Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Sotsiaalse keskkonna ja ülekaaluvahelised seosed on muutumas oluliseks uurimisteemaks, seda kahel põhjusel. Esiteks arenenud riikide elanike kehakaal hakanud pärast eelmise sajandi seitsmekümnendaid hoogsalt tõusma ja teiseks pakub infoajastu uusi võimalusi elu-olu kirjeldavate andmete kogumiseks ning tähelepanekute tegemiseks. Grupp USA erinevate ülikoolide teadlased otsustasid uurida viimase 45 aasta sotsiaalseid ja keskkonnamuutuste trende mis võiksid kuidagi aidata seletada 19 kuni 64 aastaste naiste kehakaalu dünaamikat. Vaadeldavate trendide valiku krit meediumid olid seotud koduste töödega. Jah, jutt käib perenaiseks olemise ja kehakaaluvaheliste seoste otsimisest. Olgu sama hingetõmbega enne vihasevõitu kanalivahetust öeldud, et teadlaste arvates on naiste kehakaalu kasvus süüdi vähene koduste tööde tegemine. Õnneks aga puudutab see vaid Ameerika Ühendriikides elavat õrnemat sugu ja siinset kaaluprobleemid on kindlasti kuidagi seotud meeste koduse laiskusega. Vaadake siis juhtunud ajavahemikus 1965 kuni 2010 USA naistega. Koduste töödega analüüsi aluseks oli kodustele töödele kasutatud aja ja tööepisoodi energiakulu tuletis. Seni on peamiseks ülekaalu põhjuseks peetud positiivset energiabilanssi. Õigem oleks vist öelda, et liigagi positiivset, milles süüakse oluliselt rohkem, kui kulutatakse ülesemise. Soodustajaks peetakse toidu ületootmisest tulenevat intensiivset turundamist ja toidu hinna suhtelist langust. Paraku Aganud toidu kättesaadavuse ja ülekaaluvaheline seos probleem enne, sest mitmes riigis, millest toiduenergiasaadavus on kasvanud, pole sugugi kehakaal alati tõusnud. Uurijad toovad näiteid vastupidisest, kus kehamassiindeks on samal ajal isegi langenud või jäänud muutumatuks ning ühendriikidest leiab järgu, kuid toiduenergia kättesaadavus. Kas aga elanike ülekaal hakkas tõusma? Järelikult on ülekaalu muutuste seletamiseks vaja leida täiendavaid põhjuseid. Ja seetõttu otsustasidki teadlased uurida energia kulutamise poolt. Aastal 1965 kulutas keskmine Ameerika naisterahvas kodustele matustele 25,7 tundi nädalas. Koristamisele nõude riiete pesemisele, triikimisele, õmblemisele ning kindlasti toidu tegemisel ohverdati toona keskmiselt 6000 kilokalorit nädalas. Umbes kahe päeva toidu kogusele vastava energiakulu. Aastaks 2010 kulus kodustele toimetamisele keskmiselt 13,3 tundi nädalas. Energiakuluks arvestatuna on see 3486 kilokalorit nädalas ehk 360 kilokalorit päevas. Ja toidule ümber arvestades vastab 360 kilokalorit kahest kanamunast kolmest peekoniviilud. Saiast ja kohvist koosnevale einele. Umbes kahe viimase põlvkonna jooksul on oluliselt muutunud naiste tööhõive. Kuuekümnendatel leidus oluliselt rohkem koduseid pereemasid, tena leidub rohkem. Tööl käivaid emasid, kes on lisaks tõenäoliselt üksikhooldajad mitte tööl käivate naiste puhul, on kodustele toimetamisele kulutatud energia langenud oluliselt rohkem. Keskmiselt. 16,6 tundi nädalas tööl käivatele naistele oli juba toona vähem mahti kodustele askeldustele ja nende puhul on langus olnud umbes 6,7 tunnid nädalas ehk umbes 132 kilokalorit päevas. Samal ajal kui koduste tööde aja- ja energiakulu langesid, kasvas aga televiisori vaatamisele antud aeg kahekordseks. Umbes 16-le. Poolele tunnile nädalas telekavaatamise energiakulu aga ju ei vääri kokkuarvestamist, sest see on tühine kasuvad kilogrammi taga ilmselt mitte. Ja loomulikult on kõiges selles süüdi mehed, kes on peamine põhjus lugematute kodumasinate sünnile. Rääkimata stressist, mida nad põhjustavad. Ja selle peale tahaks ju võtta tükikese kooki ning natukene lesida.