Algamas on saade, räägivad Mozartist ja täna kõneleb Mozarti loomingust ja selle interpretatsioonis Küprose prantsuse päritolu pianist Sibriendad saalis ja selgub, et Breen katse aris oma plaadikompaniiga piano 21 on tegelikult oma panus andnud Mozarti sügavamale mõistmisele intervetatsioonile. Ja seda seoses nii kuulsate projektidega, kus ta mängis Salzburgis ja Viinis moodsate loominguga. Klaverikontserte koostöös suurepärase laiahaardelise haridusega dirigendi Jaan Kukk liiga rõngad saris vihjab ka sellele, kuivõrd oluline on tema jaoks terve Mozartit ja perekond. Ja ta enda jaoks ümber mõtestanud ka Mozarti poja Franz Xavier, Mozarti loomingu ja selle tähenduse muusikaloos. See plikad sorry sa muide üles leidnud ka väga haruldased partituurid Mozarti varasest lapsepõlvest ja tema atratseptsioonid oma operitest üldse kõik, millega Saaris armastab tegeleda, on valdavalt haruldane ja tihti nendel plaatidel näeme märget, et see salvestus on maailmas esmakordne. Ja see kõik väärib ka meie intervjuud, mille jooksul muide Seebee Katsaaris väikseid nõtkeid naljugi heidab ning ümise kuulsaid meloodiaid klassikaraadiol õnnestus. Screen katavalisega saada ühendust, miljonist viibis parajasti Küprosel ja harjutas ka kava, millest Ta samuti toob näiteid eesti kuulajale. Ehk ei ole tsiplingu tsaariks ka mitte võõras, sest et Ta andis siin Tallinnas kontserdi 1999. aastal ja loomulikult ei ole see preengad Saaris nendele kuulajatele võõras, kes naudivad klassikaraadioprogrammi ja eriti klassikaraadioprogrammi akturn. Seal on päris mitmeid Seprenkotsaaritse esituses kõlavaid Mozarti loomingu transkriptsioon. Rõngad Saaris on sündinud 1951. aastal, nii et omajagu elukogemust tal juba jätkub. Tegemist pianistiga, kes on oma nii-öelda noorpõlves kogunud hämmastavalt suure hulga kõikvõimalikke konkursse, võita selja taga, on juba ka pikaajaline karjäär ja plaadistused mitmetele kuulsatele plaadifirmadele aastal 2001, aga see olukord muutus Seprengat Saaris otsustas teha enda plaadifirma. Ja seda sel põhjusel, et kõik tema sisse mängitud plaadid tema jaoks väga olulised. Ja otsekui Sa oled, kelle eest ta tahaks hoolitseda ja teada, mis, mis tulevikus saab. Plaadifirmast on see Breen Kotsaris rääkinud loomulikult mitmetes intervjuudes aga seegi kord alustada just nimelt meie Intervjuud oma plaadifirmast. See peenkord saalis kõneleb siis sellest, et seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel salvestas ta suurtele plaadifirmadele nagu telleksani klassikale grammofon. Aga tegelikult me ju teame hetkel klassikalise muusika olukorda ja plaadituru nii-öelda probleeme raskusi, päris mitmed muusikud, et saalis ei ole selles alas sugugi ainuke on loonud endanimelise plaadifirma. Katarrise plaadifirma sai alguse 2001. aasta jaanuaris. Ja kuna see oli tõesti 21. sajandi algus, siis on ka plaadifirma nimi piano 21. Hetkeseisuga on plaadifirma välja andnud 50 plaati ning kakskümmenteeveedeed olgu rõhutatud, et tegemist on salvestustega, kus mängib ainult ja üksnes siplingatsioonis nende projektide seas väga oluline Mozarti projekt, mis sai alguse 1996. aastal septembrikuus Salzburgis nimelt olisi preengad Saaris, nagu ta meenutab kutsutud sinna imelise Salzburgi filharmoonia orkestri palvel Kammerorkesterit. Ta juhatas tookord korea dirigent. Kliihõngu kliin, nagu see prenkot saalis kõneleb, on erakordselt mitmekülgse muusikalise nägemusega dirigent kes on üles kasvanud New Yorgis aga sündinud koreas elanud Salzburgis 25 aastat. Kui klii oli Mozart tõmmis tudeng siis õpistaniest Sandor veega kui Nicolas Arnold koori juures dirigeerimist ja sai enda jaoks täiesti kaks erinevat Mozarti nägemist. Teil õnnestus tal saada ka üsna haruldasi tunde Herbert von Karajan elt, kes talle klaveri taga näitas, kuidas Mozarti muusika peaks kõlama või kuidas terrigeerde moodsatsioon pärit sipelgat saalis mängis koos jõngok liiga 12 kuni 15 aastat tagasi Beethoveni, klaverikontserte ja klii kutsustada, siis Bethany klaverikontsert veel kord tegema. Aga bingo tsaari seal oli juba uus idee. Ta pakkus välja, et nad võiksid esitada Mozarti klaverikontserte ja selle projekti teostamiseks kulus kolm aastat. Mozarti klaverikontserdid selles esituses kõlasid aastail 1996 kuni 98 ja Seppidenko tsaari meenutab, et seal üsna hullumeelne projekt. Nii kolme või nelja kuu tagant õpistaja selgeks kolm uut Mozarti kontserti. Ja nad esitlesid tervet tsüklit nii Salzburgis kui ka Viinis. Ta toob siin välja mitmeid saale. Enamik kontserdite toimusid Salzburgis Monsanto suures saalis aga kaks neist ka veel psühholoogiaülikoolis, kus omal ajal oli mänginud noor Mozart. Viini kontserdid toimusid muslikveranis ning kaks neist veel ka kontsert Houses. Salzburgis toimunud kontserdid salvestati ja see on tsaari seaks unikaalne dokument. Ta näib selle dokumendi üle väga uhke ja sõnab, et ilmselt ei õnnestu tal ju kunagi neid uuesti kõiki esitada. Ja sellest tsüklist on ilmunud siis piano 21 plaadimärgi all. Kaks osa. Esimesel kogumikul võib kuulata klaverikontserti Ühele kataloogi numbrimärgi 415 ja 482. Ja siin on muide ka mitmed Katsaarise kadentsid ja teises kogumikus on välja antud Mozarti klaverikontserdid kõikjale kataloogi numbrimärkidega 488 ja 453. Ja ta ütleb, et mõne kuu vältel tuleb neid plaate veel üsna palju välja. Pööningut Saaris pangenist, kes on tuntud selle poolest, et ta toob pianistina ajalast väljas selliseid suurkujusid, keda me võib-olla nii hästi ei tunne, ta viib nende loomingu nii omamoodi valgustava, kiire ja selgub, et nendel heliloojatel on väga palju head muusikat, mis ei kõla hetkel kontserdisaalides. Tsiplingad Saaris muide, lubab, kui me oleme juba rääkinud nii umbes 10 minutit, et õige pea jõuab ta selleni, mida moodsad tema jaoks tähendab. Aga veel tahaks seda meenutada, seda, et hiljelt eelmised veel kaks salvestust, mis on ühtlasi taas kord maailmas esmakordselt salvestused, unikaalsed ja seostuvad muusikaga Mozarti ümber. Ja muide just seda materjali esitab üsna palju Seplengad saalis ka hetkel kontserditel ning selge hetkel, mil me salvestasime intervjuu. Järgmisel õhtul toimus Küprosel kontsert. Sõnastajad selle kontserdi kavas on just sama muusika. Üks plaat, mille see peenkord saalis välja on andnud, kannab nime Mozarti perekond. See preili meelest on see esmakordne. Need ühel plaadil on koos moodsate isa Mozarti enda kui Mozarti poja looming, niisiis kuuletusele plaadil Leopold Mozarti Wolfgang Amadeus Mozarti, Franz Xavier Mozarti loomingut. Igaks juhuks muide, küsib see pree muidugi alati kui ta mõne vähemtuntud nime sisse toob. Et kas ma ikka tunnen seda või teist muusikut. Aga õnneks on see Breen, Kotsarise mitmed plaadid siin Eestis olemas. Ja õnneks on need nimed päris hästi teada. Tsipleenga tsaari jätkab, tema meelest on üsna lummav panna kogu perekonna looming ühele plaadile, seda mitmetel põhjustel. Esiteks on see erakordne, et suure helilooja isa ja poeg on samuti olnud esmaklassilised heliloojad. Loomulikult tunnevad kõikjal joppolti laste sümfoonia kaudu aga muide isegi laste sümfoonia Seppidengut Saaris salvestanud ühele teisele plaadile kuhu on jõudnud siis moodsate transkriptsioonis. Mozarti perekonnaplaadil kõlab Sepling Charlize esituses Bolt Mozarti sonaat, mida ei olevat olnud lihtne leida. Lõpult oli kirjutanud kolm klaverisonaati, mis on ju tegelikult kummaline, sest Leopold oli põhiliselt viiulimängija ja meie ajani ei ole jõudnudki kahjuks ühtegi viiuli partituuri. Niisiis Leopold Mozart kirjutas kolm klaverisonaati ja see, mille zipline saalis salvestas, oli tema meelest väga huvitav sonaat. Kohade selgitab sellesse noodid, teise osas on võimalik leida harmoonilise sarnasusi väga kuulsa Mozarti klaverikontserdi number 20 üksteise osaga käsele kataloogi numbrimärgi 467. Ja kohe ta laulab teile selle teema. Seppidengatsialis jätkab ET harmooniat selles osas on samasugused nagu ka teises osas Leopoldi Sanaadis. Siin on kaks alaosa ja mõlemad osad lõppevad sarnaselt sama harmooniat kasutades. Ja samamoodi on need mõlemad näited eff tuuris. Nii klaverikontsert kui sonaat ja siplingatsaaris usub, et sonaat ilmselt mõjutas moodsat, et et kui ta kirjutas oma 20 esimest klaverikontserti, siis talle lihtsalt meeniasse sõnad. Samuti on sellel Mozarti perekonna kogumikul veel mõned armsad palad mis on pühendatud Mozarti õele Nannele ja need palakesed kannavad nime annerlai. Samuti on siin Leopoldi isa poolt kirjutatud minu etid sellised lood, mida ta kirjutas oma tütrele, et Ta ei oleks midagi klaveri peal harjutada. Mõned nendest on originaalis anonüümsete autorite poolt kirja pandud ja osad Leopoldi enda poolt komponeeritud. Mõned on ka teada-tuntud heliloojate poolt kirjutatud. Sellel plaadil on ka üks ektoorminuet mängib september saalis ka Küprose kontserdil. Nimelt see pala on huvitav selle poolest, et Leopold Mozart kirjutas auto krahvi lõppu, et väike Wolfgang õppis selle menu Etti ära 30 minutiga niisiis poole tunniga. Ja et see toimus päev enne Wolfgang Amadeus Mozarti viiendat sünnipäeva 26. jaanuaril 1761. aastal õhtul kell üheksa, 30. Sellelt plaadilt leiab ka Mozarti varajasi lugusid neid teoseid, mida ta kirjutas viie-kuue kaheksa aastaselt. Üks teine huvitav lugu seostub allegro kabee tuur mida siplingad saalis ei ole tegelikult kontserditel kuulnud. Ja ta arvab, et ehk oli see moodsad, ei mõeldud esialgu mõne sonaadi osana. Aga ta pani selle väikese aja Leegro ka sellele plaadile. Ja just seetõttu, et kahe takti juurde on autographis Mozart kirjutanud nimede Sophie Konsans ja see prints Charles ja millest on huvitav, et üks nendest aktidest kõlab otsekui tütarlapse kaadlemine. Nüüd ta siis laulab meid jälle. See peen jätkab, eks allegro B-duur on väga huvitav prelüüd, mille Mozart kirjutas oma õele Nonnerlyle ja siis on sellel plaadil veel ka imelise Frank Saver. Mozarti looming. Septreengat Saarison üsna veendunud, ta parandab ennast kohe. Ta on täiesti veendunud, et kui Franz Xavier moodsatel ei oleks olnud sama nimi, mis tema isal siis oleksid olnud palju olulisem helilooja. See prints Charles viitab ka sellele, et tänapäeval on üha rohkem muusikuid, kes mängivad taastama muusikat ja toob näiteks soome pianisti endast Sigrit, soni, kes on salvestanud Françaver Mozarti kontserte. See prints Charles vaatab ajaloos tagasi ja meenutab hetke Françaveri elust, mil ta sai 14 aastaseks ja moodsatel Esconstanz esitles teda Viini kontserdil. Konstantses muide vahetas francexaver Mozarti nime ära ja nimetas säärasel kontserdil Wolfgang Amadeus Mozart jõunioriks. Ka tema esimene trükis ilmunud muusika nimelised variatsioonid isa, Mozarti Don Giovanni menueti teemadel olid ilmunud just Wolfgang Amadeus Mozart juuniori nime all. Ka seda raportit tuuri, mille Frans avar moodsal kirja oli pannud 14 aastaselt on üsna keeruline leida ja Sepling tsaariks sai selle koopia Viini raamatukogust. Omal ajal oli see partituur ilmunud prantsusekeelses trükis, sest prantsuse keel oli tol ajal selline rahvusvaheline keel. Trükis ongi kirjas, et seal on loonud Wolfgang Amadeus Mozart juunior selle kõla on uskumatu, ütleb been ka tsaari, siis see on selline peetvalik mitte nii väga Mozartlik ja selle teose kuues variatsioon on 100 protsenti suubelt stiilis. Ja see kõneleb nii mõndagi. Frans Saver Mozarti väärtusest, sest sel ajal kui Franz saver selle teose kirja pani, oli suverti alles noor ja keegi ei saa öelda, et Françali Schubatist mõjutatud. Kuigi see teos kõlab täpselt nagu suubart. Ja see sõna väga kaunis teos siis on siin sellel plaadil veel üks frank saver Mozarti Poloneesmerancolik, mis on väga kaunis pala, sest Franz Xavier oli üks esimesi heliloojaid, muide, kes kirjutas ka selliseid melanhoolselt Poloneesem. Ka siin on peidus üks ministeerium, sest täitsa Polones meenutab see tsaari, selle noorsoo pääni. Ja taas mitte keegi ei saa öelda, nagu Frank saver moodsalt oleks varastanud, selles stiilis šopäenilt. Sest kui see teos trükis avaldati, šopäenalist nelja-viieaastane niisiis meikopeerinud transavar Mozart sugugi mitte shop. Aga kõige olulisem on see, et nende näidete põhjal on võimalik näha, et moodsate poja näol oli olemas reaalne seos Schuberti ja šopääniga. Ei ole üldse õiglane, et see helilooja unustati ja telekäsitleti lihtsalt kui kuulsa helilooja, Mozarti poega ja screen kat saalis haarab ja toonitab endiselt, et kui frantslaver moodsatel oleks olnud teine perekonnanimi siis oleksid olnud ehk rohkem. Me läheme nüüd edasi plaadi juurde, kus kõlavad Wolfgang Amadeus Mozarti teoste transkriptsioonis ja sipelgad Saaris kõneleb, et ta sai tee selle plaadi salvestamiseks väljaandmiseks koopiast, mida oli taaskord väga keeruline leida, nimelt sellest haruldasest. On olemas ainult viis koopiat ja ta vihjab Mozarti ooperi röömine särayydist avamängule, millest moodsat on teinud ise seade sooloklaverile. Nagu te ilmselt juba aimata, siis see Ki on muusika näide, mis ei ole varem plaatidel kõlanud. Kuid et see avamäng on vaid viis minutit, kestab ja peaks originaalis üle minema edasi Bel Montaariaks siis pidi selle aaria klaverit seade tsiplingad saali sisetegema. Aga ta leidis moodsate, teostas teisigi huvitavaid transkriptsioon. Me kuuleme sellel plaadil Mozarti neljakümnendat sümfooniat ka seda see tsaari just Küprosel ka harjutas, sest plaanib seda esitada juba järgneval kontserdil, see on siis see kuulus neljakümnes- keemall sümfoonia millest on seade teinud Mozarti kuulsaim õpilane Johan näpame kummel ja Breen tsaari, seal on üsna tihe ajakava, siis panustama sõbral New Yorgis Arenseerida veelisse näitaja moodsate muusikast nimelt väikese öömuusika. Siis on siin veel katkendid ooperist Võluflööt ja just sooloklaveriversioonis on need katkendid. Ja need ja nende transkriptsiooni autor on šahtis lee ning samuti šars Matthias, kes oli muide omal ajal tegutseme Pariisi konservatooriumis. Schopeni õpilane. Nagu ilmselt juba teilegi tundub nende plaatide põhjal ja see preenga tsaari sa väga üksikasjalike kirjelduste põhjal et Mozarti looming on tema jaoks väga tähtis. Sepling saalis täiendab seda, et tema meelest on moodsate looming väga tähtis igaühe jaoks sellel planeedil. Jaa, kõneleb Meie saatusest 20. ja 21. sajandil mil inimesed siin maal on silmitsi hulluse ja pööratsusega. Sepingazarsi meeles käituvad inimesed väga vastutustundetult ja mõtlematult. Ja ta saab, et üsna suur erinevus on elul maal enne 1950.-te aastate pärast. Sest kui on ikkagi teada, et maa peal eksisteerib aatompomm ja on võimalused, kui kellelgi tuleb vähem vajutada nupule, siis võib sellest saada ka füüsiliselt. Selle planeedi lõpp. Sepling tsaari siis arvab, et sellise olukorra vastumürk on muusikatarbed. Kui inimesed viibivad kaks tundi kontserdil või on näitustel siis nad unustavad oma mured ja satuvad otsekui vaimselt kõrgemale tasandile. Tema meelest on muusikutel just sel põhjusel väga suur vastutus kanda. Nad on otsekui doktorid, kes hoolitsevad inimeste organismi õige hingamise eest. Ja see Breen tsaari sõidab kontserditel, et tema meelest on kõige olulisem see, et inimesed oleksid kontserdi lõppemisel rõõmsad siis muusika mõjunud neile otsekui medikamente. Ja Mozarti muusika. Ühe kõige suurema helilooja muusika puudutab alati inimesi väga sügavalt, sest tema muusikal on tihe seos vaimsusega. Ühelt poolt muidugi on olemas füüsiline pool ma kõlaver, inimkehad, siplenko, tsaari käed, mis mängivad seal klaveril. Kuid palju olulisem on hingevaimsus ja vaimis hingestab keha. Sprendad Saaris jätkab filosofeerimist ja arvab, et parim osa muusikast ja eriti moodsate muusika on väga tihedalt seotud just hingestatusega. Ja see on ainus tõeline eksistents, vaimne essents ja tarbed. Vaim ei ole midagi füüsilist, ei ole aeg ega energia. Aga vaimule võime luua kõiki neid füüsilisi nähtusi. Sepling saalis toob ka ühe kauni loo, näiteks. See juhtus 45 aasta eest Belgia kongos Mil belglaste seda viiuldaja klaverimängija korraldasid džunglis Kongo külas kontserdi. Sealsed inimesed loomulikult ei olnud kunagi varem Euroopa klassikalist muusikat kuulnud. Ja ega nad eriti tegelikult ei keskendunud, pigem suhtlesid omavahel. Ei olnud eriti vaiksed, kuid jäid lummatud kuulama hetkel, mil viiuldaja ja pianisti hakkasid mängima Mozartit. See peen kat Saarse jaoks tähendab see aga seda, et moodsate muusikas on olemas kõrge kvaliteet. Mis seal lähedal sellele vaimsele seltsile sellele tõele planeet keha ning klaveriga kõik kunstlikult loodud nagu aines, mis on tõeliselt olemas, on vaim, vaimsus või hing. Mozarti muusika on sellega nii tihedalt seotud, et see puudutab väga sügavalt loomulikult erineval tasandil igaüht meist. Ja kui kellelegi isegi meeldib ainult räppe rokkmuusika, aafrika muusika ja neile võib tunduda klassikaline muusika või moodsate muusika kuidagi igavam või mitte nende jaoks kõlava muusikana või neile tundub, et see muusika on otsekui mõeldud vanematele inimestele, siis igal juhul tekitab see muusika resonantsi. Ja just see leidis aset ka kongos Milbelglastest. Muusikud mängisid Mozarti muusikat. Tegelikult võiks ju tänases saates siinkohal ka lõpetada. Aga siiski on mõningaid küsimusi veel ja tahaks aga teada saada, kuidas sünnivad rõngad, saalise transkeptsioonid ja miks sa ütlesid ratseptsioonid tema jaoks. Nii olulised ta muide välja andnud kaks plaati üks moodsate institutsioonidest ja teine Bachi transkriptsioon test. Ja see Brengatsiaalist tõdebki, et esimene suurepärane seeria oli tema meelest Johann Sebastian Bach. Nimelt salvestas Seppidenko tsaari Sony Classical plaadimärgi all omal ajal pahisade tõid valdi kontsertidest. Need on muidugi algselt kirjutatud klassiinile, aga Seppidengut, Saaris mängisid klaveril. Sepling. Charlesi jaoks on loomulikult klaver kõige täiuslikum pill, millel võib mängida ükskõik mida. 25 aastat tagasi salvestas Sepling saaliselt Elleke Allan Beethoveni sümfooniaid listi organiseerituna. Ja nüüd vaatab Sibringatsaaris tagasi lapsepõlve. Tal on muide meelissümfoonia repertuaar, aga ta ei ole ju dirigent ja ei tahagi selleks saada. Ta ei taha endale lubada sellist nii-öelda väärastamist, mida võib-olla lubavad mõned teisedki pianistid, ütleb ta muhedalt. Niisiis, kui sipelgad saalis oli väike poiss ja ennast kaameronis siis tema perekonnal oli olemas salvestus Bethany pasteraalses sümfooniast. See oli muusika, mis been, ka tsaari selle väga meeldis. Ja ta lootis, et suudab seda kunagi mängida oma sõrmedega. Ja ta ei tahaks eriti sõltuda selles osas 60-st 80-st muusikust, kelle abil teostada oma ideesid, kui ta võib seda kõike teha oma sõrmedega. Ja võib ainult ette kujutada, kui õnnelik prenko tsoonis oli, kui leidis kõik need partituurid, traktseptsioonid. Seplingutsioonis leiab, et ei peaks olema piiratud vaid klaveri originaalloominguga. Sest kui muusika ikkagi meeldib, siis võiks ju seda oma näppudega mängida, kui klaver seda võimaldab. Loomulikult võib sellist transkriptsiooni võrrelda mustvalge fotoga aga samas on ju mustvalged fotod mõnikord isegi kaunimad kui värvilised. Nii et see imetlus on pärit siis sügavast lapsepõlvest. Sepling saalis toonitab muidugi ka seda, et tegelikult on üldse klaverile loodud nii palju muusikat, mida ei mängita ja see ei ole ju õiglane ja ta toob välja oma armastatud näite. Et tänapäeval mängitakse umbes kaht protsenti 19. sajandi lavale kirjutatud muusikast. Loomulikult kõik see muusika, mis tookord lood ei ole õnnestunud, aga üsna suur osa repertuaarist on vajunud unustuse hõlma. Näiteks kasvõi see seos, mille Sepling Saaris leidis frantslaver, Mozarti, Schuberti ning sopääniga. Sipelgad saalis tunnistab ka ülesse teks transkriptsioon ja mängimine on ka omamoodi egoismi küsimus, sest et talle meeldib muusika ja ta tahab seda ise mängida. Hetkel oli ta just hallitanud ka pahida, kaotab ja Fooga klaveritranskriptsiooni, mille ta ise oli kirjutanud. Muide, ta oli eelnevalt tõesti uurinud ka üheksat varianti. Nende seas olid pahidokaathoovad, ratseptsioonide autorid veel kordoobusooni, Tatjana Nikolajev, maks, reegel, aga mitte ükski neist ei rahuldanud tsiplingad Saarist ning otsustas kirjutada oma transkriptsiooni. Üks helilooja, kes teda loomulikult transkriptsiooni de kirjutamisel on inspireerinud, on suur pianist ja helilaasigisontaalberg. Ja Sony Classical plaadimärgi all on salvestanud Sepling Charles ka Sigismund Talbergi Don Giovanni fantaasia. Taalberg oli muide omal ajal siis suurimlisti konkurent. Ta on leidnud klaverile uued lahendused, uued pianistlikud, võtad. Ta kirjutas päris palju ooperifantaasiaid, parimaid neist on 11 või 12 otseteid. Jovanni on kindlasti nende seas Verdi Rigolettot ravi ja ta tõmbas kohale ja paljud teised. Muide, Nende tehniliste võtete idee või eesmärk ei olnud panna inimesi jahmatama. Sigismund Taalberg õppis nimelt viis aastat laulu Pariisi suurima lauluõpetaja. Kas seejuures, kes oli omal ajal lama praaja Yardoni isa? Albert nimelt soovis panna klaverit laulma ja siplenko tsaari. Stopp. Siin ühe näite, et kui klaveril meloodia, kõlab keskmises hääles ning saade on paremas käes ning teine vaata on vasakul pool, siis kestab klaverihelid kauem. Nii et Sigismund Taalberg püüdis kompenseerida helikõla pikkust nende võtete abil ja anda klaverile Belkantod sidusust. Sigismund tookord muide, mängis omal ajal Pariisis ooperiteatris ja kontserdil olid välja müüdud ja listest jahustastele. Sellest annab tunnistust fakt, et kui list saabus mõni nädal hiljem Sigismund Thunbergi kontserdile, mil sa enam ei olnud välja müüdud siis üritas list kriitikuid ümber veenda, et nad sellest ajalehtedes ei kirjutaks. Ja kui tal poleks suri, siis ütles list talvelgi naisele, et ta Albert mängis klaveril viiulit. Peegaatsaaristadabet ta oli tõesti suur penist võidule, mitte nii suur helilooja, aga springut Saarise moodsate transaktsioonide plaat on siis juba ilmunud mõne aja eest ja siin on tõesti päris mitmete muusikute transkeptsioonid. Näiteks Josmotiiese transkriptsioon on selle poolest väga äriline et see on loodud väga Mozarti vaimus ja ka tsaari sõna, et on ka suur listi austaja ja samas ei taha mängida ühte kuulsat listi ooperi fantaasiat Don Giovanni teemal. Sest et seal on Sepling Otsarcia meelest liiga kaugele Mozartist. Hea näide on jällegi Hummel muidugi siplinkalt saalis on siin ka natukene muutnud Hummeri transkriptsiooni ja toob näiteks siin Mozarti sümfoonia number 40 g-moll viimast osa kus on korduvad noodid, kohe laulab meile selle viisijupi. Niisiis, originaalis mängib seda kohta orkester loomulikult ja kummel lihtsustes seda pianisti jaoks veidi ning asetas kõrvuti noodi efe keel Katsaaris aga muutis selle taas moodsakile lähedasemaks. Aga Hummeri tantsimisest. Aga Humlik transkriptsioon on Kassari meelest siiski imeline. Samuti kui Matthias ja Sharpi see transkriptsioonis, sest nad austavad 100 protsenti Mozarti vaimsest. Ja loomulikult siis siin on ka see juba eelpool viidatud saalis Endla trantseptsioon Bel Monte aarias. Ja siingi üritas siis Seplengad saalis kanistlike vahenditega näidata tenorijaam orkestri omavahelist sellist dialoogi seost. Ja tema endagi meelest on see valik päris õnnestunud. Sepp rõngad Saaris on tõeliselt õnnelik, kuuleb, et tema moodsate demonstratsioonid on ka klassikaraadio eetris, aga armastatute repertuaar. Ja lisab natukene informatsiooni ka selle klaveri kohta, millel ta sellel plaadil mängib. Nimelt see muusika on salvestatud stanc Reberi klaveril ja see klaverivabrik alustas tööd 1852. aastal. Nimelt nüüd Seplengad saali saadab jälle tagasi oma lapsepõlve, tuletab meelde. Ta sündis 1951. aastal Marsseys ja perekond kolis elama Cameron 1959. aastal tagasi Pariisi juba 1963. aastal. Ja vanemad soovisid osta siis selle hetkel siplenga tsaari, selle klavereid Katsarnsale. Tollal väikese arvutuse tulemusena siis kaheteistaastane ja perekonnasõber saksa päritolu sõber soovitas Ostanel Steinberg herit. Sest muide, tol ajal oli ka kuulus pianist kemps mänginud just sellel pillil. Ja Prantsusmaal oli see pill üsna kuulus. Aga nüüd on tekkinud jälle selline saatusliku kokkupuude tal Ždainbergerite perekonnaga. Nii viis-kuus aastat tagasi kohtusse Bengatsoorisse. Schmidt Kleinberg, kes on siis hetkel selle kompanii omanik ja preengad saalis, mainis talle seda fakti, et ta oli lapsepõlves mänginud Sander käril. Siis oli Udo Schmidt stanbergeni õnnelik ja sõna seal, et nad parajasti ehitavad uut kontsertklaverit stanbergeritis ja palus, see on ka tsaari seal sellel protovi vill mängida esimest kontserti, kontsert toimus siis Bayrotes, kuna ka klaverivabrik asub seal juulikuus neli aastat tagasi. Ja Sibrengatsaaris näitab siin oma hämmastavat mälu, et tõdeb, et see kontsert toimus päevene Baerati Wagneri festivalil. Meie intervjuu lõpus aga kiidab siplengad saalis ka eesti klaverit, millel tal on õnnestunud siis mängida. Ja see kindlasti tema jaoks üks väga hea klaver Steinway või Yamaha kõrval. Tänases saates räägivad Mozartist, kõneles küproslased prantsuse päritolu pianist siplengat Saaris ja te kuulasite ka tema esituses Wolfgang Amadeus Mozarti loomingut. Sebreengat Saarisega vestles Mirje Mändla.