Tere hommikut, kõikidele raadiokuulajatele, taas on jutusaade teie teenistuses. Siim Sukles on olnud veidi rohkem kui kuu. Eesti olümpiakomitee uus peasekretär, enne seda töötas pikka aega kultuuriministeeriumis kantslerina ja Siim Sukles, nüüd täna hommikul on meie stuudios, nii et tere hommikust. Tere hommikut. Muulajatel oleks arusaadav, kuna me tunneme teineteist päris pikka aega, siis me räägime sina-vormis ja ma loodan, et kuulajad ei pahanda. Sulle on see vastuvõetav, loomulikult. Sa oled oma ameti poolest ametnik, vist võib niimoodi öelda. Ei, jah, ütleme, laias laastus võib jah, niimoodi mon, ametnik. Ametnik on selline noh, vist mitte kõige parema kõlaga sõna juba tšehhist alates väljaametnik on see, kes on alati kõiges süüdi, kes on noh, niisugune saamatu kellel ei ole lubatud selliseid loomingulisi lähenemisi, otsuseid ja noh, üldiselt ametnik on, seegi pekstakse on sul enda töödest jäänud ka selline mulje, et saatus siiamaani on olnud? Selline ma arvan jah, et aeg-ajalt on kasutatud ametnike puhul nimega bürokraat, mis on nagu veel räigem ehk et ülesanne ongi ainult provotseerida mingeid pabereid. Ma olen kogu aeg öelnud, et ametnik ei ole enam see, mis oli täpselt nagu sütti Tšehhovi all, ta pidi olema pruuni ülikonnaga lääpas, kingadega ega ametnik praegu Eesti mõistes on ikka selgelt kõrgprofessionaal seda suhtumist, et ametnik on mingi teisejärguline ütlema, et tema tööpäev koosneb ainult siis lehelugemisest ja kohvi joomisest, seda on endistviisi tunda. Ja mis seal salata, ega ka osa poliitikuid ju, kui on lähenemas, kas siis riigikogu valimised ja kohaliku omavalitsuse valimised ju survestavad või toovad ka selle esile, et noh, küll meil oleks eluga paremaga, ametnikud ei tee midagi. Teistpidi jah, sul on õigus, et neis, kui läheb kuskil vaidluseks oma seisukohtade kaitsmiseks paratamatult noh, kas on siis ajakirjanduses või ka mujal, jääb alati lips või ametnike süüdi, sest noh, eos on niikuinii kõik, teised on ju ausamad, puhtamad ja paremad. Ja see, kes on ametnik, on alati süüdi ükstakama, kus ta siis istukas, lips ees, kuskil ametiasutuses või isegi äriühingus. Lips on alati süüdi. Ma külalist tutvustasin, saatejuhil jäi enda nimi ütlemata. Tarmo Tiisler on täna saatejuhi rollis jutusaates. Aga sa oled haapsalu poiss. Kui tihti sa praegu sinna satud? Talvel ikka üle kahe nädala käin kindlasti suvel võib-olla mõnikord ei jõua sest saata, Eesti on hästi rikas nii spordi kui kultuurisündmuste puhul ja siis ma ikka reisi mööda Eestimaad ringi või on üldse vanaema vanaisa talus, mis on Haapsalust 80 kilomeetri kaugusel. Aga ma ikka püüan ema käia vaatamas ja aitamas, kuigi ta ei vaja otseselt abi. Kindlasti mitte. Sukleseid on Haapsalus päris palju ja neist on päris palju juttu olnud. Kui sa teeksid väikese lühiülevaate nendest Suklestest, kes on siin meedias figureerinud, siis kuidas omavahel sugulased olete? Noh, kõige lihtsam on öelda, et Haapsalu linnapea Urmas Sukles siis ärimees Andrus Sukles ja siis mina kui Siim Sukles, me oleme kõik omavahel onupojad ehk et meie isad olid vennad. Et me ei ole kellelegi nii öelda kellegi isa, kellegi poeg, vaid me oleme kõik nagu ühel levelil ühel tasemel, ehk me oleme kõik onupojad. Et see on nagu kõige kõige lihtsamaid, me oleme kolm erinevat inimest ka, kui on palju muidu sassi aetud. Ja kui palju sa oled tundnud seda näpuga näitamist, et ah, see on see haapsalu klann jälle. Ei, ega siis Eestis on kombeks näpuga otse kindlasti mitte näinud, võib-olla selja taga on kindlasti midagi räägitud, aga ei, ma ei ole tundnud üldse nagu mingit probleemi, seda enam, et me ei tunne ennast klannina. Noh, loomulik on see, et, et veri on paksem kui vesi ja perekond hoiab alati kokku ükskõik mis olukordades. Ei, ma ei ole küll tunne, et keegi nagu näpuga midagi näitaks. Külas on selline kummaline nimi, kust ta tulnud on teaduse. Ei tea, ma tean lihtsalt, et on suguvõsa isapoolne suguvõsa, siis on kõik nagu plast pärit aga ma isegi korraga Xi nagu püüdma seda otsida, et ei leidnud, et see oleks kuskil Saksastatud, siis nii-öelda saksa nimi eestiks tehtud, eestipäraseks tehtud, et oleks isegi mingi nagu taust, et ei, ma ei, ma ei oska öelda, kuna tal oli otseselt nagu tähendus puudub, siis ega ma rohkem selle üle juurelnudki. Meie saime omavahel tuttavaks siis, kui sa olid selline spordimees või spordiinimene, töötas olümpiakomitee juures. Kuidas sa sinna spordi juurde sattusid? Aga see on sihuke päris pikk jutt, et peale seda ju 90.-te 94. aastal, kui ma töötasin ühe metsa väljaviimise firmas tema siis ülesanne oli sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, et Eesti metsamehed saaksid oma puitu välismaale müüa siis selle juht Indrek Viiaski ja tollane EOK asepresident Tiit Nuudi said kuskil, kui arutasid, et kuidas peaks Eesti olümpialiikumist edasi viima ja Tiit Nuudi lõi siis küsimus, et kas on kedagi noort ja vihast nagu tol ajal otsiti kõik, kes olid üle 30 aasta vanad, õidu selgelt mahakandmisele määratud aga niisugust noort ja vihast, kes võiks aidata Eesti olümpiafondis töötada olles siis 22 aastane, siis tehti mulle ettepanek, et ma võiksin olla ist olümpiafondi tegevjuht. Käis aasta 94, sai siis kuradile sõrmile ulatatud. Kas sa praegu annaksid olles olümpiakomitee peasekretär, 22 aastane? Sellele noorele ja pihasele nii vastutusrikka koha ei annaks, kindlasti on öelnud ka seda töötades kultuuriministeeriumis, et ma ei võtaks hinnaga tööle alla 25 aastaseid inimesi nõunikuks sest noh, selge on see, et noh, tol ajal oli hoopis teistsugune nii-öelda suhtumine vanematesse inimestesse. Aga praegusel hetkel alla 25 mina ei võtaks tööle, kindlasti annaks talle mingeid rahasid, sest tol ajal olid tegelikult müstilised summad, mis käisid meiega ist läbi olles 22 aastane, käisid juba siis miljonid kroonid? Et noh, ma kujutan ette, et hea valik, et me keegi ju seda tasku ei pand. Aga praegusel ajal ikkagi ma nagu eelistaks selgelt nii-öelda kogemust ja noh, nagu öeldud, et inimene peab olema ikka elu käest paar korda vastu pead saanud või ehk ta peab ajama ikkagi karastunud teatud negatiivsetes olukordades, siis võiks teda nagu juhtima võtta. Kas see oli ka esimene kord, kui sa, kui sinust sai Tallinna inimene uhkes tugitoolis ja uhke laua taga ja nagu sa ütlesid, miljoneid käeulatuses? Haapsalust ära juba 91. aastal tuli majandustehnikumi ja siis juba siis otsiti teise kursuse juuratudengeid juba pandi tööle, ega siis ma juba istusin nii-öelda metsamajandusliidus, Eesti mets, üldosakonna juhatajana, ka siis oli väike lauake esimene arvuti ja väike tuul. Aga ega ma Tallinna kodanik, kusjuures ma ei ole, siiamaani on siiamaani Haapsalu maksumaksja ja valin Haapsalus sisse Sulev spordiaeg, läbivus oleksid kultuuriministeeriumisse. Miks sa oleksid ära olümpia juurest? Noh, ütleme pigem niimoodi, et, et ega ma ju läksin kultuuriministeeriumisse spordi asekantsleriks, ehk tegelikult see spordisuund jäi nagu endistviisi alles ju 2002, november siis kui oli see kultuurkapitali juhtum ja minister Signe Kivi astus tagasi ja senise või selle ajal kantslerist Margus Allikmaa saigi minister. Siis ma sain alles asekantslerist kantsleriks. Et ma ütlen, et esimene liikumal ikkagi tegelikult nagu selle spordi sees. Aga no mis seal salata, on ju, ega kuus aastat olümpiakomitees noh, olümpiafondi olümpiakomitee kokku iga kuue aastaga ju noor inimene väsib, noh, väsib just mitte füüsiliselt, vaid vaimselt, sa tõid kogu aeg ühte ja sama asja. Ja, ja minu arust oli, seal on väga heaga ära minna, sellepärast et üle oli elatud, juua Atlanta olümpiamängud, kus medalitele und samuti Nagano olümpiamängud, kus medalit ei tulnud ja siis tuli Sydneys tuli kolm medalit, et noh, minu meelest nagu öeldakse, et oskus on alati tipus ära minna, et mul on nagu väga-väga see hetk meeldis, et panna olümpiakomitee uks selja taga kinni, kolmenalikele ära toodud. Kui, kui asekantslerist sai kantsler, siis tundsite sellist suhtumist ka, et siin mingi spordimees tuli Taali trennis ilmselt, kui nagu asju õpetati ja loomulik oli, Messina hakkab kamandama ja Enno nõu hallata nagu sisse kirjutatud. Tol ajal oli see eriti tunda kultuur ja sport. Noh, praegusel hetkel ministeeriumis seda ei ole juba aastaid. Et kõik on üks ministeeriumis teeb ja, ja ma arvan, et isegi ju väljastpoolt kas kultuuri või spordiinimesed enam ei pane kellelegi silt ikkagi loeb, mis inimene sa oled ja kuidas sa neid otsuseid. Aga algul oli, loomulikult oli tunda, selles on mingi spordimees oled sa sünnist saati selline otsustaja olnud või liider või, või kuidas seda iganes peaks nimetama? See on see hetk, kus peab siis nagu saba liigutama. Minu aega jäid ju ka pioneeriajad ja siis ma olin ikkagi ju mingi maleva siis malevanõukogu esimees ja ei soid sellised sportlikud sõjalised mängud nagu põuavälk ja kotkapoeg, siis ma sain mingi Eesti NSV parimaks selleks komandöriks ehk noh, jah, mingid mingid sellised positsioonid ja neid on isegi nagu tunnustatud. Sul meeldib olla juhtmaid? Noh ütleme nii, et ega ma nagu ei naudisega ega selle vastu ju ka midagi ei ole, noh, lõpuks on ikkagi keegi midagi otsustama. Otsustamine sulle meeldib või kui sa otsustad, kas kaalut kaua. Ma olen alati öelnud, et ma ei tee kunagi nii-öelda hetke emotsiooniga otsuseid ehk seesama tark ei torma, ja kui ma otsustan mingit asja, siis ma tahan saada vähemalt kahest allikast infot. Ehk et ma kunagi otsustan lihtsalt ühe inimese jutu pealt, vaid ma ikkagi vajan kahe inimese jutu kokku, sealt teen siis kogemusele või kõhutundele vastava otsuse. Kui sa oled kantsler, siis paratamatult pead otsustama väga laia valdkonna küsimuste üle. Oli sul kantsleriperioodil neid aegu, kus sulle tundus, et äkki kompetentsi kõigi kultuurivaldkonna jaoks? Üks ei jätku, aga loomulikult minu arust oskus on see, et sa ümbritseda ennast targemate inimestega. Et alati, kui oli vaja midagi otsustada või keegi läbirääkimise mägi, küsisin väga paljude inimeste käest ka oma majas ka see, et ju kultuuriministeeriumilt sai tol ajal mehitatud ikkagi parimatest parimate, kuna me võtsime tööle ainult läbi konkursita ei võetud tööle kedagi lehma, lellepoegi või kellegi sugulasi või kellelegi partei käsul oli tol ajal 10 aastat võeti alati avaliku konkursiga, mis tähendab, et ta sai toru pealt kõige parema inimese selles valdkonnas. Ja minu asi või siis nende käest kuulad seda tarka otsust ja siis teha nagu mingi otsus. Vaata, ma ei ole kunagi seda nagu põdenud, et ma panen kõige targem, ei pea sind, peab lihtsalt ümbritsema kõige targemad. Kui palju sa mööda panid oma otsustage, millistega siis ei näe ega mööda mööda panemisena ka seepärast, et ega mööda panemistest õpid välja, noh, üks suur möödapanemine oli see, et võib-olla me keskendusime liiga näiteks Eesti Rahva muuseumi ehitusele ühele rahaallikale, mis oli Euroopa rahaallikas ja ei kuulanud, ütleme siis nurgas piiksuvad siili, kes ütles, et kuulge, et äkki see ei ole kõige targem mõte ehk et poeg alternatiivtee peale. Noh, me hoidsime sellest pool rahast nii kinni, et me kaotasime kaks-kolm aastat, mis tähendab ehitusturul jälle hinnatõusu. Ja selliseid väiksemaid asju kindlasti on, kus oled teinud nagu mingi otsuse. Aga ei, aga ka teistpidi, kui ma nagu mõtlen Ell 10 aasta igasuguseid suuri prohmakaid juurde tulnud Kui sa oled sellise valdkonna niivõrd tähtis inimene, siis punkt üks, sinu mobiiltelefon on ilmselt teada enamikul inimestest, kes selles valdkonnas on, vähemalt selle leidmine ei ole keeruline. Ma ei ole kunagi seda ka variandi, et noh, justkui ja sellest tulenevalt loomingulisele inimesel emotsionaalsele inimesele võib ju tulla näiteks laupäeva õhtul pühapäeva hommikul mingi mõte, siis ta valib numbrit. Siim Sukles, teate, mul tuli praegu just selline mõte ja ma tahaksin praegu teiega seda arutada. Et oli sul selliseid juhtumeid, kui palju ja kuidas sa üldse nagu suhtud sellesse, et sinu poole pöördutakse. Teisel ajal ütleb, et neid juhtumeid ei ole ju eriti palju, sellepärast et inimesed, kes minu arust vene ajasse selgeks saanud, et on olemas mingid ametikohad, et kui me omal räägime nii-öelda kaks meest või noh, nii-öelda Tarmo ja Siim on ju meil ei ole nagu probleemi, aga teatud Hitler oli ikka see, kuidas meist on kantslerile. Ehk nad, ma arvan, ikkagi venelased on jäänud selline natuke selline, et ma ei tea, kas siis ametikoha kartus või sisse, et ega iga inimene ikkagi iga idee pärast eelistanud helistasid loomulikult suured nimed, aga kellega ma suhtlesin niikuinii igapäevaselt ja see on minu jaoks kunagi probleem, kui nad helistasid, kas pühapäeva hommikul, laupäeva õhtul, sellepärast et minu meelest nii vähe, kui meil, need on rahvusvahelise suur sai ka kultuuri ja sporditegelased Telefonil tuleb alati vastu võtta. Et minu meelest neid talente tuleb hoida ja mitte käratada telliste esmaspäeval kell üheksa, siis on mul vastuvõtu aeg. Ehk neid oli, aga mitte eriti palju. Et sa ei ole tundnud, et see hakkab kuidagi sinu elurütmi segama, et neljakümneaastane sa juba oled ja et tahaks mingil hetkel panna ukse kinni ja et nüüd on minu ja minu lähedaste aeg ja, ja mittelugupeetud. Teiste inimeste aeg, vaat ma ei paneks neid omavahel nagu, nagu ei seostaks, ütleme et see, see tunne, et nüüd tahaks nagu ukse kinni, et see oli täpselt see 31 detsember või noh, siis pigem see eelmise aasta kevadel minister ütles, et nüüd aitab, nagu küll, et see 2012 võiks jääda viimaseks aastaks tõi väga selgelt öelda tahe tõmmata natuke joon alla ja natuke rahulikumalt võtta. Ühtepidi on ju tore koeks ratas olla, aga mingil hetkel saad aru, et kas on su enda tervis või, või lihtsalt seal ei jõua pakkuda enam seda, mida sult eeldatakse. Arusaamine, sinul tekib, tekkis arusaamine on väga lihtne, seda on kirjeldatud hästi paljudes ka raamatus, lihtsalt sa ei taha seda teha. Noh, tuleb tõele, vaata vaata hommikul peeglisse, sest et ma ei taha sinna minna, ma ei taha seda teha. Ja noh, sihuke poolvägisi tegemine, see ei ole hea, ei sulle, su perekonnale ja ka töökaaslastele. Vaata mul päris seda nagu ei tulnud, et ma ei taha seda teha, et see on vastik. Ei noh, sellist tunnet ei olnud, aga selgelt oli aru saada, et oma tegevusega ma olin nagu sellesse punkti jõudnud, kus ma leidsin, et nüüd oleks targem kõrvale astud, organisatsioon saaks edasi minna, noh, 10 aastat ühe organisatsiooni eesotsas on minu arust ikka väga maksimum, siis peab oma muudatused tegema. Arutasite seda oma perekonnaga läbi ka või oled sa üldse selline eirega arutaja? Ma ei ole kunagi arutanud perega. Ei, siis kui ma olin Haapsalus veel elasin ema isa juures ega ka praegu ma need otsused jahtinud, kõik ise hullud, seal midagi kahetsenud ka nendest otsustest. Tööalaselt ei ole isegi vaata, kui sa oled noor ja sulle midagi pakutakse ka, ma olen kõigile öelnud, et hüpake pea ees vette, et sa kunagi ei tea, kuhu sa välja jõuad. Ja praegu ei ole küll ühtegi tegevust või ametipositsiooni, mida ma oleks nagu kahetsen. Tei. Kumb siis ikkagi pumbast lahti laskis, kas Rein Lang sinust või, või sina, Rein Langist? Nagu need olla kõige täpsemalt siis nii-öelda esimesena tegemisest juttu minna. Aga noh, maga põhjendasin ära, et miks ma seda ei taha teha ja, ja kuna ka tähtaeg lõppes, siis oli väga hea nagu öelda, et lihtsalt, et ma ei soovi ka selle tähtaja pikendamist, isegi nagu arutelu. Ja on ikkagi professionaalne, ta on ka ju juhina professionaalse, oli väga selgelt ja me kohe hakkasime ka mõtlema, et kes võiks olla järglane. Et meil ei olnud teineteise veenmist tema veenaks mind jääma või minema või siis minu jaoks nagu palun pikendamis teinud või selgelt öelda põhjendused mul nagu mul oli nagu otsus tehtud ja main pea oli peale seda, kui ma ministrile öelnud, et ma nüüd oktoobri lõpus lõpp või läheks ära, kuigi ma ütlen ka sealt tuli edasi, siis tegelikult see kahekuuline pikendus mida siis Rein palus, et see võiks olla, kuna siis 31. detsember, noh, see oli see ainuke ainuke palve, mis tal siis oli. Kui palju sind häirib see, et sinuga käis ka kaasas selline Reformierakonna mehe Eks see mingil hetkel ju häirib, on ju seda enam, et kui sa, kui sa ei ole nagu ühest või teisest erakonnast välja aga pigem need, kes sellest rääkisid, pärast tulid ikka ütlema, et selgelt, et kui me nagu sind jälgisime selgelt, sa tegid otsuse ikka see, mis alati nagu lähtuvalt, kas siis valdkonnast ministeeriumist, mitte mingi partei eelistusest. Ehk siin on üks põhjus see, et sest seesama nimi, et ega täpselt aru isa, kumb Sukles või mis Sukles on, aga niikuinii on orav. Et noh, paratamatult käib teatud nimedega mingi asi nagu kaasa, aga ei, ma ei ole siiamaani üheski parteis ei kavatse kasutada. Sa rääkisid, et sul ei ole midagi selle vastu, kui lugupeetud inimene helistab mingisuguse väga intiimsel ajal ja tahab törts juttu rääkida. Et palju sa kantsleri aegadel ja palju seal praegu üldse tööd võtad, koju kaasa mõtled asjade üleavad arvuti kodus ja. Noh, ütleme nii, et, et ma mõtlen, aga mitte palju. Ma proovisin nende 90.-te alguses tähtsa nahaga, võtsin portfellis kaasa mingeid materjale, mingeid memosid ja kirju. Ja kui ma nägin, et ma juba neli nädalavahetust ei teinud seda portfelli isegi lahti. Ja siis ma võin küll praegu öelda, et ma ei tee kunagi kodus tööd põhimõtteliselt ei, ma leian, et minu pere ei pea selle pärast kannatama, et isa istus kuskil arvutis või näpiks mingit paberit. Jah, okei tänapäeval kui need nutitelefonid, Aipäädid, siis ma ikka viskan peale pilgu kirjadele aga nendele vastamine või nende menetlemine jääb ikkagi nagu hommikuks. Ehk et ma olen siit väga selget joont hoidnud, et ma ei tee kodus tööd. Tuli see sul sellise noh, mingisuguse prüksuga või, või oled sa selle aastatega ja tahtejõuga endale sisse saanud või kuidas? Ai, see pigem ikkagi nagu ära tundma, nagu ma ütlesin, oligi mingi 94 95, kus ma proovisin, et võtaks nagu mingid asjad koju kaasa ka ja siis ma sain aru, et ma olen pigem selline hommikuinimene, ma olen valmis minema hommikul kell kuus tööle ja ma selgelt produktiivsem kaks tundi kuuest kaheksani võtan mingeid materjalid koju ja siis pere pere arvelt hakata neid kuidagi lugema. Ehk selgitad, main, mõtlen, ma võin tõusta kell kuus hommikul ja tööl olla, aga õhtul ma ei, ma arvan, et kas lihtsalt tingitud inimesest õhtul ma ei suuda tööd teha ja ma ei tahagi seda. Ma tahaks kodus rahulikult raamatut lugeda või lastega tegeleda. Kas nüüd, kui sa oled ainult spordiga seotud võib-olla küll mitte nüüd 100 protsenti ja sõna-sõnalt ainult spordiga ikkagi spordivaldkonnas tagasi on see lihtsam ka, et valdkond on ikkagi natukene konkreetsem. Kui, kui kogu kultuurivaldkond, ega siin erilist vahet ju ei ole, meist Peep Aaviksooga rääkisime, et ei ole ju juhil vahet, kas sa juhidki, et inimeste kuutsadat inimest ikkagi samamoodi sa annad koguni 100 protsendini oma energia sinna. Lihtsam on see jah, et ma tean neid inimesi, aga Eestis on hea, hea selline väikse väikse riigi võlu on, et pooled inimesed on su enda telefonis siis pooled on su sõbra telefonis, et Eestis käib niikuinii see asjaajamine väga sirgjooneliselt väga lihtsast. Spordimaailma on natuke teistsugune, kui ta oli 15 aastat tagasi, aga ei, kõik on väga mõnus. Siiani. Kuu ajaga mingisuguse sellise ohoo-efekti ka juba kogenud, et kas tõesti asjad on niimoodi ja tõesti on. Jah, on on ja ma ei ütle, et see on positiivne. Nii ta huvitavamaks läheb. Ja ma ei saa jätta küsimata, et mis oli Et see on ma pigem seal jälle nii-öelda must endast nagu kinni, et mõnikord ma oma sõpradele pean ütlema, et ärme ela, et Eesti ei ole ainult Tallinn. Et see, mis tundub siin Viru väljaku ümber kolm kilomeetrit, et see ei ole see, mis on Viru väljakult 20 kilomeetrit ehk et, et raha raha hind on Tallinnas üks ja maakondades teine inimeste suhtumine on Tallinnas üksi seinast seina. Et selline äratundmine toimus loomulikult Läänemaal, kuhu me läksime siis koos kultuuriministeeriumiga esimesele maakonna spordiliidu kohtumisele, kus laua taga olid siis kohalikud kohaliku omavalitsuse juhid, mites linnajuhid, vaid ka maakonnast ja siis spordiinimesed. Ja see oli mul natuke selline nii-öelda šokeeriv on vale sõna, püüame nii-ütelda äratav. Ehk et, et kuivõrd, et kuivõrd jäigad ollakse teatud asjadega, noh, üks juhtuma see, et sina ära Tallinnas tulen nagu seletama, kuidas me esindame käituma maamike siiski tähtsad kohaliku omavalitsuse juhid ja me ise ütleme isegi kui sul on hea mõte, härra, seleta kutt, et vaatan, mina siin otsustan, kas kõik nagu päris päris nagu ehmatav, et kui sa tuled kuu Tallinnasse näed natuke laiemalt pilti, sest sul on kogemus ja kogu Eesti pealt ütelda, et võiks ju teha näiteks ühiselt neid, neid asju valdadest. See oldi väga tuimatut ära siin tule seletama, et me ise otsustame. Ja see oli minu jaoks nagu kõige nukram, ainult kui sa püüad nagu elu paremaks teha ja ütled ka kohaliku omavalitsuse juhtidelt kulgetavate arutaks seda niimoodi, et jagaks raha natuke paremini, onju või nagu teeks tugevamaid klubisid, et teil on ju see võim olemas, teil olemas rahavõimeliste määratle mingid kriteeriumid, mille järgi siis klubid saaksid ennast reastuda selle hästi selge, nagu sihuke vastasseis oli, et ärge teie õpetage. Ja see oli minu jaoks natuke niimoodi, et sõitsime tagasi bussi, kes ikka kukalt, et läksid nagu hea ideega ja said ikka väga valusalt mööda näppe. Kui tihti sulle praegu veel muidugi, ma, ma usun, et ei, aga kui sulle öeldakse Poiss, et mis sa siin meil ei ole, aastaid alguses öeldi. Ma isegi ei mäleta, kas keegi poiss. Või noh, midagi sellelaadset, et noh, umbes keegi vanem inimene ütles, et kuule noh, näha, et, Üks hetk tuleb mulle meelde, ma ei hakka küll nimesid ütlema ka üks vana kooli treener, kes oli ju selgelt nagu vene ajast, nõudis dresse, kuhu taha oleks kirjutatud olümpia kõuts. Ja kui ma siis nagu avaldasid arvamust, et nendes on väga jabur nagu sihuke olümpi kõuts, stress, mida loomulikult olümpiakomitee peaks talle ostma, mida ta alaliit või ja siis tuli küll mingi sihuke nähvakas, mida sina Jonsuga nagu tead? Noh, seda, seda inimest enam ei ole spordirindel. Aga see oli vist ainuke kord, kus siis mulle öelda, et sina untsu, ära sinna ütlete, et see olümpic õudselt see oli nagu kõige tähtsam see dressi nagu kõige tähtsam selle inimese jaoks. Nii oleme natuke juttu rääkinud, kuulame muusikat, ka külalisel on see õigussaatesse muusika valida ja sina valisid Pet Shop Boysi. Miks nii eatav tunnistama Pet Shop Boys on nüüd see ansambel, mis on kuidas öeldakse mu kõrval käinud juba lapsest saadik, et alates tema esimesest plaadist 80.-te alguses, kui ma olin siis 12 kolmeteistaastasena hakkas ta mulle meeldima ja siiamaani, et mul on kogus kõik tema plaadid kui vähegi võimalik, siin lähiriikides ma käin ta kontserdil kui tõusma teda kuulan. Ja siis Nüüd mitte halva tuju pärast, aga lihtsalt jah, natuke rõõmsam lugu. Jätkame jutusaatega. Siim Sukles külaline, Tarmo Tiisler on vastuvõtja. Siin sa oled olnud nüüd olümpiakomitees natuke üle kuu aja tööl ja, ja korraldada Eesti spordielu. Kas see olümpiakomitee peasekretäri ametikoht sellel toolil olles tundub samasugune, kui olla kultuuri? Tervisema isegi suudaks teha niimoodi nagu võrrelda, töö on ju ikkagi samamoodi, sul on kolm ressurssi raha, aeg, inimesed ja nendega pead sa ju hakkama saama. Teemana lihtsalt võib-olla natuke teistsugused, aga juhtimismehhanismid on ikka samasugused. Jah, mingi asja juhtimine, mingi organisatsiooni juhtimine. Jah, aga ma ütlen, et need on need kolm ressurssi, mis igal juhil on ja, ja siis on noh, lõpuks on see eesmärk, kuhu tuleb jõuda, ehk neljas nii-öelda eesmärk või nii-öelda target või see, kuhu sa pead minema ja nende kolme asjaga me läheme sinna. Kõrvalt vaadates oli sinu saamine peasekretäri kohale selline üsna kummaline, ehk siis olid kandidaadid ja siis järsku tuli Siim Sukles, kes pärast ühte lõunasööki Neinar Seli ka nagu on räägitud, oligi järsku peasekretär. Kas sul endal oli ka kummaline tunne? Nii leid? No ütleme juhatajatega nüüd sellise mängu iluauhinda, võib-olla ei peaks me kumbki nagu Neinariga saama. Aga teistpidi ka ta oli ju rääkinud sellest eelmise aasta augustis, mainin väga selgelt, et ma ei, et ma ei sooviks enam tagasi minna sinna, kust ma olin nagu tullu. Aga kui me Neinar, siis aeg-ajalt kohtusime ja ta rääkis, ja siis see viimane esmaspäeva õhtune söök mis venis peaaegu kahe ja poole tunniseks ja ta rääkis kõik oma oma plaanid oma mured ära. Ja sõnaselgelt nagu palus abi. Siis ma leidsin, et hea küll, et lõime siis nagu selleks neljaks aastaks omavahel loomulikult selle otsuse pidi ju siis komisjon heaks kiitma ja lõpuks ka täitevkomitee, mis siis ka neljapäeval toimis. Et ma olin kuni selle ajani jah, mul olid ju kaks või isegi kolm head pakkumist, üks oli selgelt ka veel riigisektoris, hoopis teisel alal Nelvinis kahjuks ära ütlema. Läksite. Tööle sellepärast ka uuele töökohale, et raha teenida. Või oleks võinud olla kodus aasta või kaks ja lihtsalt niimoodi tennist mängida ja mööda maailmas. See on nagu hea küsimus, üks ka Päevalehe ajakirjanik küsis, et kas sa võtad nüüd aastaks endale nagu sihukse sabati, siis ma ütlesin arusaam, et riigiametnik võib aasta aega kodus olla. Et noh, see on väga kummaline, et teadupärast ju kantsler on üks selline ametikoht, kust lahkudes saad sa mehise käepigistuse ja kui hästi läheb siis ka sulepea, et ega kantsleri lepingu kui lõpeb, siis me ei saa ju mingit kompensatsiooni ega midagi. Õnneks või kahjuks hoidmul olemas teatud puhkusepäevad, mida ma võin siis jätnud välja võtma vaata ehk olles tööl siis pere arvelt olid need jäänud nagu kasutamata, et ütleme, õigem oleks veel paar kuud võinud veel kodus olla. Aga noh, paratamatult sul tekib mingil hetkel see huvi ikkagi midagi teha. Aga kui seal niimoodi otse küsides petteks raha pärast, ma ei oleks pidanud veel tööle minema. Sa oled, noh, me ennist rääkisime, juhi tüüp, inimene ja see sulle ka meeldib, on sidujaks vahe ka kas juhtida mingit vorstivabrikut või olümpiakomiteed või kontsertorganisatsiooni või või riik. Tema on hästi palju sellele mõelnud ja mõelnud, et kui niimoodi küsitakse, et vanasti ma oleks öelnud, et tegelikult ei ole mingit vahet, ütleme praegu mõttelt, mingid nüansid muidugi on, et noh, suur osa, mis on kattuv, on see summa on ju juhid sisemine, mingeid protsesse ja seal on nagu endistviisi need kolm ressurssi käes. Aga noh, kuskil on ikkagi üks faktor on see, et kas sul see meeldib või ei meeldi. Et ma võin ju juhtida saapavabrikut, aga noh, kui ma ikkagi ei innustunud nagu sealpool taldadest ja pealdistest, sest noh, siis ei ole nagu seda sisemist põlemist. Et minust on juhtimisel on hästi palju ühist, aga teatud x-faktor on see, mis annab nagu selle sära. Ehk sa juhid seda asja, mis sulle meeldib? Mille poolest see sport ja, ja kultuur on, on see, mis sulle meeldib. Minu meelest on neil ühine nimetaja, on see, et see on see emotsioon. Et emotsioon, mitte sellest, kus äriühingus lööd lihtsalt seal exceli tabelis paremal all nurgas kokku, palju siis on kasumit või kahjumit kui on kasum positiivne emotsioon, kui on kahjum, on negatiivne. Aga minu arust kultuur, sport mõlemad pakuvad selgelt sisemist rõõmu. Sparta oma Sis saavutustega, mingisse ületamistega. Kultuur, mul on tohutult ikkagi meeldinud, lähed teatrisse või kontserdile, kui tuleb aplaus, tuleb näitleja ja sa näed, et ta väriseb, ta on ennast tühjaks mänginud, ta kummardab. Sa näed, nii-öelda professionaal, pakkus sulle nii-öelda etenduse sina oma aplausiga tänada, son, emotsioon, seal on nii võimas tunne. Kui sa olid kantsler, kas sa mõnda niisugust kontsertetendust või teatrit või kino või spordivõistlust oma raha eest külastasin? Ikka selle või ütleme, spordivõistlust ei meenu, teatri- või kontserdi paar tükki ikka oli, sest Eka ja loomulikult nii-öelda vastavalt ametikohal saadetakse sulle alati kutsud. Kui sa seda esietendus on, suhteliselt ikka asutas, isegi läksid need mingil hetkel, kui tekkis sulle aega nagu viisakas, et ütles, et ma ei tahaks nüüd saada seda teenet, on ju vaid ma ikkagi lähen kassasse ja ostan selle. Et ei, ma ikkagi ostsin, ma pigem ostsin, kui, kui nagu palusin mingit kutset saata. Ma ütlen, see on selgelt ametipositsiooniga, need esietenduse kutsed tulid. Aga kui ma sinna ajapuudusel ei jõudnud, siis ma loomulikult ostsin pileteid. Võid sa protsentuaalselt öelda, olles olnud kantsler, kas neid positiivseid kogemusi, millest sa rääkisid, et näitleja mängib väga hästi ja sportlane toob kuldmedali, kas neid positiivseid kogemusi oli protsentuaalselt rohkem kui negatiivseid, kus sa pidid nendesamade inimestega võib-olla jagelema mingisuguste rahade pärast, et kumb rohkemani. Töötame pigem ütleme niimoodi, et teatud hetkel sellist õhtust emotsiooni võis segada teadmine päevadest, millal sa pidid tegema selle inimese, selle asutuse või mingi protsessi probleemidega. Ehk see oligi nagu üks põhjendus, kui ma lihtsalt see 10 aastat on päris pikk aeg, vaata, kui sa istusid ikkagi teatris, on mingil hetkel vaatasid okei, et siin, mis liising lõppeb lampidel järgmine aasta ainult direktori tööleping lõpeb kahe nädala pärast, peaks vaatama, kes saaks uueks ja selle teatri või sellel näitlejal oli tegelikult alkoholiprobleem, vaata kui said aru, et taustainformatsioon hakkas sind segama. Vahe mind juba hakkas segama, sa teadsid seda tausta niivõrd palju, et see, see õhtune emotsiooni hakkas tahaplaani minema, siis oli see arusaam, et nüüd pead ära lõpetama, aga piinama. Ma arvan, et, et meie nii-öelda Eesti kultuuriinimeste spordinased pakuvad kordades rohkem positiivset emotsiooni kui seda negatiivset emotsiooni. Millal ta spordivõistlust viimati vaatasid selliselt, et hüppasid, kas siis teleri ees või kohapeal ja noh nagu noh, saad aru küll, mõnusana fänn, kõige paremas mõttes lähed hulluks. Sest on niivõrd põnev lõpelguse siis kuidas tahes. Nüüd ma pean ütlema, et ega selliseid asju, kus ma nagu endast hästi väljul ega leidnud eriti palju ei ole on kindlasti mingid mingid hetked, kus, kus on noh, ma ei tea, Konstantin Vassiljevi värav, kus ta igatahes siukseid pommi, kus tuleb kananahk ihule võib-olla Sydney olümpia peal. Erki noole kettaheide on see, kus, kus, mida ma selgelt mäletan olles ka staadionil koha peal, kus emotsioon käis plussist miinusesse, sa ei saanud täpselt aru, aga su enda inimene või seal all ja sellest sõltus niivõrd palju. Teatud hetked on niuksed. Noh, ma ei välju kindlasti, sest see on nii. Võib-olla ma olen liiga pragmaatiline selleks, aga ka koht, kus ikka kananahk tõuseb, et ikka paar korda on juhtunud. Kui sa vaatad meie Kunstitegelasi ja sportlasi võrdluses muu maailma omaga, kas. Kas sa oled pigem seda tüüpi, et noh, las ta teeb natuke kehvemini, aga peaasi, et meie oma on ja, ja noh, tore, et on, ja tee Ei, niimoodi ei saa öelda, et no ega ma ei anna talle hinnangut, kas ta tegigi legis kehvemini või, või ei teinud, et need, kes on meie kultuuri heerasid, need on ju mõnikord isegi rohkem maailmas tunnustatud, kui nad Eestis on. See tähendab seda, et kui nad suudavad maailma kontekstis läbi löönud ikka väga kõvad tegijad, lihtsalt eestlastel on see omane, et ennem peab ta saama kuulsaks välismaalt, siis me ütleme hea küll, võib-olla tõesti natuke parem kui naabritüdruk. Et see on pigem nagu eestlastes kinni. Aga see, mis puudutab see, et, et nii-öelda et las ta olla teeb natuke kehvemini, peaasi, et on oma, siis mulle meeldib Johannes Kotkas. Ma tundsin teda juba ju enne, kui ta manalateele läks ja käisin tal külas. Johannes Kotkas ütles väga hea lause, mis puudutas siis eestlaste esinemist NSV Liidu koondises salatite eestlastel väiksel rahval. Nad pidid alati topelt pingutama, ehku Johannes Kotkas oli vaja saada kas Liidu koondisse, siis ta pidi oma viimase vastase alate panema maha selili ja siis selle hoidma teil selline, et ühelgi subjektiivse kohtunikul ei oleks saanud arusaam, et võib-olla ei olnud päris nii-öelda matš võidetud. Ehk pigem on nagu seal väikse riigi esindaja on alati me peame olema topelt tugevamad või topelt osavamad ja paremad et suurte riikide kontekstis silma paista. Kui palju sa kantsleri perioodil ja tegelikult ka nüüd olümpiakomitee peasekretäri perioodil noh, nii-öelda sõltumatu oma nõuandjatest üritad olla kursis selle valdkonnaga, millega, Sa tegeled nagu ma ütlesin, tänapäeval ju pagana lihtne, sa saad ju läbi meedia väga paljud informatsioone teistpidi olles suhkrut, vaba suhtleja, suhelda iga inimesele, et viimati käisin nos Tallinna mõõka vaatamas, rääkisin Nikolai Novosjolovilt, et noh, seal sa oled ju ka teada, kuidas ikkagi maailma edetabeli juht, mida tema arvab siis oma positsioonist, Eesti positsioonist võib-olla nii-öelda tegevusest või olukorrast vehklemisliidus. Ehk see on Eestis väga-väga lihtne, et sa lähed iga inimese juurde, ise kuulad, sa ei pea ainult seda kuulama, mida sulle kõrva sosistatakse. Mida sa näiteks Novosjolovilt küsida, et kuidas vorm olla. Ei, ma lihtsalt küsisin, kuidas tal läheb, me rääkisime päris pikalt, noh ega me puudutasime selliste rasked teemad, mis on siis Nikolai suhe näiteks trükimeediaga ja sealt edasi nii-öelda vehklemisliidu tegevusi ja see, kuidas siis Riiasse minna ja mis ka Londonis juhtus, kuigi mõtlen seda Londonisse nagu puudutasime, hästi vähe. Aga noh, ütleme Nikolai puhul on ju väga selgelt, et ta sai sellise triibulise kätte ja mis tähendab, et tal on tohutu nälg Riio järgi. Noh, mis on jälle nii-öelda sportlikust, peab olema viha, peab nii suur olema, ehk kui esimene olümpia ebaõnnestus, siis see, mis tuleb Riias 2018, et noh, ta on või 2016 vabandust, et noh, ta on ikka väga valmis selleks. Sinu ametikohal olev inimene peab olema väga hea suhtleja, Peedub kindlasti plussi. Tööle juurde. Tunned sa vahel, et sa teedki sellist kohustuslikku suhtlemist, sa pead mingisugusele üritusele minema sellepärast, et kellegagi seal lihtsalt suhelda, et olla pildil, et äkki see kulub lihtsalt kunagi ära. Vaata, kui ma olin kultuuriministeerium, siis ei, siis ma ikka mõtlesin neid olukordadeks on alati väga hea paluda kassasekantsleritele osakonna juhatajat või alati ja alati loomulikult võimalik minister läheb ehk noh, seal ma olin nagu paremas positsioonis, et ega mulle see mõtetud üritused või Smuul, Doc eriti ei meeldi. Praeguses olukorras ma natuke positsioneerinud ennast teistmoodi selgelt ma käin esindaja neist olümpiakomiteed ja, ja asutuse eest ma ju iseenesest ma selgelt meil nii-öelda Eesti olümpiakomitee ja ma ikka käin päris tihti käin väljas ja suhtlen inimestega. Sest noh, meie eesmärk on näidata, mis Eesti olümpiakomitees toimub, mis juhtuma hakkab tutvustada seda, ehk ta president ja peasekretär, eks nad olegi pigem sellised müügimehed. Kas sulle meeldib? Ütleme, et ega ta, ega ma ei naudi seda, aga ma saan aru, et see on üks osa minu tööst ja ega ma ei väldi ka seda. Ma teen seda täiesti rahulikult. Täitsa vahel otsuseid sellise emotsiooni pealt ka lihtsalt tunned, et intuitiivselt, et nüüd tuleks seda teha, aga mul ei ole praegu aega läbi kaaluda asju, aga miski minus ütleb, et nüüd tuleb teha. Noh, see on, nagu ma ütlesin, et on niisugune kogemuslik kõhutunne ehk nii, mõnikord ju nii mõnigi kord juhtub ka seda, et sa ütled, et jah, kõhutunne või pikk nina, nagu ma ütlen, ütleb seda nii peab tegema. Ja kui sa oled ikkagi nagu ma ütlen 94.-st aastast ikkagi pidanud mingeid otsuseid tegema seose see kogemus on nii palju, et ega päris nagu mööda ei lähe. Aga jah, ma ütlen, teatud otsuse teinud, mis mõjutavad kogu Eestit, on tark, ei torma põhimõttel ehk et see ei ole otsus, mõjutab sind ennast või sinu sisu omaniku kui seda äriühingus, vaid see mõjutab kogu Eestis startiv Eesti kultuur, need on otseselt, mida ei saa teha emotsiooni najal või subjektiivselt, et see inimene mulle ei meeldi. No ütleme niimoodi, see ongi see professionaalne oskus, et sa teed ikka väga selge otsuse lähtudes, mis on Eestile oluline. Sa oled selline ikkagi professionaalne otsustaja, kui ka sellist terminit kasuta. Ma ei tea, kui sa kasutad seda, ma ütlen, ma püüan olla, jah, püüan olla professionaalne, otsustan, mitte subjektiivne otsustaja. Oled sa. Pannud enda mingisugust karjääri paika ka, ütleme, 15 aasta peale ette, et kus nüüd, kus sa oled ikkagi eesti tasemel arvestatavatel juhi ametitel töötanud, et kuhu siis veel minna? Ei ole, sest ma olen aru saanud, et see on täiesti mõttetu. No Eestis ikka sellised muudatused on siiamaani väga kiired, kuigi me hakkame järjest enam minema isegi igavas Skandinaavia riigiks, kus palju nagu actionit ei ole võrreldes 90.-tega. Aga minust karjääri asjade paikapanemisel ei ole erilist, nagu mõtlen, et võib-olla tõesti osad inimesed, kelleks nad tahavad saada, mina ei ole seda mõelnud, et egaa tuleb lihtsalt välja võtta need väljakutsed, mida sulle pakutakse ja kui on huvitav, siis tuleb võtta väljakutse vastu praegusel hetkel kuni Riio lõpuni, ma ei võta uusi väljakutseid vastu. Kujutad sa ette, et sa lähed tööle mõnele ametikohale, mis on, ütleme, positsiooni poolest madalam kui see, mis sa oled viimastel aastatel või noh, viimase 15 aasta jooksul olnud. Ma arvan, et see ei ole üldse ju ebatõenäoline, sest mingil hetkel inimene tahabki puhata, teha midagi väga spetsiifiliste, väga konkreetselt, mitte vastutada kümnete või sadade inimeste eest. See ongi see, kus sa pead sammu tagasi astuma, et, et nii-öelda ennast puhataja minna uutele väljakutsetele. Kujutad sa ette näiteks pensionärina oled kuskil spordihoone valvelauas ja noh, oma tuksi lased noored palli mängima, siis kustutad pärast tuled. Aus vastus ei kujuta. Koljusisese sporti teed? Ma püüan praegu ikka kaks korda nädalas korvpalli mängida. Aga mingisugust aeroobse mat liigutamist? Ei no kui ka kevadel, siis ma tõmban keldrist ratta välja. Noh, vaata ka rattaga sõita on ka, et oled sina maanteeratas, et ma olen pigem selline kolleeg kollektivismi pooldaja ehk mulle meeldib pallimäng sellepärast rohkem, et sul on ikka nii-öelda meeskond ümberringi ja ega see meeskonnamängija ja seal on nagu üks väike juhtimine. Tahad sa olla selline meeskonna liider keskel võib-olla pole kõige paremad oskused, aga kes on niisugune kõva ametikoha mees ja siis tema teab täpselt, kuidas kõrval käib. Mina tean just öelda, et mulle tohutult meeldib käia korvpalli mängimas, Kunna ma isegi kunagi ei loe ega taha teada, mis punkti seisan, sest ma ütlen, et see ei ole üldse oluline oma sõpradega Vähil oluline lihtsalt see, et oleks fun, et oleks lõbus korvpalli pärast lihtsalt hea, et seal ikka meeskonnamäng ja, ja mulle meeldis ka vanasti Kultuuriministeeriumi võistkonnal ka treeningutel, sest palli mängides said sa alati aru, mis inimesega tegemist on. Kes võttis palli ja tormas ise korvi poole, viskas mööda, siis olid kõik teised süüdi. Noh, paratamatult tegelikult ta käitus ka tööl, samamoodi olid inimesed, kes andsid söötu, aitasid teised, kes kogemata pikali kukkunud aitasid alati ilusti ülesse. Tegelikult ta käitus samamoodi ka tööl, ta oli mõistev, ta aitas, tuli kolleegile toetav, kuidas sina korvpalli mängid? Teiste käest küsima. Aga seal niimoodi küsid, siis ma jagan sööta, kui on vaja, siis tuleb ka visata. Sa oled ikka korralik amet, oskad vastata? Täpselt nii, nagu peabki. Sa oled paar kuud olnud nüüd kultuurielust ametikoha poolest eemal, on see kuidagimoodi vähendanud ka sinu? Teatris käimist, kontserdite külastamist, raamatute lugemist, raamatute lugemiskindlasti mitte, ma olen endiselt üks üks suuremaid hobisid, raamatute lugemine ja maja loen ikkagi väga palju. Iga vaba moment, ma loen ikka raamatust, loed raamatut või mingisugusest vidinast. Ma olen vidinast lugenud. Viimati lugesin vidinast ehk e-lugeri Sofi Oksaneni ja malmist kokku lugenud raamatust kolm või neli raamatut ja ei ole veel minu jaoks mulle ikka ise nii-öelda põlvedel olev raamat, kõva kaanega, hea, sellise trükilõhnaga meeldib nagu rohkem. Mis puudutab neid teatrikülastusi, et ega ma pean tunnistama, et ega ma märtsis ega veebruaris pole isegi teatrisse veel pole jõudnudki. Aga õnneks tuleb endistviisi teatrites tulevat esikate kutseid, nii et teatrirahvas ei ole mind unustanud. Aga lihtsalt ei ole nagu aega olnud, sest noh, ega tuleb vaadata, kuhu poisid tuleb hoida, leida, et saada kulunud, ära minna. Jälgid sa üldse sellest, mis toimub selles organisatsioonis, kust sa tulid, sa mõnes mõttes kindlasti, sest sa selle organisatsiooniga suhtled, aga, aga just selle mitte spordiosaga. Ma jälgi seda niimoodi, et ma nüüd uuriks puuriks või et inimesed eelistaksid seda, ma ütlesin hästi selgelt, et ma tõmban siin nagu joone vahel, aga kui ikkagi ajalehtede esikaantel on nagu probleemidesse loomulikult loen seda. Vahel võtab toru ja helistad, et niimoodi veri hakkab keema. Ei, minu meelest see on nagu kõige õudsem, mis saab olla endine juht, helistab siis nii-öelda praegusel juhile kukub midagi seletama ja õpetama, et see on kõige õudsam, midagi, mida saab üldse nagu toimib, kuigi me bow aeg-ajalt ikkagi suhtlemine. Et meie suhted on väga head. Igal juhul oli rõõm sinuga juttu rääkida ja kuulata, mida sa asjadest arvad. Praegune olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. Ja sul on üks lugu veel, mis lõpetab saate missiooni. Samamoodi pilk minevikku, siis tegemist on ameerika rokkari Bonjoviga ja tema leidsin samamoodi vist kui ma ei eksi, 85. aastal, kui tema esimene plaat tuli ja samuti nagu Pet Shop Boys Atom kaks erinevat bändi. Aga saadab mind siiamaani ja kui ma ei eksi, siis on kas aprillis või mais on Tamperes nende kontsert, kuhu ma olen minemas, nii et ütleme, et fänn eluks ajaks neile. Tore aitäh, Siim Sukles, thermad Iisraeli juurde, saate saatejuht täna ja kuulmiseni nägemist.