Säuts eesti keeles on käibel üks ebaõnnestunud tuletis siseriiklik. Selle asemel on keelekorraldajat tegelikult juba ammu aega tagasi soovitanud ühte paremat varianti riigisisene. Aga mulle tundub, et see soovitus on küll jäänud üsna ilma tähelepanuta. Seda siseriikliku võib näha ametlikes dokumentides isegi mõnest sõnastikus pankade veebilehtedel, siseriiklik maksja, näiteks rääkimata meediast. Miks see siseriiklik siis halb on, miks on riigisisene parem? Siseriiklik on tuletis ja selle taga arvatakse olevat venekeelne sõna Nutriga Sudersteni. Asi ei ole selles, et kui vene keelest, et siis on tingimata halb lihtsalt eesti keele fraasi ehitus on teistsugune. Eesti keeles öeldakse riigi sees mitte sees, riigi on ju niisamamoodi, me ütleme, laua all mitte all laua. Miski, mis toimub riigi sees, on riigisisene. Samamoodi nagu see, mis toimub rahvaste vahel on rahvastevaheline või rahvusvaheline aga mitte vahel rahvuslik. Nii nagu vene keeles on mürust maroodne. Näiteks mis toimub ööpäev ringi, on ööpäevaringne, mitte ringi ööpäevane, nagu on vene keele, kui kasutaksin sõna siseriiklik on eesti keeles ju iseenesest võimalik, küll. Aga mõtleme, mida see õigupoolest tähendab. Siin on kasutatud lik liidet ja tuletusalus on sõna siseriik. Siseriik see on siis umbes nagu sisemaailm. Ja sellele sisemaailmale ehk siseriigile omane võib tõesti olla siseriiklik näiteks veendumus, võib-olla siseriiklik. Aga riigi sees toimuv peaks ikkagi olema riigisisene. See on minu siseriiklik veendumused.