Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Raadio mina olen Jaan Elgulaja 60. saade sarjast originaal ja koopia läks just käima. Kuna 10. märtsil tähistas papa Valter ehk siis Valter Ojakäär oma üheksakümnendat sünnipäeva ja temaga koos väga palju sõpru, muusikasõpru, muusikuid ja muusika nõudlejaid, siis mõtlesin, et kuna see originaal ja koopia saate, pühendan papa Walterile. Kuna see mõte tuli natukene hilja, siis eriti nii-öelda süveneda ei ole jõudnud ja olen valinud need laulupaarid täitsa nii-öelda suvaliselt, nii nagu nad mulle ette. Ajaliselt pole siin midagi paika pandud, aga olen valinud laste laulupaaride nii-öelda originaalid, eks need lood, mida ei ole väga äraleierdatud. Ehk siis me ei kuula laule rannakolhoosis või uus paat või siis seda paati pole tehtud linnuluust kuulaga, metsadel, versiooni laulust, oma laulu ei leia ma üles. Vaid me kuulame siis natukene vähem tuntud Valter Ojakääru laule. Aga nagu aru saate, siis on olemas ka nii-öelda koopiaid ehk siis teisi võtteid, salvestusi, mida nendele lauludele on tehtud. Aga läheme kohe aastasse 1967, kui Tartus Vanemuise teatris lavastati Valter Ojakääru ainukene ooper. Kuningal on külm. Anton Hansen Tammsaare järgi tehtud ooper, libreto on kirjutanud Ain Kaalep. Ooper kuningal on külm, oli Vanemuise teatri repertuaaris eelmise sajandi 60.-te lõpul. Selles ooperis tegid kaasa väga paljud kuulsad näitlejad, nagu näiteks endale Nonii, Einari Koppel, Lembit Soone, aida truu, Mait Robas, Endel aimre, Ernst Kruuda, Evald Tordik, Vanemuise ooperikoori ja sümfooniaorkester, dirigeeris Valter Ojakääru. Vana sõber Erich Kõlar. Pakuksin siis esimese laulu paari originaale, aga miks just sellest etendusest võetud laulu nuhkide koor, eeslauljaks on Einari Koppel taustal Vanemuise orkester, voor. Ja sinna järele pakuksin koopiat. Nimelt 2007. aastal tegid laulavad linnateatri näitlejad Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari ja Argo Kaarli Evelin Pang kummarduse Valter Ojakärule ja salvestasid selle toreda nuhkide kooriooperist. Kuningal on külm oma plaadile, kuhu siis oli jäädvustatud terve hulk laule, mis on pärit Eesti teatrite või siis filmide soundtrack idelt, kui nii võib öelda. Niisiis nuhkida koor ooperist, kuningal on külm. Lauljaks Einari Koppel, taustal Vanemuise koor ja orkester ja siis sama laul. Aga juba mitukümmend aastat hiljem Tallinna linnateatri laulvate näitlejate esituses. A. Aitäh. Triin. Rahva leiutöödena põhjaks. Valitud, kes seal siis vaim on? Ainult olla, ükskõik mis valiti või ükskõik, mis ülesanne. Meid täidame. Suu söömiseks, oh me ei mäleta. Ja aitab sind mõni teine Puupadeletatatad, kui palju? Ei ole. Sest ka näeb sind nägema. Las olla valitsustel, kes, kes vaimuandmeid meie tööl ainult olla. Üks, mis valitsuse, ükskõik mis ülesanne. Metall. Kaks laulu ära kuulatud, läheme edasi saatega ja nüüd siis läheme aastasse 1945, kui Valter Ojakäär Pärnu poisina jõudis Tallinnasse ja tuli siia džässorkestrisse raadiomajja tööle ja pilli mängima sõbrunes kohalike pillimeestega, kes talle siis näitasid, kuidas päälinnas elu käib. Ja samas koos Ülo Raud aega hakkasid nad ka siis nii-öelda nagu ta ise ütleb, pulkasid treima, sellepärast oli ju vahepeal jõudnud kätte aeg, kui igasugune džäss oli tabu ja keelatud, siis muutus ka džässorkester estraadiorkestris. Ja siis kõik nad koos kõrver Varro ja Raudmäega hakkasid polkasite Volsikesid, Reima ilmus tollel ajal ajakiri pilt ja sõna, kus siis tagumisel lehel oli pandud ülesse luuletusi viisistamiseks. Nii Saiga rannakolhoosis omale mitu viisi. Aga Walteri viis osutus populaarsemaks. Gustav Ernesaks lõpetas oma ranna kolhoosi laulu esitamise pärast seda, kui papa Valteri rannakolhoosis sai ülipopulaarseks. Nii oli ka järgmise lauluga, mida siis püüan praegusel hetkel teieni tuua. See on laul, kutsed tööle, samuti ilmusel laulu tekst ajakirjas pilt ja sõna teksti oli kirjutanud Ralf Parve. Nii nad siis koos Edgar Arraga sellest laulust oma versioonid kirjutasid erinevates kohtades erinevatel aegadel. Ja kui läks lugu plaadistamiseks, siis plaadi peale pääses Valter Ojakääru laul Georg Otsa laulduna. Millegipärast oli keegi ametnik kirjutanud laulu autoriks Edgar Arro ja nii oligi, et papa Valteri laule Paul ilmus plaadi peal vale nimega. Papa Valter ja Edgar olid suured sõbrad ja itsitas vaikselt pihku, sellepärast tollel ajal plaadistamine mingisuguseid lisatulusid ei tekitanud, et papa Valter sellest veast ei saanud midagi. Kahju ja Edgar, no ei saanud sellest, et tema nime all võõras laul avaldati, kasu ja ilmselt tegelikult nüüd ikka väikene kahju papa Walteril on sellepärast et Läheme nüüd sedasama lauluga Venemaale maale, kus oli tollel ajal ja väga populaarne laulja Vladimir troshin ja, ja, või siis tema juhendajat või õpetajat või siis ametnikud leidsid, et peaksid ka eesti muusikast rahvuslikust muusikast midagi sotsialistlikult nii-öelda üle kandma vene keelde. Tuligi välja, et nemad võtsid ka plaadi pealt siis Edgar Arro laulu kutse tööle leidsid, et see on selline rõõmus ja reibas kolhoosid, organiseerimise laul ja salvestasid selle ära. Niisiis Vladimir troofini, kes on maailma kuulsaks ennast laulnud lauluga Atnoscownevičera onla, olnud ka papa Valteri laulu kutse tööle, kuigi jah kirjas plaadi peal oli Edgar Arro, me võime selles ka ise kohe veenduda, sellepärast et ma pakun teile kuulamiseks siis kõigepealt originaalid Georg Otsa varianti laulust kutse tööle. Ja pärast seda juba tuleb venekeelne versioon sellest samast laulust. Laulab Vladimir Roshin. Lugu on salvestatud 1962. aastal. Teksti on kirjutanud keegi kee, Fere laul on saanud pealkirja vestma ja sulgudes harrashoo unas Naavkohoosi. Löögi murra viimsele varasele, haaras ta, pelgasid mees sõnu muidu kõrval passipäeva õhtupoole ja me viisime Gazarrassika mägedega. Ja sa suudad astuma. Vôiks muudad soolale pulgal. Astu aga ligi töötada see no ees, ära sinu, haarasin Abelge ateljee, ükski töömees. Niimoodi kõlas Vladimir troshini esituses laul kutse tööle vene keeles, siis vestma ja sulgudes harraša punas Snawkovhoosi ja nüüd siis veel üks väikene jupikene sedasama laulu, see laulan ka leidnud oma pisikese väikese koha eesti taadi naljade kullafondis. Nimelt kuulame siis hästi väikest lõigukest Romulus Tiituse estraadikavast. Terekest kah. Ja Valter Ojakääru laulu kutse tööle laulab Ervin Aabel taustal räägibki loomulikult Toots ehk siis Jaanus Orgu. Ole hea küll, Joosep, põgene saadik, mine nüüdjazopsi oma ihu läbi. Aga no mina, mina kirjutan siin nii kaua oma artikli valmis. Sina ära, sina pelga Eigi, ükski Sauni rikume, raeJörhaar müür ja kuule ega saanud viga, ega sul viisakad lihta juhtu ühes olema ei ole? Ei ole. Igavene sunnik mõttena, mul tuli just hea mõte pähe, harva tuleb, aga nüüd tulime, kui käibe peale. Tuleb aga meelde ja ajab aga naerma. Oleme nüüd siis samas ajas, kus Toots ja Kiir ehk siis Jaanus Orgu rase kaabel oma koomuski tegid seal sarjas. Terekest kah ja oh sa issand, ehk siis oleme 60.-te lõpus 70.-te alguses ja siis korraldas NSV Liidu kõige suurem kontserdiorganisatsioon koskantsert sellise suurejoonelise ringsõidu mööda NSV liitu ja seal oli siis palju erinevaid vennasvabariikide ja ka välisvabariikide või sõbralike välisriikide esindajaid. Ja selle suure kontserdi nimi oli sõprade meloodiad. Ja Eesti raadio estraadiorkester oli kolmel aastal selle suure kontsertreisi põhiorkestriksis, mille saatel erinevad solistid laulsid. Nii nad siis selle reisi või siis selle tuuri peal nii-öelda said väga headeks sõpradeks emudeks oma erinevate lauljatega erinevatest maadest, ilmselt sealt tuli ka siis sõprus või siis tundmine Valter Ojakääru ja Jugoslaavia. Nüüd siis täpsemalt öeldes Serbia lauljanna Liana Petrovitš vahel. Ja oligi 71. aasta, kui Lilliana Petrovitš tuli tolleaegsest Jugoslaaviast NSV Liitu siia Tallinnasse, et salvestada kaks laulu, ehk siis teha üks selline singelplaat, ühe pooleli laul ja teisel pool oli siis Valter Ojakääru laul tulikate päev. Selle laulu venekeelse teksti kirjutas tolleaegne Leningradis elav eesti juurtega poetess Noora Jarovskaja ja eesti keeles. Luuletuse originaalis on selle luuletuse kirjutanud leelo tungal kuulama siis küsivalt originaali tulikate päev, teksti autor leelo tungal meloodia Valter Ojakäär, Harold ja laulab Marie Aare. Saatjaks on Tiit Kicken kitarril ja siis juba sama laul, aga esitaja on teine, esitaja on serblanna Liana Petrovitš kitarri mängib taustal samuti Tiid kiikel. Nii et laulu tulikate paev eriversiooni originaal ja koopia. Liik. Sellessiti. Nad ju raskem kui Esseni tüli. Tagasi tulles mind siis. Paremad. Kui need Meenutab. Lähen oma saatega tasapisi edasi oleme kuulunud Valter Ojakääru mitte nii väga tuntuid laule. Kuulasime alguses ooperimuusikat, siis kuulasime ka sellist kammerlikum estraadimuusikat, nüüd aga lähme laste laulu juurde muide 72. aastal papa Valter komponeeris, ütleme niimoodi, tegi laulu mäeotsa laul ja sellest on väga armsa versiooni teinud siis aastal 1974 Eesti raadio estraadiorkester, keda juhatas siis tolleaegne väga kuulus tore dirigent Rostislav Mer kuulub ilmselt ka papa Valter mängis selles orkestris ja laulu laulsid siis taustalauljatena Marju Kuut, Kersti Kütt. Solistiks oli väike Uku Kuut, muide see on siis selline. Ma arvan küll, et Uku kuudi Marju kuudi poja ütleme kõige esmane salvestus ilmselt. Ma nüüd pead ei anna, aga ilmselgelt see nii on, nii et salvestusaasta 1974. Ja kui me jõudsime selle toreda laste laulukoopiat, siis läheme aastasse 2008, kui oli Valter Ojakääru 85. sünnipäeva kontsert Estonia kontserdisaalis ja seal esitas sedasama laulu Estonian Dream Bigbänd. Taustal laulsid hele Kõre, praegune hele kõrve ja Evelin Pang, praegune Evelin Võigemast ja nii-öelda eeslauljaks oli Veiko Tubin. Kuulame siis siia kaks mõnusat ja toredat versiooni ühest ilusast vahvast. Valter Ojakääru lastelaulust, mille nimi on talveotsa laul. Parooni lappe saat. Ronees kaapa kännu otsa. Soome pannoo. Karu uni lõppes otsa. Lõppe soodsa, ronis koopast kännu otsa. Lumel pool luudaartega otsa karu tarkus, lõpetas ta. Tarkus lõppeda. Karu toetas sabaotsa. Kõrge külva. Ja siidist? Karu ootab talve otsa oodadalve otsavoogu tab ööd ja päevad Odessa ja päeva tootuse. Iga talv saab üks kord otsa, meie laul kiidab kardata Mei. Näh, jällegi leidsin ühe vea, mida ära parandada, ilmselgelt on linnateatri laulvad näitlejad andnud tüdrukutele puhkust, taustal ei laulnud ei ele kõrrega kõrvega. Evelin pangiga Võigemast joobes ilmselgelt Indrek Ojari, Andero Ermel ja näiteks Priit Võigemast. Aga nii palju siis sellest lastelaulust müüdleme instrumentaalpala juurde, sellepärast et papa Valter on kirjutanud väga erinevat muusikat. Kui ma ajasin fonoteegist, siis nii-öelda paaride kaupa järgi leidsin ühe väga toreda pealkirja. Seal oli ka paar, ehk siis ütleme seda, laul oli salvestatud mitmeid versioone või seda lugu siis ja selleks pealkirjaks pikka pilli polka. No ma mõtlesin, pingipill on pikk Pilled, huvitav, mis palkas papa Valter siis omal ajal on kirjutanud. Aga ilmselgelt on see olnud selle pulkade treimise ajastu. Aasta on mul siia kirja pandud, salvestus 100959. Kuulasin seda lugu. Nimi polnud ka tuttav solisti nimi. Kuulasin lugu, sain aru, et pikk pill on tromboon. Niisiis 59. aastal eelmisel sajandil on salvestanud Eesti raadio estraadiorkester pikka pilli polka, mille on kirjutanud Valter Ojakäär ja tromboonil soleerib Tiit Karis. Ja seda lugu on salvestanud veel teisedki tromboon istid, kuid nende kohta niimoodi võib öelda. Ja teiseks selle toreda tromboonipolka esitaja, eks ole, on valinud ühe legendaarse eesti trumbonisti Heikiga lause kes siis õnnetult hukkus 2007. aastal Heikiga laus oli ERSO tromboonirühma kauaaegne kontsertmeister ja trombooni professor. Ta käis 1996. aastal Eesti raadio stuudios siin koos enne naelaga ning klaveri saatel salvestasid samuti ära selle pika pilli polka. Ja nüüd siis ongi võimalus kuulata kahte erinevat versiooni sellest toredast lustakas pulgast, mida mängib tromboon ja ega seda tromboonimuusikat meil eriti palju nii-öelda fonoteegist polegi võtta. Aitäh papa Walterile, selle piga pilli polka eest. Tore trombooni kuulatud, nüüd aga läheme selle papa Valteri kõige südamelähedasema muusika juurde, see on bigbändi muusika. Lähen aastasse 1968, kus valmistati ette just kontserdiks võistluskontsert, Tallinn 60 9968. aastal, 25. detsembril toimus Estonia kontserdisaalis võistluskontsert Tallinn 69 ehk siis seal kõlama laulud, mis 69.-le, kas tal on väga populaarsed ja hääd ja Eesti raadio estraadiorkester või siis ka võis selle kollektiivi kohta öelda. ENSV-raadiokomitee estraadiorkester salvestas seal sellel kontserdil ühe laulu, mille pealkiri on väga tore. Üldse papa Valter on väga vahvad Pealkiri, pika pillipulka ja nüüd siis enneta tarvitamist loksutada. Või siis tal on ka veel teine pealkiri liikumises, instrumentaal vanad on juba sellised, et sinna vaid ükskõik mida pealkirjaks panna, aga papa altari huumorisoon on päris kena ja päris vahva on seda pealkirja alati lugeda, enne tarvitamist loksutada. Ilmselgelt on seal vihje mõnele arstile. Kuule, aga see muusika on küll sellise rebased pärast kuulamist pole mingisugust arstirohtu vaja. Igal juhul läheme aastasse 68 25. detsember ja Estonia kontserdisaal. Seal esines siis Eesti raadio estraadiorkester ja mängiti ühte võistlust enne tarvitamist loksutada ja selle loo kirjutanud Valter Ojakäär, dirigent oli Eri Klas. Ja teiseks salvestuseks ehk siis koopiaks ole võtnud jälle sama kontserdi. Sydame juba äsja kuulsime Valter Ojakääru 85. sünnipäeva kontserdisalvestuse kus sedasama lugu liikumises ehk siis enne tarvitamist loksutada esitab Estonian Dream Big Band ja Jüri Leiten on Estonian Dream Big Bandi dirigent. Aasta oli meil 2008 ja kahte versiooni loost enne tarvitamist loksutada. Kõigepealt originaal ja siis. Koopia. Ilmselgelt nii nagu ma saate alguses, ütlesin, et see 55 minutit selle materjali kohta on vähe midagi teha, tegin ühe valiku. Nimelt minu süda ilmselt heliseb kõige rohkem kaasa Valter Ojakääru loodud lauluga, mille nimi on olematu laul. Aasta oli 1968, kui noorukene Helgi Sallo selle läbi horoskoobi ilmselt meie kõikide südamesse laulis. Ja see on leelo tungla imekaunile tekstile tehtud laul ja seda laul on tõesti väga paljud noored ka armastav hakanud. Nimelt seda laulu on instrumentaalversioonis salvestatud ja kooserov näiteks seda laulu laulnud Jaanika Sillamaa seda laulu seal on näiteks ele, millist ver seda laulu laulnud Kiigelaulukuuik seda laulu laulnud Evelin rajapuu, seda laulu laulnud Mirjam tede Mirjam Teder aga kuulame, aga loomulikult siin on veel sellest laulust väga paljusid versioone, noh näiteks ka Heidy Tamme versioon olemas. Tallinna kammerorkester koos Ain Agan, aga seda laulu teinud ja siin on veel versioone väga palju. Need tuttavad, laulvad näitlejad, samuti hele Kõre on selle omal ajal salvestanud meiega kuulame kõigepealt Helgi Sallolt aastast 68 ja siis läheb, kui me selle laulu Merjam tede versiooni juurde. Nimelt miks tede tore õde on head, kuidagi varju, aga Mirjamile on ka suurepärane hääl. Ja Mirjam on laulnud seda laulu, kus sellil seda laulu ja salvestusaasta sellel laulul on 2000 ja hiljem, mil on ka olnud nii-öelda süntesaatorimängija kaasas, see on jaaklinnas. Selline saigi siis originaal ja koopiasaade number 60 mis oli pühendatud Valter Ojakääru le. Kõike kaunist teile, kohtumiseni.