Tere eetris on portaal tehnoloogiaga Panther esitab Christian part. Inimesed kardavad roboteid. Selleks on küllaga põhjusi, arvestades, kuidas ulmekirjanikele meeldib luua stseene inimperemehe vastu astuvatest metsistunud või siis ülisekateks muutunud nutikatest robotitest. Enamus inimesi tunnevad ebamugavust, kui robot püüab maa elanikele sarnaneda aga midagi, jääb tal puudu. Kalk helk silmavaates võim valemi ka põhjustavad ärevust, millest oli siin hiljuti juttu nõndanimetatud üleloomuliku oru nähtuse nime all. Inimesele punaste robotite sünni poole liikumise põhjuseks on päris inimese püüd kirjeldada kogu maailm. Ammy jah, ei vastuste kaudu, kuna selline lähenemine võimaldab tajutava maailmaalgoritmist teda ja muuta arvutite jaoks töödelda basse vormi. Viimane tähendaks maailma virtualiseerimist, kui arvuti suudab suvalist nähtust simuleerida kaasa arvatud inimese aju. Tehisliku intellekti üle on saanud palju vaielda, kuna aastatepikkuses ajavoolus saavad võrdselt supelda nii optimistid kui pessimistid. Timmiste kirjeldatud arengu omamoodi kulminatsiooniks võib pidada kurikuulsat singulaarsust ehk olukorda, milles pole enam poiatuuringu testi teha, kuna sellel poleks enam mõtet. Infotehnoloogia ajaloos murranguliste rolli täitnud kalantuuring kirjades omal ajal testi, milles sirmi taga oleks keegi või miski mida saab suvaline. Inimene teiselt poolt sirmi küsimustega kombata. Kui see miski vastab küsimustele nagu keski ehk siis inimese moodi ongi täidetud uuringu tingimust pidada tehisintellekti inimvääriliseks ning sellest teistest kaoksis mõtte singulaarsuse ehk inimese ja masina ühinemise olukorras sest inimest versiooninumbriga üks punkt null poleks sisu enam olemas. Tema asemel olekski nutikas masin masin, mis võib muutuda ebainimlikuks. Sellise olukorra kirjelduses letile kasvatavad ulmekirjanikud erinevaid kujundlikest stsenaariumi, lihaseid, millega püütakse niigi stressis maa elanikke kollitada. Aga ärge kartke, seda ei juhtu, kui uskuda neuroteadlast Miguel Nikol eelist kogu singulaarsuse jutu kokku ühte fraasi patakas sooja õhku koguma. Teadusliku karjääri aju uurimisele pühendanud teadlane väidab, et aju ei ole arvutatav ning insenerlik pürgimus ei suuda seda jäljendada. Ta lisab, et sa võid ära kasutada kõik maailma mikrokiibid aga ajusa sellest ikkagi kokku ei saa. Arusaadavalt protesteerivad paljud tehisintellekti suhtes optimistlikumad taolise mustvalge või konteksti sobivamalt öeldes siis binaarse üks nullseisukoha peale. Nad asetavad lauale edusammud aju ehituse mõistmisel mille järgi on tegemist küll kompleksse nähtusega. Aga mille alusstruktuur koosneb lihtsatest elementidest. Kuigi neid on palju, ollakse optimistlikud, et samm sammu abil seda rada läbides. Osutatakse aju toimimisest, selle kordamist võimaldav arusaamine. Ja seejärel on vaid põhimõtteliselt vajab piisava võimsusega arvuti programmeerida kordama ajutalitluse on võimalik, et miljardid algoritme ja probleem ongi lahendatud. Tulema, et taolise visiooni esindajaid rai kordswayl ennustab ajumahtumist arvutisse juba aastaks 2029. Kuid Nicole Realis väidab, et tegemist on fantaseerimisega ning täiskasvanud inimesed eesotsas kurts failiga võiksid juhinduda. Reaalsetest teaduslikest faktidest ainukene, mida võib tehnoloogia abil teha, olevat Nicoleelis arvates meie taju täiendamine tehislik anduritega. Mida ajuga ühendades saab rakendada inimvõimekuse parandamiseks? Tema enda uurimistöös on näiteks õnnestunud liidestada roti ajuga. Kuna andur, tänu millele muutus närilise maailmapilt saame nüüd näha, kuidas vastab. Avalikule kriitikale hiljuti Google'i tehisintellekti arendamise eest vastutava asse ametisse võetud Kurts mail. Arvatavasti kulgeb intelligentsete inimeste diskussioon meelierutavalt võib-olla isegi arendavalt ja see on hädavajalik, arvestades, et teel tehisintellekti poole satume ülitõsiste moraalsete dilemmade ette ning väga paha, kui teeksime, siis robotlikult ja järelemõtlematult. Ebainimlik.