Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 22.-st märtsist. Stuudios on Kai Vare. Küpros otsib lahendusi abipaketi saamiseks, ajakirjanduse teatel kaalutakse ikka jälle pangahoiuste maksu. Eesti põllumehed teevad piimakvootidega kodumise ootuses suuri investeeringuid. Põllumajandusminister hoiatas ülepingutamise eest ja soovitas kindlasti mõelda uute turgude leidmisele. Peaminister Andrus Ansip ütles, et 2005. aastal Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisel juurde lisatud preambul on kehtiv ja jääb kehtima ka uue piirileppe sõlmimisel. Peaminister rõhutas, et kokkuvõttes on parem, kui kahe riigi vahel saab piirileping sõlmitud. Kogu teema seminaridel välja sõelutud ettepanekud on juba pikka aega üleval olnud, kuid lahendus on olnud poolik või vildakas, tõdeb Praxise analüütik Hille Hinsberg. Harju maakohus mõistis 10-ks kuuks vangi mehe, kes esitas kaitsepolitseile valekaebused. Keskkriminaalpolitseinik võttis temalt pistist. Kaitsepolitsei hinnangul ohustavad rasked kuriteod Eesti riigi julgeolekut. Lääne-Virumaal Tamsalus leiti täna hommikul 15 aastase neiu surnukeha. Politsei mõrvas kahtlustatavana kinni pidanud viieteist- vastase nooruki ja 30 kolmeaastase naise, kes mõlemad olid ohvriga tuttavad. Täna alustati arutelupäev Ida-Virumaal ja Tallinnas ja kokku panna uus lõimumise arengukava. Narvas toimunud arutelul sooviti, et töötukassas oleks rohkem venekeelset infot ning et riik sunniks Eesti kõrgkoolide lõpetanuid töötama vähemalt rahastat Ida-Virumaal. Täna algas ideede vahetus üritus Tallinn Music, kus saavad kokku uuenduslike ideede pakkujad ning muusikatöösturid ja investorid. Kui te olete kinnitusel, jõuab igal aastal rahvusvahelise rahastuseni kümmekond ettevõtmist spordist. Eesti jalgpallikoondis mängib täna õhtul Amsterdamis ülitugeva Hollandi koondisega. Ilm on olulise sajuta, külma on öösel 11 kuni 17, kohati 23 kraadi. Päeval on külmakraade kaks kuni seitse. Küprose valitsuse läbirääkimised Euroopa Liidu rahvusvahelise valuutafondi esindajatega kestavad ikka veel. Ajakirjanduse teatel kaldub Küprose valitsus taas hoiuste maksu kehtestamise poole. Selgus peaks saabuma lähitundidel, jätkab Mari Rebane. Telekanali Sigma andmetel on uue ettepaneku kohaselt kavatsus kehtestada enam kui 100000 euroste pangahoiuste ühekordne 15 protsendiline maks ja väiksemad hoiused maksuvabaks jätta. Ka kaks Küprose suurimat panka on julgustanud poliitikuid hoiusemaksuga nõustuma, sest hoiusamaks on pankade sõnul parem kogu süsteemi kokkuvarisemine ja eurost loobumine, sest sel juhul kaotatakse kõik varad. Küprose president Nicos, Anastasiades ja Kreeka president Antonis Samaras on juba kokku leppinud, et Küprose pankade Kreeka tütarettevõtted müüakse Kreeka pankadele. Nimelt otsustasid euroala rahandusministrid, et hoiusamaks ei hõlma Küprose pankade Kreeka aktsiaid, kui need lähevad Kreeka avaldusse. Kaks Kreeka suuremat panka Küprose pankade ostmisest huvitatud tänased läbirääkimised on jätk Küprose rahandusministri Michalis Sarrise kahepäevastele kõnelustele Moskvas, mille eesmärk oli jõuda Venemaaga kokkuleppele majandusabist, kuid läbirääkimised lõppesid tulemusteta. Küprose poliitikutel on abipaketi tingimustes kokkuleppele jõudmisega kiire, sest keskpank on hoiatanud, et kui kokkulepet ei saavutata, tuleb teisipäeval pankrot. Soome Euroopaminister Alexander Stubb ütles uudisteagentuurile STT, et Küprose panganduse seisu võib võrrelda Soome 1990.-te aastate alguse pangakriisiga. Euroopa Liidu piimakvootide kadumine 2015. aasta aprillis pakub ka Eesti põllumajandustootjatele suuri võimalusi, kuid seejuures ei tohi unustada ohte, mis on seotud üleinvesteerimise ja sellega seotud laenude tagasimaksmisega, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Olustveres toimunud konverentsil. Põllumees kui tippjuht Olev Kenk käis kohal. Paljud Eesti põllumajandustootjad teevad juba praegu piimakvootide kadumise tuhinas suuri investeeringuid. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder manitses täna Olustveres põllumajandustootjaid nägema kvootide kadumises võimaluste kõrval ka ohte. Sest võib juhtuda, et piimatootmise kasvuga piima hind alaneb ja kes on võtnud endale väga pikaajalisi suuri majanduslikke kohustusi, liisinguid, laene, siis nad ei pruugi selle hinnaga olla võimelised tootma, nad ei ole võimelised oma hinda allapoole viima. Aga teine Me peame otsima uusi turge, uusi turge, Euroopa liidu sees, uusi turge ka väljaspool Euroopa liitu ja mitte ainult Venemaal, vaid ma arvan siiski nii raske kui see ka ei ole. Kaugemal Aasias ja rohkem orienteeruma suurema lisandväärtusega piimatoodetele. Toorpiim Ma ei õnnestu kuigi kaugele Eestist müüa. Aga juustu, jogurteid ka piimapulbreid, mis on mõeldud lastetoitudeks, näiteks mis on kõrge lisandväärtusega toodang oleksid need, mis võiksid olla perspektiivikad, kus me jätaksime rohkem raha ja tööd ka kohapeal Eestisse. Peamiselt piimatootmisega tegelev osaühing Estonia ja selle tütarettevõtte Järvamaal on jõuliselt alustanud piimatootmise laiendamist, suurendades lüpsilehmade arvu 2200-lt 3000-le. Estonia juhatuse esimees Ain aasa. No ohud on kõige suuremad selles, et lähiaastatel, kui ta ikkagi kvoot vabaks läheb, siis hinnad tõenäoliselt langevad, et see on nagu selline kõige suurem oht, aga võimalused on see, et saab rohkem toota. Täna tiitliga põllumajandussektori tippjuht 2013 pärjatud osaühingu voore farm juht Indrek Klammer ütleb, et Eestis tasub ka tulevikus panustada teraviljasealiha ja piima tootmisesse. Voore farmil või täpsemini suure mõisal on laudad juba rekonstrueeritud ja me praegu uusi ehitusi ei plaani. Aga küll me saame karja veel suurendada. Mida me plaanime, on kindlasti masinate tehnoloogia uuendamine, et võimalikult paremat sööta toota nii lehmadele kui seafarmidele ja see loob omaenda lihtsalt madalamaks saada, et oleks võimalik konkurentsis püsida. Praegu lüpstakse Eestis alla 700000 tonni piima aastas, kuid piimastrateegias seatud eesmärgi kohaselt võiks meie piimatoodang aastal 2020 küündida miljon tonnini aastas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Harju maakohus mõistis vangi mehe, kes esitas kaitsepolitseile teadlikult valekaebuse, mille kohaselt võttis keskkriminaalpolitseinik temalt pistist. Kaitsepolitsei hinnangul on säärased kuriteod ohtlikud riigi julgeoleku seisukohast. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Kohus karistas 36 aastast Marcoloimi valekaebuse esitamise ja võimuesindaja laimamise eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Liideti juurde tema varasem kandmata karistus kelmuse eest, mistõttu lõplikuks karistuseks kujunes ligi kolmeaastane vangistus. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna kinnitas, et mees on olnud seotud ka organiseeritud kuritegevusega. Loin väitis kaitsepolitseile, et keskkriminaalpolitsei kõrge ametnik võttis temalt kahel korral pistist 1500 eurot. Politseinik olevat lubanud oma ametiseisundit kasutades lahendada tema kriminaalasjaga seotud küsimusi. Miksega Loim valeavalduse esitas. Küsisin seda juhtivalt riigiprokurörilt Heili sepalt. See oli talle üldjoontes kasulik tema enda rahalistes asjaajamistes, et eks tal olid peamiselt soov jätta muljet, et tal on kuskil struktuurides inimene, kellele ta maksnud ja kes teeb kõik, mis vaja. Seal oli ka põhjuseks, mis ta sai öelda, kuhu teatud tema rahad läksid, et näed, et maksin nii mitu 1000 pinna politseinikule, et tegelikult ta ei maksnud jõuda, siis kulutas millekski muuks. Eerik Heldna sõnul on juhtum selgeks signaaliks ka organiseeritud kuritegevusele. Teatud ringkondades, eriti organiseeritud kuritegevusega seotud ringkond ei meeldi teatud ametnike Ago leid olla kuritegevuse vastase võitluse nii-öelda lipulaev eetele, noh, see ei ole esimene, kaldajasin, ütleme mustata politseinik, sisuliselt räägime maagi, olen süüdi lavastama inimest, kelle kohta mitte kunagi Pole julgeolekuteenistusel olnud ühtegi viijadki selle kohta. Kui te selle peale lähete. Helda rõhutas, et seda kuritegu käsitleti kui otsest ohtu Eesti riigi julgeolekule. Rünnak selliste jõustruktuuride vastu, ükskõik on need siis julgeolekustruktuurid, on need siis kriminaalpolitseistruktuurid õõnestada, nende usaldusväärsust, kõrvaldada neid isikuid, kes otseselt vastutavad väga sentsitiivsete valdkondade juhtimise eest. See on tegelikult hüpnopeedial. Loomulikult täpselt niimoodi julgeolekuteenistus seda käsitlebki. Täna hommikul leiti Tamsalu terviseradade lähedal 15 aastase tütarlapse vägivallatunnustega surnukeha. Uurimise käigus on kinni peetud kaks kahtlusalust, 15 vastane noormees ja 33 aastane naine. Ohver oli kahtlusaluste tuttav. Prokuröri sõnul oli ohvril rohkelt lõike ja torkehaavu. Aga kas kohtigi prokuröriga intervjuu? Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo täna hommikul leiti Tamsalu matkarajalt noore naise laip mida praegu prokuratuur selle kuriteo kohta teab. Kaks kahtlustatavatena kinni peetud töö praegu käib väga, väga intensiivne tõendusmaterjali kogumiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks. Ja pärast siis esialgsed toiminguid otsustan nende kahe isiku vahistamise. Teada on seda tõepoolest noor naisterahvas, õigemini lausa alaealine tüdruk, leiti tapetuna Tamsalu terviserajalt, et praegu on alust arvata, et ei olnud tegemist tervisejooksutegeva tütarlapsega, vaid see sündmus toimus sealsamas terviserajal. Noh, nii me eeldame praegu ja tegemist oli tema enda tuttavate isikutega. Ööseks valvuritega võiks veel tõi, praegu sellised andmed puuduvad. Kas nende kahtlustatavate kohta võib öelda, kellega tegemist, enam-vähem on ju selle ohvri kohta, tegemist on ühe meesterahva ühe naisterahvaga, õigemini meesterahva puhul on tegemist alaealise isiku ohver on ka alaealine, 15 aastane tütarlaps ja niipalju võin veel ka öelda, et tal oli ohtralt lõike-torkehaav. Tõnu toimub viimane rahvakogu teemaseminar, kuid juba praegu võib mõttekoja Praxis analüütik Hille Hinsberg sõnul öelda, et kõik senised sõelale jäänud teemad on tõsised ja võivad midagi muuta. Margitta otsmaa jätkab. Insbergi sõnul on tegelikult paljudele teemadele lahendused seaduste kaudu olemas, kuid inimestele tundub, et asjad ei kulge nii, nagu nad tahaksid. Siin tuleb välja, et näiteks poliitikute kaasamine aruteludesse on end õigustanud. Sest kuidas muidu, kuidas ilma nendeta püüda jõuda nende lahendusteni, mis käivad nende endi kohta, kui kogu pahandus hakkas, sellest peale, tundus, et justkui on see poliitiline kultuur ja käitumine iseend kinni kiilunud. Et ei tule nendest kabinettides ja koridorides seda lahendust, mida, mida ühiskond ootab. Praegune protsess on näidanud, et ka nendes kabinettides ei olda rahul. Kuuendal aprillil toimub üks suuremat sorti arutelu. Neid teemasid lahkama saavad 500, esindusliku valimiga leitud inimest mis seal sündima hakkab. Kui hetkel need teemaseminarid on, siis sellised vähenevad ja mõeldud nagu nendele, kes on teemadest väga-väga huvitatud, siis see viimane sündmus nende 500 inimese osavõtul peaks näitama siis seda, mida rahvas tahab ja seal toimub samamoodi arutelu. Need valikuvariandid tuleb hoolikalt ette valmistada, et nii-öelda julgeks hästi minna rahva ette neid küsima, mis teie enda sisetunne ütleb, kui need materjalid kõik riigikogu ette lõpuks lähevad, et kui palju sealt tegelikult siis jääb lõpuks sõelale, et millega siis edasi minna. Ei taha väga tekitada selliseid idealistlik ootusi, et, et kõik asjad on väga kiiresti väga ulatuslikult võimalik nii-öelda korda teha, aga, ja küll on mingid sellised võib-olla kaua küdenud probleemid, mis ei ole veel leidnud oma selget suunda, selget lahendust. Ja nüüd siis see vesi, mis praegu uhub mööda neid probleeme, peaks, peaks aitama neid lahendusi lihtsalt esile tuua või andma nagu mingisuguse jõu, et käsile võtta ja lihtsalt ära teha. Peaminister Andrus Ansip ütles vikerraadios esinedes, et maailmas pole ühtegi riiki, mis seaks Eesti iseseisvuse kahtluse alla. Sellises kontekstis tuleks tema sõnul vaadelda ka Eesti-Vene piirikonsultatsioone. Peaminister ütles, et kui riigikogu pidas vajalikuks 2005. aastal lisada piirileppele eraldi preambuli, siis oli see ilmselt vajalik. Seda preambulit ei võta ära ka piirilepingutekstide muutmine, see on sündinud fakt. Riigikogu on nii otsustanud ja seda otsust keegi tühistama ei hakka. Ja selle tühistamise puuduks ka igasugune mõte, sest sisuliselt Rambul ütles seda, et Eesti ja Venemaa vahel oli Tartu rahulepingu järgne piir. See piir muudetakse ja saab olema uus piir, mis kestab igavesti. Mida tähendaks asjaolu, kus selline deklaratsioon saaks tühistatud, et me saab olema kaks piiri siis või seda ei taha ja ilmselt keegi öelda. Mina olen professor märksoga sama meelt. Meie jaoks. Riigi õiguslik järjepidevus on ülimalt oluline ja sellest me kindlasti ei ole valmis loobuma. Ja kui teine pool ei soovi seda teemat käsitleda piirilepingute sõlmimisel siis meie jaoks piisab kinnitusest, et piirilepingute sõlmimine ei muuda Tartu rahulepingu olemust, ei muuda teda tühiseks. Käsitle seda teemat summa summaarum, ma ütleksin, et reguleeritud piirisuhted on kindlasti paremad kui reguleerimata piiri suhtes. Täna algasid arutelud, et valmistada ette uut lõimumise arengukava. Narvas toimunud esimene lõimumisteemaline arutelu tõi kohale 20 osalejat, esimeses ringis otsiti lahendusi probleemidele hariduses, tööhõives. Jüri Nikolajev käis kohal. Nagu kinnitas ühe talgurühma eestkõneleja töötu Tatjana Fokina on tööhõiveprobleemi lahendamine suuresti kinni suhtluskeeles kuna kogu ametlik info on Ida-Virumaal vaid eestikeelne Presley põhjendustest. Näpam limonaade tatsasin farmaatsia, Narusk on isegi. Põhiprobleemiks on venekeelse info puudumine. Suur hulk töötuid eesti keelt ei valda. Teeme ettepaneku, et töötukassa info ja seadusandlikud aktid tahaksid ka vene keeles kättesaadavad. Praegu on need vaid eesti ja inglisekeelsed. Seepärast jäävadki paljud tööhõivet puudutavad küsimused ilma vastuseta, kuna teavet ei ole uus tross. Jutasides sätestas sümboolse mängin kaasa. Tatjana Fokin arvab, et mittekodanike osavusega mõttetalgud on kasulikud. Kuid kas ettepanekuid ka kuulda võetakse, seda eriti ei usu. Haridusprobleeme lahanud töögrupi juhti jurist Aleksander kamasin näeb Ida-Viru haridusprobleemide lahendamise taga riiklikku sundi Ostoleviska furje lõbust. Vups nõdra putku, õppusnikov tuleks leida sobiv õiguslik meetod, kuidas sundida Eesti kõrgkoolide lõpetanuid töötama vähemalt paar aastat Ida-Virumaal. See lahendaks eestikeelsete aineõpetajate nappuse probleemi ja suurendaks õpilaste kaasatust eesti keele õppesse mitte paberil, vaid tegelikus elus ning lõppkokkuvõttes mõjutab positiivselt üldist haridustaset. Turbullyäetne Urvini. Esimesest aruteluringis teeb kokkuvõtte ka arutelude üks eestvedajatest. Kristina Kallas balti uuringute instituudist. Need teemad, mida tegelikult kodanikud tõstatavad, on ikkagi needsamad, mida on ka eksperdi sotsioloogid juba ammu rääkinud, et iseenesest kodanikud nagu justkui kinnitavad, tõepoolest ongi probleemid, et see on meie jaoks nagu praegu väga oluline väljund sellest esimesest diskussiooni plokist, et üks kasutegur on see, et inimesed ikkagi on kaasatud, ehk siis nad saavad oma arvamuse välja öelda, nad saavad osaleda, sest ega me ei küsi neilt ainult seda, et nad tulevad. Vadja kurdavad oma probleeme, vaid nad peavad ikkagi lahendusi pakkuma ja teiselt poolt ikkagi riigi jaoks ehk siis Kultuuriministeeriumi jaoks antud momendil on see probleemide raamistik kaardistatud, nemad saavad väga olulise info. Arutelude sarjas toimub lähinädalatel kokku kuus kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud umbes 200, mitte eestlast Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Tallinnas Ülemiste Tehnopoli ses algab kogu nädalavahetuse kestev ideede vahetus üritus Tallinn Music Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tihtipeale on nii, et head mõtted, mis aitaksid ühte või teist valdkonda edendada, jäävad tagasihoidlikkuse või sobiva esitlemis koha puudumisel teostamata. Tallinn Music Week ja ettevõtlusplatvorme karas 49 korraldavad eeloleval nädalavahetusel juba teist aastat ühist ideede vahetust Tallinn Music. See viibki kokku need, kellel on välja pakkuda uuenduslikke lahendusi muusikas ja meelelahutuses ning need, kes neid ideid ka kasutaksid. Paari nädala pärast algavale uue muusika esitluspeol Tallinn Music Weekil astuvad elujõulisemad projektid rahvusvahelise hindajaskonna ette räägib ettevõtja ja talendiotsija Jüri Kaljundi. Võib-olla 10 20 protsenti on selliseid tiime, kes aasta või kaks hiljem sellega edasi tegelevad. Me oleme nüüd ürituse teinud siin peaaegu 10. riigis. Ja tegelikult meil on kümmekond projekti, kes on tegelikult saanud ka rahvusvahelised investorid juba omaettevõtetele. Teiselt poolt on väga palju inimesi, kes käivad, saavad ürituselt selle ettevõtluspisiku ja hakkavad hiljem tegema koos hoopis mingit muuta oma ettevõtet. Mullu võitis Tallinn jõusiku Project IIZI Raider. See on netipõhine suhtlusplatvorm kontserdikorraldajatele ja tehnika vahendajatele, kes hoolitsevad selle eest, et esinema kutsutud artisti käsutuses oleks võimalikult sobiv tehnika, räägib idee algataja Raivo Raid või see idee oli mul umbes kaks, kolm aastat mõttes aga Tallinn Music Weeki garaaži eriüritus oli see kaalukeel, et lõi väga mugava formaadi, kus idee tooteks vormida. Praegu Me piiratud ringi promootoritega testime seda kasutusmugavust. Raidve kinnitusel testitakse isi Haiderit praegu Saksamaal ja USA-s ning seisab aluseks veebiteenuse laiendamiseks kogu maailma kontserdikorraldajatele. Raidve kinnitas, et investorite leidmisega on neil vedanud, sest sellise idee järgi on tuntav vajadus. Eesti muusikaturu väiksuse tõttu on siinsetest piiridest väljapoole saamine headele algatustele püsimajäämise põhiküsimus. Veel kordi üliKaljundi. Millega meie aitama kaasa on tavaliselt see, et me toome rahvusvahelised Melchior, need on need tehnoloogia päri inimesed, investorid nädalavahetusele kohale ja nad suhtlevad kõigi tiimidega, et seekord me tõime Ameerikast ühe tuntud muusikateenuse ekspunkt DSM kaks inimeste asutajad kohale, kellel on näiteks Yahoo ja teiste suurfirmade taust. Spordisündmused võtab nüüd kokku Alvar Tiisler Sloveenias plaanitses toimuval suusahüpete maailmakarikaetapil saavutas Kaarel Nurmsalu Eesti läbi aegade parima koha maailmakarikakarussellis, olles lennumäe võistlusel 13.. Avavoorus hüppas nurmsalu 194 ja pool meetrit millegari üheksas teises voorus lendas aga eestlane veelgi kaugemale, kandes hüppe 200 ja ja poole meetri kaugusele. Kuna teises voorus hüppasid mõned nurmsalu selja taga olnud konkurendid paremini, sa eesti mees kokkuvõttes 13. koha. Võistluse võitis austerlane Gregor. Flirenzaurekkes hüppas esimeses voorus 217 ja pool ja teises voorus 213 ja pool meetrit. Teise koha sai sloveen Peter Friedrich, kolmas oli Poola suusahüppaja Pjotr Siila. Suusatamise maailmakarikasarja hooaja lõputuuril Falunis võitis naiste kahe ja poole kilomeetri vabatehnikasõidus norralanna Marit Björgen, kes kerkis ka võistluse liidriks. Eesti jalgpallikoondis kohtub täna Amsterdamis maailmameistrivõistluste valikmängus ülitugeva Hollandi koondisega, kes juhib meie alagrupi täisedu 12 10 punktiga. Kolme punktiga eelviimasel kohal olev Eesti alustab Amsterdam Arenal peetavat kohtumist suure tõenäosusega järgmises koosseisus. Väravas Sergei Pareiko, kaitseline vasakult Taijo Teniste, Ragnar Igor Morozov ja Enar Jääger, poolkaitses vasakult Dmitri Kruglov, Konstantin Vassiljev, Martin punkti, Sander Puri. Alumise ründajana peaks tegutsema Henrik Ojamaa ja tipuründajana Andres ooper. Koondise peatreener Tarmo Rüütli. Kui me suudame nagu omal parimal ütleme, esindada sellisena seda, mida me ise nagu oleme tänad heaks mingites mängudes, et kui me selle taseme välja mängime, et siis võib midagi tekitada kaitsefaas, mida eeskätt peab hollandisugust ründajatega silmas pidama. Kindlasti üks asi on markeerimine kastis, et Holland väravaid on löönud peale tsenderduse. Üks asi, markeerimine jah, kastis nii mängus kui, kui standardite puhul need on väga tähtsad asjad ja siis muidugi need sööstud keskväljalt. Seejuures valitsevad täna Amsterdamis külmakraadid, mistõttu otsustati staadioni katusmänguks sulgeda. Hollandi ja Eesti MM-valikmäng algab kell pool 10. Otseülekanne vikerraadios ja Osakas jätkuval sumo suurturniiril harubasho sai eestlane Kaido Höövelson ehk Baruto viie kaotuse kõrvale kaheksanda võidu. Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Grillime võimas kõrgrõhuala püsib Gröönimaa Norra mere kohal, ulatub servaga üle Eesti nii nädalavahetusel kui uue nädala algul. Seetõttu ei jõua siia, ei satu uuega soe. Eelolev öö tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Tuul pöördub põhjakaarest läände ja loodesse kolm kuni üheksa, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 11-st miinus seitsmeteistkümneni. Kohati langeb alla miinus 20 kraadi. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega, samuti olulise sajuta. Puhub loode ja põhjatuul kolm kuni üheksa, õhtupoolikul saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus kahe miinus seitsme kraadini. Pühapäeval saab kõrgrõhkkond taas tugevamaks ja püsib sama võimsana, esmaspäeval põhjakaare tuul nõrgeneb. Külma on ööl vastu pühapäeva üheksa kuni 15, kohati veel kuni 19, päeval kaks kuni seitse kraadi. Ööl vastu esmaspäeva külma kuni 15 kraadi. Päev on aga päikeselisem ja õhutemperatuur tõuseb sisemaal nulli, miinus kahe kraadini, rannikul jääb aga miinus viie miinus kuue kraadi piiresse. Ja siia lõppu veel üks teade draamateatril, nimelt näitleja haigestumise tõttu jääb ära homme, 23. märtsil kolme õe etendus ja ülehomme, 24. märtsil Eesti matuseetendus Eesti Draamateatri suures saalis. Teater vabandab. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.