Täna pakume teile kuulata järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, seekord tuleb juttu Indoneesias elavatest lastest stuudios Andrus Mölder ja Marje Lenk. Me oleme ka oma varasemates saadetes rääkinud Indoneesia rahvastest. Me oleme rääkinud Indoneesia suurimast rahvast Jaavalastest ja oleme rääkinud Indoneesia kõige läänepoolsest rahvast. Patjedest. Kui Jaavalased on väga suur rahvas, siis Atjeed ei ole kuigi suur rahvas. Aga Hadjeed on seevastu väga tuntud oma väga pikaajalise võitluse poolest iseseisvuse eest. Suundalased on Indoneesia suuruselt teine rahvas ja ungarlased on Jaavalaste naabrid. Nii haavalased kui sundalased elavad peamiselt Jaava saarel. Sundalased Sis elavad Jaava saarel läänepoolses kolmandikus ja avalasedaga sele saare kesk- ja idaosas. Jaava saar on suurtest saartest maailma kõige suurema asustustihedusega saar. See on ülimalt tihedasti asustatud saar, kus keskmine tihedus on enam kui 1000 inimest ruutkilomeetri kohta. Jaava saar on saar, kus elab väga oluline osa Indoneesia elanikkonnast. Jaava saar on ka see saar, kus asub Indoneesia pealinna Jakarta, kusjuures Jakarta asub Jaava saare selles osas, mis tegelikult traditsiooniliselt on olnud mitte Jaavalaste aga hoopis suunda laste asuala ehk siis meie tänase saate rahva asuala. Selles mõttes on Indoneesia huvitav maa. Et väga paljudel juhtudel on maailmas nii suurtel paljurahvuselist riikidel asub pealinn suurima rahva asualad. Aga Indoneesia on jah, teatavaks erandiks. Indoneesia pealinn ei asu suurima rahva, Jaava laste asualal, vaid suuruselt, teise rahva suunda laste asualal. Suuda lasi on õige mitmes mõttes põhjust võrrelda eesti ja eestlastega. Ja võrrelda selleks, et saada paremat pilti suunda laste olukorrast, nendest tingimustest, kus suundalased täna elavad. Indoneesias elavad sõdalased peamiselt kahes provintsis Lääne-Jaaval ja pantenis. Lääne-Jaava ja Pantani pindala kokku on umbes 44000 ruutkilomeetrit. Eesti pindala on natukene enam kui 45000 ruutkilomeetrit. Kui me võtame sellest Eesti pindalast ära Eestile kuuluva Peipsi järve osa ja Võrtsjärve, siis Eesti maismaa osa pindala on natukene vähem kui suunda laste kahe provintsi pindala Indoneesias ehk vägagi hästi Eestiga võrreldav ala. Teame, et Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest aga sundalaste provintsides seal kaugel. Indoneesias elab 56 miljonit inimest. Paljude raadio kuulajatel on üpris raske ette kujutada seda, kuidas me suudaksime oma väiksesse Eestisse ära mahutada 156 miljonit inimest. Suundalaste asualas Jaava saare läänepoolses kolmandikus paistab ka Jaava saare mõttes rahvastikutiheduse poolest silma ehk siis suunda laste asuala keskmine tihedus on suurem kui Jaava saare keskmine tihedus tervikuna. See ei ole mitmes mõttes üldse üllatav, et just see suundalaste asuala on väga tihedasti asustatud, sest tundalaste provintsides asub mitmeid linnu, mis oma olemuselt on väga suure linna tšakarta eeslinnad. Suunda laste asuala ja Eesti tiheduse võrdlemisel tuleb arvestada ka seda, et Eestis on linnaelanike osatähtsus kõrgem, kui see on sundalaste provintsides. Eestis on linnaelanike praegu umbes 63 protsenti elanikkonnast aga suuda lasteala on see protsent alla 60. See protsent on küll viimaste aastakümnete jooksul ka väga kiirelt kasvanud. Veel 1960. aastal oli linnaelanike seal alla 20 protsendi elanikkonnast ja täna on see protsent siis üle 50, mis tähendab, et maaelanikkonna osatähtsus on sundalaste aladel vägagi kõrge. See aga tähendab, et praegu 25 miljonit inimest elab seal maapiirkondades. Me teame, et Eestis elab väljaspool linnalisi asulaid umbes 400000 inimest. Aga sundalasi on veel ka ühel teisel põhjusel mõtet eestlastega võrrelda. Kui sundalasi täna on umbes 45 miljonit ehk siis Lääne-Jaava provintsi elanikkonnast moodustavad nad umbes 80 protsenti ja panteni provintsi elanikkonnast umbes 70 protsenti. Lisaks elab enam kui miljon suuda last ka veel Indoneesia pealinnas Jakartas ja vähemal määral ka Indoneesia teistes osades. Siis veel mõned sajandid tagasi, politsei, ungarlased üpriski väike rahvas. 1780. aastal hinnati suudalaste arvuks 260000 inimest. Eestlasi muide oli tol ajal enam kui 400000 inimest. 1851. aastal loendati suundalasi 786000. Eestlase oli tol ajal umbes viis protsenti vähem ehk peaaegu 750000. Nii et kujutame siis nüüd ette, et veel 160 aastat tagasi oli eestlasi ja suundalasi üpris võrdsel hulgal. Ja täna on see vahe tohutu tohutu. See näitab, et rahvaste ajalugu võib kulgeda väga erinevaid radu pidi. Vägagi sarnastes tingimustes alustades võidakse jõuda väga lühikese ajaga väga erinevate tulemusteni. Loomulikult suunda, lastel on pikka aega olnud väga kõrge loomulik iive, nende sündivus väga kõrge. Samas nende suremus ei ole väga kõrge. Indoneesia täna on siiski suhteliselt arenenud majandusega maa, see on inimeste keskmine eluiga ei ole väga lühike, seal on arstiabi siiski arengumaade mõistes suhteliselt hästi kättesaadav. Ja, ja kõik see jah, on loonud olukorra, kus tõesti sundalaste loomulik iive kõrge. Ent tuleb arvestada ka seda, et kui eestlased on viimase 160 aasta jooksul olnud sunnitud osalema erinevates sõdades, eestlasi on erinevatel aegadel rohkearvuliselt represseeritud siis sundalastel nii veristada viimase 160 aasta jooksul olnud ei ole. Jah, muidugi, sundalased on ka võidelnud küll Madalmaade kolonistidega, küll jaapan lastega teise maailmasõja ajal küll peale teise maailmasõja lõppu Indoneesia iseseisvuse eest, aga see kõik on kaasa toonud siiski suhteliselt vähe inimohvreid. Ja nii siis jah, ongi suundalased tänaseks päevaks ikkagi saanud väga suureks rahvaks. Sundalased kuuluvad täna maailma 10 kõige suurema riigita rahva hulka. Ja Indoneesia tervikuna on ju väga suure rahvaarvuga riik, seal elab ju üle 237 miljoni inimeseni. Indoneesia on täna rahvaarvult maailmas suuruselt neljas riik. Indoneesiast enam elanikke on üksnes Hiinas, Indias ja USA-s, kusjuures Indoneesia elanikkond läheneb küllaltki kiiresti USA-le. Nii et ei lähe väga pikka aega, kui Indoneesia elanikkond püüab USA oma suuruse poolest kätt. Samas teisest küljest, Indoneesia on täna maailma kõige suurem islamimaa. Indoneesia islam on suhteliselt leebe, ent samas Indoneesia erinevates osades islami mõju küllaltki erinev. Keede puhul, kellest me siis oleme kunagi ammu oma saates rääkinud on islam küllaltki tugev. Atjede jaoks on islam väga oluline, nad näitavad seda igal sammul välja, nad pooldavad nii-öelda rangemat islamit. Samas näiteks Indoneesia suurima rahva, Jaava laste jaoks on islami küllaltki leebe. Nad on küll sügavalt usklikud, aga islamit ei paista nende elus igal sammul välja. Suundalased on oma idapoolsetest, naabritest Jaava lastest tugevama islamiga. See islam ei ole seal äärmuslik. Islam ei ole seal väga karm. Aga see islam on tõepoolest absoluutselt kõikides elusfäärides suunda laste seas on islamiusuliste osatähtsus tõepoolest väga kõrge. See on täna umbes 96 protsenti. Vähesel määral on kunagise uskumuse järgijaid siis selle uskumuse järgi, mida nimetatakse suunda viivitan vähesel määral härral on hindu iste vähesel määral ombudiste ja vähesel määral on suunda laste seas tegelikult ka kristlasi. Oma Jaava lastest eristab suunda lasi ka see suunda lastel on oluliselt vähem jäik sotsiaalne hierarhia. Kui haavalaste seas sotsiaalne positsioon mängib igapäevases elus väga olulist rolli siis suundalased on nagu üksteisega võrdsematel positsioonidel sundalaste seasse. Selline sotsiaalne hierarhia ongi samas, aga see ei ole nii kõikehõlmav oma igapäevastes ilmingutes. Ja sundalased ise ütlevad, et see selline teatu suurem võrdsus tuleneb islami suuremast tähtsusest. Et tänu sellele tugevamale islamile on sotsiaalne kihistumine sunda laste seas täna mõnevõrra väiksem kui naaberrahva Jaava laste seas. Sundalasi on 45 miljonit, aga vaatamata sellele tohutule arvule teatakse sunda lastest maailmas üsna vähe. Kurde on küll suunda, lastest mõnevõrra vähem, aga kurdidest teatakse maailmas tohutult palju. Itaallased ei paista Indoneesias silma veelgi enam, suudalased ei ole, võiks öelda, et läbi kogu ajaloo eriti palju silma paista. Ja tänasel päeval võib isegi öelda seda, et suundalastes rahvuslik identiteet on suhteliselt nõrk, kuigi väga valdav enamus suundalasi oskab suunda keelt. Sundla keele kõnelejaid on üle 40 miljoni ehk siis tõepoolest üle 90 protsendi suundalastest kasutab oma emakeelt. Aga sellest kõigest hoolimata suudalased tegelikult igapäevaselt väga ei rõhuta seda, et nad on suundalased. Peavad end Indon eestlasteks. Jah, sundalased ei tekita Indoneesia keskvõimuga mitte mingisugust vastasseisu oma rahvuse pinnal. Me teame, et Indoneesias on mitmeid teisi rahvaid, kellel on olnud pikka aega konflikt riigi keskvõimuga just nimelt sellel pinnal, et rahvus on tahtnud saada rohkem autonoomiat. Rahvus on tahtnud oma keelt ja kultuuri rohkem edendada. Et rahvuse jaoks rahvustunne ja väga tähtis suudalased siinkohal mõnevõrra eristuvad. Ja eristuvad, vaatamata asjaolule, et suuda laste naabrid. On Jaavalased. Jaavalased on Indoneesias ikkagi domineeriv rahvas. Võiks öelda nii, et Jaavalaste positsioon Indoneesias on natukene sarnane venelaste positsioonile Venemaa. Selle vahega, et ja laste osatähtsus Indoneesias on oluliselt väiksem kui venelaste osatähtsus Venemaa k suundalaste põlisel asualasel, Lääne-Jaaval ja pantenis. Ka sellel alal elab tegelikult täna juba üksjagu palju Jaavalasi ja ka suunda laste asualal püüavad haavalased domineerida. Aga vaatamata sellele kõigele suundalased on malbe rahvas. Nad ei hakka väga millelegi vastu ja võiks öelda ka, nii et tegelikult see selline teatav Molvus on üks põhjus selleks miks suunda alasi on täna nii palju, et nad on läbi selle ajaloo suutnud kuidagi rahulikult oma naabrite ja ja oma võimukandjatega hakkama saada ja seetõttu ei ole suundalasiga väga palju hävitatud. Muidugi hoopis ise küsimus on see, mis on siis ühe rahva jaoks oluline kas saavutada väga suur hulk või tõepoolest edendada igas mõttes oma rahvusliku kultuuri. Aga ilmselt ei ole meil siinkohal põhjust olla kohtumõistjate, eks ilmselt ei ole meil siinkohal õigust öelda, suundalased on oma suure arvul saavutanud oma kultuuri tahaplaanile jättes. Kui kaua ungarlased oma praegusel asualal on elanud? Sõdalased rändasid oma praegusel asualal ida poolt, täpsemalt siis Filipiinidelt ja ja nad rändasid praegusele asualale juba enam kui 3000 aastat tagasi. Seega tõesti sunda lased on oma praegusel territooriumil olnud vägagi pikka aega sunda, lastel on olnud mitmeid riike, ka tugevaid riike, aga sõdalaste riikide eripära lisaks on olnud see, et need riigid ei ole väga tegelenud naaberrahvaste ahistamisega. Pigem on pidevalt ikkagi eksisteerinud selline olukord, kus suunda lasi, on naabrite poolt püütud alistada. Neljanda sajandi keskpaigast kuni seitsmenda sajandi keskpaigani eksisteeris sundalaste piirkonnas Tarumanagaara riik mida tinglikult võib nimetada kuningriigiks. Ja vot selles riigis võeti juba neljandal sajandil vastu hindu istlik õpetust ja sellest ajast alates on siis sunda lastel jah olnud kokkupuude hindu istlike õpetustega ja võiks öelda niimoodi, et need hindu istlikud õpetused on mõjutanud suunda lasteajalugu läbi kõikide järgnevate sajandite ja seda vaatamata siis tõsiasjale, et tänasel päeval väga valdav enamus suunda lasti ei ole sugugi mitte hindu istid, vaid on hoopis islamiusulised. Seitsmenda sajandi keskpaigast 16. sajandi keskpaigani oli suunda lastealal suunda kuningriik. Ja vähemasti seitsmenda sajandi keskpaigas võeti kasutusele nimi suunda ja see suunda nimi, siis võeti kasutusele ka sundalaste riigi nimes see suunda riik oli samuti hind, uistlik riik. See aseriik eksisteeris Jaava saare lääne- ja keskosas. Ja ka tänapäeva Indoneesia pealinna Jakarta paiknes kunagi suunda kuningriigi territooriumil. Selles suuna kuningriigis kasutati peamiselt kahte keelt, kasutati suunda, keelt ja kasutati sanskriti keelt ja sunda kuningriigi elanikkonnast. Enamus olid hindu istid kuid selles elanikkonnas oli budiste osa, järgisid suunda, laste vanu uskumusi. Ja, ja võib öelda niimoodi, et sunda kuningriik oli selline üpris tolerantne riik erinevate uskude suhtes üpris tolerantne riik erinevate rahvaste suhtes. Sundalaste idapoolsed naabrid, Jaavalased olid oluliselt sõjakam rahvas kui sundalased ja suunda lastel oli aeg-ajalt kokkupuuteid ka nende haavalaste vallutustega. Jaavalased sellel Jaava saarel püüdsid domineerida tõesti ammusest ajast alates. Ja see, miks ei suutnud haavalased siiski suundalasin kiiresti ära vallutada tulenes ilmselt peamiselt kahest põhjusest. Esiteks see suunda laste asuala on oma keskosas küllaltki mägine. See piirkond ei ole ta väga hõlpsasti äravõetav. Ja teisest küljest see sundalaste asuala on vägagi kompaktne. Et ei ole niimoodi esse sundalaste asuala ajaloo käigus moodustanud seal erinevaid enklaav vaid kogu selle, Jaava saare läänepoolne kolmandik ongi olnud see suudalaste asuala ja sellisel alal on siis tõepoolest olnud lihtsam ennast kaitsta. Islam hakkas tänapäeva Indoneesias pead tõstma 12. sajandil. Esimesed kokkupuuted islamiga suuda lastel olid 13. sajandil tugevamaid positsioone hakkas uskaga saavutama 15. sajandil ja 15. sajandil tekkis Jaava saarel ka mitmeid islamiusulisi sultanaate ja Üheks oluliseks sultanaadiks seal oli demoki sultanaat ja see demoki sultanaat hakkas oma mõjuvõimu laiendama ja tänu sellele temaki sultanaadi tegevusele. 16. sajandi keskpaigas. Jaava saare kõige läänepoolsemas osas tekkis panteni sultanaat ja see Ponteni sultanaat hakkas samuti oma võimupiirkonda laiendama ja eriti tõhusad olid need laiendamised 1500 seitsmekümnendatel aastatel ja nii siis suunda hindu istlik kuningriik muutus järjest väiksemaks järjest olematumaks, kuni suunda kuningriik siis 1579. aastal lakkas täielikult olemast. Enne seda, kui sunda kuningriik lakkas olemast, püüdsid suunda kuningriigi valitsejad abi saada Portugal lastelt. Portugal oli nimelt tänapäeva Indoneesia piirkonnas juba tükk aega ka püüdnud oma huvisid kaitsta ja nii siis 16. sajandi algul suuda kuningriigijuhid sõlmisid lepingu portugallaste ka ja selle lepingu eesmärk oli kaitsta sunda kuningriiki naabruses olevate islamiriikide mõju eest. Aga tegelikkuses seda lepingut kunagi ellu ei rakendatud. Tegelikuses Portugal siiski neid hindu istlike riike otseselt kaitsma ei asunud. Ja nii siis jah, ei olegi ime, et islamiriigid, mis muutusid järjest võimsamaks, ühel hetkel kindu istlikus unda kuningriigi ära vallutasid kõrvuti portugallaste ka hakkasid piirkonna sa juba ammustel aegadel oma mõjuvõimu laiendama ka hollandlased. Hollandlaste mõju hakkas seal ilmnema juba 16. sajandi lõpul. Ja ühel hetkel püüdsid Indoneesia rahvastega kaubelda ka prantslased, taanlased, nii et jah, erinevad rahvad püüdsid siis Indoneesias oma mõjuvõimu laiendada. See kõik aga viis nende erinevate Euroopa laste omavahelise konkureerimise Indoneesias. Nii ei ole siis imekspandav, et 1601. aastal toimus sundalaste ala vahetus naabruses Portugali ja Madalmaade laevastike vahel tõsine merelahing. Selle lahingu võitsid hollandlased ja ja seejärel muutus siis sundalaste ala mitmeks sajandiks Madalmaade kolooniaks. Võib öelda nii, et Madalmaade mõjuvõim sundalaste alal kehtis aastatel 1602 kuni 1942 ehk siis peaaegu kolm ja pool sajandit. Hollandlaste võimuperioodi esimestel sajanditel on oluline see, et hollandlased väga ei sekkunud suunda laste igapäevasesse ellu. Nad kasutada tasid küll suudalasi odava tööjõuna, võiks isegi öelda, et nad kasutasid suudalasi orjatööjõuna aga nad ei püüdnud algul sundalasi kristlasteks muuta ja nad igapäevaellu ei sekkunud. Suundalast igapäevaelu juhtisid siiski jätkuvalt suundalastest valitsejad. Agane sundalastest valitsejad olid siis tegelikult Madalmaade Mario netid. Nad viisid seal kohapeal ellu Madalmaade kuningriigivõimuorganite soove. 19. sajandil. Hollandlaste suhtumine muutus. 19. sajandil hakkasid hollandlased rajama suundalaste asualadel ka koole hakati rajama raviasutusi ja 19. sajandil püüti siis kristlastest misjonärid abilga suundalasi kristlasteks pöörata. Aga see ei õnnestunud. Võib öelda isegi seda, et mida enam hollandlased püüdsid suudalasi muuta kristlasteks, seda tugevamalt haarasid suundalased islami usust. Kui 19. sajandi alguseks olid sõdalased siiski suhteliselt nõrgalt islamiusulised siis jah, selle koloniaalvõimu tegevuse tulemusena see islam kinnistus seal. Islam oli siis suunda laste jaoks selline järjekordne ühendav jõud võitluses koloniaalvõimuga suunda lastel nagu väga paljudel teistel rahvastel maailmas on olemas oma ärkamisaeg sunda lastel oli see ärkamisaeg 20. sajandil. Seda ärkamisaega võiks piiritleda aastatega 1908 kuni 1942 ja selle ärkamisaja lõpus saabus ungarlaste alale Jaapani okupatsioon. Teise maailmasõja jaapani okupatsioon kestis suunda lastealal 1942.-st 45. aastani. Peale jaapani okupatsiooni lõppu algas kogu Indoneesias kolonialismivastane ülestõus, kolonialismivastane revolutsioon. Selle hollandlastele vastuhaku tulemusena lõpuks sündis Indoneesia riik ja sundalaste alad said Indoneesia osaks 1950. aastal. Nüüd sel ajal, kui sundalast alad said Indoneesia osaks elasid suudalased väga valdavalt ühes provintsis. See on siis Lääne-Jaava provintsis Lääne-Jaava provintsi kõrval oli siis Jakarta pealinna territoorium. Aga me saate alguses rääkisime panteni provintsist tol ajal seda panteni provintsi olemas ei olnud. See Pantani provints moodustati siis alles aastal 2000 eraldati siis Jaavalaste asuala kõige läänepoolsem osa, see nii-öelda ajalooline, palun Steni piirkond Lääne-Jaava provintsist ja moodustati siis jah, eraldi Pantani provints. Ja kui me täna räägime suuda laste arvust 45 miljonit siis väga paljudes allikates kohtame tegelikult numbrit, mis on hoopis 40 miljonit ja see tundub, et see 45 miljonit sisaldab siis ka viite miljonit nii-öelda pantenlast. Kes küll räägivad suunda keelt, aga kes moodustavad siis suudalaste sellise teatava omanäolise etnilise rühma, ehk siis ajaloolise Pantani piirkonna elanikke Indoneesias täna eristatakse, kuigi keelelises mõttes on suundalased. Indoneesia seisuseperiood on olnud küllaltki keerulise ajalooga. Esimestel aastatel oli Indoneesias liberaalne demokraatia. See liberaalne demokraatia kehtis aga väga lühikest aega ajavahemikus 1950 kuni 1957 edasi muutust Demokraatia Indoneesias nii-öelda juhitud demokraatiaks aga ühel hetkel muutusse täiemõõtmeliseks diktatuuriks, suchartodiktatuuriks ja diktatuuriperioodi Indoneesias võetakse ajavahemikus 1966 kuni 1998 Su Hardo diktatuuriperiood on oluline ka suunda laste jaoks, sest see oli aeg, mil Indoneesias püüti erinevaid rahvaid sulandada. Üheks indoneesia rahvaks püüti välja juurida erinevate rahvaste erinäolisus. Kõikjal püüti juurutada ühte keelt, ühte kultuuri, ühesuguseid kombeid. Indoneesias elab enam kui 200 rahvast. Aga jah, see su Harto diktatuuriperiood, mis oli mitmes mõttes verine, on rahvuslikus mõttes halb aeg, seetõttu, et nende erinevate rahvaste kultuuri püüti siis tol ajal jah, Indoneesias väga tõsiselt alla suruda. Aga suundalased käitusid selle diktatuuriperioodil natukene teisiti kui Indoneesia. Paljud väiksemad rahvad. Kui oma saates oleme rääkinud Atjeedesse, Satjeede puhul me märkisime, et see vastasseis Indoneesia keskvõimule oli küllaltki tugev ateljeed püüdsid isegi ortodiktatuuriperioodid voodil hakata keskvõimule vastu, siis suundalased käitusid diktatuuriperioodil üpris tagasihoidlikud. Suundalased ei hakanud keskvõimule sisuliselt üldsegi mitte vastu. Ja see on üks oluline põhjus, miks keskvõim suundalaseiga suhteliselt vähe represseeris. Peale diktatuuri lõppu on Indoneesias toimunud selline järk-järguline üleminek demokraatiale. Me võime Indoneesias täna pidada suhteliselt demokraatlikuks riigiks, ent Indoneesias ei ole sealsetel rahvastel reaalset autonoomiat. Adjeed on üheks teatavaks erandiks. Satiedel on tänu oma võitlusele viimastel aastatel teatav, ehkki autonoomia, aga üldiselt Indoneesia rahvaste rahvuslikku autonoomiat ei ole. Seda autonoomiat ei ole mitte kuidagi ka suunda laste. Aga võib öelda ka seda, et ega selle autonoomia eest ei ole suudalased ka eriti võidelnud võib-olla selliseks teatavaks väikeseks rahvuslikuks ilminguks. Suunda laste seas on see, et viimastel aastatel on järjest enam kõlanud üleskutseid, mille kohaselt Lääne-Jaava provintsi nimi tuleks ära muuta ja tahetakse, et selle provintsi nimi oleks pasun, tan pasun, ta on on siis selline termin, millega suundalased on oma asuala oma maad nimetanud tõesti väga pikkade sajandite jooksul. Ja nii ei ole tõepoolest kuidagi imekspandav, et sõdalased tahaksid oma peamisele provintside just nimelt selle nime anda. Aga üldiselt keskvõim sellest nimevahetusest väga huvitatud ei ole. Kuigi Indoneesia on täna üpris demokraatlik maas keskvõim siiski ei taha seal erinevaid rahvusi esile tõsta. Näiteks Indoneesias erinevatel rahvastel ei ole täna ametlikult tunnustatud rahvuslippe. Indoneesia keskvõim on teinud kõik selleks, et sellised selgelt väljapaistvad rahvuslikud tunnused oleksid tagaplaanil ja see on ka üks põhjus, miks ei ole siis Indoneesia keskvõim tahtnud Lääne-Jaava provintsi nime ära muuta. Pasundoniks. Indoneesias on maavärisemise üleujutusi, vulkaanipurskeid, nii et sealsetel inimestel on väga rasked elamistingimused. Ja Jaava saar, kus ungarlased elavad, on just nimelt selline piirkond, kus looduskatastroofid on vägagi sagedased, kus on mitmeid vulkaane, kus esineb maavärisemise. Ent tuleb siinkohal siiski tunnistada, et isegi siis, kui on toimunud maavärisemised isegi siis, kui on toimunud vulkaanipursked. Et üldjuhul ei ole kaasa toonud väga suurt hulka inimohvreid, kuigi keerulised olud, siis teisalt on see loodus sundalasi siiski mõnes mõttes hoidnud. Kuidas need miljonid ungarlased suudavad end oma asualal ära toita? See on viljakas ala ja seal kasvatatakse vägagi erinevaid asju. Nüüd suunda laste jaoks kõige tähtsam toit on riis ja suundalased tõepoolest toodavad vägagi palju riisi. Näiteks Lääne-Jaava provintsis toodetakse aastas peaaegu 10 miljonit tonni koorimata riisi mis tähendab seda, et ühe elaniku kohta toodetakse üle 200 kilo koorimata riisi. Aga seal kasvatatakse ka väga palju juurvilja. Suudalased ongi selline rahvas, kelle tavaline toit sisaldab valdavalt riisi ja juurvilja. Näiteks Lääne-Jaava provintsis toodetakse juurvilja aastas umbes kolm miljonit tonni. Umbes sama palju toodetakse ka seal puuvilja. Ent tuleb arvestada, et näiteks Lääne-Jaava provintsis umbes üks viiendik on kaetud metsaga. Vaatamata sellele, et see on asustustihedus, on väga suur on nad siiski suutnud säilitada ka metsad. Ei ole nii, et kogu see ala on täielikult metsast tühjaks raiutud. Umbes üks viiendik siis jah, on jätkuvalt kaetud metsaga. Lääne-Jaava provintsis on ka küllaltki korralik kalakasvatus ja kalatööstus. Kala püütakse nii merest kui kasvatatakse tiikides. Jaava saare läänepoolne osa on kuldkalade piirkond. Seal kasvatatakse väga suurel hulgal kuldkalu suunda. Lasteala on ka piirkond, kus vägagi suurel hulgal töödeldakse krevette. Loomadest. Lindudest peetakse suundalast alal lambaid, veiseid ja näiteks on Lääne-Jaava provintsis enam kui neli miljonit lammast ja enam kui 30 miljonit kodulindu. Kodulinde on peaaegu sama palju kui seal provintsis on inimesi. Nii Lääne-Jaava provintsis ku Pantani provintsis on küllalt suur hulk mitmesuguseid istandusi. Kasvatatakse tee kohvi, kakaotaimi, suhkruroogu, kookospähklit, nelki, kaudsuki tubakat, nii et sealne põllumajandus on vägagi mitmekesine ja suudalaste maapiirkonnad on sellised, kus väikesed farmid vahelduvad suurte istanduste ka küllalt suur osas ungarlastest töötabki täna. Nendes istandustest sundalaste asualal on tegelikult ka küllalt mitmekülgne tööstus. Seal ei ole sellist väga suurt rasketööstust, kuid seal on siiski olemas ka oma suurtööstus. Ja põhjuseks on asjaolu, et suuda lasteala asub Jakarta vahetus naabrus ehk Indoneesia pealinna vahetus naabruses. Sunda lastealal on mitmeid suuri linnu, sealne tööstus on küllalt mitmekesise struktuuriga. Sundalaste asuala lähedal on mitmed naftaleiukohad, aga Lääne-Jaava provintsis on küllaltki suured ka kriigi leiukohad. Kõigele sellele vaatamata on sundalaste asuala meie mõistes siiski suhteliselt vaene piirkond. Kuigi jah, viimastel aastakümnetel sealne elatustase kasvab suhteliselt kiiresti ja kasvab eeskätt selle tõttu, et selles piirkonnas suureneb järjest teenindussektori osatähtsus. Sundalaste ala teenindab paljuski Indoneesia pealinna tša Cartat ja tänu sellele siis teenindussektori osatähtsus kasvab ja teenindussektoris täna teenitakse siiski rohkem kui põllumajanduses. No ilmselt tõstab ka turism mingil määral sundalaste elatustaset. Jah, me teame, et Indoneesia on selles mõttes vägagi tuntud turismimaa et Indoneesias asuv Bali saar ja see Bali saar on tõepoolest tõeline turismiparadiis. Vali saare asu sellest Jaava saarest üldse mitte kaugel, aga see asub Jaava saarest ida pool, aga ka Jaava saare lääneosa on viimasel ajal muutunud huvipakkuvaks piirkonnaks. Turismi soosib sealne piirkonna looduslik ilu, soe kliima kui ka suunda laste väga rikas skulptuur. Ja kui täna on sundalaste asuala turistid valdavalt pärit siiski Indoneesia teistest osadest väga palju on turistega Indoneesia pealinnast ja kartast siis viimastel aastatel on suurenemas ka välisturistide arv. Euroopast pärit välisturiste on täna veel vähe. Eeskätt on välisturistid pärit Malaisiast ja Singapurist. Aga siiski on selgeid märke, et Jaava saare lääneosa on leidmas enda jaoks ka Ameerikast ja Euroopast pärit turistid. Sunda keeles on väga toredaid sõnu. Võtame näiteks arvu kolm. Seda saab öelda mitut moodi. Tilu, talu või talu ja näiteks tarandi ramm tähendab millegi alustamist. Kuidas sunda keelt iseloomustada? Sunga keel kuulub Austroneesia keelte hulka, täpsemalt Malai Polüneesia keelte hulka. Indoneesia riigikeeleks on keel, mille nimeks on indoneesia keel. Se indoneesia keel on tegelikult poliitiline termin. Indoneesia keel. Olemuslikus mõttes on tegelikult Malai keele üks murre, täpsemalt Malai keeleri aumurre. Seda keelt räägitakse põliselt Indoneesia põhjaosas suhteliselt väikese pindalaga saartel. Aga see Malai keele murre on tänasel päeval Indoneesia riigikeeleks. Malloy keel on Indoneesia saarestikus tegelikult pikki sajandeid olnud selline omamoodi Lingo Franca, mida siis erinevad rahvad on kasutanud selleks, et üksteisega asju ajada. Aga nii suunda keel kui Maloy keel kuuluvad Malai Polüneesia keelte hulka. Ja kuigi need keeled on täiesti erinevad keeled, need keeled siiski on mitmes mõttes sarnased ehk nende keelte vahel on sarnasusi nii reeglites kui ka sõnavaras ja häälduses. Ja sellises olukorras paneb mind tõsiselt imestama, kuidas sundalased on suutnud läbi nende sajandite säilitada oma sunda keelt. Olukord, kus Indoneesia riigikeel on väga lähedane suuda keelele, loob tegelikult väga lihtsa võimaluse selleks, et suundalased läheksid üle ainult üksnes indoneesia keelel. Me teame, lähedase keele ülevõtmise protsess on väga lihtne. Kui Indoneesia riigikeel oleks mõni hoopis teistsugune kee mõni suunda keelest väga erinev keel siis selle keele ülevõtmine toimuks raskelt. Aga indoneesia keelele on tunda lastele üle minna. Lihtne, sest sarnasused on väga suured. Ja sellele kõigele vaatamata On suundalased suutnud säilitada oma esivanemate keele veelgi enam täna enam kui 90 protsenti suunda lastest kasutab suunda keelt, suunda, keelt õpetatakse koolides. Jah, nii Lääne-Jaava provintsis kui ka panteoni provintsis õpetatakse suundo koolides ja õpetatakse seda kuni üheksanda klassini ja sunda keeles ilmub täna ajalehti, ilmub kirju, sunda keeles antakse välja ilukirjandust. Suunda keeles tehakse raadiosaateid muidugi ka valdav osa riiklikust massimeediast on indoneesiakeelne. Aga üldiselt siiski täna ei tehta takistusi suunda lastealal Sungakeelse meediaväljaandmiseks. Ja Sundo keel on täna täiesti olemas ka internetis. Suunda keeles on artikleid isegi Vikipeedias. Neid on täna seal umbes 17 ja pool 1000. Jah, muidugi, võrreldes eestikeelsete artiklite koguhulgaga ei ole seda palju. Eesti keeles on täna umbes 108000 artiklit. Aga samas noh, me võime siin teisalt öelda, et suunda keeles on vikipeedias artikleid peaaegu sama palju kui iiri keeles. Ja internetis on olemas ka mitmeid suunda keeleõppematerjale. Nüüd suunda keel, nii nagu ka Indoneesia keel, nii nagu naabruses kasutatav Jaava keel, nad kõik kasutavad ladina tähestikku, ent suunda keeles on traditsiooniliselt ajaloos olnud veel kaksteistsugust tähestiku suunda keelel on Lääne-Jaava provintsis regionaalkeele staatus, aga see sunda keel ei ole siiski kaugeltki ühtne. Sellel keelel on kuus peamist dialekti, selle keelel on mitmeid alamdialekte, aga õnneks on tänaseks tahaks siiski suudetud välja töötada ka selline nii-öelda standard Sundogee koolides õpetatav suunda keel. Ja see on muidugi üks oluline põhjus, miks seda suunda keelt on lihtsam säilitada kui sunda, kellel ei oleks seda ühtset keelt. Kui erinevatel dialektidele alamdialektiliselt oleks oma kasutatav kirjakeel, siis selle keele säilitamine oleks vägagi keeruline. Aga täna jah, olukorras, kus on siis olemas ka ühtne kirjakeel, on see oluliselt lihtsam suunda. Kirjakeel on üpris foneetiline, see tähendab seda, et selle keele kirjapilt vastab üpris täpselt hääldusele. Suuda keeles on olemas viis traditsioonilist täishäälikut a e i o ja U ja 16 traditsioonilist kaashäälikut, aga songa keeles kasutatakse lisaks traditsioonilistele kaashäälikutele ka võõraid kaashäälikuid, neid nii-öelda võõraid kaashäälikud kasutatakse siis võõrsõnade puhul. Kuigi üldiselt suunda keeles on täna selline suundumus, et ülevõetavad võõrsõnad püütakse mugandada suuda keelele kohasemaks ehk siis nende võõrsõnade kirjapilti püütakse viia vastavusse suunda, keele traditsioonidele, sunda keele arendamisega ja ka nende reeglite kehtestamisega tegeleb siis sundalaste asualaga spetsiaalne organisatsioon. Muidugi üldine protsess näitab, et suunda laste seas Indoneesia keele ülevõtjate osatähtsus kasvab, kasvab eeskätt linnades suunda, keel on rohkem säilinud maapiirkondades. Aga sellest hoolimata. Ma siiski usun, et suuda, keel säilib lähematel aastakümnetel, sest suundalase on siiski suhteliselt palju. Ja täna Indoneesias ei tehta mitte midagi selleks, et suuda keelt ja kultuuri alla suruda. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Indoneesias elavatest sundalastest. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.