Looka kommentaari esitab Kristjan Port. Oli kunagi selline aeg, kui Bill Gates esindas kapitalistliku elukorralduse tippvoliniku. Ta korjas andamit turult, mida kujundas jõuliste manöövrite ning käe väänamistega. Kunniseda tegevust märkas USA valitsus, kellele hulk valu käes hoidvaid firmasid kaebamas käisid. Pikka kohtule lõpuks kutsuti firma korrale, öeldes, et kapitalismis peab jälgima. Ausa mängu reegleid. Seejärel oli aeg, kui in sama firma peadirektor stimpolmer süüdistas kõiki vabavaralise Linuxi kasutajaid kommunismis kuna seda saab ilma rahata ning Microsofti tarkvara mitte ostmine on mitte isamaaline tegu. Nüüd aga on käes aeg, kui Bill Gates räägib liigsest kiilaspäisuse eest hoolitsemisest. Mure põhjus pole mitesti Volmeri läikiv kolju, vaid pahakapitalism. Gates tõdes hiljutises Briti kuninglikus akadeemias peetud kõnes, et kapitalism tähendab tunduvalt suuremate varade paigutamist kiilaspäisuse raviuuringutesse. Võrreldes Malarjaga kapitalismi imperatiiv. Turg ja sellel turul pole popp olla kiilaspäine, seetõttu pakutakse palju raha nähtuse uurimisele. Samal ajal on malaaria inimlikult. Võttes kordades tõsisem probleem, kuid paradoksaalselt saab see valdkond kordades vähem raha uuringute tarbeks. Gates'i sõnade järgi malaaria raviuuringud, praktiliselt olematud juht kapitali Eestist maailma. Meeldivaks filanud, tropiks kujunenud mees tõdeb, et siin ei aita muu, kui happy peavad tõttama riigid ning temasugused Hildinud raharikkad. Suuresti siis samad isikud, kes on seni kapitalismi konjak turistlikult turult korjanud. Hiid lõigusid. Nüüd räägivad nad vigadest puhtas kapitalistlikus lähenemises. Bill Gates tõi esile 10 väljakutset. Mida võib iseloomustada sõnaga hirmuäratav nagu näiteks maailma toitmine, kui planeedil on 10 miljardit inimest. Tema arvates on võtmeks geneetiline revolutsioon. Võimalik, et siin tuleb appi põllumajanduse tööstuse, Microsofti Monsanto, mille rõõmuks võeti uuesti taas vastu eriseadus. Kaval geenmuundatud seemnete külvamisest. Igasugused piirid kõrvaldab seaduseni. Peideti uue moe kohaselt ühend suurema seaduspaketi sisse. Nüüd ei jää muud üle, kui loota, et ühel heal päeval asub mõni Monsanto omanikest filantroop teele. 10 miljardi inimese toitmise pealt peaks ju midagi teenima. Ütlemisest suurimaks hirmu äratajaks peab Bill Gates nakkushaiguseid. Küsimus pole vaktsiinide puuduses. Neid toodavad suured ravimifirmad. Hea meelega. Probleem on ravimite hoidmises. Jahedatena, kuidas sa seda teed kuumal maal ilma elektrita võib olla lahendus üliheas termoses sellises termases, mida pole veel välja mõeldud. Järelikult on valitsustel aeg lahendi leidnud. Mest uurimisgrantidega edendama asuda, sest Gates'i järgi puudub meil ootamise luksus. Selle peale küsis keegi rahva hulgast, kas oleks võimalik luua sotsiaalne ettevõte selline, mis arvestaks kasumi kõrval sotsiaalsete kohustuste täitmisega. Gates arvas, et see võiks õnnestuda firmal, kes kogub ärikasumirikastes maades ja teeb sotsiaalse abilaadset odavat äri arengumaades. Selle koha peal aga meenuvad ravimifirmad, kes pingutavad erinevate juriidiliste kombinatsioonidega selle nimel, et arengumaad ei saaks toota patendikaitse alt vabanevat geneerilisi ravimeid. Et meediafirmad ei jagaks maailma erinevalt. Lüpstavateks tsoonideks, et farmerid tohiks oma kasvatatud seemneid külvata ilma kartused, tan sattuda kohtuvaidlustesse Monsanto ka, kes peab seemneid enda omaks. Unustamata siis patendisüsteemi trendi anda erafirmade omandisse inimese geenid. Tänaseks on patentidega kaitstud juba 40. 1000 taolist DNA molekuli kokkuvõtteks võiks siis billile öelda, et. Ole hea mees ning õpeta kapitalist olema inimesed kohe algusest peale. See läheb ju väga kalliks, kui enne on vaja saada maru rikkaks ja alles siis inimeseks jagaks.