Kultuuri ja haridusminister Paul-Eerik Rummo, meie ühiskonnas võib praegu täheldada küllaltki suurt nii-öelda moraalset kriisi. Milline on sellises üldises õhustikus praegu teie arvates spordiosa ja olukord? Sport on läbi ajakirja tegelikult alati aidanud kaasa moraalsete kriiside ja võiks öelda ennetamisele igal juhul ületamisele. Keerulisem lugu on see, et spordiga tema teatud tasanditel kahjuks kaasneb omakorda teatud moraalsete väärtuste küsimusele asetamine. Nii et asi ei ole ka mitte päris ühene ja lihtne. Eesti ühiskonnas ja Eesti riigi praegusel arenguastmel on täna juba täiesti ilmne, et spordi riiklik korralduslik süsteem tuleb ümber töötada. Ja mul on tõsiselt väga hea meel selle üle, et spordiringkondadest endist mitte, ainult et ei ole tõusnud, initsiatiiv selleks, vaid asi on küll väga kaugele edasi arenenud ning spordikongress, milleks juhuseid ette valmistatakse, toimub juba kõige lähemal ajal. See partnerlus riigi ja vabatahtlikud vaenlaste vahel on minu arvates üldse iga rahva elujõu ja eduka toimimise alus kõikidel elualadel ja spordis kui otse rahva tervisest, jõust ja huvist lähtuvat alas on see eriti ilmekas nõnda. Eesti majanduslik olukord ei ole teadagi praegusel hetkel kiita. Mis te arvate, kas me tuleme toime ikka ei jäta, suudame oma spordihoida funktsioneerivana sellepärast et ma arvan, et rahva alase vaimse tervise nimel on sporti vaja elus hoida ja teda edasi arendada. Ma olen selles absoluutselt veendunud ja tegelikult majanduslikes rasked perioodid ühe rahva ajaloos on alati tegelikult olnud just need perioodid. Rahvas mobiliseerub, kus kitsikus sunnib inimesi, kes muidu võib-olla on leiud ka neid inimesi vaatama nende vaimsete ja tahteliste ressursside järele, mis tegelikult meis igastahes peituvad, nõnda et ma arvan, et me saame sellest vaesusperioodist võib-olla mitte kiiresti, aga kindlasti üle. Härra Erich, mõtlik. Milline oli Eesti spordi keskliit algaastatel, kui teie olite noormees ja tegite sporti ehk periood enne sõda? No mina selle asutamist aastatel olin päris noor 10 12 aastat vana aga no minu sportlik tegevus atiivselt algas 1926. aastal ja 28. aastal siis maailma tippspordi tasemel suutsin medage teha. Aga siis kontakte oma alaliidu v spordiliidu või spordi keskliiduga. Oli neid sagedasi. No veespordiliit, kui alaliit asutati 34. 35. aastal, aga varem muidugi ta Ühes ekraavia liidu veespordiosakonna maa ja 34.-st 35.-st aastast, siis ma olin aktiivne sportlane ja tegelesin ka rahvusvahelises matus saabus vahelistel võistlustel ja siis oli spordiühingute kaudu, ma olen kaleviliige tol ajal. Ja siis oli meil veespordiliiduga tugev side ja selle kaudu ka Eesti Spordi Keskliiduga. Tolleaegsed spordi eestvedajad, mis iseloomustasid neid mehi ja kui oli ka naisi No minul tundub, et tollel ajal oli iseloomulik see, kui me vaatame seda ajalugu nii isikute järge, siis spordiga olid seotud köit, meie nimekad riigitegelased. Laidoner, Eenpalu, Tõnisson, tants on, oli vabadussõja kangelane ja terve rida ministreid oli pideval spordiorganisatsioonide liikmed juhtivatel kohtadel. Nii et selles osas side oli väga tihe nii-öelda valitsusaparaadi ja, ja sportlaskonna vahel ja selle tõttu isegi need mured olid võib-olla kergemini lahendatavad kui praegu. Ei olnud kordagi sellist probleemi, et kas sport, antud juhul ka siis ujumine ja tema eksisteerimise lõpetamise või jäämise kohta ja spordikohast Eesti ühiskonnas. Ma ei mäleta nisust perioode, Torreks Arlon niisugust hall, aga mure see oli muidugi, ega sportpidise ennast ära tasuma ja välja tulema nii-öelda ja ta tuli, võistlused olid maksulised ja pealt vaadata. Ta käis ise, me tegime reklaami selleks ja ja muidugi püüdsime igatepidi kaasa ta riiklik toetus ja nagu tänavad siin räägite sihtkapitali valitsuse, Eesti spordihoone. Võimsad toetajad ja peale selle korraldab mitmesugust üldrahvalikke ülemaalisi loteriis, mis tõid ka omakorda jälle Nii et maailmas ei ole eriti palju midagi uut, praegused raskused on meil juba ennegi üle elatud ja probleemid on tuttavad. Aga mida teie oma kogemustepagasist võite öelda, mida on tarvis Eesti spordis? Praegu? Vast kõige enam. Tollel ajal ja ma iseenda nahal tunne on nii-öelda need kaks mõistet nagu enesedistsipliin enesekasvatus, see spordinii ülesanne palju väljapaistva omal kohal kui praegu praegu on juustul see sponsorlus ja, ja need mured ja kuidas saaks sinna võistlustele ja sinna saata ja treeninglaagrites ja nii edasi. Aga tollel ajal oli see järsku loomulik kerkinud teravalt esile, aga teistsugune enesedistsipliin ja üldise distsipliini osana. Tartlaste kasvatusküsimused olid palju teravamalt päevakorral kui praegu ja ma arvan, et seda tasuks praegu mõelda, tasuks arvestada.