Eesti sõduritund. Septembrikuu 21. Rahvusraamatukogu. Ma tervitan tee Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse poolt ja tänan, et te olete tulnud täna siia soomepoisi oleva Hansalu koostatud raamatu. Karl Gustav Mannerheim, Põhjala suur mees, esitlus. Oleg Manson sündis 11. augustil 1925 Tallinnas. Ta sai hariduse prantsuse lütseumis aga sõja tõttu küpsustunnistuse siiski Tallinna õhtul kesku. Nagu tuhanded rahvuslikult meelestatud Eesti noormehed põgenesid tema 1943. aasta sügisel paadiga Soome, et seal koos vennasrahvaga astuda võitlusse Nõukogude vägede vastu. Ta sai sõjalise väljaõppesaadetis kaheksandas raskekuulipildujate kompaniis ja võitles Nõukogude vägede suurpealetungiajalt liiguri ja voksed rinnetel. Üheksateistkümnes augustil 1944 saabus ta tagasi Eestisse koos 1752 Soome poisiga et jätkata võitlust juba siin. Eesti rinnet. See ta väga ei õnnestunud. Kuna Sa saatsid meie teise pataljoni, kuhu kuulus ka oled Fansalu Kehra õppelaagrisse, kus nad viibisid seni, kuni Rinne varises kokku. Soome sõjaväe, et Eesti ühenduse asutamise järel 1992 on olemas olnud selle aktiivne liige. 1993.-st aastast täitis ta sekretäri ja raamatupidaja ülesandeid kuni surmani 14. märtsil käesoleval aastal. Selle raamatu käsikiri valmis tal juba paar aastat tagasi. Ta oli 10 aasta jooksul põhjalikult tutvunud kogu marssal Mannerheimi kirjutatud soomekeelsete teostega ja saanud Soome arhiivides tutvuda seni avaldamata materjalidega malefilmidest. Soomes. Eesti Ühendus avaldab siirast tänu Eesti kaitsejõudude ühendatud õppeasutustele ja kindral Ants Laaneotsale, kelle toetusel sai võimalikuks selle raamatu hirmud. Soomepoiste ühenduse esimees Uno Järvela loovutab mõtte järje kaptenmajor nööriki kurgivoorile. Meil on soomlastele on saatus andnud heegelt juhid õigel rajal. Mannerheimi lähim mees, jalaväe kindral, filosoofiadoktor koos eri žanris on tõdenud oma kaheosalises teoses marmor, suomen koostava öösse Mannerheim hoones väärtustes, et Soome saatusejumalanna võib meile osutada mittu kartmatult jõulist ja ustavat meest. Rahuoja võrdlusaastate eesliinil, puit, mitte kellad olnud loodud just selleks ülesandeks, mis ootas tookord Mannerheimi ja mille ta rääkis. Tseegee Mallory tõusis suurmeheks, kes mängis oma väikese Isamaa kaebustes otsustavat rolli rohkem kui 30 aasta jooksul. Nii rahusõja ja me võime ainult arvata, missugune oleks olnud meie riigi saadu, kui tema iseseisvuse tuleb hoovis viimastes sõdades, kui üheksal V8 does 18 aastal oma vägede seltsilise ratsutanud valges kindraliks oleks 19 30 üheks aastaks saanud sinivalged marsson. Põhimõtteliselt võime siiski tõdeda, et Mannerheimi palju ja tegudega oleks Soome ajaloo täiesti kindlasti kirjutatud teisiti ja tõenäoliselt kellelegi muu soomlaste enda koopas. Seege Mannerheimi kesksed väärtused olid üks Euroopa kaks sõjaväelise kaitsevõime loomine ja säilitamine ning kolmandaga rahvuslik ühtsus ja sellega seotud üksmeeles. Soomepoiste ühenduse auesimees erukolonel Sven iise On asetanud kõige kirjeldatava fookusesse esimese Soome marssali Carl Gustav Mannerheimi, kelle, kelle elu ja tegevus ja kõik sellest tulenev rohkem kui kellegi teise oma mõjutanud ja kujundanud kogu Põhja-Euroopa. Mitmeid neist esimese ja teise maailmasõja kadapressimises osalenud riike ja maid. Soome marssalivõimalused olid muidugi piiratud. Tema isamaa ja selle rahva väiksus selle paratamatu olenevus teistest suurtest vägevates tekitasid sageli tavalisele mõistusele välja väljapääsuta olukordi. Strateegiline paiknemine kahe omavahel juba 1000 aasta jooksul lugematuid kordi kokku põrganud erinevate usutunnistuste ja kultuuride raja mail. Oli asjaolu, mis naiskõrval vaatajale lahendamatuna Meile eestlastele peaks see kõik pakkuma erilist huvi kuna meile järelemõtlemiseks ja arvestamiseks kahjuks ei ole meie ajaloolased ega ka meie poliitikud neile küsimustele küllalt tähelepanu pööranud. Olebansalu koostatud Nemad on selles mõttes auvõlg osade laugul sellele maale ja rahvale meie vennasrahvale naabrile, kellega meie ajalugu, geograafia, meid on lähedal sidunud, jäävad siduma. Kuid see teile esitatav toob meieni ka midagi seni laiale üldsusele mitte teadaolevat marssali. Oma memuaarides lisatud eessõna, mis on ajaloolastel Soomes tuntud kuid seni vaatamata lihtsalt öeldud, ei tahetud esile kutsuda poleemikat neil teemadel, sest vana marssal ütleb küllalt korrektselt aga väga otsekoheselt välja oma arvamuse reamaailma vägevate poolt tehtud otsuste kohta, mis tema arvates oleksid võinud olla teisiti lahendatud ja pealegi paremasse tagajärgedega. Marssal Mannerheim kõnelemas kaitsejõududele ja tema väide ühtekuuluvuse sidemest, mida katkestada võib vaid surm. Minul. Sai ta puhata tehteloast, enne. Olin. Ären teel kuuluval suurel linde. Kuus aastat kestnud teine maailmasõda võttis meiltki aastakäikude kaupa mehi. Ka sõja viimases vaatuses, kaugel idas tegi kaasa vähemalt üks eestlane reamis Tepanud. Olen sugu, pealinna esimene dessant oli, kas oli midagi 19 või 20. kuupäeval juba tehti dessant ja kindral jamada, andis juba oma staabiga alla. Ainult imperaator Buy oli sealt ära põgenenud. Imperaator Buy oli Muktennis, Munctein lennuväljal aga ei olnud sobivat lennukid, mis, kus ta oksad jaapas ära lõigata ja jäi. Et jah ja muidugi sain suunime, jõudsime teisel septembril 1095, ekse teine september, kolmas september muidugi nimetati võidupühaks või päevaks jaapani üle. Aga eks ajalugu nüüd On ju jätnud selle päevaga ajaloo lehekülgedele teise maailmasõja lõpupäevana teil veel teise septembripäev teisipäeval väga hästi meelde, sest mõtlesime just Samsungi linnapealinn ja seal oli umbes 5000 elanikku. Ta koosnes kahest osast. Vana hiinalinn ja uus jaapani lind ja samuti ka elanikud kaela teab ja hiinlaste eraldi eraldi oma vanas liina linnas. Seal ida pool ja lõuna ja lääne pool oli siis jaapanlaste poolt ehitatud linn, kus elasid ainult jaapanlased, hiinlastel seal elamiseks luba ei olnud. Vot teine september oli ka ilus päikesepaisteline päev. Septembri alguses, seal on veel soe, ta laiuse järgi on ikkagi küllaltki kaugel lõunas, eriti jälgisime seda tänavapilti. Seal käisid jaapanlasi muidugi tol päeval oli juba, aga ikkagi vähe veel, kui meie väed sisse tulid. Jablast muidugi olid ka teadonerl hirmul, eks need oli hirmutatud ka, et vaata, kui Nõukogude väed tulevad, siis kõik seal igasugust tõdemist kaheksa. Ja muidugi järgmistel päevadel me liikusime juba mööda linna, seal. Siis oli tore idama turg, seal olid terved terved kaks, kolm tänavat pika tänavakilomeeter, kaks pikad, kus päeval ei saanud ükski sõiduk liikuda ainult istutisel tänavasillutise ja kaubeldi kõik kaup ja siis hakkas see tohutu kaupleme. Sellid, kaubandus elavnes tugevasti. Nojah, meie ülesanne oli seal. Siis ju kontrollid, et kodusõda Hiinas Nendel aladel laieneks, leviks, mis oli siin kirdeosas, kus meie nõukogude väed sees olid. Seal kujunes välja selline tore olukord linnades. Me võime kuulus Hiina kodanliku valitsuse tollane Changassi juhtimisel. Lõunapiirkondadest toodi näiteks Johnsungi lennuväljal Maadusid alul päev mitmed Ameerika lennukid, Tuglased ja toitsin, politsei vägesid. On see oli juba selline kokkulepe linnades võimulusis Liina korraldusele ja toodi kodunduse tugev politsei vägede näol maalaga ümber linna küladest jalutasid Hiina rahvaarmee võitlejad tol ajal seal oli neljas ja seal suus neljas armee kaheksas armeened. Moodsa tungi juhtimisel olid ja nende kontrolli all olid maapiirkonnad. Teame vähe, kui palju meie mehi tabas sõda kaugetel meredel ja keda Fret kraav See oli, juhtus 22. augustil 42 ja me olime Inglismaalt, tulime välja täislaadungiga teel Argentiinasse ja Brasiiliasse, Argentiinasse tulime juba üle Atlandi, kõik, mitte mingeid ei olnud ühtegi rünnakutega midagi ja jõudsime Lääne-Aafrika randa Läks konvoi laiali, osaleb edasi Kaplena poole, meie laev, üksinda hakkasime Atlane tulema Brasiiliasse, seal Sierra Freetownis ja tulime üle ja jõudsime Brasiilia randa. Ja siis kuulsime raadiojalutajad, saksa tegutsevad Brasiilia rannas juba siis neile teisel aastal. Ja meil oli oli kaks tundi sadamasse veel jõudmiseni ja hommikul kell kell viis hommikul Saksa alla laevale kallale ja ma magasin seal just vahist ära tulnud ja hakkas kahurituli peale, löödi kahuritulega peale, siis pärast kahuritulega ei saanud meid põhja lasta, siis panin torpeeduga. Ma olin varem juba saanud torpedeerima 40 40 osaga, laseksime laeva, ei kaotanud aga vaeselt tabadagema Norra laevaga kesisemad toimuda, sadamasse. Pääsesime ära. No ja siis oli laeva hukkumine jooksjate tekile teki elada, siis ma ei tea, mis, mis juhtuvalised laevas laev põles juba tõesti? Ei oska midagi masinaruumis plahvatuse olud, aga siis nägin horisondil meesteks pool meile eemalid, Saksa allveelaev ja hommikul vara ja nägid kuulid tulid, käisid, tulistas, tulistas laeva keskossa ja naasen, no siis on siis on, need on asi tõsine. Ja siis oli üks päästepaatides, kus mina oleksin pidanud olema, see oli puruks lastud ja siis üks päästepaat haavatud meestega saime sealt laevast minema. Ja siis asi nagu pikk lugu. Me jäime ilma laeva ahtrisse. Laev, kas olete seda Titanicu filmi näinud? Seda on Eestis paljude madruse ahter tõuseb ülesse maaliga laeva ahtris, istusin seal parve peal, parv oli nii pandud kinni, ainult tuleb lahti, kui laev ära upub. Ja vaata korstnaga peale ja vaata siis mõtlesin, et nüüd on, nüüd on lõpp käes, pole kuskile minna, ei ole. Ja huvitav, mul oli isa keri oli mul alati kandsin kaasas tema viimane kiri enne arreteerimist ürik. Ja siis ta alati enne merele minekut sõja ajal lugesin selle läbi ja teised, nii. Ütleme nii, poeg, ära karda, ma olen kaks uut sõda läbi läinud, sinuga midagi juhtuda ja kui see laev, vaadake korstnal hakkas alla vajuma. Vanamees, mul on nii rahulik, tunneme menetlus, kurat valeta lihtsalt võib vedada. Aga vaev vajus ära, aga me olime nii ranna ligidal. Madal vesi, paar miili rannast, laev vajus põhja, poegade üles, ma tulin tagasi tarbija, kuidas ma olin pooluppunud küllaga, jäin ellu. Barr, Vabarase Me olime kaheksa mehega parvel, kui seal läks neli meest, oli üles kolm rootslast, üks eestlane. Seeslane keset õnn. Tuli parvega vee peal, tegin silmad lahti ja varahommik, päike hakkas tõusma. Olin elus. Nii et, et ei saa, ikka vedas oma sõnamul. Olime seal ahtris. Esimene tüürimees, kes oli ühe päästepaadiga saanud laevast minema ja siis nad olid väga ligidal meile. Ei ütles nii, vaadake ma pärast Gruusiat, poisid, vaadake oma sõpruse laeva ahtrist. Päev hakkas juba nii peaaegu püsti, hakkas alla Vene väe, nägid nagu kuked orierse ja siis ütles, vaadake võib-olla seal, jätke jumala tähtis, sest neid enam ei näe. Ägevat ikka neli, neli, meister, jõles talituse jäime ellu. Siis ma tulin Ameerikas, hakkasin Ameerikas sattusin ameerika teenistusi juba 43. aasta jaanuaris. Aga kuidas eelmine torpedeerima oli, sellest ei rääkinud Norra laevas 40 aastane Henry lõpuski, ma tulen eesti laevast ära, liverpooli sa siis esimene konvoiteenistuse üle Atlandi. Ja siis olime, saime just Inglismaad välja, Iiri merest saime Atlandile siis saksa olete võib-olla tugevneda saksa nagu hundipakk oli need. Ja hakkasid meid ründama öösel pullikarjad ja, ja väinvastase laevadega. Koondised ja näod olid, öösel hakkas rünnak peale, nii et kahe päeva jooksul kolm-nelikümmend 20 laeva lasti põhja saata laeva ka. Ja siis inglased, hotellid olidki aastatel saatelaeva, siis konvoi saadeti laiali, et kui me jääme kokku, lastakse meid lõpp, kõik siis põhja. Ja siis saime esimene õhtu, saime minema seal Nastyle laevu, põhjekümne saime tulema ja arvasin, et oleme des istuli udule endajale. Aga vaat järgmisel öösel saame käsiks. Seal vist juhtus kuskil olevi, juhtisime nii. Ja saime ühe torpeedo öösel kell kolm hommikul samas laeva otse vööri alla, nii et see oli. Tabas nii, et sel ajal ei olnud uppumisohus. Mootorid jäid seisma ja arvatavasti seal allveelaeval ei olnud rohkem torpeedosid, võib-olla töötuabielud ära hävitatud ja saime pihta ja siis kui mootorlaega ratturid jäid seisma, diiselmootorites vist kuulis, et enam propellerid seisavad, et on ära vajunud. Ja jäimegi seepeale hommikul lakeses. Läks valgeks siis kapten tahtsid, mehed hakkasid hakata päästepaati vette lasknud Kadeiad liigat väga tormine ilm oli, see paat läheb puruks vastu vastu laeva külge, ootame hommikuni. Hommikul oli laevuke veel ujus ja, ja siis läksid masinamehed, läksid alla, lasin esid, panid mootorid käima, pumbad käima, hakkasime seal siis sadamas on laeva ja siis kaks päeva nii peaaegu hoidsime vee peal, aga pärast saime selle kinni. Ruumi ja see oli verd täis, esimene luuk. Aga, aga see oli suur vaev ja siis jäimegi ujuma ja taimeke naerda sadamasse. See oli pidev mäng elu ja surma peale. Mõtlen sellepärast ka, mis eestis sellesse teate, kui palju eesti meremehi teenis liitlaste poolel, nad arvasid, üheksandal aastal oli midagi neli kuni 5000, Eesti meremeest oli, oli väljaspool Eestit. Ja sinna kaheksanda teistele päeva jäigi, Inglismaale läksid kõik inglise lõpu alla ja siis oli veel neid vanu meremehi, kes olete hullud. Esimese, teise maailmasõja ajal olin, oli kõik kohad olid Eesti meremehi täis, New York oli täis Inglismaa täis näide. Nii et oli seal oli veel meil hukkus atlandil aastate jooksul 39 kuni kuni kuni sõja lõpuni armastatakse varsti üle 1000 Eesti meremehe, kes olid liitlaste poolel, sest keegi täpset arvu ei tea, sest me olime laiali igati igati laevade all ja nii et seda seda mingit keskkartoteeki ei olnud. Vabariigiga ka mingeid suhteid enam ei olnud, olime täitsa lennud, lend Priidses. Eestist pärit mehi lubati Venemaal lendama vaid üksikuid. Briti kuninglike õhujõududes on kindlalt teada neli lendurit. Kodumaale jäänud lendurid kuulusid valdavalt Luftwaffe Eesti lennuüksusse. Lendur veteranid külastasid hiljuti lennundusmuuseumi Ülenurmel. Hendrik Arro. Tuli veel 43. aasta sügisel juba Woody Lätis viibavis tuli ütlemisest loodi lennukool eestlaste ja lätlaste väljaõpetamiseks ja vot meie kõik kolm, kes me siin praegu lendurid olema olime, need, kes selle kursuse läksid, siis said seal väljuke. Tallinnas saatsime septembri alguses sõitsime liiva visse, seal pandi pool käima, paralleelselt hakkas lendama Läti lendurid, vetes tuli omad, meie lendasime ja meie lõpetasime selle välja. Me lendasime tegelikult normaalse rahuaja lennukooli kahe aasta läbi seitsme hoidma. Ja nii et ametlikult meil siis lõpetasime minu enda, mul alles minu lenduritunnistuse esimene leht omal ajal. Seal on peal kuupäev. Kolmas juuni 1940. Saime lühikese puhkuse ja siis sõitsime kõrvale, aga jõhvi lennuväljale saate mootoreid sinna. Esimene tahvel kolis sealt ära, siis rahvas saali välilennuväli, meie sinna jaks. Ja siis oli 11. pommigrupil kolm lennusalka kestega. Aga nüüd nad paarsada lennuvälja korras siis tolleaegsest, kui rääkida nimelt sellist tulede mängi nagu tänapäeval ennu veel meil ei olnud, ei saanud olla, sest kujutajate rinde lähedal jõhvi lennu 17 kilomeetrit otse juhus rindade praktiliselt et mitte ära niimoodi, et oli ainult tule sa nii palju, üks tulede rida oli. Raja servas hakkas veel mõned rohelised, kaks valged, see vastand nagu praegused teeristi, läks rida valget, kaks punast ja mõned punaja riigile. Et rohelisel natuke ihkul, see õige õige kohtuse valgete valgete rida seal vanduma. Kui sa kahe punase jaoks ei olnud veel maha saanud, siis tähendas seda, et sul ei ole palju maad siis mootor peale tuuri tiiru peale. Kusjuures tuledega oli ka niimoodi. Väli, lennuväljad tehti niimoodi ainult üks, see viietiseerub vili või ei, mis seal oli maha tehti niukene tardi, valdada ülejäänud lennuväli moondumise, mõtlesin nii nagu olid kassa seal kartul, kapsas ja, ja rukis ja kõik, mis võis olla. Komandopunkt veidruse veepumba, andmepunkt oli kass paraliks jõgi, kalabarakk siis näiteks triigile oli vana küün seal siis said kätte lennukäsu, kus siis räägiti, mis seal öösel tavalist käsk anti peale, kõigepealt hakkas peale vastane, see on siis ülesanne, mis on omale üksused, kes lendavad kõrvalt teada, varulennuväljad, parool, rindeparool, parool selle tõttu, eks ole, et et vahe unives võis jalaga tagasi tulla, teadma sõja seal, mis siis paroodiat ja siis muud korraldused, ilmateade, need asjad siia juurde, muidugi räägiti pikemalt siis veel stardimaadluse korralduses, mis olid, ja siis ta oligi, läks lahti, võtsid signaalraketid kaasa. Läksid masinasse fotorist, siis aitab sul selle oli vahepeal juba ära teinud, ümber minu sõitis auto peale. Ja lennuväljal kunagisi hästi ruleerimis ei näinud. Mina lasin kõrge, noh, ütleme Genesis vot lennukis jooksis mootorist Vueltal kolme värvivad akulamp. Tule mulle järgi, kollane või alguses, oota vaata ja punasee liisi stardiraja äärde. Kus see, kus see stardikohad olid seal, et saada luba välja tuli luba, võtsid kätte korraks masina pardatuled põlema. Noh, punaroheline valgustiibadel panin korraks põlema, see oli, tähendab, ma küsin stardiluba selle peale siis, kui, kui sind lastele, sest start ja ma olen ühe saare peale. Kui raba oli vaba, siis stardi postikeses asjad juhatas konkreetse stardi, see andis sulle tasku, lõi, pani ja tuled põlema korraks jaanis taskulambiga rohelise, näitas, et tule tulid peale rajatuled, seepärast põlesid seal hädast välja toodud masina suunda, kustutasid oma tuletama, kustuta ära. Nüüd ta tuli massi juurde, vaatas, kes läheb. Masin, tunnustajad märkis üles emassile, kui tagasi stardiluba oli, nii et andis sulle. Panin uuesti tuled põlema, sina panid oma pardatuled ka põlema ja andsid kaasa, läksid nagu rattad maast lahti said. Tuled kustusid ja tema tulles. Aga see oli Hollandi lennuk mis oli sakslaste poolt taanlaste käest ära võetud, antud eestlaste kätte, venelaste vastu võitlemine, vot see lugu. Hendrik on teadusemees tehnikadoktor ja kõva poiss välja, väga hea lendur oli ka ja tema paneb paika jube kihvtilt paneb paika kronoloogia, aga Vaviscal vahele mõned killud nendest aegadest lennukoolist muidugi noored jumbud olid nad kõigepealt sõbrad, praegu oleme kõik lennud, mis räägivad kasvõi Aerofloti ka või Finnairiga või, või nii edasi. Tol ajal oli jõhvis, oli üks autu Kohtla-Järvel oli direktor, sõitis vooridega, ridasid ja korraga lennukool võiksid, oli niimoodi, et tema suguselts on kõik lennud, on keemikud ja lendurid ja nii edasi, nii edasi. Aga minul oli see kurat, madratsi tohtriks õppida, kui ütelda paratselsus vihata, surma, armastada liigemise, lennuväe sõja, need jamad Tartu ülikoolist. Ja vot see lennukool vahva ja seisime rivis jälle heitnud Milk Rootsis, see oli meie esimene instruktor ja tuleb meie ette ja hädad leitud vilk. Me kõik olime rõõmsad, viisakad see siin on lennuk, me võtsime teatavaks, vaatame seda siis niimoodi nii-nii, palju õhuteenistusajalugu uuritud pole keegi üles jäänud. Ülikool alla tuleb. Nüüd meie teiega on selle asja nii selgeks tegema, et see siin see lennuk ja me ise terveks jääks. Kes on esimene, kes tahab kaasa tulla kõige vahusid? Hobused, tulevased lendur, tulevased lendurid. Ja no no hea küll, pikkuse järgi rõugu Ermsale esimene läksime, kõik selline, noh. Teate, mul oli õhku täis puhutud paberikott, mootoristid, eestiaegsed, teed, rääkisid kuratajad üles, süda läheb pahaks, oksendad lennukitäis, eks ole, selleks on kalliks maksma, kurat, vaestada nihukene jamades lennukeid puhtaks, tuleb maha kanda, hirmu täis. Mul oli siis jõupaberist Kotjad, kui süda läheb pahaks, puhun täis. Ja teate niimoodi, see oli ilus ilm, oli poisid sügises tutvumislend, leitan, pilk ütles Rootsis, ütles, et ärge jalgu ära kaljujalgu praegu peale pane jalgu, käsi, tutvumislend ja teate, see oli, lendame nagu nagu vanades filmides tiveeriveraalse, kauni daamiga kummardus, siis oli nii kuradi ilus ja ausalt seal nii vahva ja ma tulin alla puusi selle kotitäis, panin piraka lõhki ja noh, mis seal ikka, mõtlesin, et kuule, rääkisin selle loo, kõik naersid muidugi vahva lugu. Imest saidki need asjalehed, lennukoolis ka paar lugu. Noh, järjekorras vigurlend oli muidugi kihvt asi ja ja kõik teavad, kes on natuke ajalugu uurinud, Nestor viskas esimese surmasõlme. Kuulge, kui panete ja lepiku jaan, minu instruktor eksiga ütles, tead piki raudteed, kui sa tuled sõlmedit välja, siis hoiad jalgadega suunada ja siis jälle paned uuesti. Ja siis, kui ma tegin natuke seda vigurlennueksamit, jaan Nissi kalju, nüüd ma panin via poole minema. Kui ta peale sõlmedega midagi muud, kurat, ütelge mulle ka. Jõudis kätte siis, aga 10 tund oli vigurlendu, see oli üks kõva lugu seal, kõva lugu, lapsed, kui sa ikka tahad maa taeva all. No ja siis on nagu asi, jõudis kätte pommitamise linn ja kuule, Valdo. Muidugi, vene kroonu soldatite koerad ei tohi restorani minna, kõik urradega Melicolise Martin napsud ja iga seal ülikonna, kihvt värk seal peale muidugi selle koolinoorteaeg. Et aeg, eks, saksa löök oli hirmus ka, kui te kujutate ette, seisab Eesti Moviees Estland, sinimustvalge kiiver peas, padrunitaskud labidas veel gaasitorbik püssi õlale, eks ole, kus seisab kuueastmelise juures, see oli peldik. Ja seisab seal mingi mingi nöök, lihtsalt saksa nöök, eks ole. Ja, ja siis vahevaiülesanne kõlas niimoodi, siin vaatlen ras nii kiima, tüüri rep Lüütaarsele katsel sai tuba, tähendab, et vaadake, et keegi oma lolli perse jaoks terved Sildsungi tütar. Ja ta on niisugune asi, muidugi sa võid ette kujutada. Milline tema värv pidi olema, aga meie kurat, naersime pärast nende sakslaste üle Kapi otsas mehed laulsid pikki koridori, kaks meest hüppasid kahe kohvikannuga, tead, see oli. Jõudsid pommitamise lennud kätte ja, ja kuradi eks ole ja sakslased panid liippovi järve äärde risti ülesse ja pidid pommitama seda risti, kes paneb ristile pihta viis pudelit head prantsuse konjakit, neli, kolm, kaks, üks ja esimene vees valdu läheb siis, eks tal jalutas ka muidugi. Kuulge, paikesed ja siit aga natuke enne seda risti liibovi järjesoliks sakslase side palun. Ja pajuvõsa oli kasvanud niimoodi selle barokikatusega tasa ja ja valdu läheb. Läheks meiki? Ma räägi lugu. Valdulex piki ees, eks ole, ja kuraatori pommitasime Vene trofeed 25 kiluste Fogos lõhkepommidega pani sinna ja eks ta läks Nate pikki ees, eks ole, lükkas jala sisse digilahing pöörangut, kuidas läks, eks ole, kuradi vaatab, mingid inimesed jooksevad, selle risti pealt, oleks aknaraamid kaelas. Kesk päeva ajal kuradi haakristiga panin pommi. Aga Valdo, mis nüüd Valdot päästis, päästis see lugu, et kohtunike lennuk Aupankrotskiga eesotsas need lendasid eespool. Oleks kurat näinud ta pikki eesseleks. Sinus olev puhe oleks olnud paska puhe. Agar ja valdu kuradi pea lõikab inseneri tuli maha ja kallab messiga. Kapten, teate, igavene rämps Vene pommid-le endale, eks ole sihtmärgi peale ja kuradi vene pomm tuli alt ära. Ja ma räägin, sakslased, sakslased seda lugu nii palju uskusid, nii palju oskasid. Pommilennud lennuülesanded olid, start oli üle plug laidungi siis kui ratta. Huvitav, mis on toimunud, on, aga vaata niimoodi. Ja peab ütlema, et ega teate, kui me pärast läksime ülesannet täitma ja vaatasin, see auk oli ikka nii baraki ääres, kurat.