Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Queen kiuline Andžist sai maailmakuulus dokumendi lekitaja avaldas USA taas tuntud telejaama kommentaator arvamust et armee eriüksus peaks austraallase ära tapma. Fox Newsi Poppekkel jätkas, et surnud ei saa midagi lekitada. Tegemist reeturiga äraandjaga ja ta on rikkunud kõikvõimalikke USA seaduseid. Ma pole küll surmanuhtluse pooldaja, aga on vaid üks viis, kuidas seda lahendada. Laske sellele litapojale ebaseaduslikult kuul kerre. Aasta oli 2010 ja meelerahu häirivast dokumendilekkest oli möödas vaid nädal. Vahest aitab see mõista emotsionaalseid otsuseid. Samas oli kogu skeem ilusasti lahti joonistatud. Tapmine olgu mitteametlik, seda enam, et tegemist on võõra riigi alamaga. Nii aeg pärast mahalaskmist oleks võib-olla tagatud, rääkimata Assange polnudki dokumentide lekitaja, vaid seda tegid Bradley Manning. Ning samu dokumente lekitasid ju ka lugematud USA ajakirjandusväljaanded. Lühikokkuvõte oleks, kui miski ei meeldi laskede maha. Küsimused esitame hiljem. Taoline reaalsus on lähemal, kui julgeksin. Taseerida aasta hiljem lekkis ilma vikipeedia abita avalikkuse kätel Obama administratsiooni salajane mema valitsuse õigusest tellida potentsiaalselt ohtlikeks peetavate oma riigi alamate salamõrv. Tehniliselt oleks lahenduseks vargsi taevas hiiliva drooni rünnak. Paar nädalat tagasi kinnitas sama õiguse olemasoluga ülemkohtu esimees kuigi lisas, et nad ei kavatse seda kasutada. Ja samal ajal on esimesi märke droonide kasutuselevõtust politseijaoskondade poolt ning New Yorgi linnapea Bloomberg peab nähtamatute luurelennukite kasutamist vältimatuna oma linna kontrolli all hoidmisel. Kokkuvõttena on seega olemas tapmist, litsenseerib seadus, tsiviilkasutusse jõudev kaugelt juhitav nähtamatult militaarne luuremissioonide tehnoloogia ja päästiku rõõmus emotsionaalsus. Kui juhtub midagi ebamugavalt. Ah jaa, ära ei tohi unustada Tallinnas asuva NATO küberkaitse keskuse koostatud kübersõjad teemalist käsiraamatut. Tähelepanud väärib seegi, et tegemist on mitteametliku dokumendiga. Loodetavasti siis mitteametliku mitte selles mõrva mõttes, nagu pidas silmas Poopecker. Tallinn Manual käsitleb kübersõjasituatsiooni lahendamisel võimalusi rahvusvahelise õiguse kontekstis. Tegemist on uudse sõjapidamise vormiga, mis vajab kooskõlastamist seadustega. Selle koha peal meenud küll fraseologismiga sõjas ja armastuses on ju kõik lubatud tähenduses, et sa võid neis olukordades olla petlik oma eesmärgi saavutamiseks. Ometi püütakse märgilises käsiraamatus leida vastus küsimusele. Mis on lubatud veretus kübersõjas? Kas võõra riigi küberrünnak? Kuule tohib vastata jõuliselt, näiteks tankirünnakuga see tähendab analoogselt relvastatud konfliktile, mille jaoks on olemas sõjapidamist reguleerivad seadused. Küberruum sünnitab huvitavaid küsimusi. Näiteks ei saa defineerida selles abstraktses keskkonnas riigipiire, mis teeb omakorda probleemseks süüaluse riigi tähistamise. Kes on süüdi, kui yks maa häkker tegutseb y maapinnalt ning ründab tset riiki? Sellisel juhul muutub teise riigi ründamise küsimus määratlematuks ning olukorra lahendamiseks on vaja. Elimineerida konkreetne häkker näiteks tema pea kohal mõnesaja meetri kõrguselt asuva mehitamata minilennukilt teele pandud Tapa lõhkepeaga. Tegemist oleks küll võõra riigi territooriumil loata sõjategevusega, aga droonide lendu ja nende kaugel asuvaid omanikke peaks saama varjata. Nähtusel on veelgi huvitavam aspekt, kuidas defineerida võõramaine häkker. Sihtmärk. Kas selleks sobiks näiteks täna mõnele GPS seadmele või muule pooli funktsionaalsele seadmele tarkvara, kirjutab programmeerija. Ta veel ei tea, et tulevikus võidakse tema loomingut kasutada võõra riigi vastu. Kuid piisavalt paranoiline võõras riik. On võib-olla juba drooni teele saatnud? Tarkvara kallal nokitsevad võiksid nüüd igaks juhuks aknast.