Tere päevast, lugupeetud kuulajad. Tallinna lauluväljak on muutuste tuultes ja need muutused on, tundub, et lausa risti vastupidised, sest päris täpselt ei teagi, kas linnavalitsus otsustas täna algatada lauluväljaku aktsiaseltsi likvideerimise või mitte. Me räägime sellest kohe. Lauluväljaku aktsiaseltsi direktori Riho rõõmusega ja varem salvestatud kujul, ütlevad oma arvamuse Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta ja Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Ilmar Moss. Mina olen toimetaja Kaja Kärner. Siin laual on nüüd eta uudis tulnud täna lõuna ajal pealkirjaga, et pealinn alustas Tallinna lauluväljaku aktsiaseltsi likvideerimist samal ajal vikerraadio kuulaja päeva südamest, sai teada, et küsimus siiski, et täna linnavalitsuse istungil päevakorras ei olnud. Riho Rõõmus, kuidas asjade seis hetkel on? Noh, mis tuleb usaldada ikkagi nende inimeste arvamust, kes linnavalitsuse istungisaalis viibisid ja kuulsid asjade täpset käiku. Eilse seisuga oli linnavalitsusel veel plaan tänase otsus vastu võtta, alustada aktsiaseltsi likvideerimist. Mis asi on Tallinna lauluväljaku aktsiaselts? Tallinna lauluväljaku aktsiaselts on linna äriühing, kes tegeleb Tallinna lauluväljaku haldamise majandamise. Haldamise majandamisega, sealhulgas veel lisaks ka teenuste pakkumisega erinevate kultuuriürituste korraldajatele, lauluväljakul noh, kui suudame siis ka Tallinna või Eesti piires. Põhikirja järgi on meil õigus ka ise üritusi korraldada ja teatud teenuseid lahendada. See, mida me ise suhtes tegema, kuid oleme suhteliselt koos oma partneritega taganema. Miks lauluväljaku aktsiaseltsi peaks likvideerima? See küsimus on tegelikult olnud päevakorras juba. Nii kaua mina saan, ametsem on olnud kuskil kuus aastat. 94.-st aastast peale siis kui ta aktsiaseltsina loodi Mina olen 95.-st ja aktsiaseltsiks ta sai üldse vast ehk sellepärast, et, et tol ajal 94. aastal oli teatud lauluväljaku tulevikule muretsetud vatel inimestel põhjust karta lauluväljaku erastamist värastamist, poliitiline kultuur oli tol hetkel ikkagi selline, et oli, oli seltskond mehi, kes ütles, et andke lauluväljak meeste käte ja Me teeme selle korda. Ja ka linnajõud oli tulla sellised, kes oleks selle sammu valmis olnud, astuma sellist vormi nagu sihtasutus ehk siht, eesmärki täitev asutus. Laiapõhjalise nõukogu ei olnud olemas ja siis otsustati kasutada võimalust teha aktsiaselts, kus järelevalvet oleks siis lisad linna linnale saanud teostada aga seesama aktsiaseltsi nõukogu, kuhu kutsuti nii laulupeo esindaja, kooriühingu esindaja, Kultuuriministeeriumi esindaja. Noh siis oli ka poliitiliste jõudude esindajad ehk vaadata, et, et ei kohapealne juhtkond ega ka siis konkureerivat poliitilised jõud või ärilised huvid ei toimetaks mingeid sigadusi lauluväljaku kallal ja minu arust laias plaanis toimis. Aga loomulikult need kaks tähte organisatsiooni lõpus aktsiaselts viitavad sellele, et aktsiaselts on tehtud ärilise kasumi taotlemiseks ja äriseadustiku mõte on üldse selles, et tulevikus aktsiaseltsidele jäävad üldse suure, väga suure käibe ja kasumiga ettevõtted. Juba praeguse toimub, et väikeettevõtted muutuvad o hüüdeks, nii et aktsiaselts suure omanikule sure ärilise kasumi teenimiseks lauluväljakul nüüd küll ei toiminud ja toimib kogu sel ajal. Loomulikult sellised sõbrad, ärimehed vaatasid mulle tihti tuttavad ärimehed, ütleme tihti sellise pilkel pilkel suuga otsad, palju sellel aastal siis linnale kasumit panitel. Sellel noh, raske raske nagu seletust seletust anda, et täita skulptuuri ja sotsiaalmissiooni on seal praktiliselt võimatu. Kindlasti oleks võimalik, aga sellisel juhul see Sõna kultuur ja sotsiaalsus, sekka sellel väljakul taanduks pigem ikkagi väga kitš Kitši maiguliseks kämbi maiguliseks. See tähendab iga ruutmeeter peaks sisse tooma, olgu see siis hamburgeriputka, bensiinijaam, terve suur restoranide kompleks, kasiino. Võib öelda, et see on ka hamburgeri söömine on osake meie toitlustusskulptuurist, noh, küsimus, kas seda peab just viljelema lauluväljakul. Riho Rõõmus, te olete nagu ühest küljest nõus, et aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine selles vormis on õigustatud. Põhimõtteliselt küll jah. Missugused probleemid tekivad kohe, kui lauluväljakust tehakse tavaline kultuuriobjekt linnale alluv, nii nagu praegu on olemas mõni raamatukogu kultuurimaja, kino? Ei kõlba. Ühiskond on praegu nii palju edasi arenenud, et eksisteerimiseks on mitmesuguste erinevate organisatsiooni võimalusi ja, ja selle tõttu probleem võib-olla taandub just sellele, et vana rahvatarkus ütleb kaadra vana kaevu enne maha lammuta, kui mis pole noh, kas nüüd tänapäeval peaks uus kaedust valmis olema, aga vähemalt uue kaevu projekt peaks olema. Ja, ja võib-olla ei ole õige praegu kohe kiirustades käivitada aktsiaseltsi likvideerimist. Kui nüüd juba viis või kuus aastat on sellega oodatud, et pigem siis teha veel üks kuu või kaks kodutööd. Ja otsustada, milline vorm on sobilikum, kas linnaasutus või sihtasutus. Minu jaoks taandub küsimus sellele ja ka lauluväljaku aktsiaseltsi nõukogu jaoks. See on siis see kodutöö, et leida optimaalselt kõige sobivam vorm. Jah, ma arvan küll, et lauluväljaku inimestele, nõukogule selles mõttes linnavalitsuse ettepanek selline jõuliselt ja kiiresti aktsiaseltsi likvideerima osutada šokina ei tulnud viis või kuus aastat on sellest räägitud, tuleb Ivar Pirkusele au anda, sest Ivar Virkusel allu ettevõtlusamet hoiab lauluväljaku aktsiaid ja ta ütles, et lõpetame selle jama ära, lauluväljak ei ole äriettevõte, paneme selle likvideerimise käima ja selle käigus siis otsustama. No mina kutsuks ja ka kutsuks üles natukene just sellesama kodutööd veel ennem tegema, et et jääks asjatult sellist muljet ja ka ühiskond ei tunneks ennast segaduses olevat, et juba lammutatakse, aga, aga mis need täpselt edasi saab? Kanal kas või sama ettevõtluse näol on tegelikult seisukoht ehk linna osutus nii nagu on näiteks loomaaed või nii nagu näiteks on koolid või minu arust kavist muuseumid meie. Lauluväljakul arengukava, mis sai valmis aasta tagasi ja mis oli hästi põhjaliku, väga hästi tehtud arengukava nägemus lauluväljaku tulevikust näeb, helistab sihtasutuse vormi, seda vormi helistab ka meie praegune aktsiaseltsi nõukogu ja vot siin on nüüd nagu vastuolu, et nõukogu näeks teda sihtasutusena. Ka mina vist kalduksin sihtasutuse variandi poole, aga aktsiate hoidja ja linna meie jaoks juriidiline linn ehk Tallinna linnamajandusamet Ivar Virkus alluvuses näeks pigem seda linnaasutusena. Kas need on põhjendanud, miks nad tahavad ilmtingimata sihtasutusest loobuda ja ilmtingimata just linnaasutuse linn niisugusele linnale alluva objektina? Ja ega need põhjendused ja üldsegi mitte selles mõttes süüdimatud või, või läbimõtlemata aga kõike täpselt neid samu liigutusi saab teha ka sihtasutuse puhul, no näiteks. Ja majandusameti. Üks selline põhjendusi oli, et sellisel juhul on lauluväljak Paremini lauluväljakult paremini võimalik maandada ja temasse paremini investeerida, kui on teada, et ta on linna asutus. Kui oleks juba see ka, miks aktsias lõpeb, et miks peaks linn investeerima äriettevõttes tari ette võtta laenu või, või mida iganes, aga kui on linna asutus nagu loomaaed, siis on see nagu põhjendatud. Samas kohe contra väide on selles, et et sihtasutuse vormi puhul jääksid hooned ja rajatised, laulukaar, tuletorn jääksid ikkagi linna bilanssi ja ka sihtasutuste puhul linn saaks oma objekti investeerida nii, et ükskõik, kas ta andnud linnaasutus või sihtasutus, hooned ja rajatised, laulukorrad, asjad jäävad igal juhul linna linna bilanssi. Kui sihtasutus läheb pankrotti, siis laulukaar sinna pankrotti pessa ei kuuluks. Tema on kaitstud igal juhul, olles linna bilansis ja, ja linnaobjektina, ma ei näe põhjust, miks linn saaks sinna investeerida. Siis on teine küsimus nüüd lauluväljaku jooksev majandamine. Kui kallis on lauluväljaku pidamine kui lauluväljakul ei toimuks ühtegi üritust, väljendatud laulupeod, isegi laulupeod välja, siis laulu see, et maja püsiks, näen, et elementaarset lagunemisremonti teha, lagunemisvastast remonti pidada, kuidas seda meeskonda, kes, kes peab neid töid tegema, sest ei saa teha nii et vot, kui nüüd tekkis probleem, siis korraga otsitakse mingid inimesed ikkagi peab olema asutusel juht, pearaamatupidaja mingisugune peainsener, kes ostab mingeid mingeid mingi töömees, mingigi valvur. Siis aastane kulu on umbes 2,3 miljonit ürituste tulusid, kulusid ei ole siia sisse arutatud. Nüüd küsimus, et kust see raha tuleb, et ma, ma siis küsisin, et kas linnaasutuse puhul ilmub linna eelarvesse rida Tallinna lauluväljakul vastane ülalpidamiskulu on vot nii palju, öeldi, ei Tallinna Oweljatav isenda majandusmajandamisega hakkama saama ja ka praegu on lauluväljak suhteliselt suhteliselt pretsedent. Ma ei, julgen väita, et ainuke kindlasti võib-olla neid veel Eestis, aga kultuuri-sotsiaal- missiooniga ettevõte, kes ei saa mitte mingisugust toetust on linna poolt toetud ja väga raske ja lisaigav vastase tõestamise võitlemisega, et 28 hektarit park. Et see on linna avalik park mida tuleb vähemalt element Marcel tasemel hoida ja siis me oleme siis suure jutumärkides suure surmaga igal aastal siis natukene selle pargi hoolduseks saanud ja küsisin siis, kas linnaasutuse puhul on kindel, et need summad ikka vastused laekuvad, saab rahulikult vaatamata sellele, kas üritus on, ei ole, sest üritused lähvad juba Saku halli pohlakule tehakse linnarahvaga staadioniga katus pea mitmes lauluväljakul tegema. Vana väsind, lauluväljak, järjest enam lagunenud kaadanud ürituse tegijad otsivad uusi kohti. Stroomi randa antakse tasuta lauseaegse linna linnamaad, grill, festist, nende silmad ja noh, kasvõi neid, mis iganes, mis iganes. Miks, miks peaks tulema väljakule, kus lauluväljakule küsi Prientiga Aga laulvelt ülal pidada öeldi, ei need rahatatiseleid sihtasutuse puhul täpselt samamoodi suutma ise majandada. Mina väidaks, et muidugi kui lauluväljak korda tehtaks ja toda süüdivalt majandada, siis ta suudab ennast ise majandada. Ehk kui ruumid on ilusti korras siis on võimalik sinna palju huvitavaid ja vahvaid ettevõtmisi tuua, mida, mis praegu vaadates meie olukorda kirstutavad nina ja lahkuvad. Ja, ja näed need suurte staaride kontserdid, mis lauluväljakul on nii palju kuulsust toonud maailma kõige kuulsamate inimeste kontserdid, et need üldse toimuda saavad, sest tegelik olukord on selline, et kui need vaene Michael Jackson, kes on allergiline isegi tolmu suhtes, et kui ta oleks teadnud, et, et lauluväljaku peahoones puudub igasugune ventilatsioon, ainult niipalju on õhku, kui tuleb aknad pragudest ja kui uks lahti on. Kui ta teaks, et ta ei vasta tuleohutust, eeskirjadele see maja absoluutselt. Kui sa teaks, et elektriside inspektsioonilt on nagu sajapositsiooniline ettekirjutiste loetelu, kõrgepinge kilbile vasta, madalpinge-voolukilbid ei vasta juhtmestikke, vasta surnuid, mõttetuid juhtmeid. Kuidas inimene väljaku peal voolu saanud? Kuidas, kuidas siis tuleval aastal seal lastelaulupidu toimub? No see on natukene praegu tõsine mure küll, sest selle aastal ka päästeamet on teinud meile väga pikka ettekirjutiste nimekirja elektriside inspeks järelevalve, inspektsioon ja päästeamet. Kõik need aastad on siiski nad suhtunud mõistvalt, sest me oleme ära selgitanud, et et võib-olla keegi ootab, et laulu vajab pankrotti kukuks või et, et saaks öelda, et pool sellest pargist poleks ju vaja sinna saaks ju büroohooned peale panna. Ma usun, et tahtjaid on olnud. Õnneks sellist räiget survet praegu pole olnud, oli, oli aeg, kui tuli lauluväljakut kaitsta omaniku ehk linna eest, aga õnneks see poliitiline ühendus on nüüd loojakarja läinud. Ta jõudis Barr minu jaoks sigadust lauluväljakul korda saata ja nendele inimestele. Ma võin neile head nägu teha, aga sisenes ma neile küll ei andesta seda. Et olles kõrgel linnaametis isegi kuulutas võib-olla lauluväljaku tookordsesse juhatusse, et nende käed said määritud. Nii Riho Rõõmus, teeme siin teiega pausi, kuulame ära, mis on laululava ja lauluväljaku tuleviku kohta öelda Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhi Ilmar mossil ja siis kohe ka lühikommentaar Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta Alt. Lauluväljaku puhul tuleb paratamatult esitada küsimus tema väärtus hinnanguliselt aspektist, mis asi ta on? Ma arvan, et ta on natuke rohkem kui üks kontserdipaik, ta on natuke rohkem kui üks üldkasutatav avalik pargiala. Ta on, ta peaks olema eesti rahvale midagi noh, tänapäeval ei kõla hästi sellised sõnad, aga veidikenegi püha. See on asja üks külg, asja teine külg on see, et teda ei saa kuidagi vaadelda läbi kommertsliku prisma. Sest nii kaua, kui seal korraldatakse laulupidusid tuleb seal kahtlemata ka muud korraldada. Ja peab ütlema, et laulupeorahvas on üsna tolerantne olnud sest ei ole kunagi häält tõstetud, et seal kõige raskemat rokki esitatakse või seal romurallisid peetakse. Me mõistame suurepäraselt, et üks suur maa-ala peab olema võimalikult hästi kasutatud ja, ja ta peab kuigivõrd oma kulusid tasa teenima. Nii et noh, on olnud täielik, mõistev suhtumine kuid kõigel on omad piirid ja seepärast võiks siiski üldistada, et lõppkokkuvõttes on ta kultuuriobjekt kultuuriürituste korraldamise koht. Kui me nüüd tõmbame paralleele mis tahes kultuurivaldkondadega, siis me teame, kui palju maksab riik näiteks peale teatrikülastajale või kontserdikülastajale. Julgen kohe ütelda, et laulupeole nii palju peale ei maksta. Kui me jagame selle esinejate arvuga või jagame selle pealtvaatajate arvuga. Ja ehk teisiti öeldes nii on ka näidanud Ta praktika, et lauluväljak olgu ta siis äriühing või, või mis tahes muu muud tüüpi ettevõtlusvorm ei saa rohkemat endale lubada, kui heal juhul tulla ots otsaga kokku. Aga kellelegi märkimisväärseid kasumeid toota või siis ise investeeringuid toota, see on praktiliselt välistatud. Ja isegi kui kunagi aastakümnete pärast eesti rahvas on tänasest tunduvalt rikkam isegi siis ma ei usu sellesse stsenaariumisse. Seepärast on lauluväljak igal juhul objekt, milline vajab tuge, finantsilist tuge ja eeskätt investeeringute näol. Nüüd on ülesse siis kerkinud idee, et teha temast aktsiaseltsi asemel linnaasutus. Ei jah. Esmapilgul võib-olla ei olegi midagi ütelda. Linnale ta praegugi kuulub ja kuulub siis natuke teises vormis. Küll aga oleks kahju, kui siiski jääb realiseerimata sihtasutuse idee sest sihtasutus põhimõtteliselt oleks oma vormilt lähedasem, kuna Ta on mittetulunduslik mittetulundusühing ja, ja seetõttu ei, ei taotle kasumit. Teiseks võimaldab TEMA ühendada erinevate rahastajate huvid ja võimalused. Nii et kui näiteks linn tuleks sellesse sihtasutusse sisse nende rajatiste ja hoonete ja ehitistega, mis on tema omandis ja riik tuleks sellesse maa, aga mis on praegu tema omandis ja kui siis väga mõistlikult plaanipäraselt, et nähakse ette ühised investeeringud siis oleks võimalik, et see lauluväljak siiski mõnede aastate jooksul paremasse olukorda viia. Linn on nüüd muidugi tänuväärselt viimase 10 aasta jooksul sinna vahendeid eraldanud, kuid enamasti kipub see olema tulekahju kustutamine, sest kui 90.-te algul oli lava juba varisemisohus siis sai ta korralikult toestatud ja sai astmetele uus kate, mis tänaseni on aidanud seda objekti säilitada. Siis kui praegust olukorda hinnata, siis katus jookseb lerinal igalt poolt läbi. Sellel võivad väga halvad tagajärjed olla, kui see selle kõla katuse ära majandab. Ja, ja lõpuks ka siis need remonditud astmed ära rikub. Jällegi vaatame jällegi tulekahju kustutamisele, tähendab, me ei saagi rääkida kunagi sellest, et midagi tehakse nüüd uuel viisil korda. Edasi oleks tõesti tänapäeva nõuetele vastav. Maailmast tullakse laulupidu vaatama siiski teatud juba teadmisega eelsoodumusega. Ja kurb on, kui see vorm milles kaunis sisu esitatakse, kui ta on karjuvas kontrastis ja seda ta paraku on. Nii et seepärast mina küll hääletaks, kui minu käest küsitaks. Ja ma usun, et paljud, kes minuga teevad koostööd hääletaks küll selle poolt, et, et riik ja linn mõlemad ühendaks oma jõud. Sest lauluväljak ei ole ainult Tallinn objekt, lauluväljak on eesti rahvaobjekt. Ja, ja siin tuleb riigi ja linna huvides ühiselt tulla sellele objektile taha. Kui te olete seda plaani nii linnavalitsuses kui kultuuriministeeriumis tutvustanud, siis miks sellest plaanist pole asja saanud? Siiamaani no mina isiklikult muidugi selle tutvustamise juures nüüd viimasel ajal ei olnud, sest sellest ajast peale, kui poliitilised esindajad hakkasid olema seal nõukogus asjast huvitatud ringkonnad on nagu tõrjutud ja saan ainult kaudselt informatsiooni. Ma usun, et, et riigi poolt võib-olla teatud tõrjuv seisukoht sellepärast et mida vähem on otseselt seotud objekte ja raha nõudjaid, seda parem, sest seda raha on ju vähe, eks ole. Aga teiselt poolt ma arvan, et seda lobitööd on siiski vähe tehtud ja ja ei ole huvitatult ikkagi hinnatud. Millest sel juhul ilma jäädakse, kui ta jääb ainult linna kanda. Tallinna lauluväljakut ja laulukaart on ootamas muutused. Tallinna linn on loobumas senisest aktsiaseltsi vormist. Liisa Pakosta, öelge palun, miks pole toetust leidnud sihtasutuse variant, mille liikmed oleksid linn lauluväljaku, rajatiste ja riik lauluväljaku aluse maaga? No sellega on nii, et kui üks toetab ja teine ei toeta, siis kokku tuleb kahjuks mittetoetus, ehk siis tõepoolest ettepanek riigile osaleda lauluväljaku finantseerimises ja seega siis ka selles sihtasutuses ei ole leidnud toetust, nii et lauluväljak jääb praeguses lihtsalt reaalses olukorras edasi Tallinna linnaobjektiks, kuigi meie arvates on see üks neid objekte, mis kas neid kultuuriobjekte, mis on tegelikult üleriikliku tähtsusega Absoluutselt nõustun, kas kultuuriministeerium oli see, kes andis eitava vastuse. Kultuuriministeeriumiga ja laua taga istutud sellel teemal ja ja meil on kaks, kaks objekti, mille suhtes me oleme murelikud, üks on Tallinna loomaaed ja teine on lauluväljak, mis mõlemad on meie arvates sellised üleriiklikud objektid. Ja nüüd sihtasutuse mõte ei ole toetust leidnud kummagi kummagi puhul riigipoolse osaluse poolt. Liisa Pakosta, kuidas need linn hakkab edasi lauluväljakut haldama? No lauluväljak aktsiaseltsi asemel, mis meie arvates siis tõesti on sobimatu ühele kultuuriasutusele, aktsiaseltsi mõte on nimelt selles, et ta peaks olema kasumit tootev ja ja me ei nõuaks laulu välja, kuid seda ta kasumit toodab. Me oleksime rõõmsad, kui lauluväljak on, on enamvähemgi korras ja, ja teenindab inimesi oma parimal moel. Ja selleks ei ole õigustatud aktsiaseltsi vorm. Ja temast saab siis, kui volikogu selle heaks muidugi kiidab, saab kultuurimaja tüüpi asutus seal linnaasutus ja mille finantseerimisega tegeleb siis sajaprotsendiliselt Tallinna linn. Ühe protsendiliselt on sellega muidugi ka tänaseni Tallinna linn tegelenud, aga lihtsalt see aktsiaseltsi vorm kultuuriasutustele. Meie arvates siniõigustena. Ja laulupeod toimuvad seal lauluväljakul, nii nagu mullu ja mõistagi. No seda absoluutselt, et selle jaoks meil lauluväljak ju olemas ongi, et seal muuhulgas ka laulupeod toimuksid, et pigem pigem kartused, et midagi halvemaks muutuvad, on pigem just vastupidi, et et kui aktsiaselts on selline, mille aktsiaid saab võõrandada ja siis noh, keegi ei näiteks ei kujuta ju ette, et ühte tavalist line asutust nüüd siin siin väga maha müüma hakatakse, ta muutub rohkem selliseks linna asutuseks, kui, kui ta on aktsiaselts nagu nagu mõni tootev ettevõte. Aitäh Liisa Pakosta kommentaari eest. Riho Rõõmus, milles siis küsimus majandus, kasumlikkust teilt ei nõuta, saate igal aastal linna eelarvest ülalpidamiseks raha. Laulupeod jätkuvad, miks teie tegevjuhina sellega nõus ei ole? Ei oleks nõus, oleks ja, ja olen ka kindlasti nõus ja lojaalse tegevjuhina ma arvan, ma toetan linnajuhtide ettepanekud, millised aga ei ole, püüan siis oma meeskonnaga annan anda parima, nii nagu me seni oleme andnud. Kahjuks saateaega napib, sest teema on liiga mitmekihiline, et kõik need asjad nii lahti rääkida, kuula sellest kõigest täpselt aru saaks, et ka Liisa Pakosta praegustes väidetes väga palju meeldivat informatsiooni. Aga samal ajal kindlasti väga mitmed momendid seal tahaksid. Täpsustamist. Täpsustame, meil on veel viis minutit aega. Noh, kasvõi see väide, et, et loomulikult linn jääks seda asutust edasi finantseerima, nii, nagu ta seda senini on teinud siis siis see väide tahaks natukene arutamist, et mida selle finantseerimise all silmas peetakse, Ilmar Moss? Oli linnale Külliki, aga mina olen linnale tänulikke, ma arvan minu näol on paljud ürituste korraldajad tänulikud üritustel käijad tänulikud, et linn on iga aasta tõesti leidnud natuke rahad, need tulekahjusid, kustutada tuletorni ohtlikud varisemisohtlikud rõdud ära parandada siis oma varisemisohtlik tribüün ära parandada. Aulinnale krempel jälle kokku kukkunud. Aga need õllesummerit, ekspeditsioonid, romurallit, need lihtsalt ei too nii palju raha sisse. Ja kui ma ütlesin, et ilma üritusteta lauluväljaku majandamiseks on aastas tarvis 2,3 miljonit. Parki hooldamiseks on tarvis 1,7 miljonit, kokku tuleb neil üle üle nelja mingi vist 4,4 miljonit, ma saan. See tähendab, ma pigistan üritustest viimase vere välja selleks, et lauluväljakut ülal pidada ka linn jooksvaks majandamiseks raha ei anna. Kui, kui nüüd üritusi jääb vähemaks ja mure on, et linn on suunanud oma sellise investeeringud mujale investeeringu mujale ja aitab jalule tõusta täiesti uutel säravate objektide, mis kindlasti toovad au ja kuulsust meie linna ettevõtjatele, linnajuhtidele, siis lauluväljakule jäävad sellised koertenäitused, kes suudavad maksta 10 15000 mardilaat, kes, kes kannatab igal aastal äärmiselt vahva üritus ja ma olen kohutav fänn. Et sellest rahast ei pea enam lauluväljakut üleval ja kui meile öeldakse, et te peate ennast ise ära majandama, siis siis me ei suuda isegi need lagunemise peatada. Ja sellel aastal ikkagi veel esmaspäevase seisuga. Linna majanduslinnamajandusameti juhataja Kairi Teniste, kes kuulub meie nõukogusse, ütles, et et kuigi lauluväljaku poolne nutulaul on nüüd pannud inimesi mõtlema ja otsitakse võimalusi järgmisel aastal objekti parandamiseks leida raha on ikkagi hetkel nii jooksva rahaga null siis pargi toetusrahaga null Dirma muu ehk hoonete ja rajatiste jooks ekspluateerimist toega null noh, see on alati null olnud. Ja null on ka investeeringutega, et lauluväljakut millestki parandada. Et kõikides asjades praegu null ja otsitakse lahendusi selgelt nagu, nagu Ilmar Mossi, aga Liisa Pakosta ütles, et küsimus selles, et raha napib ja selge, et siis kellelegi tõmmata. Või tuleb otsustada, teha poliitiline otsus, et vot sellel aastal nüüd seda kultuurimaja seda kooli ei paranda. Minul ka süda tilgub verd, öeldes et ei, ärme lastele, näiteks koolimaja põranda teeme lauluväljaku lõpuks korda. Ma olles lauluväljaku juht, loomulikult ma pean kaitsma isegi nii ebaeetilise valiku ees, ma pean kaitsma lauluväljakut. Kuulge, tuleva aasta suvel on lastekooride üldlaulupidu, laste laulupidu on, kusjuures nad ütlevad mulle inimesed, kes elavad Lasnamäel. See laulukaar pidi olema nii auguline nagu brüsseli vits. Jah õõnestav kaela kokku, nii et ma selles suhtes nagu paanika sajab läbi ja ütleme, allakukkumis ohtusid vist ei ole küll, aga elektripoolt on küll oht, et lõpuks keegi surma saada. Võib-olla see saab olema siis märgiks või näiteks mõne suure staariga sealt ärajäämine, kes tulebki ennem kontserdite, nende mingisugune promootor mänedžer tahab näiteks üle vaadata kõik elektrisüsteemid. Ja enne kontserdi algust ütleb, et staar otsustas mitte eluga riskida või ta või ta keeldub näiteks sellesse majja sisenemas. Vaatame, kuidas läheb, aga loodan, et linnaisadel jätkub mõistust ja head tahet, aitäh, rõõmsaid tulite saatesse. Hoiame silma peal sellel, kuidas lauluväljakul läheb.