Eestil on nüüd olemas saadik ja saatkond Indias esmakordselt. Eesti ja India ärisuhted on aga tagasihoidlikud, mistõttu praegu Indias ja Sri Lankal Ki äridelegatsioon, et uurida võimalikke koostöövariante. Meil on nüüd ühendus Ain Kaljurannaga, kes on Tallinna Sadama juhatuse esimees. Ma saan aru, et te olete juba jõudnud Sri Lankale Kollom poosse? Jaa, tahtsingi küsida seda, et mida siis India suudab pakkuda Tallinna Sadamale, et millest selline huvi? Meie huvid kindlasti, siin piirkonnas on end väga suure potentsiaaliga eksport, mida täna ikkagi selgelt India on väga jõuliselt arendamas tegevusega arvestatavaid investeeringuid sellesse, et oma ekspordimahtu suurendada ja meie eelkõige müüme oma head logistilist kanalit, et nende kaubad jõuaksid siis eelkõige just nendesse piirkondadesse, mida meie suudame teenindada, see on Balti riigid, Venemaa loomulikult, võib-olla ka Kasahstan ja Ukraina püüame täna ennast nii-öelda kõige paremast küljest näidata ja nendele nii-öelda uusi uusi lahendusi pakkuda. Suur osa maailma kaubanduses liigub meritsi ja just nimelt eelkõige meritsi ja seda just nimelt konteinerites ja India puhul ise on väga jõulised investeerimas oma sadamatesse. Seda on ka tegemast Sri Lanka. Nii et tegelikult merevedude son, suur potentsiaal ja kui nüüd kauppaga meritsi meie piirkonda tulema, siis saamegi olla meie nii-öelda kaardil ja see kaup ei pea mitte minema Vana-Euroopa suurtesse sadamatesse, aga ta võiks jõuda meieni välja juba meid meie kanali kaudu, tegelikult siis nii-öelda lõpptarbijani ja sellepärast me suudame pakkuda efektiivsemat kanalit, suudame olla nii-öelda hinnakonkurentsis paremad ja, ja loomulikult ka aeg on see, mis neil, Diana tänu headele raudteeühendustele on võimalik pakkuda head ja kiiret teenust ega maismaast maismaad pidi kahjuks nüüd kui hakata Indiast vaadata või meie õnneks vastupidi, siiski pigem ei õnneks loomulikult ei ole väga lihtne kaupu toimetada Indiast Venemaale ja eriti Venemaa lääneossa, nii et, et noh, selles mõttes on, on mereveod väga-väga-väga konkurentsist. Aga hiljutisest riigikogu aasia raportist vaadates sealseid selliseid andmeid ja, ja naaberriikide kogemusi siis ikkagi need piirduvad enamjaolt Hiinaga, et kas siis eesmärk on haarata teiste Põhjala riikide eest selline indiasuunaline vahendus ja trans pordi, logistika valdkond endale. Noh, kui me päriselt õnnestuks, sellisesse soov loomulikult oleks, et et mitte teiste sabas sörkida, võib-olla midagi nii-öelda ette teha, aga noh, ega, ega Hiina suund on kindlasti kõikide prioriteet ja Hiina on suur, aga samas tegelikult tõuseb majanduses energia kindia väiksemad Sri Lanka, Indoneesia kõik, kõik on tegelikult ka Hiinale pakkumas väga-väga arvestatavat konkurentsi. Ja me tänagi siin kuulsime nii Sri Lankal kui ka Indias, kuidas tegelikult juba ka Hiina kapital toob oma tootmist nendesse riikidesse. Mis seal täpselt põhjused on seda nagu raske öelda, aga tootmised väga jõuliselt arenevad nendes riikides ja ja selge on see, et kogu sellest piirkonnast suur osa praktiliselt noh, nii-öelda eelkõige tarbekaupadest, aga mitte ainult on, on tegelikult tulemas ja need tuleb kuidagi tarbijateni transportida, nii et võib-olla on, oleme siin selles mõttes natukene pioneerid vaadates just neid turgusid, aga ma arvan, et seda suuremad võimalused on meil veel midagi korda saata. Kas Tallinna sadam on valmis Indiast tulevaid kaubalaevu vastu võtma? Ja noh, ütleme nii, et ma arvan, et ka täna liigub teatud osa kaupa Indiast juba meie sadama kaudu, võib-olla me seda ise väga täpselt ei teagi, et et selles mõttes need konteinerid, mis on siis selliseks transpordivahendiks, nendel ei ole küljes aga täpselt nii-öelda kirja, mis kaup ja kust ta tuleb, et see nõuab põhjalikumat analüüsi, aga aga täna kindlasti see kaugmeieni jõuab Euroopa suursadamatest juba väiksemate laevadega. Aga meie soov ongi just nii-öelda ka indi ja merenduspoolele, mis on väga suur ja võimas oma laevastikuga ja täiesti arvestatav tegija maailmas. Ja samamoodi ka tõusev Sri Lanka osa selles, et näidata oma infrastruktuuri võimalusi. Et nende laevad, mis liiguvad liinidel Euroopa suunal, ei pea peatuma ainult selle kaubaga enam nii-öelda Vana-Euroopa sadamatesse. Aga arvestatav kauba osa, mis liigub ikkagi balti mere piirkonda läbi balti mere piirkonnas nendele 200 300 miljoni tarbijani, kui me võtame kogu Venemaa ja Skandinaavia ja Ukraina ja Valgevene, keda meie kaudu oleks võimalik teenindada, et ookeaniõlid jõuaksid meile. Meil on olemas vastav infrastruktuur, me saame neid laevu vastu võtta, neid teenindada. Selles mõttes me olemegi nagu sellist pikka plaani oma investeeringute osas kogu aeg ajanud ja võib-olla aeg-ajalt on see tekitanud palju küsimusi. Kas on olnud õigede, mina ütlen, et infrastruktuuriettevõttes tulebki pikalt ette vaadata ja, ja alati püüda olla nii-öelda kaks-kolm sammu ees ja ja aru saada, mis toimub kauba liikumisel. Loogikates. Rail Balticust kõneldes öeldakse sageli, et see on reaalne ja kasumlik ainult siis, kui see lisaks reisijateveole saab tegeleda ka olulises mahus kaubavedudega. Kui me räägime sellest projektist, mida te praegu Indias ja Sri Lankal ajad ja, ja sõlmite seal kokkuleppeid võimalike, siis kas rail Balticu puudumine, praegu võib seada omad tõkked ja barjäärid? Hetkel ma nii-öelda ei saanud sealt loomulikult, kui me teeme oma presentatsioone, siis me seda potentsiaalset kanaleid ka näitab, et nüüd on võimalik kaupa nii-öelda siis Euroopa poole tagasikate nii-öelda raudteed pidi vedama ja mis on nagu selline kiire ja ja väga kindel nagu transpordiliik, eriti kui need mahud on suuremad nagu Rail Balticut, mõtlen, et iga infrastruktuur on selle rajamine, on nagu väga oluline, et, et noh, me täna ei suuda kõiki võimalik kaubaliikumiste kanalites toovaid muutusi ette näha. Et tegelikult, kui seda infrastruktuuri ei praegu ei ole, siis me saame teha ainult teatud oleks kui see infrastruktuur saab valmis, siis tegelikult see iseenesest tõmbab sinna juba ligi erinevat tüüpi kaupa ja seda, seda infrastruktuuri hakatakse kasutama, nii et mina julgen küll väita, et see projekt oleks Eestile väga oluline, kui see, kui see realiseerub, see annaks hoopis uusi võimalusi, mida jah, ma arvan, et me täna kõik ei oska isegi ette näha. Ain Kaljurand koha peale minek tähendabki seda, et teil on mingisugune ajaline eesmärk ja, ja ütleme siis ka mahuline eesmärk olemas, et kust te siis näete, ütleme ennast kolme-nelja aasta pärast suhetes india serile, Ankaga. Kui toimub esimene visiit nendele turgudele ja täna tegelikult võib öelda, et, et see on meie poolt puhtalt esimest korda tulebki kindlasse, kus ei Lankale ja meil on väga hea meel, et meil on kaasas välisminister, kes juhib meie delegatsiooni ja see on väga oluline just siinpoolsetel turgudel, et ainult siis avanevad meile ukse, et me saame õigete inimeste juurde ja saame nii-öelda õigeid asju ajama, et noh, mul on selle üle hea meel, et meie poliitikud on, on toetamas ettevõtlust öelda esimene visiit siia ja me meil on olemas selged plaanid ja sihid, mis aja, mida ta nagu kui suurtes mahtudes kaupa liikuma hakkaks. Tunnistan ausalt, et ei oska veel hinnata, aga me näeme seda potentsiaali, mida nemad endal täna On korda saatmas oma investeeringute näol. Ja selge on see, et siit on tekkimas potentsiaal, mida meie saaksime ära kasutada. Kui palju tuhandeid teoseid on miljonites, teosed on täna väga raske veel öelda, aga, aga see potentsiaal on selgelt olemas. Me oleme igal pool rõhutanud, et me ootame samasugust visiiti linde kui Sri Lanka ärimeeste poolt. Eestis tegelikult ikkagi nad näeksid oma silmaga, kuidas kogu see logistika terviklikult üles ehitatud, oleme saanud kinnitusi selle üle, et kindlasti ei saa siit hinda, kus Lanka poolt saavad juba lähiajal loodetavasti ka selle aastanumbri sees teoks ja, ja ma loodan, et pärast seda on juba võimalik rääkida palju konkreetsematest eesmärkidest. Kas üheks põhjuseks sinna turule vaatamisel on ka see, et möödunud aastal tegi Tallinna Sadama kaubaveod aastases võrdluses läbi ligi 20 protsendilise languse, et et ehk sealt saaks seda jälle kompenseerida? Me olime selle 20 protsendilise kaubalangusega arvestanud juba mõned aastad tagasi, see küll ei sündinud 2010 2011 järsku sündisid 2012, aga strateegiliselt oleme selle juba 2008. aastal enda jaoks siig seadnud nii-öelda tegeleda teiste kaupadega, mitte nii väga mahu kaupadega, mis liiguvad täna idast läände. Seega lootus on suurem kui mõni aasta tagasi, kui siin käis ning voo sadama esindaja ja, ja oli lootus luua konteinerterminali kaupade jaotuskeskuseid, et nüüd on see potentsiaal ja lootus, on suurem. Tookord me lootsime nagu investeeringut, saad enda juurde, ega me loodame ka täna, äkki tuleb mingi india kaupa teaduskeskus või midagi taolist, et ja ega me ka Hiina poolt ei ole ju nurka jätnud, et lihtsalt see, see sündis kõik 2008. aastal ja 2008, üheksa 10. Me teame, mis oli nagu maailma rahanduses, mis seal üldse maailma majanduses ja sinna olid maetud ka paljud need põhjused, mis hetkel tegelikult inimesed jätsid tulemata. Nad ei ole küll kinnitanud, et noh, meie oleksime Nende jaoks atraktiivsus kaotanud, siis on, meil on, nüüd on teine olukord, loomulikult suhtleme ka edasi inimestega ja, ja kindlasti me hoiame sellel asjal kätt pulsil ja, ja, ja meelega näeksime neid enda juures, aga aga täna ei ole see nii väga tähtis, vaid tahtsin, on pigem see, et me tahame investeeringud, tehtud, partnerid olemas, me tahaks tegelikult Meie kanalit hakataks kasutama ja me oleme rõhuasetuse pannud ka Hiina suunal, pigem täna Hiina, suurtele riiklikele laevafirmadele, kes tegelikult nii-öelda kogu selle, Hiina, India ja siitpoolt ikkagi päris arvestatava osa kaubaveost toimetavad. Ja me teeme tegelikult täna nendega tööd, et meie sadama üles leitakse, et need laevaliinid