Tere, head kuulajad. Meie tänane külaline on inimene, kes pea 40 aastat on oma elust olnud ametnik olnud Eesti vabariigi taasloomise juures, juhtinud seda seestpoolt pikka aega. Nüüd on aeg kokkuvõtete tegemiseks. Tere tulemast tegija saatesse, Mihkel Oviir. Tere. Küsib Lauri Varik. Kõigepealt, et teie nõusoleku saamine tänaseks intervjuuks võttis mul päris kaua aega, miks te viimasel ajal ei taha väga ajakirjandusele enam rääkida? Ma pean ütlema, et ma olen aastate jooksul väga palju rääkinud ja vaata, viimasel ajal on tekkinud niukene noh, niukene arvamus, et ütleme, sa kordad jällegi neid samasid teemasid, neid samasid probleeme, tõstad ülesse igav, nii mulle igavene kuulajale arvata, nii jah, tundub, et juba kõik elus nagu kordub ta kordubki ja, ja see on tekitanud minus mingisuguse noh, ütleme niisuguse niisuguse tõlk taolise pideva esinemise vastu, see on esiteks ja teiseks on väga palju huvitavaid inimesi, kes on valmis esinema ja kes peavad esinema ja las nad esinevad. Mulle tundub, et te olete ikkagi veel väga huvitav inimene, väga huvitava kogemuste pagasiga. Teie teine ametiaeg riigikontrolörina hakkab siis kohe läbi saama. Millises seisus te selle organisatsiooni üle annate? See on tegelikult kõige keerulisem küsimus organisatsiooni juhile, kes on 10 aastat olnud eesotsas, küsitakse, et millises seisus üle annad. Nagu imelik oleks öelda, teate, et see on nagu väga vilets ja, ja, ja midagi ei ole saavutanud. Samal ajal on väga keeruline öelda, et noh, millega, mida, võrdleme, et noh, kui me räägime riigikontrollist kui organisatsioonist siis me oleme niukene. Noh, ütleme Euroopas ja maailmas üle keskmise organisatsioon ja seda ma ei räägi mitte oma sisemise niisuguse veendumuse tõttu vaid me oleme maailma mastaabis üldiselt väga aktsepteeritav organisatsioon. Noh, ütleme seal mitmed näited, näiteks Me oleme valitud, et meie, maailmaorganisatsiooni kõige suurema töögrupi juhiks on keskkonnaauditite töörühm. Me oleme juhtinud seda kuus aastat. Kõik ütlevad, et seda on edukalt juhtinud nagu ühest küljest teisest küljest. Meie inimesed käivad väga palju käivad õrnaga koolitamas erinevates valdkondades teiste riikide audiitoreid ja kui me räägime, et me oleme seal nagu selle keskkonnaauditi töörühma eesotsas olnud. Et see nüüd üks aspekt, aga ma pean ütlema, et nii huvitav kui see ei ole meie arvamusi ja seisukohti on küllaltki kuulatud ja küllaltki neid aktsepteeritud, kui meil hakkas see organisatsiooni juhtimine peale minu ime, niukene omapärasem kogemus, oli kohtumine Hiina riigikontrolör iga noh, Hiina riigikontroll oli suhteliselt keskkonnaauditi valdkond, niisugune tagasihoidlik ta suurt ei panustanud sellesse. Ja kui me rääkisime temaga neid teemasid ja tähelepanelikult kuulas ja mul tekkis niisugune isegi niukene imelik tunne, et noh, ühelt poolt Ta on 1,3 miljonit, teiselt poolt 1,3 miljardit, noh, need suurusjärgud ei ole üldse võrreldavad ja rääkimata organisatsiooni suurusest. Aga teisest küljest, kui see asi hakkas nende liikuma, siis mul tekkis niisugune arvamused. Võib-olla mingil määral väiksel Eestil ongi lihtsam, sest keegi ei mõtle, ütle, et meil on mingisugused poliitilised ambitsioonid Hiina suhtes võib-olla enne meid, kes oli, oli seda töögruppi juhtis Kanada võla, temal on raskem või raskem on näiteks minna teatud valdkondades rääkida kas Ameerika Ühendriikides, Venemaal, nii et õelaga Need on toimunud ja praegu näiteks Hiina on niisugune kõige enam arenenud töörühma juht regionaalse töörühma juht, mis ühendab kogu selle Aasia regiooni. Nii et Eestit juba võetakse eeskujuna, tema kogemusega arvestatakse Eestis võetakse väga paljudes valdkondades eeskujuna, aga kuidas on suhteliselt väikese ressursiga võimalik saavutada väga hea tulemus? Aga ma mõtlen nüüd organisatsiooni siseselt omal ajal 10 aastat tagasi, kui ta sellesse ametisse asusite, siis mis need eesmärgid ja mõtetel siis olid või kuidas need nüüd realiseerunud? Kõigepealt, ma pean ütlema seda, et ega organisatsiooni areng on jätkusuutlik või kreppidele, et oleks jätkusuutlik, noh, ütleme, kui oli Indrek Meri oli selle organisatsiooni eesotsas, oli Juhan Parts, oli selle organisatsiooni eesotsas, väliskeskkond muutus selle aja jooksul, see, et me pidevalt noh, ütleme sellele esimesele noh, ütleme niisuguse tegevusvaldkonnale ta vaatasime neid finantsaruannete õigsust ja, ja seltskonna põhiline audiitori klassikaline töö. Me hakkasime tasapisi ennast nagu arendama selleni, et natukene vaadata ettepoole, et teha oma ettepanekud, kuidas oleks võimalik kreemi paremini toimima panna, ehk me jõudsime selle niinimetatud tulemusauditi juurde. Pluss siis riigikogu pidas vajalikuks, et me hakkaksime tegelema kohalike omavalitsustega ja üks niisugune valdkond, millega siis viimasel ajal me paratamatult tegelema, see on kohalikud omavalitsused. Kuidas siis see töö õnnestunud on ju riigikontroll tihti ei huvita ju tähelepanu kritiseerite, aga ka, kas ja mis siis muutub nende auditite järel, see on nagu tihti selline küsimus. See on väga tihti, küsitakse meilt ja ega siin üheselt väga selget vastust Ta ei ole ka võimalik anda, me peame ütlema, et meil üldiselt väga palju noh, nagu meie auditites kirjutatakse. Me oleme teinud mingisuguseid kokkuvõtted, et riigikontrolli on kuidagi ära mainitud kirjanduses aasta jooksul 2005.-st aastast saadik kuskil 1800 korda. Ta on aastas, see on minu arvates väga suur arv, see on ühest küljest, teisest küljest on väga lihtne nendes, kus me ütleme, et siin on seadust rikutud, see ei ole nagu küsimus sellisel juhul küllaltki kiiresti need vead ja puudused kõrvaldatakse. Aga hoopis keerulisem on see, kus me ütleme, et kuulge, et seda valdkonda oleks võimalik ja oleks vajalik, et muuta, see on niisugune pikaajalisem protsess. Ja ma oma arvates kuskil paari-kolme aasta jooksul on enamus ka meie ettepanekuid realiseeritud, kuigi valguses tulla mingisugune tõrge, et ütleme, et riigikontroll, mis ta siis ikka räägib ja me teame ise, kuidas seda teha. Kas see väga paljude erinevate erinevate aspektidega seotud ka avalikkust tihti niisugune tõrge, et ei, et ministeerium või, või meie teame, kuidas asi peab õieti olema. Aga asi, kui sa võtad need asjad nagu rahulikult ja jälgid neid protsesse, siis sa võid öelda, et, et riigikontroll institutsioonina on üldiselt efektiivne, kuid temal ei ole võimalik saada kohest ühesõnaga nihukest tagasisidet, et kõik need asjad muutuvad ja tehakse, aga paari-kolme aasta jooksul enamus nendest ettepanekutest realiseeritakse, mis on, riigikontroll on teinud mõni näide, mille olevat eriti hea meel. Ma ei ütleks, mis hea meel on mul esimene nagu niukene kokku põrge või niukene oli, me tegime ühe keskkonnaaudit, tegime soo maadlatest, noh, ütleme soode rekultiveerimise eest ja nii edasi ja tolleaegne keskkonnaminister oli väga kriitiline, ütles, mida need tüdrukud teavad soodest ja keskkonnast ja nii edasi. Ja kolme aasta jooksul olid kõik meie ettepanekud realiseeritud. Ja see on seesama, et noh, ütleme niisugune poliitiline resonants äärmiselt järsk, et mida nad teavad ja mida nad ütlevad, aga, aga see niisugune tüüpiline näide, kuidas taoliste ettepanekutega ikka on võimalik saavutada seda, seda, seda mingisugust tulemust. Tundub, et see suhtumine nii ministeeriumide, riigiasutuste, nüüd viimastel aastatel ka kohalike omavalitsuste poolt, et see on nagu ka muutunud, et täna on, kohe ei teki sellist kõrget või kuidas sellega tundub. Oleneb nüüd teemast, mõningatel juhtudel tekib väga-väga-väga või noh, ütleme niisugune tõsine tõrge võib tekkida ja teistel juhtudel võetakse seda noh, nagu, nagu nagu leebemalt niisuguseid asju. Aga ma ütlen, et see on samasugune keeruline, komplitseeritud, nii nagu meie elu on aru, aga üldiselt. Ma loen seda, et organisatsiooni tegevus on efektiivne, see ei tähenda, et kõik meie ettepanekud, ainuõiged ja kõik tuleks koheselt hakata realiseerima. Mõned ettepanekud võivad kahtlemata ka meie inimesed ei ole nagu kõiki teadjad, kõike nägijad, nad ei suuda kõike seda, et prognoosida, milline see eludünaamika ja milline, milles nende arengute erisused on. No teie ametiaeg hakkab nüüd läbi saama ja järglane on ka põhimõtteliselt juba teada. Alar Karis on Riigikogus põhimõtteliselt heakskiidu saanud, te olete ka teda kiitnud, ütlete, et tal on nii akadeemiline taust, karjäär olemas ja ka märkimisväärne selline administratiivne juhtimine. Milline see riigikontrolör või ütleme, lausa hea riigikontrolör Teie nägemuses olema. Esimene tingimus eriti Eestis praegu on see, et ta peab olema poliitiline, poliitiline, et teda ei suudeta seostada ühegi erakonnaga, et teda ei suudeta seostada millegiga niisugusega, mis võib panna kahtluse alla tema noh, ütleme niisuguse sõltumatuse, tema iseseisvuse, tema objektiivsuse. Ega me kujutaks tänapäeval ette, kui riigikontrolör selge mingisuguse erakonna aktiivne tegelane, kõik peakontrolörid oleksid täpselt samamoodi ametisse määratud, tood see tekitaks probleeme nii palju, et selle riigikontrolli kui organisatsiooni tegevuse noh, niisugune efekt oleks nullilähedane. Aga kuidas selline apoliitiline inimene saab ennast kehtestada, et temaga arvestataks kuulataks valitsuses kus te ka osalete siis jumal, ma pean ütlema, et ega see, see asi ei ole nii hull, sellepärast et erakonnad ja, ja koalitsioonid ju tegelikult need vahetuvad ja tihti on noh, ütleme seal on mingisugune moment, mis tekib, saate aru, et see on kui, kui on mingisugune koalitsioonivahed, dušš, uus erakond, siis on jällegi võimalik tõsta laua peale mingisugused ettepanekud, mis ei leidnud kast toetust. Võib-olla eelneval erakonnal, aga on võimalik uuel koalitsioonil realiseerida, sest väga tihti inimesed ütlevad ja tulevad välja selle mõttega, et ahah, me tuleme ja teeme nüüd kõik paremini ja teeme nüüd uuesti. Siin on väga palju niukseid, taktikalisi küsimusi, millal ühe või teise ettepanekuga tulla, kus on võimalik neid kõige paremini realiseerida. Teil on juhina ikka erakordselt pikk staaž ja kogemus juba olemas. Te olete tõesti riigiametnikuna töötanud ju ligi 40 aastat ja 20 aastat olnud tippjuhi rollis. Eesti vabariigi taastamise algusest peale. Millist saavutuste peate oma sellisel taasiseseisvumise ajal suurimaks õnnestunumaks? Ma pean ütlema, et oma hinges olen ma ikka olnud ja jäänud kantsleriks see, mis on nii-öelda nagu täitevvõimu nagu tipus, kes seal on. Ja loomulikult see periood justiitsministeeriumi kantslerile aastast 2002, kas 10 aasta jooksul? Minu arvates see on olnud üks edukaim periood minu elus, kus me oleme suutnud hästi palju saavutada Eesti õigussüsteemi ülesehitamisel. Teie suutsite jääda poliitiliseks, kuigi hiljem on tundunud, et need kantslerid on väga poliitiliselt määratud ja poliitilise toetusega ja kuidagi taustaga. See on üldse üks keerulisem küsimus, see on millest ma olen aastaid rääkinud, see on nii-öelda poliitika ühest küljest ja administreerimise vahel. Teisest küljest Maren jätkuvalt veendunud, et see mudel, mida me kunagi kui Kaido Kama, justiitsminister püüdsime juurutada, kus oli poliitiline minister ja apoliitiline kantsler ja nii nagu ka tolleaegsest seaduses oli. Minister realiseeris kõik oma tahte läbi, kantsleri oli ametkonna eesotsas administraator tippadministraator, kes vastutas kõigi eest, mis ametkonnast toimus. Ja oligi ühel oli vaja poliitiliste otsuste tegemine ja teiselt poolt oli vaja nende ellurakendamine. Oli väga selge rollide jaotus. Eesti häda on hakanud selles probleemis peale, kui need on ära segatud omavahel ära keegi ei tea, mille eest tema vastutab. Ja tol ajal me teadsime kõik, kes on Eesti riigi kantslerit kõrgemad riigiametnikud. Me teadsime nimeliselt, me teadsime, millega üks või teine seal tegeleb, millised olid ühe või teise kuni hobideni välja praegu, kui sa küsida enamus inimeste käest, et ahke, kes on ühe või teise ministeeriumi kantsler, seda me ei tea, kuni selleni välja, et ma ei ole kuulnud, et praegu ühegi ministeeriumi kantsleri pädevus oleks pandud kahtluse alla või oleks toodud välja vastutus. Kantsler vastutab selle eest, et ministeeriumis on ühed või teised või kolmandad probleemid. Alati tuuakse letti, tuuakse ministeerium, minister, kelle käes siis küsitakse, miks on üks või teine või kolmas asi niimoodi tehtud. Samal ajal ministritele mõjub minu arvates hukutavalt seal rollide jaotus, poliitiline minister kontrollib aparaati, kontrollib aparaadi tegevus, kantslerid, asekantslerite, kõikide nende inimeste, nende ametnike tegevus, kui see roll on ära segatud. Samal ajal on ministril kohutavalt raske iseenda üle teostada kontrolli ja veelgi enam, nagu mulle rääkis, üks ministeeriumi kantsler tõi välja ministeeriumis minister abiminister, ministri nõunikud, abiministrid, nõunikud, kusjuures need ju keegi ei realiseeri iseenesest oma personaalse tööga, tal on alati vaja seda aparaati tööle rakendada. Ja lõpuks kantsler ütles, tema põhiline töö on kordineerida nende poliitiliste ametite nike omavahelist tegevust ja püüda kuidagi säästlased aparaat. Aparaat oli teate nii nagu noh, ütleme, kui purjus talumees juhib hobust, tõmbab vasakust ohjas paremast ohjas, hobune ei tea enam, mida teha, paremal juhul hakkab lõhkuma nii et teile tundub, et need rollid on nagu hägustunud, et üheksakümnendatel oli nagu selgemalt vaid hüüti 90. püütida selgemalt need asjad paika panna, ka seaduses oli selgemalt. Aga siis hakkas üks niisugune moment peale kus ministritel tekkis küsimus, kas ma ise siis midagi noh, nagu otsustada vahetult ei saa ja, ja selle tagajärjel tekkisid noh, ütleme, need hakkasid ka läbi eelarvete, kõneluste läbirahade jagamise ja kõik need asjad hakkasid peale ja see tekitas minu arvates selle esimese lõtku tekitas meie noh, ütleme juhtimise süsteemi, mis jõudis nüüd selleni välja kõige ilmekam näide on ju see, et kui me kunagi rääkisime, et kes on maavanem, maavanem on apoliitiline amet, kõik see oli postuleerituda 90.-te aastate algusest saadik. Aga kui sa nüüd vaatame, maavanemad ei ole enam ühtegi apoliitilist maavanemat, aga teate, mis seal selle asja hulgas kõige hullem on? Kõige hullem on see, tema teostab järele tema teostab riigi nimel järelvalvet ja nüüd me peame, kujutame ette, et seejärelvalve sellel samal maavanemal kas see kuskil seal maakonnas olev ära või noh, ütleme maakonnas asuv asuv vald või omavalitsus, kes teda juhib, vastavalt sellele on ka tihti seejärelvalve Te olete 20 aasta jooksul nii kantsleri kui riigikontrolörina näinud väga paljusid ministreid, oma ülemusena, aga valitsusi. Milline neist on siis jäänud kõige eredamalt meelde, kas ma tahangi, arvati ikkagi see 90.-te algus? Kaido Kama. Midagi pole teha 90.-te aastate alguse olukord on selles mõttes ja mulle kõige rohkem jääb tema meelde, tähendab inimesed, kes tulid täis teotahet, ei küsitud palkadest, ei küsitud millestki ja hakkasid üles ehitama uut riiki. See uue riigi ülesehitamine oli taoline motivaator inimestel, kus tehti sõna otseses mõttes seitse päeva nädalas tehti tööd, tehti seal 12 14 tundi, tehti päevas, tehti tööd ja oli mõnikord argument. Kui oli vaja saada mõnda noort andekat juristi, keda tahtis noh, näiteks tööle ka advokatuur või siis küsisin, aga mida sa oma lastelastele kunagi räägid. Seda, et sa said üheksakümnete aastate alguses omale kord Tatari või ostsid omale auto, mis on viie aasta pärast roostetanud. See 20 aasta pärast ei üldse mingit rolli ei mängi. Aga kui sa ütled, teate, ma olen üles ehitanud sellesama Eesti riigi, ma olen uue riigi üles ehitanud ja uskuge, tol ajal see argument töötas. Töötasite juhtisid? Justiitsministeeriumi, mis on ju selline asutus, mis pani sellise seadusandliku baasi tol ajal kõik nagu paika. Kas nüüd tagantjärgi tundub, et see tee, see areng, mis siis sai valitud, see on õigustatud? See areng ka praegu tagantjärgi vaadates see oli ainuõige areng, mis meil oli, ma mäletan kõiki neid vaidlusi, mis tol ajal oli selles õigusloomes, millist mudelit Me peaksime valima? Me peaksime ikka noh, ütleme, õigus on üks kultuuri osa, õigus on niivõrd unikaalne, peaksime kõik välja töötama ise kõik akti õigusaktide algusest peale, mis oleks olnud võimatu, me võtsime aluseks kuni 40.-te aatomikeelses eraõiguse eelkõige ja tänu nüüd sakslaste abiga sai ta väga kiiresti valmis ja sai väga kiiresti rakendatud ja küsimus ei olnud mitte ainult seaduse ettevalmistamises, vaid küsimus oli rakendusaktide ja inimeste koolitamisest. See oli ainukene välisabi, mida kõik osapooled kes meile käisid pakkumas keegi on valmis kõiki võtma enda peale, et hea küll, et seadusetegijaid, kes pakkusid meile valmis seadusakt, oli väga palju, aga need, kes võtsid enda peale, oleks võtnud ka rakendusaktide tegemise ja inimeste koolitamine, seaduse tegelikult ettevalmistamine on kogu selles protsessis maksimaalselt viis protsenti. Suur osa rakendusaktid, suur osa inimeste koolitamine ja see oli ka väga oluline, noh, ütleme niisugune põhjus, miks kuskil 95. aastal vaadati, et kui palju siis on välisinvesteeringuid tulnud Eestisse, kui palju on Läti kui palju Leedusse tulnud ja siis tuli välja, et niisugune asi, et Eestis oli neid kõige rohkem ja see oli väga selge, kui me Eestis tol ajal saime öelda, teate meie eraõigus on väga sarnane saksa ära õigusega tugev kinnisturaamat, riigi garantiid ja nii edasi ja nii edasi. See oli selleks argumendiks, miks välisneed investeeringud Eestisse jõudsid. Märk veel öelnud, et oi, et meil oli väga unikaalne niukene seadusesüsteem, mida me siin välja oleme töötanud ja nii edasi. Aga välisinvestor saab väga hästi aru, et me ei ole Hiina ega Venemaa, kus, kus on taga miljardist üle miljardi rahvast nagu Hiinas või hiiglaslikud maavarad, nagu Venemaa tehakse, leitakse, tehakse omale need asjad kõik selgeks, aga saksa õigussüsteem on üks kõige kindlamaid õigussüsteeme Euroopas ja praegu on ta ka Euroopa liidu üheks baas õigussüsteemiks. Nii et tolle aja asjad olid väga, väga õieti ja noh, ütleme need vaidlused olid kriminaalõiguse ümber, et teeme oma, noh siis on küsimus, mis on Eesti unikaalsus, no milline on Eesti kuritegu Eestis, mis kuskil mujal ei ole kuritegu või vastupidi, et kui palju me saame võime ja tohime üle võtta teiste riigi kogemusi ja meie tarkus oli sellest, et me saime niisuguse optimaalse tasakaalu. Seadusi tehakse kogu aeg juurde, neid muudetakse. Mullu ütlesite meie uudisteportaalile, et liigne reguleeritus ei tule kasuks Eesti ühiskonnale ja reeglid, see ületootmine takistab ilmselgelt paindlikku tegutsemist, et et nagu seadusi, õigusakte on liiga palju, samas me ju näeme, kas või tihti ajakirjanduses siin lugusid ebaõiglusest, kus kas seadus ei reguleeri täpselt mingit olukorda või teeb seda puudulikult või üldsõnaliselt. Teate, ma olen ikka tunneb ja vahepeal erimineerime terve mõistuse, vaata seaduse ka nii et me võime minna väiksematesse ja väiksematesse nüanssidesse detailidesse, siis iga sellest nüansist või iga selles detailis tekivad kümned ja kümned uued küsimused, mis vajaksid reguleerimist. Ei ole võimalik reguleerida kõiki ühiskonnale nähtusi, kõiki inimestevahelisi suhteid, kuni viimase peensusteni peab jääma tervet mõistust. Aga samamoodi tuleb anda võimalus ka kohtusüsteemi rakendada sedasama talupoja tervet mõistust ilma selleta. Me tihti noh, ütleme püüame nutisti poliitiliselt mängida, et kuulge, et oleks vaja teha ühte või teist või kolmandat seadus, siin on tekkinud jälle mingisugune probleem. Aga kas seda On vaja või seda ei ole vaja, tihti me püüdleme. Et midagi jääb meil puudu, noh, viimasel ajal seal on väga palju juttu olnud selles, et ütleme, äriühingute nõukogud, et kas me peaksime reguleerima seal, noh, ütleme äriühingute nõukogude määravad juhatuse juhatuse esimehe palgad, kas me peaksime seda reguleerima äriühingu nõukogu suutma Dust objektiivselt määrata, palkame, püüame nüüd sellega asendada, et määrame seadusega, kui kõrge see palga ülem, ülemine piir peab olema? Loomulikult võidakse alati tuua näited, olgu see erot, Askar ükstaskõik, kes teine, aga see on nõukogu probleem, see nõukogu suutlikkuse nõukogu mõistuse probleem, seda asendada nüüd mingisuguse. Noh, ma ei tea, et võtame siis seaduse määramisele seadusega seadusega kindlaks, need ülemised piirid ja kriteeriumid, seda ei ole võimalik teha. Minu arvates. Toome meie jutuajamisse natuke teist poolt ka sisse, kuulame vahepeal muusikat. Palusin teil välja valida kaks muusikapala ja esimeseks on pill Heili rokk-round the clock. On see lemmikmuusika noorusajast. Sellega on niisugune huvitav, mul on see peer selili meeles sellest ajast, kui meil oli niukene paras jõmmeda, punt oli. Me olime klappinud rahad ja olime ostnud siis plaadiks seda nimetada ei saa. See oli nüüd ühesõnaga, aga noh, see, millega nüüd röntgenülesvõtteid tehakse, sellele ma, ma ei tea, seal paberile või fotomaterjalile oli siis salvestatud tol ajal see peer faili see noh, ütleme, tõsine niukene, esimene rock ja siin on mul meeles, et seal olid veel noh, ütleme väikesed jõnksu talipeal, siis see kogu aeg ta pas üle üle nende väikeste väikest nagu mägi, mis seal tekkis seal plaadipääse plaat ei olnud päris selge, aga mul on ikkagi öeldakse, et kes on rokikuningas või see esimene siis kõike ta seal. Elvis, no minul on pil heli. Nii kuulame meie ikkagi varianti, kus heli ei hüppa. Jätkame saadet ja meil on täna külas siis riigikontrolör Mihkel Oviir, kuulasime sellist rokivad pala. Ma julgen teid ka pidada selliseks rokivaks meheks. Te olete sellise kõva häälega selge ja kindla kõneviisiga ja ütlete oma arvamuse ka väga otsekoheselt välja. Räägime jätkuvalt, et riigi ülesannetest rollis te olete Eesti riigi juhtimises pikalt olnud, ma vaatasin oma viimases aastaraportis riigikogu ees, te ütlesite. Tsiteerin Eesti riik on seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmale ja raha riigi arengu toetamiseks napib. Samas mitmete reformide kohta mainisite, et valitsus on Eesti arengu takistustest teadlik, aga riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes. Tsitaadi lõpp. Miks on Eestis niimoodi, et need asjad ikkagi jätkuvalt nii on, et miks on see ministeeriumide koostöö või, või ka riigiasutuste koos laiemalt kommunikatsioon, see nagu ei toimi, et sellised vürstiriigid igaüks võitleb jätkuvalt oma oma sellise rahakoti eest ja oma oma soovide eest eelkõige, aga ei mõelda üldiste arengute peale. Siin on. Palju probleeme koos. Kõigepealt on olemas väga lihtsad põhimõtted, ükski inimene ei saa kulutada põhimõtteliselt rohkem, kui ta teenib. Ükski riik ei saa kulutada rohkem, kui tema teenib. See on esiteks. Teiseks, kui me seame omale mingisugused eesmärgid, kui me ennast kellelegi võrdleme, siis alati minul kuidagi tekitab Niukest ängi, kui me ütleme, et vaadake, Rootsis on see asi nii. Norras on teel parem, Soomes on kah hea, aga vaadake, meil, keegi ei taha millegipärast põrreldameid. Lätiga keegi ei taha võrrelda Leeduga meid keegi ei taha võrrelda, ma ei tea, seal Ukrainaga, kus need on, kellest me kuskil 20 aastat nagu öösest jaa, sammast ma naguniisuguseid keskkonnast välja tulime, see on minu arvates esimene küsimus. Teine küsimus on, alati on inimestel tahtmised suured, viimasel ajal räägitakse väga palju sotsiaalsetest plokkidest, räägitakse vajadus inimestele rohkem maksta pensioneid juurde koolitusele tasuta koolitus, me räägime väga palju, kõikvõimalikes, mis me ütleme niisugustest toetustest, mis me ütleme, et jah, seal objektiivselt vajalik mõtlemata sellele, et meie riigieelarve võimalusi enam ei ole. Meil on praegultki, sotsiaalkulutused on ülemäära juba suured, ei ole võimalik praegu sotsiaalkulutusi tõsta, ilma et sa ütleksid, mille arvelt. Ja siia ongi see esimene esimene koer maetud seal, esiteks teiseks on nüüd ministeeriumite kulud tused, vaadake ministeeriumite kulutustega kunagi. Siim Kallas võttis vastuseisukoha, et teeme nii-öelda null baasilise eelarve, see tähendab, et võtame, hakkame otsast peale kõik ministeeriumi ülesanded ja püüame nad panna nagu rahalisse mõõtmesse ja saada kokku niisugune lõplik eelarve. CC tulnud tegelikult mitte midagi välja, sõna noh, jõudu nagu rahandusministeeriumil, kes oleks pidanud protsessi kontrollima, ei ole edasi ministeeriumite noh, ütleme, niukene, vürstiliik riiklus või et ministeeriumite mingisugune omavaheline, noh ütleme nagin Sarieer, arve, puur, aga see on täiesti loomulik, mille järgi hinnatakse üht või teist ministrit. Kui minister tuleb eelarvekõnelustel tagasi ja ütleb, teate, ma sain endale juurdekasvu nii, ja nii palju järgmiseks aastaks, siis on hea minister, kui tuleb, teine minister ütleb, et näe, mul kärbiti maha. Nii, ja nii palju, järelikult see on halb minister, niimoodi teda ka igal pool presenteeritakse, edukas minister, mitte elukas, minister, keegi ei hakka mõtlema. No kuulge, need üritused või, või see eelarve oligi aja jooksul ennast nagu ammendanud, noh nüüd nüüd olekski mõistlik ja aeg ühel või teisel ministeeriumil mingisuguses valdkonnas tagasi tõmmata. Edasi. Nüüd on niisugune probleem, et me räägime, et kõikvõimalikud arengukavad Need arengukavadel on mitu probleemi, üks niisugune üldine probleem, mis on meil natuke ära rikkunud, see on kogu see Euroopa Liidu finantseerimine. Kui me astusime Euroopa Liitu ja hakkasime saama Euroopa Liidust raha, siis nõuti, et meil oleksid olemas väga selged arengukavad ühes või teises valdkonnas ja arengukava tehti pigem Euroopa liidu jaoks, teadmata et sina tuleb nüüd lõpmatu hulk kokku, niikuinii ei suudeta neid kõiki läbi testida läbi noh, ütleme niisugune kontrollida, kas seal on kõik need reaalsed, need vajadused ja reaalsed need kulutused, mis on sinna sisse pandud. Seal see on, teisest küljest me tegime väga palju niisuguseid formaalseid, niisuguseid formaalseid arengukavasid mõtlemata tahab, et me peaksimegi neid kunagi täitma. Ja kolmas, minu arvates kõige kõige olulisem küsimus on need arengukavad reeglina ei ole seotud olnud meil rahaga. Meil on ilus visioon, kuhu me tahame jõuda, mida me peame tegema, aga samal ajal see rahaline mõõde kui palju see üks või teine asi maksab, see praktiliselt puudus. Nii et kokku Dana anudki niisuguse et meil anda see arengukava on suhteliselt formaalselt ja ega nende täitmist ka ülearu tõsiselt vaadata ja raha määratakse meil ühe eelarveaasta kaupa, raha määratakse meil ühe eelarve aasta kaupa, on olemas ka mõned ministrid, kes on selle vastu nagu protestinud, et nad tahaksid nagu pikaajalisemat mõõdet, on ühest küljest õige. Me võime tuua eeskujuks ka Euroopa Liidu, kes tahtis omale seitsmeaastast mõõdet saada. Ka seal on praegu diskussioon selle üle, et see, see perspektiiv on liiga pikk. Aga praegu ta on üks, mis selge, riigikontroll on ka mitmel korral välja öelnud, et me näeksime ka hea meelega, kui oleks pikem niukene mõõde, teataks ministeeriumid, teaks, millega oleks võimalik stada. Teine, et oleks ka mingisugused selged seisukohad selleks finantseerimiseks. No ma ütlen, et siin on aegade jooksul igasuguseid nihukesi mõtteid läbi jooksnud. Kuni selleni välja, milline protsent riigieelarvest peaks ühele või teisele ministeeriumile, noh, umbes nii nagu praegu ta on kaitsekulutuste osas kaks protsenti SKT põhimõtet päriselt kokku lepitud. Nii et siin on väga palju on niisuguseid küsimusi, mis vajavad lahendamist, aga mis lahendatakse paratamatult ajalises mõttes mitte lahendamist, vaid ikkagi prioriteetide seadmist ja põhimõtete paikapanemist kokku need tema lahendamine ongi, et need prioriteetide seadmine ja see kokkuleppimine, mida me tahame Eesti riigis lähemate aastate jooksul konkreetselt saavutada. Toome ühe näite, mida te siin juba mainisite, need sotsiaalkulutused juba 2000-ga kaheksandal aastal, ma arvan, üks esimesi, kes ütlesite, et pensioniiga tuleb tõsta 67. eluaastani. Te ise saite äsja 70 aastaseks. Kuidas te praeguses eas tööl käimisega toime tulete? Ma mõtlen füüsiliselt kohe. Ei, ma pean ütlema, et ma tulen töölt käimisega toime küll, ma ei tea, ma ei ole haige olnud, aga hommikul kuskil seitsme-kaheksa paiku ma olen tööl, aga see selleks see ja tõstmine, pensioniea tõstmine, paratamatu star, kuigi jällegi, kui sa vaatad avalikkuse ees, kritiseeriti, et mis on see, kuhu me jõuame välja, inimeste keskmine eluiga on lühike, aga see oli paratamatu, täpselt sama paratamatu nagu meditsiin. Kui me räägime praegu kulutustes meditsiinile, siis me peame ühest küljest mõtleme. Inimeste keskmine eluiga on meil aasta või kahe aasta võrra tõusnud. See on ju väga hea. Loomulikult, see on ju väga hea. Aga iga aastaga, see tähendab meditsiinikulutuste suurendamist. Paratamatu, sest kes enim tarbivad meditsiinilisi teenuseid on eakad inimesed ja et seda kokku viia, noh, öeldakse, et noh, et meil enam tasapisi juba väga palju, noh, ütleme niisugust arstiabi läheb nagu tasuliseks läheb üle ka see on paratamatu. Küsimus ei ole selles, kas ta meile meeldib või ei meeldi, see on hoopis teine küsimus, aga see on paratamatu, sest Eesti riigi rahakott ei kannata neid teistmoodi välja. Ja me peame ütlema, et varsti noh, ma ei tea, voodipäeva tasu või arsti noh, ütleme, visiiditasu ta kasvab, ta peab kasvama ja kas 65 67 aastaselt jääb, see pensioniiga? Loomulikult ei jää, varsti on see pensioniiga 70 ja varsti on ta ka 75 aastat, ma kujutan ette seda pahameeletorm, et inimesed surevad, kõik ära, tervis ja, ja nii edasi jõuagi pensioni, nad ei jõuagi pensionile, aga see on ju tegelikult paratamatu Tuija objektiivne, kui me vaatame demograafilist situatsiooni, mis, mis Eestis on, kui palju meil neid inimesi, kes meid tegelikult seda maksu miks me maksame ka pensioni, millest me maksame ka haigekassa läbi, kui palju meil neid inimesi praegult on, kui palju meil inimesi viie või 10 aasta pärast on see ju kõik on selge, eks. Gümnaas Ta pärast, 20 aasta pärast, maksumaksjad on enam-vähem, et see arv on ju praegu selge. Millised muudatused veelgi toimuvad inimeste rändevälja sisserände osas. Siin on mõningad küsimärgid, aga ka see on enam-vähem selge. Nii et need on niuksed, objektiivsed. Noh, ütleme niisugune olukord. Aga seda olukorda tuleb inimestele välja rääkida. Poliitikutel on seda raske rääkida, saate aru, neid kiputakse, ma ei tea, seal sõnadega või kividega loopima peale seda. Aga seda tuleb teha, et on, teatud asjad on eesti riigis paratamatud, millega me peame arvestama ja mida rohkem nendega arvestame, seda, seda, seda parem meile kõigile. Selle paratamatuse arvestamise all, mida te mõtlete siis järelikult kas tuleb hakata makse tõstma ja mingisugustest kulutustest ikkagi loobuda, kui tervishoid, sotsiaalkaitsepensionid, need nõuavad? Tähendab, mina ei kardaks ka maksude tõstmist, juhul kui me alati maksupoliitikaks vaataksime seda teist poolt. Mida toob maksu tõstmine kaasa mujale sfäär, kuidas saab olema medinvesteeringutega, kuhu noh, ütleme, kas tuleb sisse, kas ta läheb välja, kas tööjõud tuleb sisse, kas tööjõud läheb välja, kas töökohad tulevad sisse, kas töökohad tulevad välja? Sellest me teame täpselt samas rääkima, väga lihtne rääkida. Kuulge, tõstame CSU, teeme astmelise tulumaksu, tõstame ükstaskõik, mis muid makse, aga räägime ka sellest teisest poolest. Mis siis juhtub, kui me seda maksu tõstame? Et ei juhtuks see, et me lõppkokkuvõttes kaotame rohkem, kui me võidame? Nii ma viisin jutu juba sujuvalt poliitiliste vaadete peale. Milline on teie maailmavaade, kui te olete olnud pikka aega apoliitiline? Minu käest on seda küsitud, et noh, et kui ma, kas ma lahkun või mis erakond oma siis astuks minu unistuseks, mis Eestis võiks olla tulla, kuhu ma hea meelega astuks säänse, terve mõistuse erakond see, kus me käituksime, toimiksime lähtudes sellest tervest mõistusest sat aru, kus me suudaksime ausalt rääkida olukorrast, mis meil on, see tähendab muidugi väga palju aspekte, see tähendaks ka ju lõppkokkuvõttes meie inimeste natukene Arimist nendes valdkondades. Ega ju lõppkokkuvõttes me võime ju päevast päeva kiruda oma poliitikuid, nad on niisugused, nad on teistsugused. Me oleme ise nad valinud, ükski poliitik ei saa olla oluliselt targem, kui see keskmine valija, saad aru, see on, me peame vaatama iseendale kõigepealt peeglisse ja lüüa peegel katki, et küll see lõust on vastik, mis meile vastu vaatab sellise kõige rumalam tegevus. Nii et ma pean ütlema, et me peame arenema ühiskond, poliitikud, kõik peame koos arenema. Aga kõige aluseks on rohkem Row pigem tervet mõistust, seda ehtsat, seda talupojamõistus. Kas olemasolevates erakondades pole seda olnud nii need, mis on praegu, kui ka varem, kas teil on mõnda erakonda kutsutud? Ta on raske küsimus, elus on juhtunud nii mõndagi, noh kui mul on pakutud kunagi seal ka mõnda ministri ametikohta, see on tähtis ka paratamatult politiseerimist. Aga ma pean ütlema, minus ei ole seda poliitilist ollust, ma olen võib-olla natukene palju nagu inimene, kes nagu ise mõtleb ja on valmis oma mõtteid välja ütlema ja on valmis neid mõtteid kaitsma. Marena apoliitiline. Aga abikaasa on teil olnud ju ka pikka aega tipp-poliitikas keskerakonnas kas temaga olete siis ühtedel seisukohtadel? Oi, mis nüüd meil on kodus üldse, mul on kõige tulisemad vaidlused kõikides valdkondades on abikaasaga ja ma pean ütlema, et ma neid õhtuid, kui abikaasa siin on Brüsselis, siis me saame vaielda kõikvõimalikel teemadel. Eriti tõsised niuksed, vaidlused on sotsiaalteemadel, mis meil all ja, ja nii edasi, temal on omad seisukohad, temal on omada arvamused, minul omad seisukohad, omad arvamused ja me oleme. Üldiselt oleme sellega aktsepteerime vastastikku tülli, ei lähe. Loomani kord, vaidlus, võib minna ka, noh, ütleme palju häälseks, aga ei noh, kui ikka me oleme üle 40 aasta koos elanud, ju siis me aktsepteerime teineteist niisuguste, nagu me oleme. Ja nii ta on abikaasal järgmine aasta saab ka ametiaeg Euroopa Parlamendis läbi, kas oskate saate öelda, kas Siiri Oviir jätkab poliitikas? Mina ütlesin viis aastat tagasi kindlalt, et mina rohkem ei kandideeri riigikontrolöri ametikohale või ükstaskõik, mis muule ametikohale tema on öelnud sedasama kindlalt, et tema järgmise aasta suvest tahab olla kah ja vanaema oma lastele tegeleda, koduga tegeleda, muudega võrrelda tegeleb naisliidu tegevusega edasi, millest ta ka praegult on tegev seal aga, aga põhimõtteliselt me lõpetame oma selles mõttes taolise töise tegevuse. Olete siis mõelnud lisaks lastelaste kasvatamisele mida nüüd pärast ametist lahkumist siis? Neil tahate teha? No umbes viieaastane plaan on tehtud tegelikult. Ega, kui päris aus olla, selle aja jooksul on jäänud väga palju kodus on tegemata, remonte on jäänud tegemata. Ta maakodus on jäänud palju asju tegemata. Mul on praegu on seal tasapisi parem paika seda, mida tuleks nende lähemate aastate jooksul kodu korrastamiseks, maakodu korrastamis ja teha nii, et tegevust on, on küll ja küll. Ja jaksu ka selleks. Vaat seda ma ei tea, inimene terve, saab, esialgu elan ja, ja tervisele ei ole viga, ma ei ütleks, et ma olen oma asutuses nagu kõige haige mini häälejaga. Reik, elame. Aga just et ikkagi tahtmist jätkata ei ole see otsus, mis juba sai siis viis aastat tagasi tehtud riigiteenistusega lõpp. See on nagu olnud kindel. Kogu aeg, ma pean ütlema, et kõigepealt siin peaks andma võimalus katsetada ka teistel mitte katsetada pole õige sõna teha ka teistel inimestel 10 aastat ühel ametipostil seal maksimaalne sa tasapisi teatud Stampidesse lähed, sa tasapisi leiad, et sinu lähenemised on ainuõiged nendele küsimustele. Organisatsioon vajab kindlasti noh, ma ei tea, viie-seitsme kindlasti 10 aasta tagant uut juhti ja see minu raudne veendumus Suur tänu, Mihkel Oviir, meie saatesse täna tulemast oli väga huvitav, väga tore vestlus, ma loodan, et Eesti ajakirjandusele siiski kaotsi ei lähe ja oma selge ja otsekohese arvamusega tulevikus välja ütlete. Kui näete kuskil viga laita. No ma tänan, lubadusi ei anna, aga mõtlen. Ja lõpetuseks veel üks muusikapala, mille olete välja valinud seekord kohe klassikast Georg Friedrich Händeli halleluuja, lausa Nix. Sellel on ka oma huvitav lugu. No minu isa oli kirikuõpetaja ja, ja ma mäletan, tema tegi kõik, et viia mind nagu tõsisemasse muusikasse katsele rokk-round the clock, selle selle selle kõrval. Ja ma mäletan, kui Eestis see oli vist esimest korda üldse Nõukogude liidus oli avalikule esinemisele Händeli messias siis ta kutsus mind sinna kaasa. No ma olin küllaltki jäärapäine ikka tõrkusil, aga siis ta lubas mulle taskuraha. Ja see oli tol ajal oluline argument, et masina Händeli messias kuulama läksin, aga nii nagu ikka ma sain sellest endale mingi pisiku külge ja ma kannan seda pisikut siiamaani. Suur aitäh, Mihkel Oviir ja kuulamegi siis Händeli messesest lugu, halleluuja. Saatejuht oli Lauri Varik.