Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab üle tänased 19. märtsi olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Viimase rahvaloenduse eluruume puudutavatest andmetest selgub, et eelmise loendusega võrreldes on suurenenud eluruumide ravi aga elamispind ühe inimese kohta. Samas on suurenenud ka tühjana seisvat eluruumide hulk. Keskmine hoonete vanus Eestis on üsna kõrge ja ligi kolmandik neist on ehitatud enne teist maailmasõda norde ja soovitab Eesti elatustaseme tõstmiseks teha panus kiiresti tõusvatele sektoritele, nagu näiteks IT-haridussüsteem tuleb ümber teha ja luua noortele uutes valdkondades huvitavaid ja hästi tasustatud töökohti. Eesti suurim jaotusvõrguettevõte elektrilevi investeeris eelmisel aastal oma elektrivõrkudesse ligi 100 miljonit eurot. Ettevõtte juhi Tarmo Mere sõnul peab lähikümnendil investeerimist suures mahus jätkama, sest elektrivõrk vananeb. Eesti riikliku nukuteatri rahalise seisu auditist selgub 364000 euro suurune eelarvepuudujääk ja veel mitmeid puudusi. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene näeb, et teatri raamatupidamise ja lepingut peab korda saama tänavu esimese poolaastaga, seejärel tehakse edasised otsused. Küprose parlament lükkas juba kolmandat korda edasi hääletuse abipaketi üle, mille järgi tuleb 10 miljardi euro suuruse laenutingimusena võtta hoiustelt ühekordset maksu. Valitsuse uue eelnõu märgiv jäetakse alla 20 tuhandeeurosed hoiused maksustamata. Paavst Franciscus pühitseti Vatikanis ametisse, tseremoonial osalesid paljude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kõrged esindajad tänavate pidulikult Narva politsei ja päästjate ühishoone. Uus hoone pakub paremaid töö- ja olmetingimusi enam kui 200-le inimesele ning suurendab riigi kohalolekut piirilinnas. Haiguspuhang Kuperjanovi jalaväepataljonis annab järele hommikul oli haigestunud ajateenijaid veel 236. Ja spordist nii palju, et Barutoga Ottawas sumo suurturniiril haru passo kaheminutilise heitluse järel Yoko suuna Hakohole. Ilmast ka öösel ja homme päeval on pilves ilm, kohati sajab vähest lund ja võib tuisata. Puhub tugev ida- ja kirdetuul ning õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus seitse kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda viimasest rahvaloendusest selgub, et eelmise loendusega võrreldes on suurenenud keskmine eluruumide arv. Jaga elamispind ühe inimese kohta. Kristi Sobak räägib lähemalt. Keskmine eluruumi pind elaniku kohta oli loendusandmetel 30,5 ruutmeetrit ja ühe elaniku kohta tuli kokku 1,24 tuba. Statistikaameti analüütik Anu Tõnurist märkis, et linnades on eluruumi keskmine pind kõige väiksem. Siin asub ka kõige rohkem kortermaju ja kortereid on ka võrreldes näiteks maa sulatega väiksemad linnades. Enamikus maakondades on aga nii elanike kui eluruumide arv tegelikult vähenenud. Kõige rohkem on see vähenenud Ida-Virumaal, eluruumid arv on aga kasvanud neljas maakonnas, Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja ka Saaremaal. Anu Tõnurist ütles, et omaette huvitav on Pärnumaa, kus elanike arv on küll vähenenud, aga eluruumide arv kasvanud. Ilmselt on see seotud siis sellega, et sinna ehitatakse lihtsalt rohkem teise elukohana või siis suvekoduna kasutatavaid eluruume, nii et ehitustegevus ei ole sellest vaibunud Pärnumaal, et elanikke on seal vähemaks jäänud. Rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit nentis, et kõikjal on vanu eluruume märksa rohkem kui uusi. See suhe läheneb tasakaalule, tegelikult ainult Harjumaa ligikaudselt saab ka hinnata eluruumide keskmist vanust. On valitav, et kortermajad on kõikjal enam-vähem üheealised, nad on keskmiselt 40 aastased, see vastab siis massiliselt kortermajade ehitamise perioodile. Nõukogude perioodi keskel seevastu aga väikesed peremajad on siis valdavalt ehitatud enne viimast suurt sõda. Ja nende vanus on siis üle 60 aasta. Loenduse andmetel on asustatud 84 protsenti eluruumidest, neist 16 protsenti aga seisab tühjana, ehkki oma püsielanike veel kord Ene-Margit Tiit. Asustamata eluruume on kõige rohkem siis nendes piirkondades, kus on ilmselt rohkem sule ja kodusid. Teisest küljest on ilmselt asustamata eluruume suhteliselt vähe nendes kohtades, kuhu rahvas liigub, see on siis Harjumaa, Tartumaa ja ka nendes kohtades, kus on vähem ehitatud. See on siis näiteks Ida-Viru Nordea Pank alandas Eesti majanduskasvu prognoosi Nordea peaanalüütik Tõnu Palm jagas ka soovitusi, mis aitaks edaspidi kaasa majandustõusule. Kai Vare. Noorte prognoosib Eestile kolme ja poole protsendi asemel käesolevaks aastaks 3,2 protsendist kasvu sest meie peamiste kaubanduspartnerite majandus taastub aeglasemalt kui loodeti. Aasia, eriti Hiina on tublisti tõusnud, Euroopa on aga liialt harjunud heaoluga. Viimasel 10-l aastal on Euroopa konkurentsivõime hooletusse jätnud ja liialt tuginenud sisenõudlusele, tõdeb Nordea peaanalüütik Tõnu Palm. Nüüd, kui maailma majandus läheb käima, siis, siis läheb tükk aega ennem kui sellest uute riikide kasust saavad mitmed Euroopa riigid osa sellepärast et nad ei ole enam globaalselt niivõrd konkurentsivõimelised nagu Lõuna-Korea, Hiina hobus, Aasia piirkond. Eesti jätkab siiski kiiremini kasvavate Euroopa riikide seas, samas veab majanduskasvu peamiselt sisenõudlus, mis Tõnu Palmi hinnangul pikemas perspektiivis välja ei vea. Oluline on see, kuidas käib meie peamiste partnerite käsi. Rootsi Soome ootavad just maailma majanduse elavnemist, nüüd käibki küsimus selles, et kes on suuteline eksportima nendele kiirema Taranda turgudele ja Rootsi on seda teinud edukamalt mõnevõrra ja samuti ka globaalselt kiirelt kasvavas majandusharude, eks ju, kui me räägime uutest arvudest, siis kindlasti infotehnoloogia vallas on mitmeid valdkondi, mis kasvavad kiiresti ka siis, kui majandus langeb. Tõnu Palm julgustas Eesti ettevõtjaid praegu targalt investeerima. Ka riik saab astuda samme, mis aitavad kasvavates valdkondades nii-öelda ree peale saada. Vältimatu tootlikkuse tõus, rõhutas Tõnu Palm. Taotlesime kaste aia, seda ettevõtluses ei leia üles kiiremat kasvukohad, armatuurlaud tõenäoliselt pääseb läbi ainult partneritest, Skandinaaviat ja samuti, kui me teeme haridusreformi õigesti, toetame ettevõtlust, üritame hõlmata ka neid noori, kes selle asemel, et lähevad tööle, teevad ka omaettevõtted, peame muutma majanduse selleks, et ta toimiks üle riigipiiride. Rahvusvaheline koostöö, turundus on edu võti, et sellest ei piisa, et mul on head ideed, kuna ei suuda seda kiirelt maha müüa ja turundada, siis Ta võtab keegi muuhulgas. Et noh, Eesti puhul ongi see, et me ei ole üles ehitanud seda kas või riiklikult sellist toetusmehhanismi. Uutes valdkondades toovad majanduskasvu uued põlvkonnad ja seda tuleb haridusreformis arvestada, rõhutas Tõnu Palm korduvalt. Peab toimuma kvalitatiivne hüpe tööpakkumises juba lasteaiast saadik, produtseerima siis sellist uut ettevõtete põlvkonda ja samuti ka kooliharidust, mis suudaks pakkuda siis tööjõudu nendes harudes, mis on globaalselt kõige kiirema arenguga. Et ma arvan, et meil on nii väike lamp, et infotehnoloogia sinna juurde inseneriteadused, kõrgkultuur ja nii edasi, et need on need valdkonnad, kus me peame tegema kvalitatiivse hüppe. Eesti suurim jaotusvõrguettevõte elektrilevi suutis eelmisel aastal vähendada oma võrgupiirkonnas elektririkete arvu mitme 1000 võrra, samuti on lähenenud elektrilevi klientidel elektrita oleku aeg. Keskmiselt lubab ettevõte voolu majapidamisse tagasi tuua pooleteist tunni jooksul. Mirko ojakivi lugu. Elektrilevi juht Tarmo Mere tegi täna Tartus kokkuvõtteid ettevõtte eelmise aasta tegevusest ning sõnastas selle aasta eesmärke. Kui ettevõtte enda jaoks oli üheks suurimaks väljakutseks möödunud aastal avatud elektrituruga seonduv, siis elektrilevi klientidele tõi 2012. aastat taas võrgutasude tõusu, aga ka vähem elektrikatkestusi ning tekkinud katkestuste kiirema kõrvaldamise. Elektrilevi statistika kohaselt peab keskmine nende klint alum aastas 1,92 katkestust. Aasta varem oli see 2,13, kuid katkestuse keskmise kõrvaldamise aeg on 179 minuti asemel kahanenud 90-le kuuele minutile. Oma osa rikete kõrvaldamise kiiruse tõusul on ka eelmise aasta paremal ilmal, sest vähem oli torme. Tarmo Mere sõnul võib tulemusega rahul olla. Statistika kinnitab selgelt, et investeerides olemasolevate võrkude parandamisse on tulemus kohe näha. 2012 oli selline aasta, kus me saime viimaste kümnete aastate jooksul kõige suurema mahu võrgust uuendada, vot seda ma ei oska kohe võrgu töökindlusele võrkal väga suur see 100 miljonit võib tunduda ühest küljest suure summana selliseid sadasid miljoneid, tuleb sinna panna 15 aastat veel. Et võrgu teenindus oleks inimestele ootuspärane. Rikete arv on vähenenud elektrilevil 28-lt 1000-lt 23-le 1000-le kolm elektrikatkestust neljas suudetakse likvideerida vähem kui kahe tunniga, kuid kas rikete arvu ja nende kõrvaldamise aega saaks veel lühendada või hakkaks liigsuure võrgutasu näol tarbija rahakotile? Tarmo Mere. Lähema viie aasta jooksul võiks siis nüüd 2011. aastaga võrreldes rikete arv väheneda kaks korda. Kui rikkeid juba iseenesest on vähem, siis see tähendab seda, et me jõuame ka siis nendele ülejäänud tekkivatele riketele kiiremini kohale jäänudki, kiiremini likvideerida. Elektrilevi klientide ootused on vastuolulised, ühelt poolt soovitakse tarbida elektrit igal ajal ja iga ilmaga. Ka soovitakse, et kui vool kaob, siis võiksid tagasi tulla silmapilkselt. Teisalt aga soovitakse võrgutasude alanemist. Mere sõnul pole võrgutasude alanemist aga loota, sest aastakümneid on elektrivõrku alainvesteeritud ja töökindlus nõuab raha. Samas suudab elektrilevi olemasolevasse elektrivõrku investeerida oma prognooside kohaselt sama palju kui mullu alles 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Vahepeal kulub suur osa investeerimisrahast kaugloetavate elektriarvestite soetamiseks. Mirko Ojakivi Tartu. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene tegi ülevaate auditist, mille ministeerium algatas selgitamaks riigiasutuse Eesti riikliku nukuteatri rahalist seisu. Esimesest jaanuarist tegutseb teater sihtasutusena. Kantsleri sõnul tuvastas audit 2012. aastal 364000 euro suuruse eelarve puudu, räägi toimumata etendustele müüdud piletite tulu kasutati varasemate puudujääkidega. Teiseks. Ka ei olnud teater sõlminud lepingud teatrihoones kohvikut pidama äriettevõttega profuud invest ega nõudnud renditasu maksmist, mistõttu on riigil jäänud saamata renditulu. Samuti suurendas puudujääki reis Austraaliasse. Kantsler Paavo Nõgene ütles ka, et nukuteatri raamatupidamise korraldus oli üldiselt hea. Puudused on seotud ennekõike juhtimisotsustega. Siiski eelarve kujunemine ei ole selge, nentis Nõgene. Eelarve täitmine ei ole sugugi mitte ligilähedane sellele, kuidas eelarve vastu võetud ja kuidas siis konkreetselt erinevaid kulusid ja tulusid eelarvesse planeeritakse, on teadmata, samuti on teadmata asjaolu, kuidas, millistest vahenditest kavatsetakse Ta neid kulusid, mis alles ette müüdud piletite etenduse teenindamisega hakkavad tekkima, kohustused on sealt kandmata, aga raha karvel ei ole. Jääb tunne, et eelarve on kinnitatud üsna loominguliselt ja järgitud veel loomingulisemalt. Probleemi peaks püüdma ennekõike lahendada sedasama inimene, kes selle probleemi tekitanud. On teada selle aasta nukuteatri eelarve, mis on selle sihtasutuse nõukogu poolt vastu võetud, selle eelarve järgi nukuteatri võtmeküsimuse esimene poolaastal. Kuna enamus selle aastaks olulisi tulusid kulusid on planeeritud käesoleva aasta esimesse poolde tulenevalt siis etendusse. Ehk siis poolaasta lõpuks on meil teada, kas see sihtasutuse nõukogu suudab valitud juhi panna täitma kinnitatud eelarvet, korrastada kõik nukuteatri puudused, mis puudutab lepingute, mitteolemasolu ja nii edasi ja hakata vähendama miinust. Kui meil on poole aasta pärast sihtasutuse nõukogu tuvastab, et see juht ei ole selleks suuteline nende targal kaasabil, siis tuleb sihtasutuse nukunõukogule ilmselt võtta vastu teistsuguseid otsuseid. Nukuteatri nõukogu esimees Jaanus Puusaag ütles rahvusring Allingu uudisteportaalile, et auditis on numbrite ja järeldustega manipuleeritud ja selle avalikustamiseks on valitud aeg, mil teatri juht Meelis Pai Puusaag ise on puhkusel, mistõttu ei saanud seda ka kommenteerida. Puusaagi sõnul said auditi tulemused teada kaks tundi enne selle avalikustamist. Ja edasi välismaale Küprose parlament lükkas juba kolmandat korda edasi hääletuse abipaketi üle. Kai Vare räägib lähemalt. Laenuandjad nõuavad, et Küpros koguks pangahoiustelt ühekordse maksuna kokku 5,8 miljardit eurot. Esialgu taheti maksustada kõik hoiused, aga eile õhtul sai Küpros teistelt Euroopa Liidu rahandusministritelt nõusoleku, et tingimusi võib ka muuta, peaasi, et kokkulepitud summa kokku saaks. Kuid esitas valitsus parlamendile eelnõu, mille järgi alla 20000 euro suuruse hoiuse pealt maksu tasuma ei pea. Sel juhul jääks oodatud viiest koma kaheksast miljardist 400 miljonit puudu ja pole teada, kust see võetakse. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Selles juurde rangitavas rahas järeleandmisi ei tehtud, vaadaku ringi ikkagi oma haarades, kuidas ta selle täpselt lahendab, ei tea, noh nagu paljud selle käigus räägitud näiteks sellest, et Küprose lähedal on leitud gaasimaardlad ja sealt nagu raha tuleks, aga see on ka üks selline 10 aasta perspektiivi. Ühes Küprose advokaadibüroos töötav eestlanna Külliki Pavlo ütles vikerraadiole antud intervjuus, et otsus väikehoiustajate raha mitte maksustada on juba hiljaks jäänud. Põhiosa, kust see maks nagu võetakse, on siiski välismaalaste välisfirmade arvete pealt ja nendest välisfirmade rahast on kogu see riik elanud, sissetulek on prosel finantsteenustes Küprose riigil ei ole enam sissetulekut, et nad võtavad selle laenu vastu, siis ei ole võimalik seda enam tagasi maksta. Majandusteadlane Heido Vitsur ütles aktuaalsele kaamerale, et tegelikult head lahendust pole. Hoiuste maksustamine õõnestab inimeste usaldust. Maksustamata jätmine tähendab aga abipaketist loobumist pankrotti. Kui oleks läinud käiku see laiem variant, et kõikidel hoiustele maks kehtestada oleks ühendanud sisuliselt seda, et Euroopa liidus enam ei kehti hoiuste garanteerimise süsteem. Aga teisest küljest ühe euro liikmesriigi kokkuvarisemine ei ole ka hea pretsedent. Hinnanguliselt 40 protsenti Küprose pangakontodel olevast rahast kuulub välismaalastele ja sellest suurem osa venelastele Venemaal hoiuste maksustamisele reageerinud ilmselt ja lubanud üle vaadata Küprosele antud 2,5 miljardi euro suuruse laenutingimused. Küprose rahandusminister läks täna Moskvasse arutleda. Veel täna hommikul oli Küprose president üsna kindel, et parlament ei kiida Abibacki tingimusi heaks. Ühelgi parteil pole parlamendis enamust, mille abil otsus läbi suruda. Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul peaks Küpros siiski järele mõtlema. Nad on juba ärritanud partnereid, isegi aasta vasakpoolne valitsus kõigele ei öelnud ja püüdnud vene rahaga seda probleemi leevendada. Kui neil on teistsuguseid ideid, siis ootame põnevusega. Idee ei saa olla see, et teised on süüdi ja, ja teised maksku. Roomas Püha Peetruse väljakul peeti Paavst Franciscuse ametisse pühitsemise missa, millel osalesid kümned tuhanded palverändurid. Enne missat tervitas Franciscos väljakul palverändureid. Paavst käis ka Püha Peetruse haua juures ning võttis vastu paavstivõimu sümbolid lambavillast. Palju meie sõrmuse jutluses riigijuhtidele ja inimestele kogu maailmas kutsus paavst üles kaitsma nõrku ja vaeseid. Samuti kutsus ta kõiki, kes on majanduses, poliitikas ja sotsiaalelus vastutaval ametikohal olles loodud kaitsma. Franciscus on lubanud muutusi, kuid märkinud, et võtab paavsti need eelkäijatest tagasihoidlikuma tee, mis seal osales. Teiste riigijuhtide seas ka peaminister Andrus Ansip, kelle saime missa järel telefonile. Innocentius kolmanda poolt pühitsetud Neitsi Maarjale 1215. aastal ja 2015. aastal täitub siis sellest juba kaheksandat aastat ja ma kordasin vabariigi presidendi kutse külastada Eestit. Loodan, et paavst Ühelt poolt, siis kus leiab 2015. aastal aega, et Eestit külastada. Sellisel aasta ametisse pühitsemise missa osalemisel on märksa laiem tähendus. Ja iseenesest sellise tseremoonia on, osalemine näitab ühtekuuluvust. Kindlasti ühel väikesel riigil ei ole palju sõpru mitte kunagi perre kuulumine. Tänapäeval avati pidulikult Narva politsei ja päästjate ühishoone ning Jüri Nikolajev käis kohal. Narva uue politsei ja päästjate ühishoone ehitust hakati kavandama veel viis aastat tagasi. Endine pool sajandit vana politseimaja ja päästekomandod olid kõike muud kui mugavad ja inimsõbralikud. Selle aasta algul valminud ühishoone annab piirilinnas Eesti riigile uue näo. Siseminister Ken-Marti Vaher. Ta on heas mõttes selline maamärk, mis on Narva pandud maha, mis tähendab kindlasti, et Eesti riiki on siin roht. Turvalisust on rohkem lüüs, hoone tähendab ju siin töötavatele inimestele paremaid töötingimusi, töökeskkonda ja see on oluline osa motivatsioonist. Kodanike teenindamise mõistes on see ühishoone samuti üks äärmiselt oluline tähis. Kõik toimub mugav omaltkaasaegsemalt ja kindlasti ka kiiremini. Ühtekokku on Eestis ehitatud koos politsei ja päästjate ühishoonet, neist viis Virumaale, räägib riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit. Meile tellija ehitajale on see teatud energia, näiteks me ei eita eraldi kolmele ametkonnale jõusaalis Me liidame majandusüksuse, näiteks ei ole vaja nelja ruumi erinevatel ametkondadel, nii et kõik need mõned, mis nüüd Rakveres, Narvas, Jõhvis on ehitatud, on eelkõige selle mõttega, et selle hoone raamides leitakse teatud sünenergia. Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jürides lenko on politseis töötanud 21 aastat, neist viimased poolteist kuud uutes tingimustes. See on absoluutselt teine asi, vana majori vana majas olid vana aura ja minevik ja kõik, aga siin on, kõik, on uus, ilus ja puhas, sest nagu hakkab kõik uuesti meelde selles majas töötada. Jõusaal, on olemas riietusruum koos kahe saunaga olmetehnikaga. Igal korrusel on puhketuba, kõik on läbi mõeldud ja väga hea, ainult jääb üle. Siseministri Ken-Marti Vaheri sõnul on järgmiseks suureks Ida-Viru väljakutseks sisekaitseakadeemia ületoomine. Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia peaks tulema, räägime siis sisekaitseakadeemia uuest ühishoonest. Ma arvan, et me jõuame ka sellel kevadel järjekordse arutelu nii valitsuskabinetis selleks et viia Eestit rohkem Ida-Virumaad. Politsei ja päästeameti 5000 ruutmeetri suuruse ühishoone ehitas Narva osaühing Fund Ehitus. Hoone läks maksma 5,6 miljonit eurot ja seal töötab üle 200 inimese. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna hommikul oli haigestunute arv Kuperjanovi jalaväepataljonis tõusnud 236-ni. Samas on esimesed eile haigestunud juba ka tervenemas. Kedagi ei ole siiski veel karantiinist välja lubatud. Kaitseväe peastaabi kinnitusel tegeleb pataljoni meditsiinikeskus haigestumise põhjuste väljaselgitamisega. Lõuna kaitseringkonnas teabeohvitser lipnik Jaanika Ojakõiv ei kinnita meedias kõlanud väiteid, nagu oleks tegu mürgistusega. Me ei saa väita, et tegemist on mürgistus, aga sellepärast, sest et meil ei ole kindlaid andmeid, et see on mürgistus meie poolt ikkagi saame välja öelda seda, et see võibki olla viirushaigus. Siis tal on oksendamine ja kõhulahtisus, need on kõige levinumad sümptomid, palavikku või midagi sellist neil väga ei esine, proovid on siis saadetud Tartusse ja uuringud käivad ja esimesed tulemused tulevad homme. Suur haigete juurdevool on, ta enam ei tule, viimaseks arvuks on 236 ajateenijat kuskil kella kümnese seisuga, nii suures ulatuses ei ole seda ennem varem juhtunud. Ja need ajateenijad, kes on haiged, on pandud karantiini ja need inimesed, kes eile hommikul pöördusid, need keskusesse, on hakanud paranema. Ja spordisõnumitega on valmis Juhan Kilumets, palun. Eesti jalgpallikoondis peab järgmise maailmameistrivõistluste valikmängu reedel Hollandi vastu 24. Tarmo Rüütli käsutuses olevast koondislastest valmistab hetkel eelkõige muret Dmitri Kruglovi ja Aleksander Dmitrijevi vorm. Oma valikgrupis on Eesti hetkel kolme punktiga eelviimasel kohal. Sama palju punkte on Türgil. Hollandi jätkab aga täisedu 12 punktiga. Tarmo Rüütli. Veel loomulikult on parimad koos, nii et kumbat parimad nüüd nüüd teisest paremad on, et see, see nagu selgelt väljakule, aga aga noh, elu on näidanud, et eks me ju headel päevadel suudame korralikult mängida, nii et üritame söögikord siis ikkagi lähtuda natuke plaanidesse ja seda mängu huvitavaks teha, mitte minna lihtsalt nagu kuidagi vastu punnima või, aga noh, tihtipeale mängid niipalju, kui vastane laseb, et et loodame, et see kehtib siis mõlemi kohta, et ega me ei pea ka neil lasknud mängida ja ja samal ajal omalt poolt kõik, et pakkuda ilusat esitust. Sumomaadleja Baruto sai haru paša suurturniiril kuue võidu kõrvale neljanda kaotuse, kui jäi alla täiseduga jätkavale Yoko suuna Hakohole. Matš kestis seejuures koguni kaks minutit. Endine Taani tippjalgrattur Rolf Sörensen tunnistas, et kasutas karjääri jooksul keelatud aineid. Enda sõnul tegi ta seda selleks, et olla teistega võrdses seisus. Atlanta olümpiamängudelt võitis Sörensen hõbemedali, tema arvele jäi ka kaks Tour de France'i etapivõitu. Ja nüüd on jäänud rääkida veel ilmast, sünoptik, taimi, paljak. Homme on astronoomilise kevade algus, ilm, seda järgi pooluselt laiub võimas külm kõrgrõhuala, üle kogu Põhja-Euroopa ulatub servaga Läänemerele. Poola poolt avaldab survet madalrõhuala. Nii on kahe rõhuala vastasseisu tõttu tuul Lutsumas ja teeb enesetunde Vellirumaks. Eeloleval ööl sajab kohati vähest lund, puhub kirdetuul neli kuni üheksa, puhanguti 13, saartel ja rannikul 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur Parun miinus seitsmest miinus 13 kraadini. Homme hommikul ja päeval sajab siin-seal vähest lund, võib ka tuisata, sest tuul on tugev. Ida- ja kirdetuul ulatub viie kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus nelja miinus viie jää pinnalt puhuva tuulega rannikul vaid minnes seitsme miinus kaheksa kraadini. Pilves taeva ja tuule tõttu tundub külm veelgi vingem. Aitäh taimi, paljak, selline oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.