Küll me oleme. Et tõepoolest, siin me oleme ja meil on hea meel tervitada siin stuudios Erki Lauri, Von Krahli teatist pere Erki. Tere mürgi esimesel tunnil küsisime oma kuulajate käest ka, et kuidas kuidas, saad aru üldse, et ikkagi, et sa elad, sa elad hästi. Et sa oled ilus. Et kas sinul sellist küsimust on vahel ette tulnud ja kui ei, siis nüüd suunakski selle sulle endale, sest et meie kuulajad väga aktiivselt selles küsimuses ei olnud ju siis mingid raskused tekkisid. Jaa, küsimus, nüüd oli küsimus, et kuidas saad aru, et sa, et sa elad. Ahah, no selleks, et sa saad aru, et sa elad, tuleb sellega pidevalt vaeva näha iga päev. Et iga päev tuleb küsida, kas ma elan ja juhul kui ma elan, et siis vaata et mis selle kõige mõte kem. Ehk siis siin aitab nagu iga asja puhul trenn, regulaarne tegevus. Et sul on päevas regulaarne mingisugune aeg või hetk, sa oled mingi oma eesmärgi eesmärgistanud ja tegeledki näiteks igal hommikul sellega. Et see on lihtsalt see asi, et nagu erinevus loomadest, et võib-olla nemad elavad kuidagi vaetult või neil on mingisugune nagu värk sisse pandud, et programm, onju, aga inimene peab ise panema mingisuguse sihi maha vä? Ja inimene peab tegema plaane, muidu on ta elu sihitu. Erki, aga ma vaatasingi, et siin on üks lugu, sinuga tehtud, mille pealkiri on, ma ei jõudnud veel sisu vaadata, ka pealkiri ongi see, et, et kui Erkitad seal niimoodi, et kui sinult purjetamine ära võtta, siis oleks pool elu juba läinud, et sinul on juba üht-teist vähemasti poole elukoha pealt on seal tegelikult vastus olemas. Oh issand, kas me jõuame keset talve selle purjetamise te olete allikas, muidu järgmine kord ei pane Facebook'i ühtegi pilti. Ongi, aga millal see purjetamishoo muidu algab, et praegu vist vara veel natukene jah, no tegelikult oleneb, mis tasemel purjetada. Purjetajad võiks praegu, kui ma arvan oma otsaga kuskil noh, ütleme nii, et hollandlased ja prantslased juba purjetaksid, aga ütleme põhjamaa rahvas oleks võib-olla veel kuskil kuskil tai kandis praegu ja enne seda oleks siis las Valmases olnud. Et tegelikult kui purjetada, siis või noh, kui tahta, nagu võistlus purjetada, siis, siis siis ikkagi seda tehakse, seda tuleb teha nii, nagu tehakse asju ikka aastaringselt. Päris Eestis eestivetega ei saa arvestada võistluspurjetamisega. No sinu, kuid viimaseid, kuid ma saan aru juba siis selle aasta algusest on defineerinud siiski töö ja absoluutselt ja selle töö viljast miks mitte ka sellest tööprotsessist ka täna nüüd natukene? Kindlasti räägime, et need esimesed kuud on siis ohutusele pühendatud etendusele, mis nüüd äsja laupäeval siis esietendus. Von Krahli teatris uus tükk Vladimiri. Räägi ergi, kuidas selle tüki juurde seltse jõudsite? No mesin, armastame koos Tiinaga rääkida sellist endisele kohta, et me tegime kunagi sellised tantsuetenduse nagu Erki ja Tiina. Kui Krahlis olid sellised nii-öelda soolosoolod, nagu iga näitleja, tegi soolo Juhandegi Hamletiga, Taavi tegi Fausti. Erki ja Tiina tegid Erki ja Tiina ja sellest ajast peale on, nagu peale seda on, oleks olevat tahtnud jälle koos laval midagi tõsist teha ja, ja ja võib-olla isegi tekstiga. Siis me üks aasta-poolteist otsisime igasuguseid tekste näitemänguagentuurist ja eesti autoritelt ja kõigelt kõigest kõigest ja proovisime leida sellist teksti ja muuhulgas käisime vaatamas. Ma käisin no-teatris kaks korda meditsiini, Wolfi vaatamise linnateatris ühe korra ja kuidagi nagu proovisin, proovisin kuidagi mõtelda pingsalt selle peale ja täiesti sellest sõltumatult tuli Kertu Moppel üks kord jalaka juurde ja andis oma oma teksti talle. Siis Jalakas saatis meili kellasi, küsisite, viitsid lugeda. Siis muidugi ma lugesin läbi ja Itrazett. Siit mõjutustest võibki rääkida, eks ole, printšine Wulfi tuntud siis ka niisugust abiellub paariseks, psühholoogilist draamat, noh juba nagu mainisid, aga Laura leid leidis veel, et on võrreldud. Siin on pandud viiteid ka Mihhail Haneke fani geimsile ja siis kellavärgiga apelsini yle ja, ja ka Oliver Stowninaczival poon, killer sile. Jah, need, kes on neid näinud, teavad, et see on, need on väga vägivaldsed tükid, et kas Blady meeri on ka siis selline verd pritsib algusest lõpuni. Jah, kõigepealt, et ma arvan ka, et päris hea slõugan oleks kui ma siin töötaks praegu reklaamiagentuuris, ma panekski phony geimzmiits Virginia Wolf Eestis. Et hea küll, oleme rahul selle sellega. On päris suur au oleks selles osaleda. Et aga jah, vägivald. Ega teater ei ole jah film, eks ju, et et seal seal on võimalik tonnide kaupa vägivalda nii-öelda naturaalselt näidata. Ta, et filmis on selline võid rahulikult istuda ja vahtida, aga teate, siis muutub see kindlasti väga raskeks koormavaks. Teate, siis on palju huvitavam on, on seda vägivalda kuidagi teistmoodi edasi anda. No natuke psühholoogilisemalt ja vot seda seda spreid. Me oleme püüdnud pritsida publiku kohale, et aga eks sinna ikka mingeid verenire sid ja mingit relvaklõbinat ja kirvekolinat ikka natuke tuleb. Reaalselt ka. Need mõjutused, mainisime, on nagu sihukesed välja väljamaised, aga tükk ikkagi kõneleb pigem siis eesti asjadest. No tükk on ikka pigem, et ta noh, lihtsalt et tegevus tõenäoliselt leiab aset Eestis aadress, kuhu külalised tulevad, kus paarikene elab, on õie üks et noh, ju siis on, ju ta siis Eestis on. Nojah, sellepärast küsisingi, et kui hakata mõtlema tegelikult niukseid üldistus ütleme, taseme järgi, või ütleme siis nende teemade järgi, mida siin nagu järjest loetlema hakata, ilmselt sobib igale poole kuhugi siis sinna lääne kultuuriruumi. Jah, jah, see on selline lääne kultuuriruumi probleemidega tegelev Muidugi ühe muusikapala, mis tegelikult kõlab ka selles etenduses plaadi Mervi. Erki Laur, näitleja on meil külas ja praegu veeretame juttu just äsja-äsja siis esi etendunud Von Krahli tükist Vladimiri situn su siiruse peale, ütleme niimoodi, see on ka siin alla pandud. Ma saan aru, et sellel mõningatel nendel plakatitel vist oli ikkagi kinni kaetud, see, see esimene sõna, eks ole. Jah, seda vist see plakati firma keeldus üles panemast, viidates miskisugustele reklaami seadustele ja siis saigi need reklaamiseadused välja prinditud musta paberi peale pandud, siis selle õnnetus situn sõna peale. Aga igatahes ette ei tuleks Paksu verd selle Vladimiri plakatiga. Et see moment, aga kas kas oli ka mõte kuna tegemist on noh, teemadega, mis, mis võib kvalifitseeruda kuidagi nagu vägivalla alla, et on seal mingisugune keelt ka lastel noortel käia seda tükki vaatamas? Ma ei oska niimoodi öelda otseselt. Nagu sellist mingit seksuaalset ahvatlev, mis seal tekkis, ei toimu, et kui, siis kui, siis jah, et kes kardab seal miskit, ma ei tea, kellel on nõrgad närvid, et noh vaevalt, et see ju niikuinii tuleb. Aga üllatav on see, et ei, et pigem on see või ei ole seal midagi nii hirmsat, pigem on põnev. See tuli meile üldse peale esietendust, tuli selline teadmel, tõlgime läbi mängija, viimane nädal inimesel hästi palju naersid. Ja, ja inimesed ütlesid väga paljud, et küll see oli põnev, sa ei teadnud kunagi, mis järgmiseks juhtub, juhtuma hakkab, pigem pigem mina. Ei, mina ei ütle, et see on vägivaldne tükk see nagu selles mõttes vägivaldne, et, et me näeme nagu ebainimlikke kannatusi, mida me varem kuskilt a'la mingist tavapäevasel Se seriaalist ei ole näinud või ma ei tea, kui nii hull see asi nüüd tõesti ei ole, aga põnev. Aga seda, et inimesed saalis naerma hakkavad, seda te siis esialgu ei eeldanud. Ei karvavõrdki mitte jah. Aga eks see naer on, kohati on see, et noh, tõesti võib-olla kukuvad situatsioonid vahelduvad nii ruttu ja ta on üsna niukene sugu topakas. Ja siis ja siis muidugi osaliselt on ka naer võib-olla selline väikene, see reaktsioon mõne mõnele Kõneleja kindlasti äratundmishetki on ka palju ja võib-olla just läbi selle noh, see on ka mingisugune peegel või kõverpeegel, mis iganes inimesed lihtsalt näevad, võib-olla tunnevad ära mingeid hetki omaenda argipäevast omaenda argimuredest, askeldustest. No just, Tõnu, sina käisid ju vaatamas seda tükki, mille peale sa naersid. Ega mina ei tea, räägime ma ikka. Hoidsite siin kogu aeg. Mind ei ole muidugi väga raske naerma ajada ja aga see ongi just see, ma arvan, et noh, mis ühelt poolt, mis ma ütlesin, et see äratundmine aga, aga naljakas on, on ka see, et kui sa kõrvalt vaatad kellelegi toimetusi, mis on ka sinu enda toimetused, siis nad nagu, nagu ongi nagu naljakamad, et kas sa ise oled nende toimetuste argiaskelduste sees siis sul ei teki piisavalt seda kõrvalvaatamise nagu võimalust, et, et siis sa võib-olla ise irvitad, kui keegi selle videosse võtaks, mis sina, noh, igapäevaselt teeks siis ilmselt saaks nalja küll. Aga ma tea, lähme kahe, me rääkisime sellest, Erki, eks ole, et tegelikult tükk need, need teemad võiksid olla kehtivad vähemasti siis ma ei tea, Euroopas, Ameerikas või Lääne kultuuriruumis kõikjal. Aga loeme siis neid teemasid, mis seal siis nagu heegeldamiseks läheb, et mina olen noh, pakun ühe asja välja, et seal on nagu sihuke selline privaatsuse teema, sest et ikkagi suuresti toimub see q kellelgi kodus, armas kodu, kodu kui kindlus, kodu, kus siis me peaksime ennast kõige turvalisemalt tundma ja, ja seal on üks väga oluline roll mängida ka sellisel mööbliesemel kui diivan, mis noh, minu jaoks tõesti nagu ongi nagu mingisugusele turvalisuse võib-olla isegi natukene seal jah, niukse mugavuse. Sümbol, me otsime oma ellu sellist turvalisust, võib-olla ka nihukest, rutiini. Elu ise nagu eksaldab liiga liiga palju, et see diivan on, on päris oluline tegija seal, et privaatsuse teema ja seda privaatses tasutakse. Asutakse rikkuma presidendi. Ehk siis võetaksegi tulevad kaks külalist võtavad kaks inimest nii-öelda Legodeks laiali. Ja, ja selleks, et vähemalt esmapilgul, et selleks, et paremini nagu laiali laguneksid ja aru saaksid, mida neile edastatakse, jääd siis kasutavad selleks ka sellist teatud ähvardust või sellist sellist seal seal seal need verekohad natukene on ja siuksed, tõsisemad asjad, aga, aga kui ma ise peaksin nimetama kõik selle kõige tähtsamad teema millest see tükk räägib, siis, siis see on see, et kes sa oled, kui sa midagi teed. Kas sa teed seda sellepärast, et sa tahad seda teha või sa tõid seda, seda sellepärast, et sa oled näinud seda kuskil tegevat kedagi teist. Kas sa teed seda sellepärast, et et see ta nõuab sinult justkui nagu mingisugune ühiskond või lausa lausa iga päev näed meediast midagi taolist, et ja, ja kui sul tulebki peale nii-öelda noh, ma ei tea, selline tõeline autentne hetk kellelegi armastust avaldada, siis saad, tunned nii-öelda seda seda frustratsiooni sellest, et, et seda nii palju tehtud ja, ja see minu autentne armastuse avaldus, kas see peaks sarnanema siis nüüd mõnele titaanikule või, või, või, või kodu keset linnale või millele ja siis natukene veel nagu tekitab Tuskagi, see ei sarnane sellele nii-öelda. Ma ei tea teleka poolt pakutud reaalsusele. No need on nagu need probleemid autentsus. Me ja vaba tahe. Et me näeme maast madalast, sest hästi palju igasuguseid sarju ja sealt omandame siis mingil määral need kokku kogu väärtuste süsteemi üldse, kuidas käituma peaks? Nagu elu mängitakse meile ette mingil kujul raamatu, filmi, seriaali, mille iganes kujul. Ja siis me proovime seda nüüd elus järele mängida, käituda nii, nagu peaks olema õige käituda, mida me oleme näinud kuskilt. Aga kaks, kaks jahi, kaks noormeest nii-öelda Piivise patriaid, phonygeim siis oli või Tom ja Jerry või kes iganes või Clockwork, orintsi kutid või kes iganes terroristlikke tandem, mis seal oli kõik tandemi, aga nad on vägagi lõbusad vahetevahel ja šarmantsed isendid, nemad püüavad siis nemad püüavad nii-öelda kerge põsele patsutusega püst terveks püüavad nagu äratada neid inimesed. Halloo. Ja sealt ilmselt ka siis slõugan. Ma situn sinu siiruse peale. Selle selle slõugani mõtles välja Margus Tamm, kes tegi plakati ja oi, plakatist on mul nii hea meel rääkida oma iga kord naeratan, kui ma seda plakatit näen, ma pean seda plakatit absoluutselt praeguse aja valitsevaks plakati kuningaks on täiesti juhused, tükki plakata iial ei või, see on pööraselt hea plakat, see on täiesti täiuslik ja lisaks sellele oli täiuslik see hetk, kus tuli Jaanus Tamme ütles, et Jaanus Tamm margustama issand, sõbrannasid on juba nii palju, sõber purjes. Sorry, et et tuli proovi ja siis me püüdsime talle kuidagi abitult edasi anda, et mida me siin teeme ja näitasime mingisuguseid fotosid ja siis saatsime mingit teksti. Ja siis ta saatis meile selle plakati, kus oli see kirves ja siis ma situn sinu siiruse peale, millega algab üks põhilisi monolooge. Ja siis me mõtlesime, et no kurat, et see ei ole mitte ainult plakatikunstnik, selle võiks järgmiseks korraks võtta meie dramaturgiks ka, et see oli nagu nii täpne. Nii täpne nagu skalpelli lõige selle koha peal, et see tegi nii ja head meelt. Nii et kui sa seda tükki teed, et siis on nagu hea, kui ikkagi tule kahel jällegi kuskilt inimene kui väljaspoolt ja näeb täitsa kohe teistmoodi, annab juurde, et ma ütlen ausalt, et kui meelelise plakati plakati kavand käes siis lihtsalt ainuüksi juba nii ilusa plakati pärast ei saa nagunii-öelda. Ma ei tea ühtegi mõtet poolikuks jätta või, või no nagu halba tüki teha. Ilu päästab maailma, selline klišee ka siia siis. Mis ta nüüd siis, see on minu esimene meiliaadresse ilusat hot. Ju on ülioluline ilu päästabki. Nii tegelikult asjad ongi ja ilusa muusikaga. Me jätkame, muide seesama pala. Mille siis esitas kaapend suurepärane esitus õelt vennalt nüüd siis soni kiufi esitasite sama lugu, tegelikult kõlab ka Bladimee või nii-öelda siis see poolitab selle selle etenduse. Ja ütleme nii, et, et see on meie loo meie Vladimiri vaheaeg ehk siis me ei lase inimesi välja, ei ole võimalik laste poole sellise tüki pealt inimesi välja küll aga saab inimene nagu sellise. No ma ei oska kogu kehakogemuse muusikast, et see ei ole mitte lihtsalt nagu proportsionaalselt nagu teatris laste muusika, vaid see on nagu selline kontsert. See saund oli ju ka seal oli ju ikka palju Dolbiti, palju passi ja sellist. Nagu superstaar ja seekord sessioonid Jõhvi esitus. Sa oled kiusse, esitas oma versiooni superstaarist, räägime veel Erki Lauriga Von Krahli etendusest plaadi Mary ja siin vahepeal ka asusime siin hekseldama seda ja saime aru, et mina sain vähemasti aru, et, et seda saab väga-väga erinevalt tõlgendada neid erinevaid asju, mis seal oli ja noh, ilmselt see on ju normaalne ja Erki sa ei saa ilmselt ka lavastaja Kertu Moppel ikkagi 100 protsenti kunagi kontrollida seda, mis mis siis tajub pealtvaataja ja temal on ka täielik õigus arvata seda, mis ta ise tahab. Õudselt täpselt nii, see. Aga aga jah, et selle, selle ütleme selle külaskäiguga tuli lihtsalt ka see mõte või see privaatsuse mõte, et, et mitte ainult ei või vabalt Sulle noh, niisama keegi sisse sadanud südamest juhtub, tegelikult inimesed hoiavad ikkagi uksed kinni. Kes elab kortermajas juba trepikoja uks on kinni, kaugemalt uks kinni ja üldiselt tänapäeval enam inimesed nii palju külas ikka ei käi, eks ole, kui see oli kunagi õndsa Brežnevi ajal või varem. Et ikkagi lepitakse kokku kui ja nii edasi. Aga külalised kutsumata külalised võivad tulla sulle ju ka läbi virtuaalruumi kasvõi seal läbi sotsiaalmeedia. Vaata, kui sa mõtled läbi selle, et sinu eraelu mugavat isegi mõnusat äraolemist seal diivani peal võib, võib ikkagi keegi tulla rikkuma. Et sa ei pea olema tingimata mingi kõmu ajakirjanik, vaid vaid keegi teine, kes, kes sinu olemise väga põrguks muudab sinu koduse hea olemise. Et hakkab sind terroriseerima. Et sina, et sina tahad nagu tegelikult vähemasti omas kodus elada rahus istun selle ilusa diivani peal, millega sobivad väga hästi need kardinad, mis oli kõksti, lamp dilemmasid kahtlemata et sellest hoolimata võib võib sinuni tulla kutsumata külalisi, kes tsenter forsseerib. Ja-ah, et tõesti see, et sa istud oma kodus ja oled kuidagi kaitstud ja privaatne, see on. See on vaata et kõige suurem illusioon. Et ma nõustun sinuga. Aga ütleme siis või oli see küsimus ja, ja mõtlesin, mis sina sellest arvad, et sul ei ole näiteks kõmumeedia ei ole seal nagu käinud väga kallal ikka pasunasse saanud küll, ühe korra päris. Sellega immuune selles suhtes. Ei, ma ei ole harjunud sellega, sellega ei ole võimalik harjuda Mismõttes harjunud sellega, et et sul, ma ei tea, su kohta öeldakse kaamel ja siis sa pead hakkama. Tõesti, ma ei, ei, ma ei ole, ma olen hoopis Erki. Aga öeldakse ju, et see on osa sellest, et sa oled avaliku elu tegelane, et siis sa pead kannatama seda, sa oled kuulus. Lavatäht tegelikult ja siis käib kaasas, kusjuures sa saad kasu sellest, et me simman, rehkendasin ise hoopis praegu rünnaku alla. Ma ei ole. Ma, ma tõesti ei ole, vähemalt sel hetkel, kui mina rünnakule alla sattusime, selgelt ei identifitseerinud ennast mingisuguse avaliku elu tegelase või kuulsus. Ma tegin teatris tööd, et noh, palju neid inimesi ikka teatris käimine saali mahub, võib olla 100 inimest, kõige rohkem, 2000 aasta jooksul näeb mind. Kuulge. Nojah, mõni ütleb, et poliitikuid võid kottidest, nad saavad ikkagi rahva, korraliku rahva raha, enamused selle eest, andke neile korralik koosa ka, et nad ei saaks ennast hästi tunda, et näitlejad on esiteks õrna hingega, ega nad noh, kõik need ei teeni ka nii palju, on ju, et. Aga need, kes raha, kellel kellele rahakotti siis esitan, sul kulub vist kõik ära purjetamise peale või kuidas seal on? Ei nüüd, kas me räägime nüüd rahast või? Vahemärkusena vahemäe vahesexe ekskursioon ekskursi? Jah, ma olen küll õnneks valinud sellise purjetamise ala, kus ma enamus neid nii-öelda kallid töid tavaliselt purjetamise puhul sisse ostetakse, suudan kõik ise ära teha, purjekas ei pea seisma vees, vaid ma võin seda autokäru peal transportida ja see kõik teeb selle asja, ütleme siis nii. Üsna sarnaseks, ükskõik millise muu harrastusspordiga, ma ei tea, aaa, tennis või, või mingi muu asi, et see ei ole nagu väga-väga keeruline ja noh loomulikult ega ei saa ilma sponsorite hakkama. Nii et mul on sponsoreid, kes, kes neid asju aitavad jaa, jaa, ja aitäh neile. Aitäh neile muidugi loomulikult aitäh neile. Aga jah, et ise vist ei oleks võib-olla küll mõelda väga seda tagasitüki juurde minnes, üks asi Mis ilmselt ka kõikjal Euroopas, Ameerikas, Põhja-Ameerikas lääne kultuuriruumis on aga ka Eestis eriti just, et see Eesti teema natukene ühelt poolt on see ka meil Eestis, kui me räägime niisugune iibe teema ikka väga oluline, siis seal on ka see paar kes on keskmes, keda mõned ka rünnatakse. Või noh, otseselt rünnatakse, et nendel on ka see traagika, me saame teada, et nad ei saa, Nad, nad on tahtnud pikalt abielus olnud, nad on tahtnud saada last, aga nad ei ole saanud last. Et see, see teema jookseb ka läbi. Päris päris jõuliselt mängituna. Selles mõttes, et kas, kas seal on, eks ole, kas mingisugune see, et üks võimalus, et ma saan, noh, see on nüüd küll minu elu, kui mu oma lapseni Ta. On nüüd küll minu elu kui oma lapse sünnitan või oma lapse saanud, noh, ma võin ka tegelikult tutte ja kuskilt see nii lihtsalt käiks, eks ole. Kui nüüd meie tükist rääkida, siis isegi pigem nagu. Aga see on nüüd puhtalt selline see lapse teema ja selline natuke v virutiine Wulfelik lapse teema, et et see on nüüd nagu minu ja Tiina nii-öelda vanus või väike kõrreke sellesse suurde kuhja. Sellest tüki sõit, selle tõime meie nagu puhtalt sisse mõelda, natukene nii öelda, et karaktereid mitme plaanilisemaks ja keerulisemaks ja näidet ihad ja tahtmised, mis neil on, et need ei oleks liiga sellised, et ühed on üks on umbes Amservi automüüja ja, ja teised on tipend intellektuaalide, selgelt nende vahel on mingisugune konflikt, et üks ei ole elus üldse kannatanud ja teine on palju kannatuste üle mõelnud, et ühesõnaga me tahtsime nii-öelda luua anda mingi teise dimensiooni veel sellele abielupaarile tänu selle lapse asjaga, et ka nende elusam on nagu ala suuremaid eesmärke või noh, nii-öelda nagu sellest igapäevasest kõrgemaid eesmärke, kui see diivan või midagi. Sest et nad ei saa lapsi või midagi taolist, et et see oli jah, selleks puhuks sinna tüki toodud. Et tõesti, nii, ma ei ole mõelnud jah, et kui, kui oma laps oleks ise, neil oleks oma elu aga, ja asi, aga jah, päris huvitav, et väga tore. Väga tore, sa nägid tükkija, mõtlesid midagi, mille peale me ei olegi mõelnud. Teil endal lapsed olemas, vähemalt seal ei ole nagu isikliku trauma. Ei, ma lihtsalt tahtsin ja, aga meil on nagu jah, kogemus nagu lastekogemuse pealt saabki seda tegelikult seda, seda seda mängida või või teha ja et ja meil on üks-kaks last. Nagu me siin enne rääkisime ka, et inimesed võtavad, ma ei tea seebiseriaalidest ja ma ei tea kuskilt portaalidest endale mingisuguseid ideaale ja käitumismaneer ja, ja aga kuidas siis nagu lõpuks siis aru saada, et need tunded on siirad, et need on ehtsad, et võib-olla sulle tundub, et see on ehe, aga tegelikult ei ole. Kas etendus annab mingisuguse teadmised, et kuidas neid ehtsaid asju ära tunda? Noh, selles mõttes see etendus nüüd nii lavastus ei ole nii taktiline, nüüd peaks andma mingisuguseid konkreetseid juhiseid publikule eluks. Kui nad nüüd sealt saalist välja lähevad kuidas edasi, vaid pigem nagu pigem ütleme see see publikuni kaasahaaramine sellesse keerisesse võib-olla parimal juhul vallandaks ka publikus selliseid jätkata Darcise või noh, koos või vabanemise koos koos meiega, kes me seal laval oleme, et siis sel hetkel neid hetki ära tunda ja ka mõelda selle peale, et kas see hetk on nüüd autentne, kas tahan seda mina või, või tahab seda, ma ei tea, kuvand minust. Et me pigem nagu jah, tõesti nagu natuke innustame innustame või äkki alateadlikult see tuleb kunagi tagasi. Näiteks teatril on selline omadus, et väga paljud teatris nähtud asjad võivad alateadlikult inimesi mõjutada, et see ei pruugi üldse teadlik olla. Sina kirjeldasid sellist nagu teadlikku asja mina äkki loodan südamest jah, et kuskil on mingi saladuse. See võib olla ju mingisugune tiksuv pommikenemis kaasa võetakse ja äratab, plahvatab kuskilt põmaki pärast inimeses ja ta saab aru, muidugi üks asi on, noh, ma arvan see, et. Kui sa oled mingis situatsioonis, kus sa oled surmaga silmitsi, mis on juba läheb viimid kuhugi ekstintsialismi ja nii edasi, eks ole, mingid piirsituatsioonid, siis sealt hakkab ka midagi kooruma kindlasti inimese jaoks, et ta saab nagu jõle vahetul laksu kuidagi, et, et siin ongi see, et noh, et kui me rääkisime siin ka esimesel tunnil Lauraga, et me elame jõle palju vahendatud, kõiksugu meedia vahendatud ja vahendatud elamustesse siis sellistes situatsioonides kindlasti väga vahetuse elamus, et siin ei ole küsimustki või siis keegi lõigub sul midagi küljest, mis on ka tegelikult üks, üks läbiv asi seal, et mis on päris huvitav asjakene mida otsitakse, mis on kuskilt kelleltki ära lõigatud. Ja see on ka lõpus päris suure tähtsusega asi. Millegi äralõikamine, et võiks vist öelda, et õnneks pead kellelgi päris pead õnnest. Eks kelleltki otsust ei, ei lõigata, kui, kui seda just metafoorina ei kasuta. Jah, mul tuleb meelde seda sinu juttu praegu kuulates, et mul oli kunagi üks hea sõber budist, kes kellele meeldis hambaarsti juures ilma tuimestuseta käia. Et see andis talle sellise hea võimaluse mediteerida selle hetke üle ja sellesama selle elusolemise üle, et et tõesti, selle Nende piirsituatsioonide võlu on selles, et sa elad kõige lühemat ajaühik, võimalikku ajaühikut pidi oma elu sel hetkel. Allasekundilise lõigud on sinu jaoks nagu olulise pikkusega, muidu tavaelus sa ikka kuidagi oled, elad kuskil sellises ebamäärases tulevikus, et no kui ma ükskord korrutrikkaks saan, siis küllap ma juba selles värki praegu lihtsalt on niisugune asi, et praegu ma ei saa, ment ja siin üldse kõik on nagu tuba on sassis ja aga, aga eks ta tulevikus ma arvan, et ma olen ikka lahe mees. Et nendes situatsioonides sa mõtled sekundi perspektiivis ja see on juba päris huvitav. Nii ta on ja teine asi on see, et me tihti ju elamegi mingisuguse ütlesid, et mingites mingites nagu uimas ja uimastame tihti kangete valuvaigistite ja kõiksugu mõnusate Esscapistlike asjadega. Et vahel see, nagu valu korraga kätte jõuab, on täitsa tervendav ala, aga me peame nüüd natukene valu andma, muusikale tutvustame. Erkki sulle siis MayPardi Valentini uut albumit vahepeal heite. Siin me oleme veel Erki Lauriga näitlejaga purjetajaga. Kultuurisaate Jüri Üdi klubi baarmanniga abikaasaga, laste isaga, mis veel, nimekiri võiks jätkuda ka täna, siis tõesti peamiselt näitlemisest ja rääkisime tükist nimega Vladimiri. Erki, räägi veel nüüd siis sellest kvartetist. Peale sinu siis mängib sinu naine Tiina Tauraite mängitegi abielu. Ja mingi abielupaari me, see meil plaanis oligi algusest peale. Dünaamiline duo, kes on siis ka noh, võrdlemisi Sarmat blabot, šarmantsed kurjamid on ju ka tegelikult viimasel ajal hästi populaarsed, nii sellesse black naitzis kui ka seal James Bondi ja nii edasi ja juba varasemast ajast, et ei pea nüüd kurjamid olema ühemõõtmelised, kurjad nad võib-olla isegi on head hoopiski, et, et seal on ka see küsimus, et me ei teagi, kas. Ja ja kõige kurjemad kurjamid ongi väga šarmantsed ja targad särada head tegelikkuse teeb need eriti ohtlikuks. Kõigi jaoks. Dünaamiline duo on siis Tõnis Niine Niinemets karta just et kuidas see bänd siis kokku sai, et noh, naisega ei olnud nagu küsimust, eks ole, aga. Nojah, kuna ma jõhvist seal alguses natuke ütlesingi, et, et eks ta selline nagu otsisime ühte tükki, kus saaks koos mängida. Ja siis lõpuks tuli välja sellest hoopis selline nelja inimese tükkega, aga jah, see koos mängimine jääbki nii, sest algselt oli Kertu kirjutanud selle nõndaviisi, et, et see abielupaar on noored. Ja sellepärast näiteks ei ole lapsi ja, ja need, kes sisse tulevad, need on nagu vanemad. Aga siis me mängisime selle, kirjutasime ümber, seda, seda me kirjutasime ja kärpisime, muutsime hästi palju proovide käigus. Ja siis siis tuligi niimoodi, et need on nagunii-öelda, meie teatri noorem põlvkond on see, kes sisse tungib ja ja kuidagi väikese sellise metafoorina nagu Krahlis toimuvale ka, et siis vanem põlvkond on siis see, kelle juurde tungitakse. Et siis saigi selline nagu vanad näitlejad versus noored näitlejad ja üks põhjus oli ka, et miks me nii väga tahtsime seda tükki teha, et siis saab natuke noortega nagu tuttavaks sellise tõsise prooviprotsessi käigus, et noh, me ei ole väga palju asju koos teinud. Noh, kuidas on üldse koos abikaasa, aga noh, samas kohas töötada te teete samu tükke, et kas sellist nagu probleemi ei ole, et tööd võib-olla koju liiga palju kaasa võtta? No see on nauditav, see on ülimalt nauditav, on Tiinaga koostööd teha ja seal ei ole variante, kas töö tuleb kaasa ellu, tähendab, tegelikult võiks nii-öelda Juhan Ulfsak on kunagi öelnud, et see, kui ma teen mingisugust proovi, ongi sel perioodil minu elu. Et kuidagi teistmoodi ei tohikski üldse teatrit teha. Ja see konkreetselt oli, ongi olnud meie viimase aja elu. Et noh, ma ei oska öelda, näed, ajalehe ma sain praegu siin raadio kahe ees laua pealt. Ma ei ole lugenud väga vahepeal ajaleht ega tegelenud mingisuguste selliste nii-öelda tavaeluliste ilmingutega, eks ju, see on üsna-üsna pingeline periood, on see, et kes lapsi hoiab. Teised olulised asjad on ju ka elus, peaasi, et lastekaitse praegu ei kuule. Tähendab lastega okei, et vanem laps käib ise koolis ja tuleb ise tagasi ja paneb söögi ahju ja tule ahju ja tule pliidi alla ja ja saab, saab hakkama ja õhtuks tuleme meie koju ja ja väiksem laps on siis vanavanemate juures ja ja siis me niimoodi vahetustega käime juures nii-öelda öösel kaisus, viin hommikul lasteaeda, tal nagu jääks mingi mälestus sellest, et ta ikkagi. Ma ei saanud. Vähemalt selle kahe kuu jooksul, aga lastega on räägitud selles mõttes, ütles, et algusest peale nüüd algab see etenduse tegemise asi ja et nüüd on selline periood, pärast on jälle selline periood, kus me ainult õhtuti mängime etendusi ja siis Et tagantjärgi seda aega tasa Nojah, ühtegi aega ei ole võimalik tagantjärgi tasa teha, vaid siis me teeme lihtsalt siis on teistsugune aeg, ütleme nii. Et ei saa tagantjärgi ühtegi kodus olemata õhtut tasa teha, see illusioon. Aga seda etendust Blady Mary, väga pikalt te ei mängi, et kellel huvi tekkis, siis peab üsna kiiresti reageerima. No ma lets puditis või et me mängime seda täitsa maalne arv etendusi, aga me mängime seda järjest. See tähendab seda, et järgmine etendus on neljapäeval ja me mängime seda järjest kuni esimese teise aprillini. Ja paraku ei ole ikka veel eesti teatripublik sellega päris harjunud, et meil on projektiteater, siin Eestis. On repertuaariteatrid mängivad aasta jooksul. Noh, ma ei tea, ükskord üks päev üht ja teine päev teist tükki, et me mängime seest ära, see tähendab seda, et esimestele etendustele on saalid, pooltühjad, viimasel neljal etendusel saadetakse iga kord 20 inimeste ära, eks siis ma ei tea, minu üleskutse on, kui siin rämedalt oma asja promoda, siis, siis tulge hakake vaadata, kes on mõelnud, et ta tahab vaadata, tulge kohe. Vaadake ära. Seda kahe poole nädala jaoks. Ainult äratus kulub ära, sest et Eesti inimene sai vedama kuidagi, et seekord on tõesti nagu ka põhjust ja üks asi oli veel, et ega te mängite järjest küll, aga, aga siis mingi reegel on, eks ole, et kolm etendust ja siis on puhkus. Ja meil on küll tõsi see reegel, mille vastu me selle seti lõpus natuke eksime, aga et me ei mängi üle kolme etenduse järjest Krahlis ühtegi asja, et see noh, ühesõnaga selle etendusejärgses ja kvaliteet ei langeks. Seal peab olema nagu üks, üks väike päev vahet, kus sa lased kõvaketta tühjaks korraks. Mis siis kõige parem on endale ma mõtlen näitlejal kuidagi kiiremini nii-öelda, saaks jällegi. No midagi, mis on 180 kraadi erinev sellest, mida ma teatris teen ja nende asjadega tegelemine Neist asjadest me enam rääkida ei jõua, aitäh. Näitleja Erki Laur, kutsuda.