Ülestõusmispühade eilne kannatuse aeg. On aeg, kui väga paljudes maailma kontserdisaalides tulevad ettekandele väga head sügavad muusikateosed. Ja see on aeg, kui inimesed tahavad elu üle järele mõelda ja mõtiskleda ja teha seda just muusika saatel. Dirigent Risto Joost, teie olete valinud Jaani kirikukontserdi jaoks üheksandaks märtsiks, kui on Tallinna pommitamise aastapäev. Kontserdi kavasse, Arvo Pärdi, Stabat maatori ja Erkki-Sven Tüüri teosed, passioon ja reekviem. Kas kontserdi kuupäev on juhuslikult valitud või te pidasite silmas seda, et, et see on kuupäev, mis on vanema põlve tallinlastele, aga ka väga paljudele eestlastele väga oluline kuupäev? Kõigepealt algselt seda plaanis ei olnud, on just selle päeva peale sättida, aga aga niimoodi kõik nüansid kujunesid välja ja tegelikult siin rääkida siis repertuaarist ka on veel mitu teistki paralleeli ja, ja kuidagi see märtsikuu niimoodi sattus ja tegelikult ju, kui rääkida veel kannatusaja muusikasse märtsikuust veel siis president Lennart Meri-le pühendatud Lennart Arvo Pärdi teos on samamoodi ju teatavasti siis märtsi märtsikuus, aga, aga seda me seekord ei esita, kuna tõesti muidu see selline sünge alatoon oleks, oleks domineeriv sellel kontserdil, aga pigem on, on see hea võimalus meistripublikule kuulata ja, ja ühtlasi läbi elada eesti koloriidiga muusikat, mis on kirjutatud just sellele perioodile. Rääkides Erkki-Sven tüüri reekviemi siis Ani pühendatud Peterliljele ja Peeter Lilje dirigendi näol kahtlemata ka praegu minu põhitöökohas rahvusooperis Estonia väga oluline muusikaline figuur ja sellised mitmetahulised paralleelid tekivad. Ma arvan, selle kavaga seoses ja, ja siis lisaks veel Erkki-Sven Tüüri passioon, mis tegelikult on ka nii-öelda Inglise keelses tõlkes, eks ole, bash, mis võib olla nii kirg kui kannatus korraga ja see on nii-öelda ühenduslüli siis meie kontserdi avalooga. Mis on siis Arvo Pärdi Stavat Maater, mis teadaolevalt selles versioonis keelpilliorkestri ja kooriversioonis kõlab Eestis esmakordselt? See on selline tunnine kava ja, ja ma arvan, et igale inimesele on seal mingisugune muusikaline kontekst, milles ta ennast hästi tunneb, et kõik on oodatud Jaani kirikusse. Räägime palun sellest Arvo Pärdi Stabat materjalist pisut lähemalt, see on kirjutatud algselt 1985 aga aastal 2008 telliti Arvo Pärdist, et selle teose uus versioon ja tellijaks oli Alam-Austria Don künsler orkester ja selle toonane peadirigent Kristjan Järvi. Mis seal muudeti? No algselt on see teos kirjutatud solistide ansamblile ja seal on solistide ansambel nii lauljate kui ka siis Kell pillide poolt. Ja, ja see on tõesti selline pigem kammermuusikateos, aga kuna see muusikaline materjal on nii kaasahaarav ja, ja mitmekülgne, siis oli tegelikult üsna loogiline, et mingi hetk ka Arvo Pärdi yldse seade tellitakse. Ja mina isegi mäletan, et kuna seal on see vokaalpartii on kirjutatud sopranite konterdanurlejadenorile, siis ma olen seda mitmelgi tuuril koos pool hilieri ansambliga laulnud ja, ja tõesti, see on erakordne teosed nüüd täiesti noh, natuke nagu orkastraalsemas võtmes siis ka kammerkoor vuhh Kallase poolt. Ma arvan, see teos kõlab väga hästi. Eks Youtube'is on ka Arvo Pärdist avat materit mitmes versioonis näha ja, ja jäi neile vaatama ühte niisugust testi, kus kogu teose esitavad kolm soolohäält ja kolm keelpilli. Et nüüd, kui teie esitate seda kammerkooriga Vootšis muslikaales ja Tallinna kammer orkestriga, siis mida need suuremad kollektiivid võimaldavad selle teosega teha? Ma arvan, et nad veel kõigi annavad teatud ajalist musitseerinud vabadust just selle koha pealt, et kuna seal teatud hetkel on partiid kõrgetele häältele üsna sellises pingelises ja kõrgest instituudist, siis siis loomulikult kui on rohkem instrumentalistina lauljaid, siis lihtsalt kõlab mugavamalt ja ühtlasi tegelikult saab muusikaliselt anda ka sellele rohkem kaalu, nii et seal on mingisugune mastaabi mõõde ja loomulikult suuremas akustikas on see mõju ka võib-olla teistsugune kui ainult kammerkoosseisu puhul. Esitatuna. Võib-olla Arvo Pärt on selle kirjutanud justkui õrnemalt või minimalistlikult, aga aga teil on võimalus seda esitada. Võimsamalt. Just et seal seal seal tekib, seal tekib lihtsalt teine mõõde juurde ja see ongi huvitav, seepärast mina ei ole ma küll isiklikult olen nüüd kuulnud ka salvestust mille tegi Kristjan Järvi Berliini Raadio Sümfooniaorkestriga ja veel Riias kammerkooriga ja, ja seal on ka suurem koosseis ja see töötab väga hästi, nii et selles mõttes ootan tõesti huviga. No see on teos, mida on väga mitmed nimekad kollektiivid esitanud, plaadistanud rehilyerd, ansamblil Gidon Kremer juhatusel ja pool hiljeron seda dirigeerinud, teil ei ole plaanis plaadistust? Hetkel mitte, et on, on tõesti erinevaid plaadistuses plaane, aga, aga ma arvan, et praegu on ka juba Arvo Pärdi muusikat ka neidsamu teoseid juba juba Plalistatud, nii palju, et võib-olla aeg teeb oma töö ja annab teatud muusikalist koloriit juurde, ehk siis see see äratundmine, et tõesti neid teoseid peaks salvestama. Peab sündima loomulikul teel ja me võime ainult nii õnnelikud olla, et tõesti saame kuulda nii head muusikat Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja teiste eesti heliloojate teoseid üsna palju ka Eestimaal ja, ja neid on salvestatud väga heade kollektiivide poolt ka Läänes, niiet seetõttu on see muusikaga väga kergesti kättesaadav inimestele. Laupäevane kontsert algab siis Arvo Pärdi teosega Stavat Maater Dolorosa siis Neitsi Maarja kannatus risti all tema poja Jeesus Kristuse ristilöömise ajal Kontsert lõpeb Erkki-Sven tüüri reekviemi ka Peeter Lilje mälestuseks. Kas kontsert annab ka mingi helgema kammertooni kannatuste kõrval, et kannatustest on võimalik välja tulla? Aga ma arvan, et ega tegelikult selle muusikalise ja, ja tervik elulise sõnumi tuum ongi ju kahe poolusega ehk siis läbi iga kannatuse sünnib mingisugune vabanemine ja arusaam, kuidas edasi minna ja ma arvan, et, et olgugi, et et see sõna kannatus isenesest tundub nagu dramaatiline, siis muusikas ja ütleme, elus tervikuna, ta on ikkagi natukene värvilisem, ta ei ole ainult süngetes toonides ja ma arvan tunnetuslikult, et, et eesti heliloojad tajuvad väga hästi lähtuvalt erinevatest, kas siis ajaloolistest või ütleme, meie regiooni sellistest kliimatunnustest, et ehk siis, et see, selle koloriit on küll võib-olla veidikene minaarne, aga seal on ikkagi mingisugune selline emotsioon reaalne avatus juures ja eriti nendel teostel, nii et ma arvan, et tegu ei ole kindlasti sellise sünge kontserdiga. Ootame laupäevast kontserti Tallinna Jaani kirikus.