga milline oli Colin Davise esimene kokkupuude Mozarti muusikaga? Colin Davis ei oskagi seda täpselt öelda. See võis toimuda kooliajal, mängisin klarnetit ja muidugi mängisime koolis kvintett Riiasid ja sedalaadi asju. Pidin siis olema kas 14 või 15 aastane. Ei, see pidi ikkagi juhtuma siiski varem kui keegi ilmselt üks mu vendadest hankis heliplaadi, millel oli Mozarti klaverikontsert heli järgi 450, mille viimane osa omandas minu jaoks lausa maagilise tähenduse. Need helid, nagu ma siis uskusin, suutsid eemale peletada mis tahes jubedat kollid, kui mul tuli pimedal talveõhtul tõusta mööda treppi oma tuppa ülakorrusel. Meil ei olnud majas elektrik ja too pime trepp tähendas minusugusele väikesele poisile väga hädaohtlikku teekonda. Nii et trepist ülesminekul aitas Colin Davist klaverikontserdi finaal. Ilus meeldejääv meloodia. Colin Davis lisab veel, et Mozart on ikkagi otsekui helikunstijumalus. Keegi, kellel süda ja käsi töötasid tõesti haruldaselt ühes taktis. Kas on õige öelda, et tegelikult jõudis Colin Davis Mozarti juurde tänu ooperile tema karjääri algaastatel? Colin Davis arvab, ega mingit muud teed Mozarti juurde, õigupoolest ei olegi? Kui ei alustata ooperitest, siis suurt osa Mozarti muust muusikast on raskevõitu mõista. Sest nimelt Mozarti ooperites eelkõige hilisemates ooperites Idame näos ja sellele järgnevates nendes, mis tõestasidki jätan suur helilooja tuleb ilmsiks moodsati inimese tundmine ja inimesearmastus. Moodsad mõistis ja armastas inimesi tükkis nende narruste kurbust totrustega. Selles suhtes on ta tõesti väga lähedane šveiks piirile, arvab Davis. Mõlema teoste aineks on eelkõige inimene. Ja Mozart ei mõista inimestele kunagi kohut. Don Giovanni ta justkui mõistaks hukka, aga kolinud eelise meelest. Mozart itsitab seejuures vaikselt pihku. Adam geid House arvab, et tegelikult teeb Mozarti Don Giovanni kõige kõikuvama karakteri selles ooperis. Aga ka erakordselt tüütu karakteri kellel pole õieti midagi enda õigustuseks öelda ega peaaegu ainsatki viisakat aariat, mida laulda. Ja kuna Don Giovanni on üks igavene tüütus, siis tunneb Mozart suurt heameelt, kui temast lahti saab. Terves selles ooperis pole ju inimsuhteid, mis normaalselt toimiksid, küsib Adam. Geid House. Ei ole, sest mistahes normaalsuse tühistab koheselt seesama jõletu tegelane, kes pole muud kui üks seelikukütt. Aga ometi on Don Giovanni tulvil metsikut energiat, näikse toitvat tervet seda teost. Davis möönab, et see on tõsi, aga erilist edu see talle ikkagi too, kas pole? Me ei tea, kas ta vallutas donna Anna, kelle isa ta maha lõi ja sellega endale hirmsa häda kaela tõi. Ja see oli ränk viga. Helviija keerab ta täiesti peast segi ja tserliinaga ei jõua kuigi kaugele. Ja kes me seal siis veel üldse üle jäävad? See ju tegelaste poolest üks eriti hõre ooper, ma arvan. Ja seepärast on Giovanni suurel laval nii naeruväärne paistabki. Ma olen ju näinud Don Giovanni suurel laval, rahvast jääb väheks, et seal on ju ainult need väikesed, ainult kaks karakterit seal tegelikult ongi. On olnud. Aga mis teid siis selle ooperi üldse köidab? Muusika on imeline, ütleb kolinud ees. Don Giovanni pulbitseb energiast, miks? Aga sellepärast, et helilooja pulbitses ise energiast ilmselt samastas ta ennast oma kujutluses, Don Giovanni ka. Ei saa täiesti kindel olla, et Mozart ise kunagi sarnaselt ei käitunud ehkki tõenäoliselt oli ta siiski hõivatud oma lugematute nootide kirjutamisega ja armusfäärideks liialt palju aega, ülejäänud. Aga siiski, mida me teame tema läbisaamisest konstantsiga? Moodsad reisis palju ja konstantsist eemal viibides olevatel väga igatsenud tema järele. Midagi sellist me teame või arvame teadvat. Aga arvata on, et võimaluse korral nautinuks moodsalt, täiel rinnal samasuguseid monstroosseid seiklusi nagu Don Giovanni. Te siis tahate öelda, et tumedad jõud, mis juhtisid Tonio vannid, polnud Mozarti legi võõrad. Osaliselt käis tume pool loomuldasa asja juurde. Don Giovanni sündmused arenevad tihtipeale öösel, aga ööpimedus on teadagi parim aeg valgustkartvat tegude kordasaatmiseks. Mozarti ooperit peaasjalikult räägivad lepitusest. Kas või kuivõrd Don Giovanni seda teeb, on iseküsimus. Sellest seltskonnast, mis suundub õhtusöögile, on enam-vähem mõistuse juures vaid kaks tegelast. Kõik ülejäänud on psühholoogilised inimvared. Elvira läheb lõpuks kloostrisse donna Anna lükkab oma abiellumise aasta võrra edasi. Kolinud ees ei oska öelda, kuis selle lepitusega seal tegelikult jääb. Mozartit paelusid vist kõige erinevad teemad, arvab Adam, geid Hous. Muidugi on Davis nõus. Sellega avaldas tema universaalsus. Ma mõtlen, et tegelikult võinuks, ta tegelikult alustas, ent jättis pooleli suure hulga oopereid. Usutavasti seepärast, et ta taipas, see, mis ta oli kirjutanud, ei vastanud ta enda kavatsuste lei ootustele. Aga Idame näo puhul mõistis ta kohe, et see on tõsine lugu isadest ja poegadest samaväärne Don Carlose ja kõigi teiste silmapaistvate lugudega, mis samuti kõnelevad, kuidas seda nüüd öeldagi oma laste väärkohtlemisest. Ja see lugu areneb ja lõpeb tal samamoodi, nagu lõpevad Shakespeari hilisemad näidendid kus kõik asetub viimaks oma õigetele kohtadele ja pärast liidame näod, kirjutab ta veel Figaro pulma, Don Giovanni ja need ülejäänud, mis ta seal on, Cosi fan, tutte võluflöödi, Tiituse halastuse. Geid House suunab jutu Mozarti ooperi ja instrumentaalmuusika seostele Äravet ilma ooperit, et ta oleks näiteks Mozarti klaverikontserdid sama hästi kui mõeldamatud. Teis arvab, et sama lugu on ka kvartettide Epintettideganud. Mozarti muusikalistest žestidest, mida me kõik tunneme, mida me tema ooperites mujalt poolt kohtame on tegelikult ohtrasti igasugu pered ja seltskondlikku draamat. Postisarve serenaad, näiteks, mille ta kirjutas õpilastel lahkumispeo tarvis sisaldab ridamisi pisikesi hüvastijätustseene talitsetud ämmamammad, manitsevad, kallis, lase neil nüüd olla ja siis keegi õhkab, sa ainult vaata, kui ilus ta on. Ei, ei, ilma naljata. Ja nüüd räägivad Adam Keithous ja Colin Davis korkestratsioonist. Orkentatsioon mängib Mozarti väga olulist rolli ja see on tal hästi ühtlaselt heal tasemel väljapeetud nagu ka Haydnil. Ja ometi on Mozart täiesti teistsugune. Davis on sellega nõus. Aga mis siis on Mozarti juures eriline? Pole aimugi, kui aus olla vastapteeris. Aga Mozart armastas komponeerida puhkpilliserenaadi. Võtame või klaverikontserdi LEI numbri järgi 482. Selle aeglases osas on c-moll variatsioonid ja siis on seal need interloodiumid, mis tegelikult kujutavad enesest puhkpilliserenaadi. Ja nendega loob ta hästi selgeid ja huvitavaid kontraste milliseid ta ilmselt ei saavutanuks, kui te nii väga serenaad kirjutada poleks armastanud. Mozart kasutab selles kontserdis ikka äärmiselt rikkalikku sõnavara. Klaver mängib ja mängib ja siis äkki kukuvad kulutama klarnetit. Justkui oleksime korraga keset Cosi fan tutte mis mõjub nii lõpmata kenasti. Ja Mozart küll kõneles, et ta ei sallinud trompet, eide, flööti, aga ometi saatis ta nendega korda tõelisi imesid, eriti just trumpetitega. Sonaadivormis täidavad trompetit, teatavad turvafunktsiooni kõik, mis nad mängivad, ambuhatoonika dominant aga repriisis, mis on tervenisti toonikas. Vaat siis löövad trompetit tõeliselt särama. Need kellahelinat meenutavad kõlad ja marsid aktid ja kõik need muud uhked asjad, mis seal on. Kusjuures Hain ei pühendu kõigele sellele nii väga. Hain on palju kärsitu helilooja Mozart-ile aga meeldib sümmeetria ja selge organisatsioon, mis lubab tal, kui selleks tahtmine, tuleb ka kenasti normist kõrvale kalduda. Hain seevastu on kogu aeg mingis erutusseisundis. Olete teie seda märganud, küsib teenis. Ma pean Hainid imeliseks kompanistiks, aga temal ei ole seda Bayezsteetlikust, milleni. Nõnda kõneles Colin Davis Mozarti orkestratsioonist. Adam geid Hausi vaevab aga küsimus Mozarti lihtsusest. Kas tegelikult pole tõsi, et mingil teisel tasandil on Mozart äärmiselt keerukas ja peen hoopis? Seda on ta ka, arvab kvaliteedis. Mina ei imesta sugugi, et heliloojad, kes tulid Bachi ja Mozarti järel mõtlesid endale ajud täiesti krussi, et mida siis veel üldse teha jääb. Pärast kahte ületamatut meistrit, kes olid kasutanud helikeelt enam-vähem igal mõeldaval moel, siis nende kahega oli võimatu võistelda järeltulijat iga hinna eest midagi muud välja nuputama. Praams vaeseke oli sellega hirmsasti kimpus. Esialgu Beethoven, kelle varased sonaadid, kammerteosed olid küllaltki samataolised kuni ta komponeeris Eroika sümfoonia. Ja sealt edasi algab juba tõesti uus peatükk muusika ajaloos. Aga ülejäänud? Ma ei saanud Bachist Mozartist ei üle ega ümber. Kui te nüüd seda silmas pidasite, siis või mida te selle keeruka peenega õieti mõtlesite? Küsib Davis. Tähendab muusikamaailmakombeid tunnis Mozart kahtlemata. Kes ütleb, et ta pidas muu hulgas silmas seda, mismoodi Mozart oma ooperiteemasid käsitleb kui siiani, ühtpidi äärmiselt lihtne lugu, aga teisest küljest jällegi väga keerulise filosoofiaga Mozart mu meelest küsib alati ühtsema lihtsat küsimust ja teeb seda alati hästi. Kes kurat sellised enda arust õieti olete kolinud ees? Figaro pulmas kõigepealt maskeerub üks naisterahvas meheks keerubiinaks. SiseKerobiino, see mees pärastpoole jälle selga naisterõivad, esineb naisega. Mis pagan seal õieti toimub, eks ole, nii et mind küll ei üllata, kui siis krahvinna korraga ütleb. Kuulge, teie kaks nüüd aitab. See on ju vahva, kas teie leia, no ja siis vaieldakse, et mis sekus ihkan, tutte lõpp ikkagi, tähendab. Aga moodsardil pole seal mingit vaidlemist, ta lihtsalt ütleb, et näe, vahel kisub elud tõesti keeruliseks kätte. Aga siis tuleb koju minna ja võtta üks naps, see on parim nagu falstav, kes ütleb, et mind nagu nüüd tehta, kui üks hea söömaaeg. Ja muidugi ta teab seda ka ise, et ta on igavene jobu, aga seest on kõigil koos temaga alati lõbu laialt ja sellest täiesti piisab. Nii et Colin Davis ei näe Cosi fan tutte eriti keerulist filosoofiat. Aga Keit hos vaidleb mingil määral vastu ja arvab, et moodsad riputab selle kõige kohale siiski väikese küsimärgi. Davis nõustub loomulikult, ega siis Mozart ei hakka meie eest otsuseid langetama. Ta pigem sunnib meid mõtlema. Colin Davis vastab, et kahtlemata Cosi fan tuttes ärgitab ta meid mõtlema kohe algusest peale. On see nüüd kõigi aegade pentsiku Mooper või mis asi see on? Mis toimub? Selleks ajaks, kui mehed maskeerituna tagasi tulevad, saab muidugi selgeks, et pärastpoole hakkab juhtuma väga inetuid asju. Ja tõepoolest hakkabki, kusjuures need, kes ennast narriks teevad, on mehed. Naised on lihtsalt naised, kas pole tore? Mozart oli ikka tohutu feminist, karvapteeris võluflöödi siis kui nad tule ja vee katsumusi läbi teevad, ütleb Pamiinata Miinale. Sina mängib flööti ja mina juhin su siit läbi. See on üks kõige liigutavamaid seene. Päritelt Mozarti esitamisele, mis valmistab muusikule Mozartit mängides suurimaid raskusi. Kõige raskem on minu arust see, et ta tekitab muusikus alaväärsustunde arvapteeris aru saama, et muusik ei suudagi teha moodsertiga, muudkui mängida teda valesti. Ausalt, paljud dirigendid, muusikud tunnevad moodsates kabuhirmu ja teie pole tundnud mitte kunagi, küsib geid Haus. Teate, võib-olla olema erakordselt ülbe, aga minule annab Mozart tõelise vabadustunde, ütleb ta eelis. Mulle meeldib elada tema maailmas, kus kõik on võimalik kõik, kõik välja arvatud võimalus kohelda seda maailma millegi teistsugusena, kui ta on. Kas mõistate? See kõik on tal väga selge, mis ta on kirjutanud ja kuidas seda esitada. Seda tarkust ei pea kusagilt raamatutest otsima, ehkki vahepeal nõndaviisi arvati ja mõned arvavad veel praegugi. Inimesed uurivad raamatuist, kuidas esitada Bachi. Pah on äärmiselt lihtne, äärmiselt vahetu. Samasugune Mozart on täiesti ilmne, kuidas nende muusika peab kõlama. Aga komme mängida Bachi väga kiiresti on absoluutselt mõttetu. Harmoonia lendab siis kibekähku kõrvust mööda ja muusikast jääb alles pelk mehhaaniline noodirahe. Kuna mängijad lihtviisiliselt pole muusikale truud sel puhul. Aga kui see on ikkagi Sartiga, pärib Keithous, kas tavatsetakse ka Mozartit mängida liialt kiires tempos. Ja liiga kiire tempoga ja ilma vibratata ja kuidas iganes veel. See on nagu tagasipöördumine mustvalgete fotode monokui mängida päris kylma vibratata, siis on muusika täiesti ühetooniline. Ja kui hakata noote kokku pitsitama, siis kõlab see lausa eemaletõukavad. See ei ole õige. Inimhäält ei või niimoodi moonutada. Jäetšerminiaani ütles veel, et viiulit tuleb mängida nõnda, et see kõlaks nagu kõige kaunim inimhääl mida võib üldse ette kujutada. Niiviisi laulda lihtsalt ei ole õige. Sellise nutuse jõuga sellise emotsiooniga. Andke andeks, ma ei taha sellest pikemalt rääkida. Kui te saaksite Voldkongiga kohtuda, küsib Keithous. Mida te tahaksite temalt kõige rohkem küsida, kas te palun õpetaksite mind piljardit mängima? Keit Hous tsiteerib intervjuu lõpus veel maa Välit, kes ütles, et Mozart on liiga lihtne lastele, kuid liiga raske täiskasvanutele. Mida see peaks tähendama? Teenis, vastab, et täiskasvanu oli Mozart muidugi. Aga ta ei unustanud päriselt kunagi, mis tunne oli laps olla. Dirigent söör Colin Davist intervjueeris BBC Radio Free ajakirjanik, ääram Keit Hous intervjuu tõlkis Tiit, kus Nets toimetas Karin kopra. Nüüd esinevad pianist Galiitsia Della Rocca ja inglise kammerorkester söör Colin Davise dirigeerimisel ja me kuulame Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontserdist number 21 esimest osa allegro Maest tooso. Alicia Della Rocca ja inglise kammerorkester Colin Davis dirigeerimisel esitasid esimese osa Wolfgang Amadeus Mozarti kontserdist number 21 C-duur köhele kataloogi numbri järgi 467. Edasi juhatab söör Colin Davis Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestrit ja ettekandele tulevad kaks osa menu ott, allegreto Trio ning finaal. Wolfgang Amadeus Mozarti sümfooniast number 39 S tuur köheli kataloogi loetelu järgi number 543. Kõlasid menoit ja finaal Wolfgang Amadeus Mozarti sümfooniast number 39 Est-tuur esitas Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester Söör Colin Davise juhatusel.