Tere, Berliinis tähistati emakeelepäev päeva märtsi alguses väljaspool Eestit tegutsevate eesti koolide õpetajate ja juhtide kokkutulekuga. Berliini Eesti kooli eestvedamisel räägiti paljudel teemadel, mis just välismaal eesti keelt õpetades olulised on. Meie saates räägivad nendest päevadest emakeelepäevade korraldaja ja võõrustaja Berliini Eesti kooli üks eestvedajatest Aira Baske ja stuudios on Raina Reiljan eesti keele ja kultuuri välisõppe koordineerija Eesti Instituudist. Tere päevast. Tere päevast. Minu nimi on Piret Kriivan ja esimene küsimus on, et tulete niisuguseid lähedalt ürituselt, mis muljetega te tagasi tulite? Aitäh tulin tagasi väga positiivsete muljetega ja oli suur rõõm näha, kuidas eesti koolid, seltsid välismaal, kuidas nende koolide õpetajad ja koolijuhid on moodustanud sellise tugeva võrgustiku ja loonud erinevaid koostöö vorme. Ja oli tore näha, et, et, et suure heameelega jagatakse oma kogemusi õppematerjale teadmisi ja võeti ka vanad olijad, võtsid uued koolid rõõmsalt oma perre vastu. Seal oli inimesi üle kogu maailma või oli Euroopast ainult. Euroopast et sarnane kokkusaamine toimus juba neljandat korda. Traditsioon sai alguse 2009. aastal Hamburgist, kuhu kogunesid Saksamaa eesti koolide õpetajad. Järgmine kohtumine toimus Münchenis, kuhu siis liitus juba ka Hollandi Eesti kooli õpetajad. Ja, ja siis toimus kohtumine Hollandis ja nüüd siis Berliinis, nii et kohal oli 18 kooli esindajad 10-st riigist. Aga kui palju on üldse maailmas paiku, kus eesti keelt õpetatakse, jätame ülikoolid välja. Kui me räägime riikides, siis üle paarikümne riigi ja kuskil üle 50. kooli seltsi ehk siis asutuse Kas nende mured ja rõõmud on kõigil ühte laadi või sõltub ka asukohamaast Soomes ja Prantsusmaal, kas on ühised probleemid? Võib-olla võiks öelda, et kuna koolide liigid on erinevad, siis mõnes mõttes kindlasti nende rõõmud ja mured erinevad. Et me loeme eestikoolideks nii üldhariduskoolid, pühapäevakoolid kui ka eesti seltside juures toimuva õppe. Nii et need õppevormid on väga erinevad ja ja võib-olla sellepärast natukene need rõõmud ja mured on erinevad. Aga Berliinis kogunesid peamiselt pühapäevakoolide õpetajad, kuigi oli ka üldhariduskoolide esindajaid. Et võib öelda, et kõige raskem võib-olla ongi õpilaste motiveerimine. Sest need õpilased ja eesti lapsed, nad peavad tulema kooli nädalavahetusel ja see on neile tegelikult lisakoormus. Kuidas Eesti instituut saab aidata? Kuidas ministeerium saab aidata, kuidas eestlased saavad aidata? Selliseid lapsi, peresid, kogukondi, Eesti riik toetab Eesti kool ja selts välismaal läbi rahvuskaaslaste programmi. Ja see toetus tuleb haridus ja teadusministeeriumi kaudu ja tegevusi haldab Eesti Instituut. Ja praegused tegevused on kaks korda aastas, toimub haridusprojektide konkurss, kuhu siis koolid, seltsid saavad esitada oma projekte ja toetame erinevaid tegevusi, nii koolipäevade läbiviimist kui ka erinevaid üritusi. Samuti on eesti lastel võimalik osa võtta Eestis toimuvatest keele kultuurilaagritest, mida juba aastaid korraldatakse. Õpetajatele korraldame suvist täienduskoolitust ja nüüd see Berliini ja ütleme Euroopas, kokkusaamine on selliseks teiseks lisaboonuseks ja samamoodi toetame kooliseltsega õppematerjalidega, nii et õpikut, töövihikut, metoodilised, materjalid on neil võimalik Eestist saada. Emakeelepäevade korraldaja ja võõrustaja, Berliini Eesti kooli eestvedaja Aira Baske on meil Berliinis telefonil, tere päevast. Tere. Mis tundega te need päevad lõpetasite, mis hinded endale paneksite nende päevadest, kuidas päevad läksid? Aga me kõik oleme väga rahul, korraldajad ja me oleme saanud väga-väga positiivset tagasisidet kõikidelt osalejatelt, nii et ma arvan, et me võime rahul olla. Me tegime nii-öelda ka sellise tagasiside lehe, et saada nagu otsest otsest infot selle kohta, et mis siis nagu meeldis, et et tundus, et vist kõik meeldis, et ühelt poolt siis nagu need ettekanded meil oli ju Eestis kutsutud lektorid kes siis ja eesti keele õppega seotud ja identiteediga seotud loenguid pidasid ja teiselt poolt ka kultuuriprogramm, et tundus, et list. Ja muidugi, mis sinna juurde veel oli, oli see, et inimesed said üksteisega suhelda, et see vist oli ka üks üks tähtsamaid asju. See on nüüd küll värske traditsioon, aga ikkagi juba traditsioon, et emakeeleõpetajad väljaspool Eestit kaugel maailmas saavad kokku ja arutavad asju. Ja tegelikult meie üritus toimus nüüd juba neljandat korda, et see küll on, see algas Hamburgis ja siis oli see ring väiksem. Aga tookord oli ka kool ja vähem. Ja siis selleks nagu edasi Münchenisse. Eelmine aasta oli Hollandis ja see aasta nüüd Berliinis järgmine aasta Londonis, et jah. Ta on juba paar aastat kestnud ja tundub, et see traditsioon jätkub, sest vajadus selle järgi on olemas. Rääkige natukene Berliini Eesti koolist korraldaja koolist. Me alustasime tööd 2009. aastal alguses küll nagu mängugrupina milles siis hiljem kujunes tõepoolest välja nii-öelda see Eesti kool, kusjuures me ei ole nagu üldhariduslik kool, vaid vaid pigem nii öelda pühapäevakool. Kuigi jah, meil meil ei ole nagu midagi tegemist kristluse või piibliga, et lihtsalt me saame kokku nädalavahetuseti. Et meil meil on õppetöö, toimub kaks korda kuus laupäeviti kolmes vanuserühmas ja on kolm tundi, on muusika, eesti keel ja kunstiõpetuse. Kui palju lapsi on? Vanuses. Umbes 30 last, kusjuures kohal aktiivselt käivad no umbes 20 24 umbes niimoodi, et kuidas kunagi Missugune on nende eesti keele tase kas kõik oskavad ühepalju, kas on ka selliseid, kes eesti keelt vähe oskavad? Ja ma arvan, et see, see tase, eesti keele taseme probleem on õpetajatele üks, üks suurimateks probleemideks, et eks kuna meil on nagu liitklasside, et näiteks kooliealiste klassis on koos lapsed vanuses seitse kuni 10 et üks asi on juba see, et vanuseliselt on lapsed, erinevad on erinevates vanuses lapsed koos ja teine asi on see, et ka see keeletase on erinev vastavalt sellele, et kuidas kui palju kodus eesti keelt räägitakse, milline side on Eestiga. Et see on jah, üks sellistest probleemidest, millega õpetajad peavad nagu hakkama saama. Kas need lapsed, kes praegu Berliini eesti olis käivad, kas nad on Saksamaal sündinud või on alles hiljuti Saksamaale elama asunud? Meil on tegelikult erinevate tagamaadega lapsed, ühed on siis tõesti need, kes on Saksamaal sündinud, siis teised on need, kes on Eestis sündinud. Mõned on isegi need, kes ei ole kummalgi maal sündidel, vaid on siis nagu Saksamaale või siis Berliini kolinud. Et jah, see on väga erineva. Seltskond on väga kirju ka. Missugused on motiivid, miks eesti keelega tahetakse tegeleda või miks tahetakse eesti keele sees olla? Ma arvan, et üks nendest motiividest on tõepoolest see, et, et ikkagi see side Eestiga ja eesti juurtega, et see säiliks. Et noh, paljud ütlevad ka, et noh, et tahaks ikkagi, et lapsel oleks nagu võimalus vanavanemate ja sugulastega ikkagi eesti keeles suhelda. Et, et kindlasti see, see, see juurte küsimus on üks ja teine on see, et enamasti meie koolis ongi kõik, et need, kes need, kes seda eesti keele osa nii-öelda vanematest on nagu ta ema on see, kes on, kes on eestlane, et eks nende jaoks on ka see, et kui, kui sinu emakeel on ikkagi nagu eesti keeles, siis see on nagu tuleb kuidagi loomulikumalt. Et see on nagu noh, vähemalt kõigi nende laste emade, kel kes, kes, kes meie koolis käivad, et nende jaoks on see nagu väga loomulik, et rääkida lapsega oma emakeeles. Kuidas teile tundub, kas see eesti keele õppimine ja eesti keele sees olemine ja eesti kultuuriga tutvumine, kas see on vanemate soov või on see laste soov ikka ka? Ma arvan, et siin on nagu, oleneb sellest, et mis vanuses lastest me räägime ja eks muidugi igal lapsel ei ole ka seesamamoodi, aga ma näen, ütleme siin enda ja mõnede teiste laste pealt seda, et et nagu, kui lapsed olid väiksed, siis oli see nende jaoks lihtsalt see oli see, mida nad tundsid selle nende jaoks nagu normaalne, et nii ongi ja tema räägib eesti keelt. Ja siis võib-olla oli mingisugune selline periood, kus nagu oli, natuke peab või, või kuidas või niimoodi mõnel lapsele. Ja siis mul on tunne, et mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem nagu vähemalt mõnedel nendest tekib soov tõepoolest seda eesti keelt paremini osata. Et noh, näiteks täiesti mõned mõned lapsed ütlevad, et see on nagu, see teeb meid eriliseks. Et ma olen natuke nagu positiivses mõttes. Ja mitte võib-olla parem, aga, aga noh ja teistest erinev. Et see nagu motiveerib ka nagu laps eesti keelt õppima ja ma nagu nägin ka, et nüüd, kui see ja kui need emakeelepäevad neil Berliinis toimusid, siis ja meie lapsed seal esinesid ja harjutasid selleks esinemiseks, siis tõstis nagu nende motivatsiooniga eesti keelt veel rohkem õppida, kuna nad nägid, et et oi, et meiesuguseid, mis mujal ka, et mitte ainult siin Berliinis. Kui meil siin Eestimaal oleme hädas sellega, et inglise keel kipub võtma võimust inglisekeelseid sõnu on väga palju kõnekeeles ja, ja mitte ainult kõnekeeles juba nüüd. Kuidas siis Saksamaal on, kas eestlastel tuleb Saksamaal saksakeelseid sõnu Eesti keelde või tuleb ka inglisekeelseid veel takkaotsa? Noh, ma arvan, et üldistavalt ei saa rääkida, et on nagu neid inimesi, kes, kes üritavad oma eesti keelt väga puhtana hoida. Ja, ja mul on selline tunne, et siin nagu teiste vanematega rääkides on, on mul jäänud mulje, et et just nimelt, et kui lastega suhelda, et siis nagu need, kes tahavad tõepoolest nende laps eesti keelt õpiks, et see nagu distsiplineerib ka rohkem eesti keelt rääkima ja mitte nii-öelda võib-olla mõnikord mugavusest mõnda saksa keelt kasutama. Et see nagu on selline väga huvitav fenomen. See on ühelt poolt ja teiselt poolt on see, et eks noh, Berliinis ka nagu näiteks lapsevanemaid, kes oma lastega ka eesti keelt ei räägi, nemad ka meie koolis ei käi, sest muidugi nende lastel oleks ka meie koolis raske. Aga eks ole ka need, kes nii-öelda noh, ei, ei pea nagu tähtsaks, kas eesti keele rääkimist või siis eesti keele hoidmist. Suhtlemine on väga oluline keele õppimisel loomulikult, aga lugemine ikka ka, küllap vist, kui palju eesti lapsed Saksamaal saavad eesti kirjandust lugeda? Ma arvan, et see oleneb nõuga, perekonnast ühelt poolt, et kui palju siis nagu Eestist kirjandus, sest tuuakse, meie koolil on nüüd kevadel kavas avada Berliini Eesti kooliraamatukogu. Me saime eelmisel aastal Tallinnas hoiuraamatukogust vist isegi kolm kasti raamatuid mille üle meil on väga hea meel. Lasteraamatuid just eelkõige ja, ja meil on nagu kavas avada nagu selline raamatukogu, see on üks asi, teine asi on see, et meil, Berliini, Eesti kooli nii-öelda ühe projektina on ka selline asi nagu lugemispesa kus nagu väike rühm lapsi saavad ükskord kuus kokku selleks et lugeda ja eest, kas siis nagu eesti jutte või Eesti raamatuid ja arutada sellest, et see on, see on nii-öelda selline nagu noh, veel üks projekt, mis onu koolist eraldi Tee oma lapsed on käinud seal lugemist lugemispesa, nagu ka mina, nagu pean. Ühe ühe ise teha nii-öelda, et sellega seoses jah, mu lapsed, nagu ütleme nii, et pole. Aga kas lugemispesas antakse raamat ette või või igaüks valib ise oma raamatu, kuidas lugemispesa töö käib? Ja me oleme siin nagu erinevaid asju, nagu katsetanud, kuidas kõige parem on, et me praegusel momendil, kuna kuna lapsed nagu aktiivselt tervet raamatut eesti keeles ütleme niimoodi, et veel ei loe, et need vanemad võib-olla ütleme, hakkavad vaikselt lugema, siis me esialgu oleme nagu võtnud nagu erinevatest raamatutest lugusid välja seal kahe-kolme lehekülje pikkuseid, mis oleks nii-öelda last lastele nagu ka jõukohased. Me nagu tahaks, et võimalikult palju lapsed nagu ka ise teeksid, et mitte ainult et lapsevanemad ette loevad. Et, et selles suhtes me oleme teks Andrus Kivirähu raamatut lugenud raamatutest, võtnud lugusid välja. Ja samamoodi me oleme kasutanud ka eesti keele õpikutest leitud lugusid, näiteks. Mis lastele meeldinud on? Näiteks lugesime näiteks selles Andrus Kivirähu raamatus kaka ja kevad ja, ja seal on nagu väga väga sellist lustlikud ja lõbusad lood, et need lood näiteks väga meeldivas lesin. Need emakeelepäevad on õpetajatele, eesti koolide õpetajatele ja juhtidele. Selleks, et nemad saaksid õppida, on niimoodi. Ja edasi areneda. Et nemad nagu Jahjend, eesti koolide õpetajad ja juhid, nemad olid nii-öelda meie, meie ürituse sihtgrupiks. Et oligi, nagu ühelt poolt oli siis võimalus neil neil võimaldada ja üks asi neil võimaldada osa võtta koolitustest, sest meil olid ju Eestis lektorid kutsutud ja teiselt poolt lihtsalt see anda neile võimalus üksteisega suhelda, kogemusi vahetada ja nii edasi. Kas Berliini kooli õpilased said oma oskusi ka näidata? Ja see on nagu ka traditsiooniks kujunenud, et sel sellisel üritusel on võimalus muuhulgas ka külastada siis koolitunde ja samamoodi ka meil Te salvestasid ühe osa laste esinemisest ka Meie kooli muusikaõpetaja Maria-Ann Saar, kes momendil on teedi puhkusel, tema tegi eelmise aasta suvel meie lastele oma koolilaulu. See laul ongi see, millega keskmine ja vanem rühm alustavad alati muusikatundi ning me tahtsime nagu ka teistele seda seda laulu tutvustada, et see on nagu üks üks üks laul, mille, mida ette kanti Kuulame seda laulu ja aitäh, Aira Baske, Berliini Eesti kooli eestvedaja ja aasta pärast, siis Londonis lähete kohale kindlasti. Ja me jätkame stuudiost Raina Reiljaniga, Raina tuleme selle juurde tagasi, et eestlaste huvi lastele keele õpetamise vastu. Kas see on riigiti erinev? Mul on väga hea meel, et on. Viimasel ajal on eestlased välismaal end kokku võtnud, loonud eesti koole. Et ma arvan, et see ei sõltu riigist, vaid pigem aktiivsetest eestlastest. Et näiteks pühapäevakoolid on tekkinud Aktiivsete eesti emade eestvõttel, kes on hakanud kõigepealt väiksemas ringkonnas näiteks kellelegi kodus koos käima, mudilasringi pidama. Ja kui lapsed on juba mudilasi east välja kasvanud, siis on tulnud vajadus luua Eesti kool. Et sellepärast võiks öelda küll, et see ei ole, et see ei sõltu riigist, vaid ikkagi inimestest. Et huvi võib olla ühe suur või ühe võrra väike olgu Soome või Saksamaa või Prantsusmaa või veel mõni kaugem riik. Ja ma arvan küll, Soome on natukene ka erandlik selles mõttes, et Soome riik panustab ise laste emakeeleõppesse, et Soomes on ette nähtud, et et iga laps, ükskõik, mis rahvusest on saab kaks emakeele tundi nädalas. Ja kohaliku omavalitsuse juures on eesti keele õpetaja, kes kogub kokku need eesti lapsed ja õpetab neid siis kaks tundi nädalas. Millest sõltub. Välismaal elavate eesti perede puhul lapse huvi või siis vanemate huvi eesti keele vastu ja selle säilitamise vastu. Ma arvangi, et see sõltub tegelikult rohkem vanemate huvist. Et mida motiveeritum on vanem, seda motiveeritum on ilmselt ka laps. Sest suurtes linnades on vahemaad pikad ja, ja vanem on see, kes võtab lapsega tee ette, sinna, sinna pühapäevakooli. Aga Ma arvan, et kindlasti motiveerib oma juurte säilitamine ja ootame ju kõiki eestlasi tagasi Eestimaale. Nii et kui nad on oma silmaringi arendanud ja, ja põnevaid kogemusi saanud välismaalt, siis ootame neid tagasi Eestisse, et ma arvan, ma loodan vähemalt, et see tagasipöördumise teema on neis olemas ja see soov, soov on olemas. Aga millest sõltub vanemate huvi, vanemate motivatsioon, kas see sõltu sellest, millal vanemad on Eestist lahkunud, mis oludest nad on lahkunud, sõltub vanematest, haridustasemest, sõltub ka võib-olla kogukonna suurusest, kuhu minnakse asukohamaa kogukonna suurusest või millest ma arvan, et see motivatsioon on väga erinev. Et tahad, ise on nimetanud on lihtsalt, et nad saavad anda lapsele edasi oma juuri. Et laps saaks suhelda oma vanavanematega Eestis. Et ma arvan, et need on need põhimotivaatorid nendel Berliini. Emakeelepäevadel oli palju ettekandeid ja te ise rääkisite projekti kirjutamisest. Miks rääkisin konkreetselt haridusprojektide kirjutamisest, et kaks korda aastas toimub rahvuskaaslaste programmi raames haridusprojektide konkurss, kuhu väliseesti koolid, seltsid esitavad oma taotlusi. Andsin taotluse kirjutamise näpunäiteid, selgitasin komisjoni tööpõhimõtteid, kes hindab projekte ja rääkisin natukene aruandlusest, et kuna see teema puudutab neid igapäevaselt tegelikult, sest sellepärast selline teemavalik kirjutasite koos mõne projekti valmis ka ei, ei jõudnud aga ka sellele Berliini üritusele said mitmed koolid meilt toetust läbi selle konkursi ja andsin näpunäiteid, kuidas siis esitada aruannet peagi. Kõige rohkem küsimusi tekitas Aune valgu loeng kakskeelselt üles kasvava lapse identiteet, kus kerkisid üles küsimused, et kas lapsel saab olla kaks või rohkem identiteeti. Kuidas neid identiteete säilitada? Räägiti, palju ma võib-olla rohkem ei tookski välja esinejaid, aga räägiti palju sellest, et kas õpeta lapsele kahte või rohkem keeli või mitte. Et kuidas laps valib selle keele inimesega, kellega ta just räägib, et kuidas ta valib siis niinimetatud emakeele või isa keele, kuidas toimub see üleminek? Mis on need märguanded, kus laps peaks keelt vahetama? Tähene õpetajad jagasid oma kogemusi oma lastega, et kuidas neil on see keele õpetamine kodus toimunud, et näiteks kui kui isa on prantslane, ema, eestlane ja ema-isa räägivad omavahel prantsuse keeles, siis kodune ütleme, sellised kodused vestlused tanud prantsuse keeles. Et aga mis olukorras peaks siis ema valima eesti keel, et kindlasti siis, kui ta räägib lapsega kahekesi. Aga, aga siis jääb ikkagi domineerimise prantsuse keel peres, et et ja, ja eesti keel natukene ütleme niimoodi, et ei ole nii heal tasemel. Et tuleb, tuleb teha valikuid ja ja, ja mis jäi, võib-olla Renate Pajusalu ettekandest kõlama on, on see, et et ykskõik mitut keelt laps oskab, et ja vahepeal unustage ära see, et mis keeles ta nüüd peaks rääkima, et aga aga kõige tähtsam on see, et armastate oma last. Eesti Instituudi juht Mart Meri on öelnud, et koos vanematega välismaale kolinud põhikooliealiste laste eesti keele oskus säiliks on vaja luua emakeele, e-õppe veebikeskkond. Kas niisugune asi on nüüd juba loodud? Ei, pole veel loodud, aga on loomisel. Praeguseks on valminud eesti keele e-õppe keskkond täiskasvanule vene keele baasil, see on keeleklikk punkte ja seda pannakse ümber ka inglise keelele. Teine asi, mis praegu on loomisel, on eesti keele e-õpe testkursus välismaal elavale lapsele kuue kuni kümneaastasele. Ja oleme hetkel jõudnud nii kaugele, et on valminud 10 tunni sisu ja testime seda sihtrühmal. Ma loodan, et, et seda arendatakse, sest eesti keele e-õppe keskkonnast on räägitud palju aastaid. Aga see on olnud. Selle loomine on olnud keeruline protsess. Kas see e-õppe keskkond lastele tuleb siis sõltumata lapse asukohamaakeelest või tema teisest keelest, et see on üks Saksamaal elavale lapsele Inglismaal elavale lapsele? Jah, täpselt niimoodi, et keskkond on ainult eestikeelne. Et me ei ole ka lapsevanemale teinud praegu võõrkeelseid juhendeid, et kõik on eestikeelne, seal on erinevad mängulised harjutused teks tuleb leida, sõnas õige täht. Klikkide tähel panna kokku sõna ja pilt ja kõikide harjutuste taga on helitugi, nii et et lapsis kuuleb, kuuleb seda sõna, mis ta kokku paneb. See on väga põnev ja, ja tore, et praegu on olnud küll positiivne tagasiside eestijatelt erinevatest riikidest laialt ja erinevatest riikidest. Et hetkel testib seda umbes 50 last ja oleme üritanud kaasata võimalikult erinevaid riike ja ka seda vanuserühma, et me oleme pannud selle kuus kuni 10. Et kuna vanusega ei saa määrata õpilase keeletaset, et kus räägitakse rohkem, kus räägitakse vähem eesti keeles, et sellepärast oleme, oleme pannud selle vanusepiiri suhteliselt laiaks ja põhineb siis eesti kooli riiklikul õppekaval. Ja loodetavasti on seal palju rõõmsaid värvilisi pilte ka. Ja seal on piisavalt pilte. Aga samas ei ole see väga kirju. Aitäh Raina Reiljan Eesti Instituudist ja Aira Baske, Ingrid Melchior, Kadi Mustasaar, Grete kaev, Anna-Maria praks ja hõbeilus, emakeelepäevade korraldajad Berliinis ja kõige olulisemad Berliini Eesti koolilapsed lõpetavad keele saate. Väikese lahja nimega Aleksandraga Gregor õuna lõuna üks uss kord mööda ladvauna looma ja oli juba hambaid õuna, siis seal lõbus õunad, aga ta ütles mulle. Wanda Annabel Johanna kahjad keset Galappingu pöialpoisist päkapikku. Nad panid taliviljad pass ja oli tegema. Viimane etteaste ja. Abikaasa nii palju käteväljak ülesse läheb siis? Iga kord ei teadnudki täpselt täppi. Jah.