Kaunist keskhommikut, Rahva teenrid alustavad kell on 11 ja viis minutit ja nagu ikka sel ajal laupäeviti rahva teenrid pakuvad teile siis kaasamõtlemise võimalust ja omi mõtteid, mida siis ütlevad välja ja arendavad siis tavaliselt meil kolmikajakirjanikud, täna siin rahvateenrite stuudios Heidit Kaio. Eesti Päevalehe nädalalõpu lisa, LP, täpselt nii, toimetaja Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Noh, ei pea olema Delfi oraakel, et aru saada, millest me täna alustame ja millele meil täna suurem osa ajast ilmselt kulub. Et selle selle teemaga muidugi seoses on väga palju igasuguseid mõtteid. Minu esimene mõte on see ikka, et, et koerad hauguvad, aga karavan läheb edasi ja see on nagu kõige kõige hullem mõte. Et me võime seda lahti rääkida, kuidas me tahame, võime omada selliseid arvamusi ja kasutada selliseid sõnu, mida me tahame. Esteet, roni otse ja vaba, aga, aga põhimõtteliselt ikkagi nagu minu jaoks, nagu see küsimuste küsimus on, et, et kaua võib. Et kaua me võime samadest asjadest rääkida, sest justkui see teema. Ja loomulikult me räägime siis sellest teema nimi on siis Obracy maksmine maksumaksja raha eest parteikassasse, mis siis väga teravalt oli sel nädalal üleval. Et loomulikult tuli nagu üllatusena, sest et oli värske moment sees, et erakonna peasekretär lihtsalt saatis erakonnale juhile kirja ja kuskilt vahelt see kiri lekkis välja ja nii edasi. Aga ega iseenesest selles mitte midagi üllatavat ei ole. Väikene üllatusmoment siiski juures oli, et, et see oli nii-öelda parteikassa mittetäitmise või parteikassa ees kohustuste mittetäitmise eest karistamise uus moodus, mis nagu avalikkuse ette jõudis ja asi oli siis nimelt selles, et Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saatis erakonna esimehele Tallinna linnapeale siis kirja selle kohta, et mõningaid Tallinna linnaametnikud, kes on üsnagi kõrgel kohal, pole täitnud partei ees partei ees, siis kohustust maksta, maksta mõningast toetust parteile ja, ja kuna nad seda toetust ei ole täit või seda kohustust täitnud, siis oleks kena põhjus nad lahti lasta ja, ja seal siis kulus umbes mingi neli või kuus minutit. Kui Edgar Savisaar saatis siis nii-öelda kirja alla, et lähtudes siis Priit Toobali kirjast, palun võta siis meetmed kasutusele ja sooviksin esmaspäevaks nende või siis väga lühikese aja jooksul nende inimeste lahkus lahkumisavaldusi lauale. Et jah, et siin ikkagi on mõnevõrra üllatavad. Et ma läksin ajas natuke tagasi, et et see, et minu jaoks ei olnud, aga nagu üllatav, et et see, et keskerakonnas on Juhtivatel kohtadel erakonnas olevatele inimestele maksukohustus On ju ka varem näide läbi käinud ja sellest on olnud ka varem probleeme. Et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis on europarlamendisaadikutel, riigikogu liikmetel ja omavalitsusjuhtidel vist oli see seitse protsenti brutosissetulekust ja väiksematel ametikohtadel siis viis protsenti sissetulekust. Ja eelmine konflikt mäletatavasti puhkes minu meelest siis, kui kui osa Europarlamendisaadikuid, täpsemini siis vilja Savisaar-Toomast jäi oma nii-öelda kohustuste täitmisega hiljaks või ei teinud neid, siis oli see teema üleval. Ja ennem seda, kui siis tänased demokraadid Keskerakonnast lahkusid ka nendel olid nii-öelda justkui võlad erakonna ees üleval, et, et selles mõttes on, on see teema nagu läbi käinud. Ja see, et sellistes poliitilistel või valitavatel kohtadel olevad erakonna liikmed erakonna kassasse palgast midagi maksavad. Ma arvan, see on nagu täiesti normaalne. Aga mis ei ole normaalne, on see, et kui ametnike kohtadel linna ametite juhid peavad oma palgast maksma hakkama, see on minu meelest taunitav, on need inimesed, erakonna lihtliikmed või mitte. Aga noh, minu nägemuses on need kaks asja tuleks selgelt nagu lahus hoida. Volikogu liikmed siis riigikogu liikmed, Europarlamendi saadikud. Kui nemad maksavad oma palgast mingi protsendi erakonna liikmemaksu kõrgendatud, liig maksmast, sellest ei ole midagi. Nojaa, kui ametite juhid peavad hakkama maksma ja ütleme, kus sa selle piiri tõmbad, tähendab, ongi piir, ei, see on, see on, kvaliteet ei ole. No on valitavad, eks ole, kas linnapea on ametnik või poliitik või mõlemat Todoni, mõlemat, eks ole, nad on ennekõike ikkagi poliitik ja tagalinnaametnik, kes saab palka ju linnakassast ehk maksumaksja rahast, mitte mitte kusagilt mujalt. Et, ja linnapea abilinnapeade palgad põhimõtteliselt ei ole ju fikseeritud, need on, need on muudetavad suurused. Et kust ikkagi läheb see piir, kui sa ütled, et see on nagu normaalne? Ei, ma ütlen, et Nice vahel on minu meelest küll väga ühemõtteline piir, on võimalik, et ma saan aru, partei paneb su nimekirja, ütleb, et sa hakkad saama sellist palka ja sealt sa tead, et kui siin nimekirja pannakse, saaled parteile kohutavalt tänulik pead olema ja tänu igavesti võlgu ja sa pead sealt ära maksma siis kas viis, seitse või 10 protsenti, eks ole. No need, kes nüüd nii-öelda näidis hukat. Need, need on puhtalt linnaametnikud, aga, aga ma küsingi, et kust läheb see piir, et, et iseenesest ju ka nemad on ju, on ju, on ju linnapea armul. Kusjuures ma tahaksin kurnetile vastu ei saa ja seda ametikohta ju niimoodi, et, et nad lihtsalt on tublid töötajad ja kohutavalt kompetentsed. Järelikult mupo juhi kompetentsus, nagu nagu praegu väljendab, et ta jätab õieti tööle, et ta parim parimate seas juhtima meie pealinna munitsipaalpolitsei urmale vastu vaidlevad mulle avalduse selle juba. Et et, et tõepoolest on sammunud teada, et poliitilised nii-öelda poliitikud maksavad, kes on valitud riigikokku või siis europarlamenti maksavad era erakonna eriti just keskerakonnal on see olnud teada, et see nii käib, maksavad mingisugust nii-öelda obrokite, mida, mida iganes, kuidas seda nimetada. Jaa jaa, ajakirjandus on sellesse suhtunud mõnevõrra tolerantselt, et erakond põhjendab, et aga meil on mingisugused valimiskulud seoses sellega, et et see inimene sinna nimekirja panna ja et, et tõepoolest on kulud ja see on ka nagu arusaadav. Kokkuvõttes ongi arusaadav, aga, aga mulle tundub, et, et see on nagu olnud viga, et ajakirjandus on suhtunud tolerantselt sellesse, sest tegelikult neid poliitikuid rahastatakse ju ka erakond vabandust maksumaksja raha eest. See tegelikult tuleb ikkagi maksumaksja taskust ja, ja see on noh, ütleme maksumaksja raha viimine parteikassasse. Erakonnad ongi valdavalt riigieelarvest ju meil rahastatud. Noh, võib-olla ka teistmoodi, mitut moodi, võib-olla hetkel on tõesti valdavalt riigi riigieelarvest, aga, aga need põhimõtted võib olla erinevaid. Kui me räägime nendest ametijuhtidest, kes nüüd kinga said, et nad, milles tegelik probleem, et kui nad saaksid mingisugust teatud palka, eks ole, kui palk on kindlalt sätestatud ja, ja vot siis partei ütleb, et et sa saad selle ametikoha, kui kui sa, kui sa maksad teatud summa ära, aga ei, sellele palga oli ilmselt on lisatud see Obloki maksmise raha ja arvestusega, et inimene peab andma, mina olen nii naiivne, võib-olla mina eeldan, et linnaametite juhid ei peaks saama ametis poliitilistel kaalutlustel, et ta on ühe või erakonna teise erakonna nad peaksid ikkagi saama nagu sellest johtuvalt ametisse, et on kompetentne seda tööd tegema. No just, et see sellepärast see ütleme, et see ei ole selle konkreetse Sellepärast, et noh, minu jaoks on see piir nagu selgelt nagu paigas. Et, aga ma kordan veel kord, et selles ma ei näe väga suurt probleemi, kui riigikogu liige maksab erakonnaga siis kõrgendatud liikmemaksu noh, Keskerakonna puhul need probleemid, need liikmemaksudena ilmselt on tõusetunud sellest, et raha on otsas. Et ennekõike pärast seda kuulsat idaraha skandaali on erakonna rahastamine ettevõtete poolt nagu oluliselt kokku kuivanud on olnud suured võlad valimistest, jäänud üles ka oma kinnisvara ja noh, kordategemisega on võlad ja mis iganes seal olnud on. Ja seetõttu on see nii-öelda rahastamisvajadus on tõenäoliselt suurel ela, kunagi on suurbürood, aga loomulikult on nagu terav. Et ja noh, ka masu ka samal perioodil on ju, et kui üldse nagu rahad võimalikele rahastajatele nagu kokku põhimõtteliselt. Et see nagu ka kindlasti Keskerakonna nagu seda probleemi rohkem esile tõstnud kui võib-olla noh, nagu võimuerakondadel IRL-i reformierakonnal, kellel on, kellel ka reformierakonnal oli pärast seda nii-öelda Silvergeeti mõneks ajaks kuivasid annetused nagu kokku. Aga jah, et ma natukene tee teiega selles mõttes nagu eriarvamused, kui nii-öelda valdavates ei ole eriarvamusel, ega me põhimõtteliselt ei ole eriarvamusel, aga et ma ikkagi küsin, kust läheb piir, et, et kus on nii-öelda normaalne tegevus ja kust kus see see joon läheb? Mis ametikohad need on? Piir on see valitavatel valitavatel ametikohtadel noh, ütleme niimoodi. Riigikogu liikmed, Europarlamendi saadikud valitava volikogu liikmed, aga, aga ametite juhid on ja ma ei tea transpordiameti juht. Mis iganes sellistel ametikohtadel ei saa, nii on nii-öelda Obrakid maksta parteikassasse. Aga, aga ütleme, linnaosavanemad, abilinnapead, poliitilised ametikohad puhtalt. Ja need sinu arvates need on, see on normaalne, et võetakse ametisse ja nad maksavad, need on poliitilised ametikohad, neid need ei peaks maksma või tähendab, nemad võivad nemad võimekamaks. Aga samas, kas need ametikohad võiks olla täidetud kompetentsi alusel? Loomulikult võiksid. Aga erakond, noh, erakonnad on ju vaja ju panna? Mulle tundub see nagu natuke käegalöömisele, ainult et me saame ju aru, et minuga Kui sa kujutad ette, et üks erakond paneb linnapeaks poliitilise oma erakonna liikme abilinnapea kohad täidab siis mingite sõltumatut väida. Spetsialistidega seda on juhtunud, üksikuid kohti on ikka täidetud, niimoodi. No minu meelest tänases Eestis see ju täiesti ebareaalne, see ei ole mitte ainult Eestis, see on ka mujal. Nojah, aga ütleme, see on teie teine tahk, on see, et sa ütlesid, et, et tegu on suhteliselt tuntud või tuntud ametnikega. No miteetiu selles mõttes on ikkagi vaid suhteliselt kõrgete ameti, ma ei, ma ei teagi, kas B või C-kategooria tegelastele. Minu meelest on keskkonnaamet juhatanud läbi aegade Tallinna linnas üks, üks kõvemaid ametikohti, kuna selle kaudu käib, käib väga palju ja väga olulisi otsuseid. Et see on tõesti olnud üks üks olulisi mitme võtmefiguure, kus tegelikult ka muidugi korruptsioonirisk on väga suur, et tõesti see, see otsustuskoht on seal väga-väga lai nagu riigi tasandil keskkonnaminister täpselt nagu riigi tasandil keskkonnaministeerium, nii et ütleme, et sellise ametikoha politiseerimine on, on väga kahetsusväärne, siis on Kesklinna valitsuse vanema asetäitja, et nagu ma ütlesin, siis võiks ju eeldada, et ka keskütleme, et kas siis linnaosade ametnikud on kompetentsed, et ja siis nagu ametnikena pädevad. Ja siis on munitsipaalpolitsei ameti juhataja üks neist, kes on, kes pole korralikult keskerakonnale oma maksu maksnud, kuigi. Mupo juhi koha pealt võib hoopis, juured peituvad hoopis mujal kui selle maksmata jäänud rahaga, et et mupo juht oli ju omal ajal, kui Jüri Ratas julges kandideerida Edgar Savisaare vastu oli erakonna juhi kohal, oli mupo juht Monica rand väga selgelt selle Ratase taga ja tema kampaaniameeskonnas, nii et, et selles mõttes võib-olla sealt tagant paistavad hoopis teised kõrvad, kui see Aga ikkagi sealt paistavad kõrvad, et tegemist on ametnikuga, kes kes täidab kohustusi maksumaksja ees ja siin on selge jada olemas, et erakonna peasekretär saadab kirja linnapeale ja linnamäe saadab selle kirja edasi, et need inimesed vabastab midagi huvitavat. Noh, nagu et esimesena avalikustas selle kirja TV3 uudised, et tunnustus selle eest, et väga korralik lugu oli seal et järgmise päeva Postimehes siis ka, et et kus see kiri nagu lekkis sesse kiri läks ju suhteliselt väikeses ringis. Et Edgar Savisaar on siin juba pressikonverentsil öelnud, et noh ju KAPO siis kõike nende telefone ja meile pealt kuulab pealt laevaga. Aga ma ise arvan, et see kiri ei tulnud sugugi mitte jõustruktuuridega kaudu välja, vaid, vaid ikkagi nii-öelda siseringis imbus nagu välja, et see on päris huvitav. See on tõesti huvitav. IT-spetsialistid tihti küsimuse peale, et öelge, palun, kas on võimalik häkkida seda või teist, et kas on võimalik häkkida sellesse või teise süsteemi siis siis nad vaatavad natuke siukse, unistava pilguga kaugusesse, ütlevad otsi, odavam on otsida inimest, ehk siis seda nõrka lüli, kes, kes selle vajaliku dokumendi sulle kätte toob, kui see tohutuid skeeme kirjutada kokku, kuidas, kuidas sisse häkkida. Nii et ma arvan ka sedasama, et pigem tuleks ka siin siin juhul inimest otsida. Aga teeme nii, et meie Edgar Savisaar otsib selles hästi põnev teema ja toonekureajakirjanik on selle üle väga õnnelikud. Ta oli ka juttu Postimehe, siis nagu ülejärgmise päeva või päev pärast siis selle sellesama kirja avalikustamist ilmunud loos, kus Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu käest Tuuli kohv küsis seda, et noh, kas te siis nüüd tuulutate kontoreid ja otsite siis, kes seda kirja lekitavad ja siis Arvo Sarapuu vastas, et et mina enda kohta mina andsin nõu, et oleks hullumeelsus sellise sellist vaeva nägema hakata, aga ta andis nõu, ehk siis see oli Arutasime asja, keegi vajas juba nõu, keegi, vajasime nõu teada, keegi, teadagi kes, kes see on. Aga noh, et ikkagi vaadake seal ees, selle asja puhul on, on see, et, et selle linna juhtimine on läinud nüüd nii küüniliseks. Et isegi kui ei varjata enam, kust tuleb partei raha. Et ei olnud ju erakonna juhtidel ei esimehel ega peasekretäril etteheiteid nendele ametnikele nende nende tööle. Et just nad olex, et nad poleks teenistusameti juhile, justkui oli formaalne etteheide tema, et roheline, Tallinn täpsemalt siis oli siis see, et siin tekkis selle seoses prügivedaja vahetusega tekkis Põhja-Tallinnas probleemide nii-öelda tuli keskerakonnale sõbralik prügivedaja Põhja-Tallinnasse ja ma hirmuga ootan, et ta tuleb ka siia minu linnaosasse, kuid õnneks on seal senine prügivedaja selle võidu vaidlustanud, et et ei saanud hakkama ja siis justkui tehti see keskkonnateenistuse juht nagu süüdlaseks formaalselt, see on niisugune. Nojaa, aga, aga ütleme, põhimõtteliselt ei ole nagu nendele inimestele nii-öelda nende töö suhtes ju etteheiteid. Etteheide oli ikkagi ja miks nad kinga sai, ta oli ikkagi see, et nad olid unustanud ühiskassasse raha, palun. Just nimelt, et Edgar Savisaare kiri oli ju selline, et lugupeetavad, arvestades selle taotlusega ehk siis taotlusega, mida oli Toobal saatnud Edgar Savisaarele, et arvestades selle taotlusega, aga ka sellega, et nimetatud inimestega on probleeme ametlikus täitmisel, palun järgmisel esmaspäeval itsitada mulle nende lahkumisavaldused. Kui need inimesed poleks lahkumisavaldust esitanud, siis oleks teema jäänud hüvitusest ja siis oleks hakatud otsima põhjust nende lahtilaskmiseks. Ja siis nad loeksid turige häbiväärselt ilma ilma isikliku raha. Nad olid muidugi nende raepressi kaudu saadetud nende lakkuvategoorinakuva ametniku nii-öelda vahendatud seisukohad, kus nad jäägitut toetust linnavalitsusele ja tänu avaldasid jätkuvalt enda lahtilaskmise eest ja ütlesid, et on skandaal, on välja imetud, talgusid. Aitäh, et mind Siberisse saatsid. Jah, elurikkuja sketši aastavahetusest, kus, kus pere tänast sõda, Neil küüditati, reisima minna, ega kokkuvõttes, kui vaatame nagu inimles inimliku inimese poole pealt, ega siis kõik asjad väga palju taanduvadki sellele, et nii kaua kuni on selliseid selgrootuid amööb kes lasevad endaga teha kõik, kes on nõus sellega, et neid kasutatakse propaganda eesmärkidel, et neid näidis puuakse nendega, mis iganes, peaasi, et nii-öelda karjäär jätkuks. Ja kui karjäär enam ei jätku, siis, siis nad võib-olla vahetavad poolt või tulevad välja mingid suguste teistsuguste avaldustega. Tore tänama, järgmisel nädalal peaks Vello Lõugas kohta siis edasi ja et täna ma juhin ufod, homme juhin Tallinna turgusid, no mis vahe seal ana naerutati häbiposti, füürer ütles halvasti. No mis siis? Pole hullu, minu elu on ju ikka garanteeritud. Et kui selline amööb poolt jätkub, siis noh, palju õnne neile. Aga kas nad on nagu öelda, et seal on ainuomane ainult keskerakonnale? Ei, ma ei mäletanud isegi praegu keskerakonda, et selliseid on ilmselt igas erakonnas ja, ja minul on mitte ainult erakonnas. Noh, nagu minu jaoks oli näiteks üllatav see, et ma täiesti juhuslikult sattusin täna sõjamuuseumi koduleheküljele ja vaatan, et ohoo Trivimi, või helistan sinna projektijuhina tööle, võetud, et pole küll kuulnud selle koha peale seal mingi projektijuhi kohal oleks olnud avalik konkurss. Ja lihtsalt tundub, et annan ühele teisele kaitseministeeriumi konkursile. Jah, kui sa tõid doktorikraadiga nõunikud ja On on sinna tekitatud erakonna liikmele, kauaaegsele liikmele, kellel polnud tööd, lihtsalt üks üks üks tore ametikohta. Jajaa ei, see täiesti lõhustesse teistel erakondadel samamoodi. Ja mind mind tõsiselt huvitab, kui see, see võim ükskord nii-öelda oma asjad kokku pakib Vabaduse platsilt tuleb teine võim. Et kas nad siis hakkavad talitama nii, nagu nad nagu nad täna räägivad, et nad talitavad ekas, nad panevad Tallinna televisiooni kinni ja kas nad lõpetavad selle maksumaksja rahaga, mäletate, ma toon sulle kui. Edgar Savisaar, mis omal ajal sisse siis ta alustas vist 500-st kroonist aastasest toetuse pensionitoetusest ja siis tuli ju võimule Isamaaliit pärast sõda. Ja kas ei olnud mitte nii et et põhjendusega, et pensionäridel on säilinud õigustatud ootus seda raha saada jätame selle selle alles, et see on ju Jesoitlik käika osta rahaga hääl ja olgu see siis kas zoosularahas, pensionäridele või siis tasuta ühistranspordiga või millega muuga, iga hüve on alati väga raske ära kaotada, järgmisel võimul, isegi kui ta, kui ta sisimas nagu tahab. Ma arvan, et munitsipaalmeedia, no nii-öelda kaotamist on, on väga lihtne nagu läbi viia. Et sellepärast, et ega seal eriti nüüd sellel telekanalil vaatajaid ei ole vist mingi. Ma ei tea, kas jääb alla ühe protsendi, et ja kulud on suured. Samas, eks igalühel ole selline krudanike ambitsioon, et mina tulen ja teen selle paremaks. Ja teised ka kiusatus, et noh eks ka näiteks rahvusringhäälingu suhtes on öeldud, et see on liiga kriitiline on ja siin riigivõimu suhtes ja eks igaühel ole võib-olla oma mingeid mingeid soove ja ambitsioone. No tegelikult paistab välja tol hetkel, kui oleks võimul, aga kui randpere ja Ko, eks ole, on, on nii pikalt seda trummi tagunud, et seda, seda nii-öelda linnameediat ei ole vaja, vähemalt sellisel kujul ei ole vaja. No ja kui siis tullakse välja otsusega, no aga ikka vaadake. No me peame linna asjadest informeerima inimesi, eks ole, inimesed ju muidu jäävad lolliks, nad ei tea, kuidas edasi elada. Nad ei tea, kuidas tulla kodust välja, kas keerata vasakule või paremale, kuidas tööle peame. No kuulge, me jätame alles, võtame sealt natuke väikse summa maha, eks ole. Et võib-olla ei ole vaja pärast paari-kolme miljonit riknevaid tõstame natuke kandiv ümber, aga põhimõtteliselt me jätame alles nunnu poja. Ja, ja, ja ega ongi vaja informeerida. Ainult et seda saab ka teha teistsuguste vahenditega. Et praegu on see aukude lappimise aasta eelarve peaaegu, mis, mis läheb sinna sinna, sellesse, sellesse auku, nii et noh, mina arvan, et näiteks, kui, kui noh, hüpoteetiliselt näiteks peaks meile tõenäosuses, noh ma ei oska öelda, kui suur on, tahaks sügisel linnavõim nagu vahetama oktoobris, siis järgmisel aastal ma näiteks näeme kindlasti tasuta ühistransporti olles Tallinnale. No just. Ja on selge, et ta jääb alla selle vastu, et inimesed ju nii harjunud selle niisuguse toreda asjas on õigustatud ootus. Urmet. Aga, aga jah, ega siin siin midagi ei, kindlasti ei muutu, ma tahaks mind, mind ikkagi huvitab, et, et kusse lojaalne valijaskond tuleb sellele sellele praegusele võimule, no mitte mitte. Ma kohutavalt sinisilmne oleks, arvaks, et, et kui tuleb järgmine võimelisemad noh, oluliselt või midagi päris teistmoodi teeks noh ei, ei, kindlasti ei tee on ju vahepeal olnud ka siin teist võimu, aga, aga kus ikkagi meeletu lojaalsus tuleb, et, et kas tõesti siis kirik ja ja, ja tasuta transport, et noh, see on nüüd viimase aja asi, aga, aga, aga kus on see, kus on see reaalne kaitse, mida, mida praegune linnavõim siis meie venelastele pakub. Et mida nad siis tegelikult ära teevad nende venelaste heaks? Et, et see, mida venelased ootavad, see peaks tulema kõik ju riigi tasandilt. Ma saan aru, et nad Ansipit vihkavad, sellest ma saan suurepäraselt aru ja Isamaaliitu, aga, aga, aga samas noh, kust see, et mida, mida nad on saanud reaalselt seda, mida nad tahavad sellelt linnalt võib-olla reaalselt võib-olla peabki midagi saama, et on, pigem on see nagu kuvand, et nende nende eest nagu seistakse. Et ei usu ma ka, et näiteks Kõlvart või näiteks on kindel selles, et kui ta kohtusse läheb, on ju selle venekeelse gümnaasiumi pärast hobuselt võit, tuleb on ju, pigem nagu hoida seda teemat üleval näidata, taguda vastu rinda, et meie siin seisame, on ju venekeelsete valijate eest ja küsitlus ikka seda näitavad, et jätkuvalt on Keskerakonna toetus muukeelsete seas üle 70 protsendi. Kusjuures oli vaja nagu midagi reaalset. Arne, see nagu, nagu on rohkem nagu usu küsimus. No ja ongi puhas religioon, aga et ükskord peab see nagu murenema, et, et tulevad uued noored põlvkonnad peale ja ja võidakse lõpuks aru saada, et, et noh, midagi reaalselt käegakatsutavat ma sealt ju ei saa, et, et kui Eesti riigis lähevad asjad paremaks, kui majanduses lähevad paremaks ja palgad tõusevad ja see on nagu käega katsutav, mida on vaja minule ja juudile ja venelasele lätlase, eks ole, kes siin elab. Aga noh, mingi sümbol ju inimest ei toida, eks ole. Kaua kaua see jama käest ma juhiksin tähelepanu sellele, et, et kui siin need Keskerakonna skandaalid on olnud rahastamisskandaalid, siis erakondade rahastamine tegelikult ongi selgelt üsna keeruline, keeruline küsimus mitte ainult see, et seal mingisugune skeem on, vaid ka see, et miks see, miks on taunitav või miks seda, miks niimoodi või teistmoodi ei tohi teha. Samuti ka see praegune juhtum, millest me siin sellel nädalal oleme rääkinud ja, ja siin on nagu tore jälgida seda, missugune on siis erakonna enda sõnum nendele inimestele, kes sellest sellest juhtumist päris hästi aru ei saa ja seal on just siis seesama Arvo Sarapuu ütles selles samas Postimehe artiklis, et minu meelest see näitab selline käitumine partei poolt näitab seda, et selles erakonnas on kõik korras, et näitab jõulist ja noh, nagu selgelt käitumist, et selles, selles majapidamises on, on kõik korras ja see ongi just inimesele, kes, kes on kõhklev. On see nagu selge viide, kuidas, kuidas seda enda jaoks siis nagu erakonna poolt tõlgendada, sammud, ütles Toobal Aktuaalse kaamera uudistes, et et see juhtum tegelikult ju või et, et, et tema näiteks valijana küll ei julgeks usaldada neid inimesi, kes niimoodi erakonna ees on käitunud, sest pole ju kindel, kuidas nad mingisuguses muus olukorras käituksid. Mis on ülimalt naeruväärne sellest, et sellega ma luurele ei läheks ja täpselt nii, aga see ongi valijatele väga hästi või ütleme nendele inimestele, kes täpselt sellest asjast aru ei saa, väga hea. Aga aga miks siis nii-öelda erakonna suured kalad, kes nagu reaalselt asju otsustavad, miks nemad ei maksa siis seda protsenti? Edgar Savisaar maksab seitse protsenti oma palgast pidi maksma. Aga siin oli väide, et ja võeti välja need väljavõtted sellest nimekirjast ja ei ole maksnud. Sarapuu ei ole maksnud Varstik järjekord nii meil minemast teele. Edgar Savisaar on andnud oma elu sellele ela erakonnale, see on rohkem kui mingi seitse protsenti palgast. Aga kui, kui, kui ikka pikalt ei maksta ja järelikult on siis vaja nii-öelda üdini lojaalseid inimesi, kellele ei saa lõppude lõpuks ükski ükski juht, olgu ta nii suur kui tahes, ei saa ju üksinda juhtida kogu seda, eks ole, ta peab olema ümbritsetud ta ümbritsetud lojaalsetest inimestest, üdini reaalsetest inimestest keda leid tuleb ka loomulikult kogu aeg kontrollida, aga see väikene protsent palgast no see ei ole nagu see kontrollimehhanismi kohta. Et neid kontrollitakse ilmselt teistmoodi. Aga no väga raske muidugi praegu ka prokuratuurist aru saada, et mitte kangesti nagu, nagu verd ihkaks, aga siin on nagu mingisugune loogikahäire, et kui, kui erakonna esimees ja peasekretär tunnistavad, et need neli said kinga selle eest, et nad jätsid parteikassasse väikese augu ja Haider seda tunnistas, president tunnistas otsesel pressikonverentsil ja ka Toobali meil ei räägi mitte millestki muust. Mitte et Monica rand on halvasti hakkama saanud, et et jäneseid püütakse halvasti või, või midagi muud lonkab, eks ei, ta jättis oma osa oma obroki maksmata, ise tunnistavad era ja prokuratuur ütleb, et sellises selles juhtumis korruptsioonikuriteo tunnuseid ei ole. No aga meie korruptsiooniseadus, mul ei tule ette ühtegi nagu võimalust seda kuidagi paragrahvi alla, seda juhtumit. On öeldud, et pigem nagu oleks vanade mõjuvõimuga kauplemine, aga, aga noh, eks siis ole näha, et kus see Reformierakonna puhul see nii päevapealt tuli, tuli krimiasi. No võib-olla need ongi prokuratuur üsna nagu hellaks tehtud sel teemal, et aa, vot see on täiesti loogiline ja see on tõeliselt ohtlik. Et tähendab, kui, kui on ikka prokuratuur hakkab tundma, et keegi istub seljas ja, ja et läheb nagu asi asi hulluks kätte. Et vot see on juba kogu riigi seisukoht ja see on nagu huvitav, et sellest on natukene ka ajakirjanduses juttu olnud prokuratuuri päitseid pähe panev seadusmuudatus, mis nagu mille Keskerakond nagu algatas, et et algselt oli ju ju IRL ju väga selgelt ühemõtteliselt sellele vastu ja see teade oli, et see peaks minema kohe nagu prügikasti, et see on, on sellel teemal nagu toimumas kummaline konsensuse leidmine poliitikute vahel. Nojaa. Tulen tagasi saate alguse juurde. Et kõik see kokku on kurb, mitte üllatav ja nii edasi. Täna vaadake lehti, Kivirähk meie klubi uus liige Mikk Salu ja kõiki, kes kirjutavad, eks ole, aga, aga ikkagi karavan läheb edasi, kõik, kõik jätkub, et et see on kurb. Mitte sellepärast, et on osta alguse aasta lõpul on valimised ja nii edasi ja siis tulevad riigikogu valimistel kiita, aga noh tahaks nagu, tahaks nagu paremat Eestit ei tahaks, nagu selgus nendes asjades. Et inimestel ükskõik, mida nad teevad, et nad, et nad vähemalt, et nad häbeneks selle pärast, mida nad teevad või et neil oleks, et nad teevaksid seda salaja ja siis nagu kinni püütakse, ikkagi Pika väikene vargus on nagu inimesele loomuomane, aga et seda, et Eestis on Eesti, on praegu riik, kus kõiki neid asju saab teha avalikult kus erakonnad tunnistavad, jah, teemegi nii. Ja üldse kõik teevad nii, koolireformi puhul argument, eks ole. Nüüd tunnistatakse jah, teemegi nii, sest kus muidu seda raha saame ongi kõik ja võetaksegi meie taskust maksumaksja taskust, eks ole, raha ja. Vaikimisi, sest ma saan aru, et, et noh, ühesõnaga nõus, et oletame, ka nõus või mitte, nõus, selle teema, nüüd lõpetame ära. Sest et kaua-kaua sa ikka jõuad. Et jah, paraku vist tundub, et nendeks valimisteks nagu mingit uut suurt jõudu ei tule ja ja noh, asi seegi, et mikser on siin teatanud, et sotside juht, et väikseks vennaks me enam ei lähe Tallinna linnavalitsusse. Et kogemused ja vitsad on, on väga valusad olnud ja, ja jumal tänatud, et selline avalduski tulijad siis on, on need asjad need oktoobris pärast valimisi, kuidas nad on, aga et mõned mõned asjad võiksid nagu ikkagi selged olla ja mõned asjad võiksid olla niisugused nagu, nagu postulaadid, et, et nii me edasi enam metalit. Huvitav asi muidugi on vist järgmisel neljapäeval toimuvad ju riigikogu juhatuse valimised. Et kas sotsiaaldemokraadid ja tema demokraatide Ühendus NAGU seavad oma ühise kandidaadi välja ja, ja kas kas see tähendab seda, et Keskerakond kaotab, on ja riigikogu aseesimehe koha, et see saab olema päris huvitav. Et Jüri Ratas paneb jahedat kohta vahetama, see nagu mõneti ka see, et kes on opositsiooni esijõud, on ju, et kas see on Keskerakond, on seda aastat nagu kandnud annia seda tiitlit, aga kas, kas sotsid tahaksid saada seda nii-öelda ühe siukse nähtava posti kaudu seda endale, et see, see kõik ka kindlasti? Mis võiks olla sotsidel täiesti õigustatud ootus arvestades hiljutisi, või ütleme, päris pikka aja kestnud reitingu tõusu? Ja kuigi noh, kui sa vaatad seda sotside, kas riigikogu nimekirjad näiteks siis siis neid nii-öelda ortodoksid sotside leiab sealt ikka aasta-aastalt järjest vähenenud endised endised keskerakondlased, endised rahvaliitlased ja nõnda edasi mõned härrassotsid ja muud Aagei võib-olla paar sõna, pühendame siis ka nii-öelda teisele sümbolile, ega väga vahva oli, oli vaadata, kuidas, kui innukalt ka Eestis näiteks jälgiti uue paavsti valimist või väljakuulutamist. Et justkui asi, mis meile nagu väga ju ei peaks nagu korda minema. Et kui ta enam juba paljuski paljudele itaallastele prantslastele, hispaanlastele isegi argentiinlasele ei lähe korda siis no ütleme nii rohujuure tänavatasandil, et kui, kui innukalt ikkagi noh, Eesti ja kogu maailm lootos ikkagi siis nüüd seda valget valget suitsu ja et. Ma siiski päris osas on ka päris täpselt ma juhtusin olema samal ajal Itaalias, kui paavst tagasi astus ja see oli ikkagi, ütleme, tele-eeter oli täidetud tundide kaupa, otseülekanne. Oli muidugi ja, ja, ja on ikka nendes teistes riikides, mida ma mainisin, aga kui tehti seal, kui sa tähele panid, tehti seal televisioonis tänavaküsitlusi, siis kehitati õlgu, et jah, okei tuleb järgmine ja, ja kas ta tuleb, kas ta tuleb, mitte mitte skaalal, parem halvem, et sellist skaalat ei saa olla ju paavstide. Väitluse koht tuleb äkki äkki, et noorena, äkki on edumeelsem, äkki on teistsugune? Kuigi mina selles mõttes ei ole nõus kaks korda, nii see on, et, et inimesed võivad seda ju öelda, et oh, see paavst ei ole tähtis ilmselt paavst olegi tähtis, aga see, kuidas katoliiklikest ühiskondades katoliiklus mõjutab neid ühiskondi, see siiski on, see, see siiski on tugev ja järjepidev. Et. Ei ole, mina ei ole sinuga nõus, et mulle tundub, et see pole mittenõustumist. Euroopas on nii-öelda katoliiklik klus oma positsioone aga selgelt nagu lohutamas, et et. Pigem nagu Euroopas on küll, nagu minu meelest on vastupidist tendentsi on näha, et et katoliiklus on nagu tugev ikka praegusel hetkel Ladina-Ameerikas ja kasvamas nii-öelda islamile vastu vastuseisuna Aafrikas. Nojah, et sõltub ka mida, mida me selle selle all silmas peame siis noh näiteks ma mõtlen siin Leedut siis Leedu ajakirjanikega vesteldes siis saad möönavad seda, et tõepoolest on Leedus väga suur lahutuste hulk, mis justkui nagu ei sobiks katoliikliku riigile aga samas nagu peremustrit või peresse pere peremudelit. Väga tugevasti juhivad needsamad katoliiklikud põhimõtted, millest siis nagu üks on, kas ütleme selline mehe naise rolli osa ühiskonnas samamoodi tegelikult Iirimaa etendab, ma arvan küll Euroopas nihukest tagurlikumate kandsid mind päris mitmetes küsimustes, näiteks nagu abordiõigus, kus siiani ei ole ju õigust teha aborti ka siis, kui naise elu on ohus. Et need on, tunnistan ausalt ka aastal 2013 ikkagi väga-väga uskumatud seisukohad. No aga siin ilmas peabki midagi kindlat olema. Kirju jaoks meie jaoks uskumatu. Aga samas aitab ta aitab ta inimest küsimule kuidagi edasi, eks ole, et on mingid sellised püsimatud kindla, kui me vaatame asjad, mis. Ma olen selles mõttes nüüd ma olen nõus, et, et ma ei taha kuidagi nagu religiooni halvustada ja selle, selle rolli inimeste elus, et see kindlasti kindlasti on, on hea võimalus tugipunktiks, jaga idetiteediks. Et arusaamine, et me elame kristlikus maailmaruumis, on, on väga oluline, aga, aga küsimus selles, et, et väga olulistes tänapäeval enesestmõistetavate küsimustes on katoliiklik kirik väga jäigal seisukoha, siis see, nagu nendes nendes riikides elu edasi ei vii, kus, kus sele katoliiklikud printsiibil väga-väga niuksed jäigad. Ütleme selles kontekstis, kes olite uueks paavstiks, onju, et Franciscus, et, et tema on ju, kas ta oligi kõige vanem nendest kes valiti ja, ja, ja tema tausta vaadates, et tegu on ikkagi ikka väga selle kõige konservatiivsema suuna esindajaga katoliku kirikus siis on see minu meelest küll nagu märk sellest, et ega katoliku kirik iseennast väga nagu reformida nii-öelda muutuva maailmaga nagu kaasas käia ei taha. Et valitakse ikkagi seesama tee, mida Ratzingeri ja Johannes Paulus teise ajal nagu ei astutud. Ühtepidi võib öelda, et, et see, see ongi, peabki nii olema. Aga teisalt ma veel kord ütlen, et, et see on kaasa toonud ka selle, et et katoliiklus on oma tähtsust vähemasti Euroopas ja ka oluliselt nagu kaotanud, et et kas on kõige õigem tee pikas perspektiivis, noh ma ei oska öelda, ma arvan. Kusjuures Nõmme jah, et ma olen suga. Nojah, nii ja naa, nõus, et, et on oma tähtsust Euroopas kaotanud. Tegelikult me pikka aega mõtlesin sellest me oleme toimetuses ka paljud diskuteerinud selle üle ja ja mulle mulle näib, et, et see, et see katoliikluse küsimus on olulisem naistele, kuna see, ütleme need reeglid kontrollivad rohkem naiste elu. Et selles mõttes, et ma ütleksin, et see on nagu see paavst on rohkem nagu naiste küsimus või et, et või naisõigusluse küsimus. Et ja, ja samas see nendes, nendes riikides, kus katoliiklus on tugev, ikkagi määrab väga, väga tugevalt nii-öelda perekondliku elukorraldust. Sest ma saan aru, et ka Argentiinas oli see Uue paavsti valimine toonud ei olnud ka väga, väga nagu huvitav, et et kui meil näiteks aktuaalne kaamera kandis, andsime seda otse-eetris üle seda, sest ajaliselt täpselt ka meie saate ajal toimus, kui, kui suits tuli veidi pärast kaheksat enne AK-ga kokku leppinud just täpselt, et oleks see ka, et jaa jaa piiskop seal näen ka otse-eetris kommenteeris seda kõike, mis toimub siis Argentiinas seda ja võib-olla ka osaliselt aja vahel tulenevad põhjustel ei oldud üle kantud ja seal on seal on ju kirik ja, ja riik ikkagi üsnagi nagu teravates suhetes, sest Argentiinas on riik mitte suhteliselt hiljuti hiljaaegu ju laborielud seadustanud. Mida siis, mille suurim kriitik oligi uus paavst, et selles mõttes huvitav. Jah, kuigi samas mõista nagu katoliku kiriku positsiooni sellest mõttest, et, et nad on, nad on nagu deklareerinud, et, et nende ajaperspektiiv algab umbes 100-st aastast, et kui siin on, kui sina nagu paarikümne aastaga toimunud ühiskonnas suured muudatused, mis, mis on noh, tõesti revolutsioonilised muudatused, siis nagu kirik ei ole kindel, kas, kas see osutub ainult moevooluks või see ka jääb niimoodi, et noh, nagu uisapäisa isa tõtata nagu muudatuste muudatuste tegemisega, kuigi samas kuuekümnendatel, kas oli 62, kolm kui kirikukogu otsustas küsimused Kristuse kujutamisest näiteks filmilinal ja nii edasi, mis oli nagu aja aja survele vastu tulles tehti siiski nagu üsnagi kiiresti Jah, aga siin on ikkagi see moment, et siseintriigid, mis seal kardinalide hulgas valitsevad, et see on see valik, on ju teadlik, mitte mitte mingisugune nii-öelda kompromiss. Et valime jälle vanamehe, kes võrreldes eelmisega näeb praegu, kui te vaatate seda, ta näeb ju väga ilus inimene välja lõpuks ometi üksi jälle inimene, kes nagu Johannes Paulus oma noorusaastatel, kui ta paavstiks valiti või mõnusas keskeas suutis suhelda ja olla ole elus inimene, mida, mida Ratzingerile ei kunagi ei suuda läti keeles ka liiva tuli paastik valides juba vana ja väsinud. Mulle veel suudab, aga põhimõtteliselt on ju nagu arvestatud ikkagi, et kui sa oled 76, et seda aktiivselt iga on ikka väga vähe alles. Kus sa, kus sa võib-olla kaks korda aastas ilmuvad rahva ette ja, ja ongi kõik. Ega siis mingi kaheksakümnene pluss varsti enam ei hakka tegema nisukesi välisreisija. Samas näiteks ütleme, et vaadata seda niisugune poliitilist aspekti, siis siis teisalt on selle žess muidugi Lõuna-Ameerika ja kõik see eurooplastele. See on ka väga oluline. Asjad langesid kokku lõunaameeriklane, Argentiina ja üldse sealt tuleb mingeid 40 protsenti katoliiklasi tänapäeval, eks ole. Kõik see on väga tore, aga ühtlasi on see väga ettevaatlik. Niisugune ei saa anda viiekümnesele paavstitrooni, et jumal teab, kuhu pöörab jumal teab mida. Nii et valiti nii-öelda senise tee, mitte tutvusta teed jah, end isegi võib-olla 76 selle mingisugune asi pähe, eks ole, et ta hakkab midagi muutma, aga kogu tema senine käekäik ja elu ei eelda küllatamisega. 150-l ollakse riskantne, võis isegi ma paarkümmend aastat tagasi Kanestamata korraldada. Kanepi kanepisse räägid naistest, eks ole, minu jaoks minu jaoks paavsti tähtsus, on ikkagi see ka aborti ja kõik need asjad on, millest hästi palju räägitakse. On isegi nagu teisejärguline, see on nõnda ühiskondade naisterahvastele, kusjuures nad niikuinii ujuvad vastuvoolu väga-väga paljuski kui oleks teistsugune, ütleme reformimeelne paavst, siis, siis see vastuvool lõpuks tapaks nii-öelda katoliikliku mainstream'i ja oleks Gorbatšovi issand nojah, et ise ka ei tea, mida teed ja ja laseb nagu kõik need hullud asjad vallale, eks ole. Aga et paavst kui ikkagi kõige suurema konfessiooni nagu eestseisja mida siis katoliiklus on ta ta nii-öelda tasandaks kõigi usklike ja suurte usundite vahel seda pinda, et seda islamiga juutidega ja mis iganes, noh näiteks juudid olid väga-väga rahul Ratzingeriga, sest ta suutis väga palju lepitada neid juudid ei olnud absoluutselt rahul Johannes Paulusega kes ajasid vana katoliku kiriku noh, seda juttu, et juudid, leid Jeesuse risti või siis vähemalt nende aktiivsel osalemisel ja, ja no kujutage ette, 2000 aasta vanune mingisugune vaene, eks ole, tuua seda nagu tänasesse. Ja selles suhtes ratsingi ranna on väga palju nagu ära teinud. Ega uuelt baarselt, mina ootan küll kõige rohkem just seda, et ta aita tasandaks suhteid ja, ja leiaks ka moslemitega nagu rohkem ühist keelt. Et see on nagu maailma rahu võti. Väga paljuski mitte, mitte see, et ta seal Itaalias aborte ei luba või Hispaanias rasestumisvastaseid vahendeid ja, ja muid selliseid asju. Need asjad tulevad vääramatult nagunii iseenesest. Samas kaua katoliku kirik selles vallas No just, aga miks, miks siis seda tooni üldse hoida, et kusjuures just selle, selle noh, nii-öelda naiste positsioonist võttes siis siis näiteks meenub mulle 1990.-te aasta madonna tuur, mis, mida peetakse maailma üheks sihukse üheks 10-st suuremast tuuris, kust ta mäletab, olid need like Preier ja Cheeris ja sellised laulud, kus kus madonna esines ülikontsert või üliseksuaalselt, et laval tõesti, seal oli isegi fantaasiale väga palju ruumi vaja, et see oli väga-väga lahti mängitud, siis, siis oli see tegelikult skandaal katoliku maailmas, et, et luterlased ilmselt vaatasid seda mida siin nagu siin siis nagunii väga on, aga, aga noh, katoliku maailmas ja see oli nagu otsene rünnak, kusjuures paavsti institutsioonile ja samamoodi on kas neid Connori käitumine olnud iga tema iitsatus on see, mida, mida katoliiklik maailm võtab, kui rünnakud otseselt paavstile ja just kuidas see niiduk on, aga just nimelt räägib ju naiste õigustest nii et et sul on õigus, et need tulevad vääramatult, aga, aga ma ei saa aru kiriku positsioonist sellest nii jäigad kinni hoida, mingisugustest tõesti aegunud igand. No aga milleks ta siis on, et, et kui sa hakkad mõtlema, et kas ta ongi siis kirik ongi nagu nagu, nagu tuulelipp või siis ta ei ole ju kirik enam. Et, et kõik asjad, mis, mida liberaalne maailm või liberaalsed poliitikud või, või noh, kõik kõik on kirik tuleb kõigega kaasa, eks ole. Sajaaastasest distantsist ja ongi niimoodi, et, et, et ongi kirik. Vaata minu käest on väga sageli Iisraelis inimesed, kes tulevad esimest korda, vaatavad suu ammuli juudi ortodokse. Ja küsivad, et milleks, kuidas nad neid taluvad. Tööd ei tee, sõjaväes ei käi absoluutselt ülalpeetavad kas siis oma riigieelarvest või, või välismaistest annetustest juudi lobist maailmas, eeskätt Ameerikast, eks ole. Et, et ta pea, et milleks seda peaaegu miljonit inimest ülal peetakse. Lööge minema, andke kinga, eks ole, ei anna enam raha kõik, aga, aga mõelge natukene. Ma olen ikka vastanud, et mõelge, mõelge selle peale, et kuidas te kujutate ette Iisraeli või Jeruusalemma ilma nende kõvakübarate ja isegi isegi need juudid, kes, kes on niuksed, ilmalikud ütlevad, et on möönnud, et, et jah, et nemad ongi meie identiteedi kandjad, muidu me oleme nagu tavaliselt, me oleme nagu, nagu kõik kõik riigideks pole mingit vahet. Samas ei ole ma noh, nagu me lähme nüüd väga dioloogiliseks ja siin on siis küsimus selles, et kas, kas usd peaks andma juhiseid eluks selles mõttes, et kuidas, mida süüa, mida juua ja kuidas olla ja kas kas kondoomi tohib kasutada või mitte. Mina arvan, et usk on põhiküsimuses siiski see, et anda elule mõte, sest see eksistentsiaalne küsimus, miks me siin oleme, mida me siin teeme ja kuhu me tahame minna, siis see ütleme, et artistil on sellele väga raske vastata ja, ja just nimelt usk on üks võimalus siis nii-öelda oma elu mõtestada, on minu seisukoht, et see testime, need rituaalsed küsimused on natukene julgen väita, kandlikud. No vaatame, mida, mida uus paavst tegema hakkab. Suuri lootusi ei ole, aga äkki äkki ta suudab üllatada ja mõtle veelkord, et tegu on seal siukse muheda, mõnusa? Vanema härrasmehega, kelle, kelle juttu vähemalt mõnus üle hulga aja kuulata, et ta suudab ka selgelt väljendada kõike seda, mida ta, mida ta tahab öelda, fiksis, mida ta tahab öelda. Aga meil on saate lõpuni mõned minutid aega, et tundub, et Eesti-Vene piirileppe hakkab võtma mingisuguseid jooni. Ja selle piirileppe taustal tuli eile nagu välk selgest taevast. President Putini ütlus, et Soome talvesõda oli, oli, oli täielikult õigustatud, sest seitsmeteistkümnendal aastal surve all tehti suuri vigu ja loomulikult pidigi selle tagasi võtma, mis, mis Johmas peaga nagu sai, sai ette võetud, eks ole. No Soome riik tuli Peterburi liiga lähedal, no kuulge, ei saa olla, et võõras riik vaenulik riik on, meil oli lähedalt tuligi alustada sõda, algul kandsime suuri kaotusi, aga näed, pärast on, on kõik hästi läinud, karjala leiame. Ja monumendid tuleks ka püsti panna. Et selles kontekstis kuulates, mismoodi naaberriigi president räägib ja, ja rääkida siin piirileppest on, on väga vahva. See annab nagu asjale hoopis hoopis uue uued mõõtmed. Ma saan aru, et sina oled olnud sellisel üsna selgelt piirilepingu vastasel positsioonil, et et kui Venemaa ja Jaapan saavad elatud ilma juba aastaid Igatahes Venemaale Venemaal ei ole piirilepingud, ongi Eesti ja Jaapan praegu Venemaa naabritest, norralanna Norraga sõlmiti Norraga sõlmiti, nendel olid selgelt territoriaalselt väikesed, niisugused probleemid üksikutes piirilõikudes ja nii edasi, aga ei, ma ei ole seisukohal, ma lihtsalt. Rahvusvaheline õigus ja, ja kogu see asi, mis, mis seal ümber käib, see on, see on niivõrd peen asi, et ega, ega tavamõistus seda väga ei jaga. Ja ma ei, ma ei saa ka väga, väga toreda inimese Lauri Mälksoo sellisest mõtteavaldusest aru, et et Tartu rahulepingu artikkel kaks jääb meie kahe riigi vahelistes suhetes kehtima ja tegelikult sedasorti sätet ei saagi ära pühkida. Ma natukene nagu võib-olla siis, ma ei tea, kas ma õigustada, selgitanud noorimaks uurides positsioone. Et 2005. aastal siis ju kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrit sellele piirilepingule alla. Ja, ja kui Eesti parlament neid ratifitseeris, siis mitte piirilepingu ratifitseerimisseaduse preambulasse lisati siis viide Tartu rahule. Selle peale läks paar kuud mööda ja Venemaa teatas, et et nemad seda ei aktsepteeri. Ja sealtpeale on olnud siis aasta tuli siin üsnagi nagu külmunud need asjad siin olid need pronksiööd, mis iganes. Ja nüüd eelmisel aastal millalgi hakkas nii-öelda uuesti, nagu sellel suvel aktiivne tegevus toimuma ja ratifitseerimisseaduse preambulasse lisati siis viide Tartu rahule Estonia eest. IRL-i. Poole pealt, et ja, ja paljuski mitteametlikult ja eravestlustes tunnet tunnistavad erakonna poliitikud, et see lisati puhtalt sisepoliitilistel põhjustel oma valijagruppi silmas pidades, andmata aru, et selline sisetarbimiseks suunatud asi võib tuua lepingu teises pooles kaasa negatiivseid reaktsioone ja nüüd on siis Lauri Mälksoo poolt nagu välja pakutud selline kompromissvariant millel on vist mitte küll nagu jah-sõna, aga, aga nii-öelda neutraalne heakskiit saadud ka Venemaa poolelt tulnud signaale, et piirileping, kus lisatakse siis säte, et piirileping puudutab ainult seda riigipiiri piirjoont ja mitte midagi muud. Ja, ja see omakorda tähendab ju tegelikult ka seda, et kui piirilepingut muudetakse, siis riigikogu peab selle uuesti ratifitseerima. Ja Ma eeldan, et sellisel juhul see toob kaasa ka selle, et selle radi uude ratifitseerimisseadusesse enam viidet seda preambulit viitega Tartu rahule ei panda enam. Sest see puudutab justkui ainult siis seda piirilepingut. Et noh, selline õigusfilosoofiline küsimus ongi pigem see, et, et ma saan aru, et et kahepoolsetesse riikidevahelistesse lepingutesse ei saa üks pool panna siseriiklikuks. Noh, ma ei oska öelda, kuidas nimetada tarbimiseks mõeldud nagu punkti, ei, see on selge, see kõik on selge, mina näen, vastuolud. Nii Tartu rahule viidet ei tule. Sätestatakse olemasolev praegu nii-öelda kontrolljoont piirina ja samas ütlevad, ütlevad Assis asjatundjate siis Lauri Mälksoo suu läbi, et rahulepingu artikkel kaks ehk piir, Tartu rahu järgne piir jääb meie kahe riigi vahelistes suhetes kehtima ja tegelikult sedasorti sätet ei saagi ära võtta, nagu ütleb Mälksoo. Et olemata juristi olemata kompetentne selles asjas, ma, ma ei saa aru sellest, see on nagu umbes öelda, et ööpäev ja päevale. Et, et me, et kuidas ma saan kõigist nendest poliitilistest aspektidest aru ja kõigest sellest, mis on toimunud ja siseriiklik kasutame ja kõik muud asjad. Aga sellega on ära võetud pind. Et Venemaal ei ole ühe Euroopa liidu riigiga bee pretensioone, eks ole. Ja meie oleme kaotanud Tartu rahu järgse piiri. No põhimõtteliselt nii jah, et aga kus me kiirustame, miks sa peaksime kiirustama, sest järgmine samm on ju teadagi, mis on Venemaale Euroopa liit viisavabaduse andmine. Et, et ma ei, ma ei ole ikkagi aru saanud, et mitte, et piirilepingut vaja ei oleks, väga tore on, kui on heanaaberlikud suhted, toredad naabrid, sõlmib lõpuks lepingu, kõik on küsimuse, et okei, onju, et kui muutuks mingi täiesti siukseid, hüpoteetiline asi, et Venemaa ütleks, et täiesti noh, see on täiesti ebareaalne, hüpoteetiline, aga võtke siis see Tartu rahu järgset piirialad endale. Tahaks ei, ma ei ole seda isegi väitnud, mu jutust ei ole see isegi välja läbi kumanud, ma tahaks neid alasid, neid inimesi, kes seal tänapäeval elavad, tahaksime sotsiaalseid probleeme, sealhulgas ei taha, ei taha, ei ta ei ta ei selles ei ole küll. Ma räägin pinnust, istmikus, et saaks olla üks kogu aeg, üks niisugune asi, mida, mida kruttida. See on selge, et Venemaal on seda rohkem vaja. Venemaa tahab isa vabadust Euroopa liiduga. Ja Euroopa Liit tahab väga karme ja, ja selgeid tingimusi, et mismoodi see viisavabadust sõlmiti. Näiteks meie tahame tapetallidest lahti saada. Topelttollid olid meile puhas õnnistus on seal väga palju, nagu erinevaid majandus, erinevaid muutujaid, alates energeetikast, kes teab mis iganes, onju et. Meil ei ole Venemaale territoriaalseid pretensioone aga me tahaks, et et Venemaa muutuks, et Venemaa president ei teeks selliseid avaldusi, et talvesõda oli vaja. Sellepärast et piir läks, kuramus, vale vale koha pealt. Me ei, me ei saa, me ei saa sellistest sellistel tingimustel kõigega nõustuda, mis, mis sealt tuleb. Ma imestan, kui, kui leigelt ja lahjad näiteks soomlased sellesse sellisele avaldusele, mida siis Putin tegi sõjaajaloolastele kõneldes, et kui milles see reaktsioon oli õlakehitused praktiliselt. Nii ja nüüd lükatakse mikrofonid välja, tuled tehakse surnuks ja meie aeg on täna otsas. Heidit Kaio, Urve kooki, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja meie soovime teile koos kõike ilusat nädalavahetust.