Tere päevast taas vikerraadiokuulajatele täna. Tal on argipäeva teemaks Tallinna linnavara müük. Jah, mul on rõõm tervitada stuudios esindusliku Tallinna volikogu seltskonda alates minu vasakust käest. Volikogu liige Tiina Mägi. Reformierakonna fraktsioon siis Elmar Sepp, keskfraktsiooni aseesimees, tere, tere ja Res Publica fraktsiooni esimees. Siis Kaupo reede telerist. Korra on võrreldes eelreklaamiga meie koosseis muutunud, kuid me loodame ka tänases saates saada ühenduse veel abilinnapea Margus Allikmaa, aga kes just neil hetkel peaks avama uut politseimaja. Olen siis saatejuht Mart Ummelas ja enne kui me läheme selle teema lahtirääkimise juurde siin stuudios. Hommikul salvestasin telefoniintervjuu ka väga hõivatud abilinnapea Toomas Vitsutiga, kes täidab ka praegu Tallinna linnapea ülesandeid. See on nagu selline raam meie tänasele vestlusele, kus ma siis põhiliselt uurisin härra Vitsutit, milline on Tallinna finantsolukorda, kuidas linnavara müügiolukord seda mõjutab? Me oleme saanud nüüd ühenduse Tallinna abilinnapeaga praegu linnapea ülesannetes Toomas Vitsutiga, tere päevast. Tervist. Eile tuli teade BNS-i kaudu, et esialgsetel andmetel laekus 10 kuuga Tallinna linna eelarvesse tulusid 75 protsenti aasta eelarves ette nähtud tuludest. Kas te olete selle tulemusega rahul? Mitte päris, aga, aga ma ei näe ka põhjust. Üks kõige tõsisemaid probleeme on tulu vara müügist. Selles osas on vist allapoole aastaks plaanitust täidetud, on see nii? Millest see on tingitud, kui kõige lühemalt kokku võtta miks ei ole õnnestunud vara müüa nii nagu plaaniti aasta alguses? No vara müük on nüüd selline osa linna eelarve tulupoolelt, mida on kõige raskem ette prognoosida. Te kunagi ei saa prognoosida niimoodi, et vot sel ajal me müüme selle asja vot selle hinnaga. Müügiprotsessi ettevalmistamine on olnud küllalt pikk, väga paljude kinnistut, et müük on jäänud aasta lõppu ja siit on tingitud ka siis see, et me oleme esimese poolaastaga müünud allapoole müügiplaanist. Mida nüüd linnavalitsus ette võtab aega on ju jäänud nii vähe, et praktiliselt ei olegi, mis siis, kui eelarve jääb puudujäägiga? Me oleme seda arvestanud ja me läheme volikogu, et ettepanekuga, et me võtame kuni 150 miljonit krooni arvelduskrediiti. Seda siis seniks, kuni me saame müüdud kõige suurema müügiobjekti Tallinna linnahalli. Sellel nädalal ongi olnud informatsiooni selle kohta, nagu oleks linnahalli ostmise vastu tekkinud huvi küll märksa madalama hinnaga, kui esialgu linnahall müüki pandi. Kas see vastab tõele? Linnahalli ostmise vastu on olnud huvi tegelikult algusest peale sellest hetkest peale, kui sa üldse avalikkuse ette tuli. Küll ei ole seni teinud keegi konkreetset pakkumist. Aga ma olen üsna kindel, et, et me müüme Linnahalli ja just selle hinnaga või mitte odavamalt kui 150 miljoni kroonist. Sügise hakul protestis Tallinna Kesklinna halduskogu õige mitmed kesklinna kavandatud objektide müüki. Kuidas teile, Toomas Vitsut tunduv kahjuks Aivar Pärnat ei saanud telefoni ette? Kas need argumendid olid põhjendatud, miks neid objekte ei soovitud müüa? On terve rida objekte kultuuriobjekte ja vanalinna objekte, mida on emotsionaalselt raske müüa on ka meil emotsionaalselt raske müüa. Aga meil on sisuliselt, et valida, kas nad jäävad sellisel kujul, nagu nad on. Paljud kultuuriobjektid vajavad investeeringuid. Nad kas tuleb. Korda teha või siis teine võimalus, tuleb leida uus omanik, kes need korda teeks, minu arust Tallinna linn talitada. Taks äärmiselt halva peremehena kui hirmus selle ees, et me saame kriitika osaliseks. Me jätaksime näiteks teatud objektidele leidmata uue peremehe ja jätaks nad lihtsalt lagunema. On ajakirjanduses ka olnud juttu sellest, nagu oleks olemas mingi kinnisvara müüginimekiri linnavalitsuses, mida püütakse ellu viia. Ma olen aru saanud, et linnavalitsus on nagu tõrjunud selliseid väiteid. Jah, kõik objektid, mis müüki pannakse valmistatakse ette ükshaaval nimekirja. Kui me ühtegi sellist müügiprotsessi ette valmistanud ei ole. Nimekirja Me võime moodustada siis, kui volikogu on iga objekti peale eraldi otsuse langetanud. Ja pärast tekib mingisugune hulk neid kinnisvaraobjekte, mis linn müüki paneb. Vaat siis me võime nimekirja moodustada enne seda, kui volikogu on otsuse langetanud, me mingeid nimekirju moodustada ei saa. Ja lõpuks on ju opositsioon linnas väitnud, et Aivar Pärna ei ole kompetentne oma kohal abilinnapeana kõik need protsessid, mis on käivitatud, kas äkki teie ja Keskerakond näeb selle taga mingisugust provokatsiooni. No tõenäoliselt süüdistatakse Aivar Pärnat sellepärast, et tema abilinnapeana otseselt Ta tegeleb müügi ettevalmistamisega ja selle protsessi organiseerimisega. Mina küll ei näe siin põhjust temale seda süüks panna, et see protsess või see müügiprotsess on koondanud aasta lõpu. Nagu ma ütlesin, see seda ei saa niimoodi ette planeerida. Et vot sellel ajal müüme nii palju ja selle hinnaga, see on objektiivne. Ja veel üsna lõpuks, eelkõige siin, suvel ajakirjanduses, liikus väiteid ja on ka hiljem opositsioon Res Publica eelkõige esitanud väiteid, nagu linnavalitsus tahaks kellelegi kätte mängida mõningaid väärtuslikke objekte Tallinna kesklinnas. Mis te selle peale ütlete? No see on küll väide, aga, aga ma ei ole kuulnud ühtegi fakti sele väite kinnituseks. Kui nüüd vaadata neid objekte ja neid hindu, millega me müüki paneme, siis tegelikult me paneme need objektid müüki võimalikult kalli hinnaga mitte alghinnaga, nagu nagu tavaliselt oksjonite puhul, vaid enamasti maksimumilähedase hinnaga. Muide, see on ka kindlasti üks põhjus, miks, miks müügiprotees on pikemaks läinud. Aitäh teile, Toomas Vitsut abilinnapealinnapea ülesannetes Me jätkame nüüd saadet stuudiost. Ja tõepoolest jätkame saadet stuudiost. Toomas Vitsut on oma jutud rääkinud, nüüd on sõna opositsioonil ja Res Publica fraktsiooni esimehel Kaupo reedel, kuidas te kommenteerite linnapea väiteid? Kommenteeriks abilinnapea väitel niimoodi, et tegelikult on ju probleem selles, et ega siis tõepoolest linnal tuleb vara müüa ja linn ei pea omama kõike seda vara, mis tal on. Aga ma näen nagu probleemi selles, et tegelikult ikkagi puudub nagu väga konkreetne süsteem, mille järgi seda kin linna varases müüa või kui me räägime nüüd konkreetselt kinnisvaraobjektidest. Et praegu tahaks nagu välja tuua selle, et kui nüüd moodustati siis 2003. aasta linnaeelarvet, siis me tõime mitmel korral nagu ka volikogu saalis välja need probleemid, et et palun ärge planeerige seda ka müüki nii suureks, et et, et see ei ole reaalne. Aga ometi nagu meie nagu palveid ei võetud kuulda. Ja samuti oli, oli nagu väga suure riskiga see, et noh, peaaegu pool sellest linnavara müügist oli planeeritud ühele objektile, et see ei ole nagu korrektne riski jaotamine. Aga, aga kui me nüüd pöördume tagasi süsteemi juurde, siis mina nagu see, mis meie, nagu näeme siin, et et ikkagi oleks vaja niuke luua korralik süsteem, mille järgi seda linna varases müüa noh, ütleme tooksin siin lihtsalt niisuguse ülesehitus, et kuidas ta võiks ikkagi olla siis moodustatud. Et tegelikult peaks ju kõigepealt kirjeldama siis linnavalitsus selle linnavara, mis linnale kuulub. Seejärel peaks tegema siis sellise ülevaate sellest, et millised objektid nõuavad millised investeeringud, millised on suured investeeringud, millised on nagu vähemaga hakkama. Nüüd järgmisena peaksid ära kirjeldama lepingud, mis on nende kinnisvaraobjektidega tehtud, kas need lepingud on kahjulikud? Kas nad on turuhinnast allapoole või on nad head lepingud. Siis peaksid kirjeldama ka nii-öelda pikas piiri pikas perspektiivis visiooni, et mida siis linnale nendest objektidest on vaja ja kas on vaja ka näiteks mingite objektide juures teha siis nagu ümberkruntimist. Noh, kui me räägime näiteks nüüd sellest Patkuli platvormist, mis praegu nagu on teemana läbi käinud siin mitu korda, et kui meil on see kogu see baas nagu olemas, et siis me saame hakata nagu langetama nüüd väga konkreetseid otsuseid, millistes kinnisvara meil on vaja, millist neil ei ole vaja millises on meile kahjulikud lepingud, kui need lepingud on kahjulikud, sellepärast et seal on mingi noh, ütleme funktsioneerib mingi mittetulundusühing või, või kultuuri või haridusasutused, siis on siis on selge, et seal ei saagi olla nii-öelda turuhindadega, aga kui seal on mingi restoran või mingi lõbustusasutus, siis, siis võib tekkida tõepoolest küsimus, et miks need rendihinnad on nii madal. Kes seda peaks tegema, kui töötajate peaks tegema, kes, kes konkreetselt, kas mõni linna struktuur, elamumajandusamet, kes siiamaani on ju esitanud linna võõrandamiseks objekte või, või kes on Ma arvan, et selleks peaks olema elamumajandusamet ja kindlasti siis vastutaks sellest vastava valdkonna abilinnapea, praegusel juhul oleks see siis Aivar Pärna Ma saan aru ka teie ajakirjanduses väljaöeldu põhjal, et suurel määral seal suunatud nagu Aivar Pärna isiku vastu kogu see kriitika ja selle kaudu keskfraktsiooni vastu. Tähendab, nüüd ma vaidlen küll vastu, ei ole kunagi isiklikuks läinud, meie ülesanne ei ole minna isiklikuks, kedagi nagu personaalselt ette võtta. Kui me kritiseerime, siis kritiseerime süsteemi, mitte isikut. Aga selle peale, kui esitati mõte luua eraldi äriühing kinnisvara ka tegelemiseks, siis ma mäletan, et vist opereerida ütlesite. Mõte iseenesest on hea, aga Aivar Pärna ei ole kahtlemata see, kes võiks sellega tegeleda. Ja tõepoolest, ega siis mõte nii-öelda selle kinnisvaraorganisatsiooni loomisest ei ole halb, kui seda tehakse nüüd jälle nii-öelda, süsteemselt läbi mõeldud ja, ja, ja seda ei teha, ei tehta mitte selle jaoks, et võta nüüd linnale nii-öelda laenu, mis ei kajastu eelarves, vaid et see organisatsioon siiski olema üles ehitatud enam-vähem selle mudeli järgi, nagu praegu. Härra Elmar Sepp, miks siis võttis linnavalitsus ilmselt siis ka keskfraktsiooni toel nii ebareaalseid ülesandeid selleks aastaks linnavara müügiks? Maa? Väidan, et kindlasti ei ole see, et kindlasti ei ole see eelarve ebareaalne. Eelarve võeti vastu möödunud aasta lõpus linnavolikogus selle üle diskuteerida, eriti vaieldi ja seevastu võeti. Ma tuleksin nüüd tagasi Kaupo reede väidete juurde ja selle süsteemi organisatsiooni kohta, mida, mida härra reede välja ütles. Ja ma olen enam kui veendunud, et kõike seda, mida minu eelkõneleja mainis, seda kõike ka täna meie elamumajandusamet teeb. Ja kui ta ei tee seda täiel määral, siis kindlasti need ülesanded hakkavad kajastuma nüüd loodavas uues äriühingus. Ja millal see tuleb, ta peaks tulema uue aasta esimeses pooles, kas on esitletud juba mingi täna, ta on ettevalmistusstaadiumis ja mul linnavolinikuna ei ole veel informatsiooni, kuna see ei ole meile veel saali tulnud. Aga ma arvan, et see on reaalne. Ja nüüd ma olen täiesti nõus härra Vitsutiga, kui ta ütles, et, et seda Haagi linnavara müük ei saagi nüüd päris niimoodi kellaajaliselt, kuupäevaliselt ja kuuliselt nagu paika panna, et kuidas see on sellest, et iga müük on eripalgeline. Iga müügi taga on konkreetne protsess ja nii täpselt seda ei saagi kindlaks määratud. Aga olgem nüüd ausad, kui me räägime siin linnahallist, mis peaks astma selle aasta Tallinna eelarve. Algne tema hinnapakkumine oli märksa kõrgem ja üldsegi tol korral ei arvestatud seda, et kas seda objekti on üldse võimalik nii-öelda müüa ilma igasuguseid tingimusi esitamata. Tiina Mägi, mis sa arvad, kas linnahall? Võiks olla see, mis päästab Tallinna eelarve ja kas seal on eetilist probleemi? Minuga rääkida linnavara müügist on tegelikult väga ohtlik, sest ma võin täna alustada ja ülehomme lõpetada hakkama saada lühema ajaga. Mulle tundub, et me kõik tahame, tahab linnavalitsuse, tahavad kõik linnaelanikud, Tallinna linn oleks hea, ilus ja rikas linn. Aga mu meelest raha ei ole, rikkus, vara on rikkus, on kaks ise asja, raha on käibevahend, mis täna on, homme kaob. Ühesõnaga, ma ei saa põhimõtteliselt aru, kuidas saab Tallinna linna arendada tema vara kergekäeliselt äramiies. Paljuski kinkides, eks ole, me oleme siin visanutena, nendele kummalistel hindadele ja volikogu saalis istudes on olnud mitu korda vaja teha märkust, et kas need kinnisvaraarendajad või bürood, kes on teinud hinnapakkumisi, üldse on professionaalsed. Kas nad üldse teavad, millega on tegemist, tegemist varaga, mitte rahanumbritega, mida me kirjutame. Ja sommeerides siin nüüd. Et kas see on reaalne, kogu see müügiplaan ja ja kõik muu? Mul on kerge rääkida, ma ei ole olnud selle eelmise volikogu poolt vastu võetud linnaeelarve kinnitamise juures ja menetluse käigu juures ka mitte. Ka kõrvalt vaadates tundub mulle, et noh näha ette linnakassasse niisugust laekumist, mõned neist on juba iseenesest taunimisväärt. See on enamus sellest, mis selles loetelus väldime siis sõna nimekiri, olgugi, et kunagi juulikuus ma nägin unes seda päris konkreetset nimekirja. Kummaline, kui see ka ei ole, aga väga paljud unes ja ilmsi väga paljud nendest aadressides tulevad tega ilmsi. See tõepoolest unes oli nimekirjaga tegemist. Ühesõnaga noh, see on iseenesest minu meelest taunimisväärt niisugune asi, linnavara peab olema linnale raha ja tulutu, toob veelkord ütlen, raha on vahend linnaelu korraldamises. Mina nimetan seda oma emotsionaalsest, niisuguses teema käsitluses elamine kuni luksusliku lõunani tähendab, et saame käibevahendi esmavajaduse. Aga mis pärast saab, see on juba teiste mure. Tähendab väga paljud nendest asjadest, mille vastu protesteeris ka Kesklinna halduskogu, mille liige ma olen, ma olen säilitanud siiski vaba kodaniku staatuse ja ainuke tiitel, mis minuga seondub Tallinna linnavolinik ja Kesklinna halduskogu liige ise tutvustan ennast linnakodanikuna. Siis need on ju tegelikult hooned mis annavad linnale tulu ja täiesti stabiilselt korralikku tulu jaoks on küll haaratud ja kaasatud mitut kapitali, aga põhimõtteliselt nad on korrastatud hooned, mis linna heaks töötavad. Kui sul on tõepoolest nagu kappareid siin vihjas, eks ole, et mõned toitlustusasutused ja lossid ja kasiinod on näruse rendiga, siis see on fakt. See on fakt, mis vajab vaatamist ja väga suurt reguleerimist, seal on miljoneid põhjusi, see oleks alatu hakata minust praegu siin kohtusse andma hakata siin nüüd nüüd nimetusi nimetama, aga me enam-vähem kõik teame seda. See on teine küsimus, aga nüüd realiseerida. Teadmata, millistesse erakätesse oletatavatesse, millede kohane kogemus linnakodanikuna ja linnaelust huvitatuna ei ole kõige positiivsem. Siis noh, minu käsi küll ei tõuse. Ma ei vaidlusta niisuguste hoonete sellist kinnistute müüki, mis tõepoolest linnaelu korraldamisel ei ole esmatähtsad. Veelkord ütlen, meil oli siin juurdeveo tänaval üks, üks kinnistu kuni ma sain kinnitust, et see ei takista tulevikus lõunaväila sealt läbiviimist, olin mina sellega nõus. Sest et meil on ka nendes suhetes ju väga palju kurbi Ramos eelnevatest aastatest meenutame Tartu maanteed meenutamas. Mina ei ole midagi, ostame tagasi, ostame tagasi, ostame kallima räige hinnaga. Gaasi ühesõnaga see strateegia, nagu tähendab ma veel kord ütlen, mõtlemine on kuni lõunasöögini, aga puhtjuhuslikult tuleks mõelda ka pikema perioodi peale. Kuid täna tal ei ole funktsiooni siis kui meil oleks natuke tõsisemalt võetav linna arengukava, mitte ainult olukorra kirjeldamine, nagu ta meil tihti on koos mõningate vihjetega siia-sinnapoole siis ei tekiks selliseid vigu ja ma muretsen selle pärast, tähendab summa summaarum ei ole tähtis päris noh, teoreetiliselt ei ole omandivorm tähtis ju linnaelu korraldamisel. Võib-olla nii riiklik munitsipaalkui ta ära on, aga sellele peab eelnema väga täpne strateegiline plaan. Linnas ei ole lihtsalt mingisuguseid hulk kive teatud hunnikutes, Need on hooned, mis kalad, mingit funktsiooni, see funktsioon omab mingit osa kogu linna elukorralduses ja kuni see süsteem ei ole väga hoomatavalt läbi kirjeldatud neid kivihunnikutega niimoodi müüja ettejuhtuva esmaselt pähe tulnud hinnaga kokkuleppelisega tihti. Mis me siin kavaldamise jonni. Vähemalt eeldatava kokkuleppeliselt Me lihtsalt linna elukorralduseks õige. Avastasin Vene suur protega tingitud ma tahaksingi süntina täiendada, et kui ma vaatasin nüüd statistikat, siis 10 kuuga on tulusid maadelt kogunenud umbes 80 miljonit krooni, varade müügilt 168 miljonit krooni, nii et tegelikult vaid kaks korda rohkem. Ja selle peale võiks küsida, et noh, kahe aastaga oleks saanud sama raha ju olemasolevatele varadele või neid paremini ekspluateerida. Härrad lubavad, ma ei väsi toomast ühte näidet. Kust algas kõik see pahandus peale omal ajal, kui tehti nii-öelda renoveeriti kohvik Tallinna ehk kuidas me teda nimetame, eks ole? Hoonetekompleks? Keskuseks, ja kui ta siis läks müügis, oli üks esimesi apse, mis sai tehtud? Ma ei mäleta täpselt arve ja suurte arvude süsteem mulle üldse ei meeldi. Mulle meeldivad rohkem nagu võrdlused, aga tookord sai välja rehkendatud, et müügihind oli laekuva rendi kolme aasta rendihind. No kus on siin aruots? Tähendab noh. See on isegi mitte lõunani, vaid lõuna ooteni mõtlemine ja just sama küsimus tekkis ka nüüd tänavu suvel, kui hakati müüma neid raekoja platsi ümbruses olevaid kinnistuid, mille puhul võiks arvata, et noh, seal selle kinnistu hind aina tõuseb ja tõuseb. Elmar sapp tahtis kommenteerida. Ma olen osaliselt Tiinaga nõus, osaliselt päris kindlasti ei ole. Kuna Tallinna linnal ei ole seda ressurssi, millega kogu oma vara üleval pidada, seda korras hoida ja veel enam seda parendada. Seda tuleb teha valikud mana valikute ees ja loomulikult need ei ole head valikud. Ja ma väidan, et kui linnu ja müüb, siis kõik see, mida minu eelkõnelejad rääkisid, need asjad vaadatakse üle, need kontrollitakse üle ja loomulikult linn esmajoones müüb ikkagi vara, mis tema igapäevases linnaelaniku teenindamisest on vaja, ei ole. Mina selles mõttes seda müüki ei karda, ma toon ka paar näidet, kui sinuga näidata juba ära läks. Muide, müüdi maha mõningad aastad tagasi, tunnistagem ja ilmselt on kõik minuga nõus, emotsionaalselt väga raske otsus. Paras kohtus, kuidas me müüme, me müüme Tallinna siluetti, nii, see müüdi maha, see müüdi maha, täna on seal viietärnihotell, küsime, kas siin sellest võitis või kaotas. Ma isiklikult mäletan, et kolme õe kompleks seisis enne seda kolm-neli aastat praktiliselt tühjana, lagunes ja lagunes ja lagunes, toome järgmise näite. Näiteks võtame seal samast raekoja platsi äärest kohvik. No ma olen käinud enne seda, kui ta läks erakätesse, kui ta oli linna oma suhteliselt nutune olisi pilt seal. Ja ma käisin ka spetsiaalselt, oleme seda vaadanud, milline ta täna on. Nii et ärme, seda kardame. Ma Ma ei ole sugugi kindel tõepoolest, et linn on nüüd kõige parem omanik, ta on hea omanik, aga ta käitub nagu hea omanik, mis, mis teenib raha selle ta hoiab endale, mis tal ei ole. Kohaliku ju ei ole vajalik avaliku teenuse osutajad Tomi Mahasele. Positiivseid näiteid on ka kindlasti kõigepealt Kaupo reede süstina Mägi. Ma tahaks nüüd kõigepealt tänada Elmar Seppa hea informatsiooni eest, et Tallinna linnal on selline nii-öelda vaade või analüüs tehtud, et meil just oligi plaanis teha nagu arupärimine selles osas, et seda võra on teil kergem vastata nii-öelda teises suhtes, ma tahtsin just nüüd välja tuua selle selleni, et tõsiasja, mis tulisid kommentaaris ka välja, on see, et tõepoolest ega linn ei ole väga heade mehelik, sellepärast et kui me vaatame ikkagi praegu neid olemasolevaid rendilepinguid, siis see ei ole vabadus, et, et on ka väga hästi teada, et paljud nendest rendilepingutest ei ole korrektselt täidetud ja neid ei täideta korrektselt. Mis, mis annaks, annaks väga suured eeldused, kas lõpetada need rendilepingud üle vaadata, noh tõenäoliselt tuleb siis lõpetada, kui ei ole korrektselt täidetud. Teisest küljest tahaks nagu tuua esile selle, et nii-öelda volikogus ja ka elamumajanduskomisjonis olen nagu väsinud kuulamast, kui üks asi on kinnisvara, teine asi, nüüd miljööväärtuslikud objektid. Et ma olen nagu väsinud kuulamast seda, kus on öeldakse, et no et on näiteks sotsiaal, on, on, on mingi koht nagu kirjas ja siis öeldakse, et on vaja muuta elamumaaks. Põhjenduseks tuuakse, et linn ei suuda seda korras hoida ja selle tõttu nagu väga-väga konkreetset näidet. Siin kevadel oli üks Lasnamäe nii-öelda künka peal olev objekt, nüüd nõmmekünka peal olev objekt, mõlema puhul on toodud väiteks see, et mis seal teha, näete, sinna koguneb praht ja linn ei suuda seda korras hoida. Teeme ruttu varem elamumaaks, teeme elamud peale, siis on koht korras, aga aga see on jällegi niisugune lühiajaline suhtumine. Et see ongi suhtumine, et linn ei saagi kunagi haldussuutlikuks. See on väär ju tegelikult tegelikult on ikkagi niimoodi, et linnal tekib nii-öelda maksutuludena ikkagi linnaeelarve suureneb pidevalt, tekivad uued võimalused ja kui me täna anname selle objekti kiiresti käes, siis me ei saagi enam mitte kunagi seda tagasi ei saagi näiteks teha sinnasamma nõmme nõmmekünka peale ilusat pargi kohta, kus inimesed saaksid istuda ja ütleme noh ilusat nagu vaatepilti nautida, et lihtsalt see on niimoodi kiiresti käest ära. Nojah, samas ma mõistan ka tegelikult linnavalitsuse seisu, kes nagu Burydani eesel kahe heinakuhja vahel ja tegelikult see otsustamine ei ole nii lihtne, aga Tiina. Ei, ma tahtsin lihtsalt niisuguse härrasid pisut noomiva repliigi. Tähendab mulle lihtsalt ei meeldi, et siin ja seal kasutatakse repliiki, linn on halb peremees, linn ei ole hea peremees. Tähendab kui me oleme praegu linnavolikogu liikmed ja need, kes töötavad linnavalitsuses peaksid nüüd tegema küll protestimeeleavalduse. Kuidas me julgeme iseendi töökohta öelda, nii et meie kõlba ega hakkagi kõlbama? Vastupidi, kui on olemas midagi halvasti, siis selleks on see linnavalitsus püsti pandud, keda oleks heasti töötab. Ja niisugust asja, et. Öelge mulle maailmas üks linn kus ei ole linnal maad, vara ja strateegilised ehitused, poleks temaga üks normaalne linn. Nihukesed pole olemas. Misjaoks me tahame Tallinnast teade piiliku? Aitäh Tiina, me oleme saanud nüüd telefoniliinile. Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa, tere päevast. Kas on teil aega hetke rääkida meiega, olete vest? Politseimaja avamisel? Jah, just praegu, hetk tagasi algas politseimaja avamise tseremooniaga, räägin. Nonii me oleme seni vestelnud siin poole tunni jooksul, siis sellest, kas Tallinna linnal on olemas mingi strateegia oma rahade võõrandamiseks ja on ka jutuks olnud veidi nii-öelda miljöö, väärtuslikud või kultuuriväärtuslikud objektid, sealhulgas linnahall aga loomulikult ka sõpruse, kino ja muud. Miks teie meelest ära Allikmaa, on vaja linna? Nüüd just selliseid objekte nii kiirkorras müüa? Alustaks sellest, et kiirkorras müügiideed ei ole ju kuskil ja tegelikult olemas aga aga mis on sundinud veidi kiirustama, on ju lihtne asi, et selle aasta eelarves on nii-öelda vara müügi kohustus tõstetud erakordselt suureks. Mäletatavasti eks ole kokku 506 miljonit krooni ja, ja kuna kuna see vara müümine seda ei tohi teha nagu uisapäisa iga objekt tuleb nagu korralikult ette valmistada siis kui aasta lõpus eelarve väga suure vara müügikohustusega vastu võeti. Ehk siis alustati neid varasid nii-öelda müügiks ette valmistama, see kõik on aega võtnud ja nüüd siis aasta lõpus on tõepoolest tekkinud selline olukord, kus, kus me Noh, vähemalt jääb mulje, et tegemist on suure kiirustamisega. See on asja üks pool, teine, et kas linnal on oma mingisugune vara, müügiplaan või, või mis iganes dokument, kuidas teda ka nimetaksime. Seda strateegia, jah, seda loomulikult ei ole olemas. Ja noh, tihtipeale sellised elu on näidanud, et need strateegiat ka kogu aeg korrigeeritakse, muudetakse ideaalne oleks loomulikult see olukord, kus juba siis Sellel hetkel on volikogu tasemel ühiskonnad, laseme läbi arutatud, millised on linna avaliku võimu teostamiseks vajalikud objektid, millised ei ole ja, ja kui selline vaidlus on läbi maha peetud, siis on tekkinud ka mingi nimekiri nii-öelda avaliku võimu teostamiseks mittevajalikest objektidest. Ja noh, siis saab ka suhteliselt julge selge häälega öelda, et vot me võime nii palju aasta jooksul müüa. Siis on need objektid läbi vaieldud, vaidluse käigus on sisuliselt see ettevalmistustööga ära tehtud ja, ja siis ei peaks nagu jätma sellist kiirustamise muljet. Aga, aga seda ei kahjuks ei ole ja noh ega siin nagu varjata või keerutada, selge on ju see, et, et mõneti oli tegemist nii-öelda valimiseelarvega ja, ja, ja erinevatel erakondadel loomulikult oma valijate ees kohustused, lubadused tarvis anda, need lubadused tuleb täita. Ja see on see olukord, et, et ega see on üsna tavaline. Tiina Mägil on üks küsimus teile. Polnud üldse küsimus. Ma tahtsin lihtsalt toetust avaldada sellele samale strateegiale, mida Margus Allikmaa praegu nii-öelda portreteeris meile. Ja ma hoidsin pöialt, et niimoodi saaks tehtud, sest ka mina pean seda normaalseks. Nii lihtsamate mehega. Mul on kommentaar lihtsalt ära Allikmaal, et minu teada ei ole Tallinna linn mitte midagi strateegilist maha müünud. Samuti ei ole ta kiirustanud, kõik see on pidev protsess, mis on jõudnud oma loomulikku rada pidi Tallinna linna volikogusse, kus iga otsus sünnib ikkagi tõsise diskussiooni tagajärjel. Räägime siin strateegilistest objektidest, näiteks meil on praegu väga huvitav olukord kino kosmosega, kus riik tuli välja Kaja ettepanekuga teha väärtfilmikeskus. Tallinna linn analüüsis selle läbi ja sel nädalal võttis selle ettepaneku suurima heameelega vastu ja Tallinna linn on nõus andma kino Kosmose filmikeskuseks riigile, nii et et protsess on igati loomulik ja mingit kiirustamist strateegia puudu, mis ma siin küll enam. No me räägime kahest erinevast asjast, ma olen absoluutselt päri sellega, et iga müügiotsus käib ju volikogust läbi ja volikogu saab iga igat müügiotsust rahulikult menetleda ja, ja ja vastavalt sellele ka nagu õige otsuse teha. Jah, aga, aga noh, see käib ikkagi nagu üksikobjektide kaupa. Ah et pikas plaanis muidugi oleks õigem, kui oleks üks pikk nimekiri läbi töötatud ja läbi võetad, läbi võetud, aga, aga, aga see on lõpuks volikogu otsustada. Kui ta kinnitab vara müügiplaani, siis, siis ta saab seda teha kahte moodi, ühelt poolt ütleb lihtsalt ühe numbri, et see on see vara müügiplaan järgmiseks aastaks 150 miljonit krooni, eks ole, näiteks aga teine, et ta võib alati juurde küsida ka, et mis on need objektid, mida, mida müüki pannakse ja, ja, ja kas, kas need objektid Ungari reaalselt likviidsed Lemite noh, seda ei ole aegade jooksul tehtud ei linnades teistes kohalikes omavalitsustes ega ta tõtt-öelda ka riigis, eks ole, et me oleme paratamatult oma oma sellise kitsukese eelarvega olukorras, kus me vahel peame tegema ka selliseid Adoku otsuseid või kiireid otsuseid. Härra Kaupo reede, kas härra Margus Allikmaa peaaegu et räägib opositsiooni sõnadega? Ma arvan, orgu saalis. Allikmaa räägib omaenda seisukohtade seisu, seisukoht on väga õige. See ei ole kuidagi opositsiooni ega ka positsiooni sõnad, need on täiesti loomulikud olukorrad ja mina ei taha ennast ju kuidagi vastandada sellele, mis, mis, mis täna on või ma ei ole seda, seda et keegi võrrelnud, ma olen nii kaua näinud seda avaliku halduse praktikat kõrvalt, et, et see, see, mis täna toimub, seda nagu hukka mõista või sellele vastanduda, ei ole üldse võimalik, on. Paratamatu, tavaline halduspraktika paratamatus tahate öelda? Tavaline halduspraktika on aitäh. TeleMargus Allikmaa. Me täname teid selle osavõtu eest meie saatest. Me jätkame nüüd siit stuudiost stuudios olijatega. Tiina kõigepealt sulle sõna, veel kord kordan, niimoodi peakski see asi käima, et kui linn, olgugi et mina nimetan linnaks meid ja seda, mis Vabaduse väljakul on vanematel linnavalitsuses see ei ole minu jaoks linn. Aga linn seal, meie chi. Tõepoolest, kui on vaja teha mingisugust korrektuuri, varade omamises, siis see peab hakkama tõepoolest peale Alt asumitest siis linnaosadest seal vaadatakse asjad üle ja kui on näha, ikkagi nende pikemas perspektiivis, on teine omandivorm parem. Ma ei mõtle ainult eraomand, eks ole, võib-olla midagi peab vastupidi, minema Eromandilt üle linnale, ühesõnaga see rida siis ja riigile ei, no võime ju kasutada neid väljendeid niimoodi igasugu sõitsitamise saatel. Aga ma veel kord ütlen, omandivorme on mitmeid ja nende kooseksisteerimine targalt kooseksisteerimine panemine ongi see linna ja riigivalitsemise kunst. Elmars. Mina üldse ma üldse mitte itsitades ei ütle, et aeg-ajalt peab minema era eraomanduses tagasi näiteks munitsipaalomandisse meil on väga hea näide mustamäel asuvate ühiselamutega mille siis riik majandusministri ja ministeeriumi näol nagu maha müüs ja kõik Lembitu oli nagu linnakaela ja täna linn on, sellises olukorras on käivitanud sundvõõrandamise ja sellest ma räägi ja kindlasti kindlasti ei ole, ei ole see mitte esimene ega viimane, selline selline protsess. Kui me räägime nendest strateegilistest objektidest, siis, siis mõningas mõttes on tänane Tallinna linnavalitsus raskes olukorras raskemas olukorras kui eelmised, näiteks Isamaa juhtimisel olnud 99 2000 linnavalitsus tõepoolest müüdi maha strateegiline objekt Tallinna vesi, mille müümise vastu Keskerakond oli kuni lõpuni ja mille, mille kibedaid viljasid me täna üheskoos linlastega ikkagi sööme. Nii et kui me räägime strateegilistest objektidest, siis jah, see tehti ära teiste kätega ja enne seda, kui kui Keskerakond Tallinnas võimule Kas Res Publica on ka ilmaitsetamata valmis sundvõõrandamiseks? Sundvõõrandamine muidugi tõsine, tõsine nagu tegemine ja ega siin ei olegi põhjust intsitamiseks. Samas mul on praegu hea meel ja hea võimalus nagu avaldada tunnustust sellest Mustamäe ühiselamute osas, nii et suur tänu teile selle eest. Aga kui me räägime nüüd seda, et ma jätkaks, Tiina Mägi mõte, et ikkagi otsustamine ja otsustamise juures peaks ikka ikka kõigepealt lähtuma halduskogu ja linnaosa valitseja nii-öelda seisukohtadest, sest nemad tegelevad nende asjadega rohud rohujuure tasandil. Linnaosavalitsus on ju see, kes tegeleb nende rent niitega, suhtleb igapäevaselt, vaatan, mis seal toimub. Nii et selles mõttes kindlasti peaks, nagu eelkõige volikogu peaks ka lähtuma sellest, et millise seisukoha on võtnud halduskogu. Aga kust siis ikkagi tulevad need naljakad objektid, kes neid välja pakub, siis Elmar Sepp oskab öelda kõige kauem olnud linnaametnik. Pakub välja elamumajandusamet, aga mille põhja aga loomulikult alginformatsioon tuleb, linnaosadesse ei tule. No igal juhul infos mõeldakse. No info võetakse, kuid mitte, mitte seda, kas see on linnaelu korraldamiseks vajalik või mitte. Me teame väga hästi, Elmar Sepp, mida võetakse, võetakse pinna suurus, rentnikke, Arv laekuv renditulu ja rendilepingute pikkus statistika, mis on tihti väga-väga kummaline ja noh, aeg-ajalt kõrgsuka kokku tegelikkusega. Nii on see praegune praktika, me teame seda, kõik, see ei tohiks nii olla, aga näiteks matkamaja juhtum aga tekkis Mull, et nüüd müüakse, siis selgus ikkagi ei müüda. Kuidas sellised asjad juhtuvad? Kuidas ta juhtub, ma ei tea, igatahes mina räägin oma tunnete paleti selle ümber, ühesõnaga. Oleks võinud saada suurepärane hotell näiteks nii nagu siin toodi näiteks kolm õde, aga, aga tähendab selgus, et seda nagu ikkagi ei olnudki kavas üldse müüa. Tähendab oli küll, mina lihtsalt linnakodanikuna, pean päevas umbes kümmet inimest ära kuulama, kes peatuvad mind tänaval igal pool mujal, räägivad, ma ei käi kuskil nuuskimas, aga mulle lihtsalt räägitakse kõikidest asjadest, mis linna peal toimub ja käis ka matkamajas. Tulevasi hoone, ihalejaid ei ole minu rida siin neid nimepidi nimetada ei ole teretuttavad. Nii et see ei olnud õhust võetud jutt aga muudkui maja müümine oli muidugi väga plaan selles suhtes, et see ju kuulus nende hoonete hulka, mis kunagi olid tagastatud hoonete nimekirjas. Ma puhtjuhuslikult tunnustada perekonda. Ja tean ka seda story't, kuidas see käis, neil oli nagu kaks kinnistut siin. Üks neile tagastati, see kompenseeriti väga õige põhjendusega, et see on linnale vajalike piisaval määral ümber ehitatud, ei kuulu nagu nende parameetrite järgi tagastamisele. Ja põhiargument oli ikkagi see, et linnale vajalik hoone, kui see oleks nüüd läinud müüki kui linale vajalik, sest praeguse seletuste praeguselt seletuste järgi onju see valik tehtud selle järgi siis noh, võib-olla suureliselt öeldud, aga see oleks võinud olla rahvusvahelise skandaaliga lõpuasi. Peale selle, no ta on liigkohaga tatud ümber selleks üle linnaliselt vajalikuks jaga riigile vajalikuks tegevuses. Et noh, muidugi igale poole kuule tähendab, kui ühte vanalinna torni edukalt riigi kinnisvara aktsiaselts oskas paigutada kasiino. Jumala, vaid kui siin, meie elus võib kõike juhtuda. See, mis puutub nüüd sellesse, et kolm õde noh, väikeste reservatsioonidega siia-sinna, aga need tuleb ikka, ta töötab nüüd hotellina. No ega siis kõik asjad Brugi nurja minna, mõned asjad lähevad hästi ka ja kui linna müües teaks täpselt ja oskaks ja kui see oleks ette nähtud, et määratakse ära hoone funktsioon siis ei oleks asi nii ohtlik. Aga teine minu lemmikteema, eriti vanalinna ja kesklinnaga seonduvalt on ju see, mis on saanud meie kaubandusest. Tähendab häbiväärset olukorda, kui on Tallinna kesklinnas, eriti vanalinnas, kus iga nurga taga müüakse sumburse segadusega nänni, eks ole, mis on kõik ühte nägu ja mis on siin väga kummaliselt seotud turismimarsruutide muude asjadega. No ja me ei saa midagi teha, sest et meil puudub praeguses seadusandluses võimalus öelda, et ei sa idee, nännipoodi, eks ole, sa teed midagi muud. Toompeal on nüüd üheksa nännipoodi, üheksa, kõik müüvad ühe samasugust kaupa, Toompeal puudub näiteks pood, kus müüakse saia, leiba, piima ja antud seaduse piires, eks ole, ei saa mitte midagi teha. Sellepärast et öeldakse, erakond püha ja kui mõistust pole, on see sinu enda mure. Aga kus meil on garantii, et igaüks, kes eraomanikuna ostab, selle imab seda mõistust, sest alati ostja ei halda pärast? Väga tihti on ju see, et ostab üks, kui ta haldab, hoopis teen, ostetakse sõbrale. Ja päris lõpuks, kuna meie aeg saab ümber, ma tahaksin siiski küsida stuudiosse tulnud kas ei ole ikkagi kahtlust, et noh, kuigi siin Tiina ja varjatult selle kahtlasega juba välja tõi, et siin ikkagi mängivad mingeid grupi huvid? Erakondlikud huvid on ju suvel siin äripäevas kirjutatud raekoja platsi ümbruse kinnistute müügil seostest näiteks siin Keskerakonna Kalev Kallo ja bankenud Eesti aktsiaseltsi vahel geni seostest siin Keskerakonnaga raekoja plats 10 puhul. Kas opositsioon ka niisuguste aspektidega tegeleb, härra Reeder? Kindlasti kui need ilmnevad, siis me nende asjadega tegelema. Aga seni ei ole esitanud selliseid arupärimisi. Millise arupärimise peaksin esitama, et kas te teete seda nii-öelda vastav seadus? Nii et tegelikult ei ole, see on puhas ajakirjanduslik müra. Selliste noh, arupärimist ei saagi ju esitada sellele niikuinii ei vastata. Et veelkord, et pigem on, ma tahaksin nüüd siin hea võimalus lõpus, nagu välja tuua selle tegelikult linnaeelarve planeerimisel ei peaks üldse nagu arvestama seda linnavara müüki kui sellist, et see võiks olla nii-öelda lisaeelarvetega, siis pärast juurde toodab. Täiesti nõus. Nojah, eks sellel ole oma puudused, Elmar Sepp. Kaks kommentaari esiteks linnavara võõrandamise kord on, ma arvan, väga täpset reglementi häiritud, seal on mul siin isegi laua peal, ei kui keegi oskaks seda veel täpsemini reglementeerida, siis hea meelega ootaks ettepanekuid ja seekord siis ütleb üheselt, et on võimalus müüa siis avalikul kirjalikul enampakkumisel otsustuskorras. Otsustuskorda praktiliselt ei rakendata. Nii et see on see seadusandlik ruum, kus me täna toimetame, midagi paremat ei ole meist keegi suutnud välja mõelda. Ja teine kommentaar, Helme kommentaar läks juba, läksime tehase lähen. Võib-olla see oli kuidagi seotud nende süüdistustega, misjonärid. Ahjaa, nende süüdistustega, jah, ma olen, ma olen kauparaadiga täiesti nõus, et täna on see ajakirjandusliku müratasemel ja ajakirjandus teeb oma tööd, opositsioon teeb oma tööd ja tõepoolest, kui kui see peab kuskilt kohalt nagu vastama tõele, siis ajakirjandus teeb oma tööd ülihästi ja ma arvan, et ka Res Publica fraktsioon teeb seda hästi, nii et aga täna on see tõepoolest ajakirjand. No jääme teid uskuma, te olete rahva poolt valitud ja jäme, kõik sind, et Tallinna volikogu ja linnavalitsus töötab endiselt kõigi tallinlaste ja kogu Eesti huvides, meie saateaeg on praegu ümber. Me loodame, et Tallinn oma eelarvega ikkagi jõuab katuse alla. Stuudios olid Tiina Mägi siis Kesklinna halduskogu ja volikogu liige ka ühtlasi Elmar Sepp, ka keskfraktsiooni aseesimees linnavolikogus ja Kauporeet Res Publica fraktsiooni esimees Tallinna linnavolikogus. Lisaks sellele saates esinesid ka Tallinna abilinnapealinnapea ülesannetes Toomas Vitsut ja abilinnapea Margus Allikmaa. Ma loodan, et kuulajad said piisavalt informatsiooni sellest küsimusest, kuid alati võivad nad pöörduda järelepärimisega enda valitud saadikute poole. Saatejuht Mart Ummelas kuulmiseni.