Tere kõigile kommetele, Ritraalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates teeme väikese Indiasse ja proovime siis sisse elada sealsesse kastisüsteemi. Ametlikult on ta küll justkui keelustatud, ent varjatud kujul eksisteerida, et ometi edasi ja ilmselt mitte keegi ei oska öelda, millal selline nähtus täiesti lõplikult sealsest ühiskonnast kaob stuudiosse norientalist Martin halda ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Tänu maa atmokandi tegevusele keelustati kastisüsteem Indias juba 1950. aastal ja huvitav, et kas uskus ta ise ja uskusid ka teised, et see on tõesti nüüd lõplik ja edasi läheb kõik nagu ühes väärikas ühiskonnas ikka ei mingit vahetegemist kodanikele. Ma arvan, et ma atmokandja oli suur idealist ja ei mõelnud tegelikult praktikas läbi, kuidas see, kuidas see peaks välja nägema tõepoolest maha ma kandi rohkem andis sellele kastide kaotamisel, ütleme sellise idealistliku sisu rääkimata sellest, et mitte ainult kastide erisuste, vaid ka näiteks religioon, koolidevaheliste erisuste või sugudevahelise eristuse kaotamisele seaduste tasandil, et kandja oli ju see, kes kes rääkis, et mina olen samavõrd moslem, kui hindu saavad kristlane kui ja, ja sama siis ka kastide puhul. Nüüd selle tegeliku seadusandliku töö tegi ära selline mees nagu härra ambet kaar kes ise oli kastitu, üks esimesi kastitud, kellel Indias üldse oli kõrgharidus. Ja tema oli siis India justiitsminister, kes siis sisuliselt kirjutas tänase India vabariigi põhiseaduse. Et see seadusandlik tegevus põhiliselt on siis tänu hambetgaarile See oli omamoodi kangelastegu tolle Lambed kaaril, olles kastitu jõuda mitte ainult kõrghariduseni, vaid ka justiitsministrini. Jah, hambetgaar kahtlemata oli üks neid nii-öelda tänase India rajajaid kus on siis seadustesse see võrdsuse motiiv sisse kirjutatud, aga ei saa öelda, et eks tänases India vabariigis ka kastituid, kes on, kes on kõrgel positsioonil, neid on lihtsalt üksikuid. Selles on küsimus. Suured erandid, aga tuleme siis kastide juurde, millised kastid siis olid? Noh, mingil määral on täna edasi ja, ja millised on olnud siis nende rollide ajaloos? No algselt kastisüsteem tekib sellises olukorras, kui Indiasse tungivad need aarialased ja selle kastisüsteemi tekkimise või loomise põhiliseks põhjuseks on see, et Indias juba varem elanud rahvad tuleb ka paigutada mingisugusesse seisusesse, tuleb neile anda mingisugune koht. Ja sellega seoses kastisüsteem siis sünnib. Kuivõrd ühiskonna kolm kõige kõrgemat positsiooni lähevad niikuinii nendele aaria lastele siis paratamatult alistatud pärismaalastele saab siis neljas kast, nii et kastisüsteem tekib seal tuhatkond aastat enne Kristust. Aga lõplikul sellisel nii-öelda rangel kujul, nagu meie oleme harjunud, saab ta siis lõpliku vormi pigem nii-öelda keskaja alguses seal viiendal sajandil peale Kristust algselt on ja ongi kastisüsteemis endas neli kasti preestrid, mis on siis kõige kõrgem priviligeeritud seisus, seejärelsõdalased need on siis need, kes sind ja vallutasid ja hiljem siis kellest said erinevad kuningad ja aadlikud seal maha roosade seltskond seejärel siis kaupmehed või ka rikkurid, Vaissadeks kutsutakse neid kes siis vanasti moodustasid selle aaria ühiskonna nii-öelda kõige kõige madalama tasandi. Ja siis see seisus või kast, kuhu siis pandi pärismaalased, suudrad siis teenrite noh, ka lihtsate põlluharijate ja, ja kõige muu seltskond. Nüüd ühel hetkel, kel sel hetkel, kui siis keskaega alguse saab veel pärast Jeesus Kristuse tegevust ja, ja sealt edasi tungivad juua kõik need Põhja-India vallutanud isikud veel edasi lõunasse. Mis siis tähendab seda, et jällegi tekib uus hulk alistatud inimesi, kes lisaks sellele kastisüsteem baseerub ka diskrimineerimise seal nahavärvi alusel kasti tähistav sõna Indias varna tähendab värvi, nii et siin see rassiline ja rahvuslik diskrimineerimine on väga selgelt sees, kuhugi tuli siis need alistatud Lõuna-India elanikud ja ka väljastpoolt Indiasse rännanud isikud lihtsalt paigutada ja, ja selle jaoks loodi siis või tekkis kastitute hulk. Ma rõhutan, et see on küll viies seisus, aga see on väljaspool nii-öelda kastisüsteemi, nii et kastisüsteemi sees on neli kasti ja väljaspool seda on siis on siis viies kes on siis ilma kastita. Vaat selline ühiskonnamudel oli siis keskaja alguseks tekkinud ja eksisteeris siis edasi ka moslemite võimu all ja, ja põhimõtteliselt ka inglaste võimu all. Sest inglased kohalikku korda ei, ei muutnud moslemitel lasti olla oma seaduste järgi hindudele oma seaduste järgi. Aga siis, kui India tõepoolest siis iseseisvuma hakkas, siis see kastisüsteemi otseselt ei keelustatud vaid lihtsalt põhiseadus tagab kõikidele, hoolimata nende soost ja, ja religioonist ja nahavärvist ja ja seisusest võrdsed õigused. Ja sellega on ühtlasi siis ka kastisüsteem keelustatud. Tõsi küll, Indias on olnud mõningad seadused loodud, mis siis keelustavat teatud kastisüsteemi elementide nagu näiteks muide ka kastide nimetuste kasutamisel. Ajaloos oli traditsiooniliselt igal seisusel igal kastil. Võib-olla see kast isegi on, on tänapäeval juba juba vananenud termin, et võib-olla siin seisus paralleelselt kasutada. Igal kastil oma selline väga konkreetne roll selles ühiskonnas. Ja ma kohe algusest peale ütlen, et hoolimata sellest, et kastisüsteemi on nähtud noh, pea alati lääne uurijate poolt sellises nii-öelda negatiivses valguses, sellest hoolimata sellel kastil süsteemi eksisteerimises oli kahtlemata ka nii-öelda positiivseid momente. Ja kui me mõtleme sellele, et kastisüsteem ei lubanud erinevate kastide vahel liikumist ehk siis ühest kastist teise, ei saanud tõusta, kastid ei võinud omavahel abielluda, rääkimata sellest, et kastid omavahel sees olid ka jaotatud veel siis ametite kaupa ka nende piir ei tohtinud ületada, kastid olid omakorda veel kastideks jaotatud, võib nii, ja no ütleme siis niimoodi, et kui kastisüsteemi võime vaadelda sellise nii-öelda vertikaalselt kulgemana, siis need ametid seal kastide sees on pigem nagu nii-öelda horisontaalselt, et nad on küll võrdsed. Ometigi nad on teineteisest eristatud kasti puu jah, kasti puu või mingisugused lahtrid valdavalt siis erinevate ametite järgi, aga vahest ka geograafiliste piirkondade järgi. Neid piire ei tohtinud ületada. Mis tähendas ühelt poolt seda, et inimene ei alati sellesse oma seisusesse sünnist kuni surmani, tal ei olnud väljapääsu. Et see kahtlemata ühes mõttes on ühiskonda pärssiv. Aga kui me mõtleme seda, et kingsepa poeg madalast peale õppis kingi valmistama siis kahtlemata olid tal paremad eeldused nende kingade valmistamiseks, kui näiteks sõdalase lapsel, kes avastas alles ütleme, viieteist-kahekümne aastaselt, et talle meeldib kingi valmistada. Ehk siis see tagas teatud nagu stabiilsuse ühiskonnas. Teiselt poolt Indias on ajaloos olnud Indian jagatud olnud väga mitmeteks erinevateks riikideks. Ja nüüd kujutame ette, et keskajal need kaks riiki omavahel sõdivad aga sõdivad ainult sõdalased. Mitte nii toimuv sõda sellisel tasandil, nagu me Euroopas oleme harjunud, et, et noh, nii-öelda kõik sõdivad juhul, kui on selline nii-öelda riikidevaheline sõda, sõdivad ainult sõdalased, ühe riigi sõdalased kaotavad, saavad lahingus surma ja teine riik vallutab selle selle riigi ära. Mis nüüd juhtub, mis nüüd Euroopas oleks juhtunud, oleks see, et oleks suur hulk elanikkonda kaotanud oma positsiooni, hulk inimesi oleks müüdud orjadeks, see vallutaja oleks vahetanud tähtsamatel ametitel isikud välja. Kindlasti seda ei toimunud, miks, sest kastid sobitusid täielikult ideaalselt. Ehk siis see hoidis ära ka ka sellised nii-öelda totaalpuhastused, et sellised genotsiidi või, või rahvaste hävitamise taolised momendid ja kolmas asi, mis ma siia lisaks siin on siis see, et kast ühelt poolt küll pärssis, aga teiselt poolt kuulumine sellesse kasti alakasti andis ka sellise nii-öelda sotsiaalse turvalisuse sa kuulusid kuhugi ja see alakast ka ühtlasi siis toetas sind. Sest sul ei olnud väljapoole seda võimalik niikuinii minna ja, ja see võttis äraga. Ühelt poolt konkurentsi kadumine võib olla nagu negatiivne ja teiselt poolt konkurentsi kadumine on ka selles mõttes positiivne. Et sa ei konkureeri nii-öelda parema koha nimel. Nii et need olid kahtlemata positiivsed momendid selles kastisüsteemis. See kõik kõlab tõesti positiivselt, aga teisest küljest, kui kingsepa pojal oleks tekkinud ambitsioon saada arstiks, siis oleks olnud pehmelt öeldes problemaatiline. Absoluutselt, ja, ja noh, siin on kahtlemata selliseid väga ilmseid, pärssivaid ja diskrimineeri, vaid momente. Ja selles, selles on uurijad, et nagu nõus, aga tihti selle, selle puhul unustatakse ära, et siin on vähemalt traditsioonilises ühiskonnas, ütleme siis minevikus võib siin näha selliseid selliseid positiivseid momente, muidugi tänapäeval on kastisüsteem ilmselgelt oma aja ära elanud traditsioon, üldiselt need erinevad seisused, kes siis seal kastisüsteemi sees olid. Kõigepealt tuleb öelda, et need ei olnud sugugi mitte võrdsed ja nende järeltulijad ka tänapäeval Indias ei ole selles mõttes võrdsed, et nende hulk India ühiskonnas on pigem niimoodi, et see on selline püramiidikujuline ühiskond. Ehk siis neid preestreid, kellest me räägime mis olid India ühiskonnas priviligeeritud, ei tohtinud isegi füüsiliselt karistada. Isegi kõige rangemate kuritegude eest ei tohtinud neid isegi mitte lüüa. No tohtis karistada seal rahatrahviga ja riigist väljasaatmisega. Need olid kõige rangemad asjad, aga mitte mingil juhul ei tohtinud füüsiliselt preestritele kallale minna rääkimata hukkamisest, samal ajal mõningate palju leebemalt kuritegude eest alamate kastide liikmeid rahulikult hukati. Nii et siin oli ka ebavõrdsus seaduste ees. Aga neid preestrid olid tõeliselt väikene hull. Et preestrid ei ületanud näiteks sellest ühiskonnast tõenäoliselt vanal ajal mitte kunagi viite protsenti, tibatillukene hulk ühiskonnast, samamoodi neile järgnevad sõdalased, kelle põhieesmärk oli siis nii-öelda riigi kaitsta noh, nii-öelda sõjakunstiga tegeleda ja ja siis siis võidelda ja valitseda ka nende hulk ei ületanud tõenäoliselt ühiskonnast kunagi mingit kümmet viiteteist protsenti. Et see püramiidi tipp oli suhteliselt selline ahtakene ja mida allapoole seda, seda laiemaks läks siis no kui preestrit eesmärk oli põhiliselt riitusi läbi viia ja jagada teavet ja säilitada seda teavet, näiteks kirjandust suuliselt säilitada ja olla sellised nii-öelda vaimsuse kandjad. Sis sõdalaste eesmärk oli kaitsmine, preestrite kaitsmine, ühiskonna kaitsmine, sõdimine, Sis vaiadele, kaupmeeste eesmärk oli loomulikult ühiskonda sellist nii-öelda majanduslikku rikkust juurde tekitada. Need olid siis maaomanikud ja, ja pankurid suhteliselt väikeste õigustega, ent suure nii-öelda rahalise jõuga ja suudrate eesmärk, nii nagu legend ütleb, suudlevad loodi hiiglasliku gigandi jalgadest, see oli tegelikult see, millele ühiskond püsti püsis. Ehk siis see, kes tegi seda seda tööd ära kastitud siis loomulikult sinna juurde veel eriti sellise lihtsa, primitiivse ja, ja räpase töö tegijad. Ja loomulikult nende vahel noh eriti kui me vaatame nagu neid ekstreemseid vahesid, et preestrite ja kastitute vahel ja oli Vana-India ühiskonnas ja tegelikult ka tänapäeval traditsiooniliselt totaalne kuristik, sest see kastisüsteem ei eksisteeri ilma ilma hinduismita. Ütlemegi siis niimoodi, et tegelikult näiteks lääne inimesel ei ole võimalik hinduks saada, hinduna saab ainult sündida. Aga sündimine automaatselt tähendab seda, et sul on mingi kastikuuluvus olemas. Ja hoolimata sellest, et tänapäeva ühiskonnas on kastisüsteemi arvestamine just nagu keelatud siis religioossel tasandil eksisteerib see ju edasi. Mis tähendab seda, et äärmiselt religioosses hindias paratamatult need kastid, noh, vähemalt religiooni tasandil eksisteerivad edasi. Kui religioon juba ütleb, et ka kastitu vari ei tohi langeda preestri peale siis noh, paratamatult need kaks ühiskonda seal seal Indias eksisteerivad totaalselt lahus. Nii et ühest küljest tehakse nägu, et enam seda kõike ei ole, aga teisest küljest on see täiesti edasi. Ütleme niimoodi, et seadused on päritud inglastelt, kelle seadused on India põhiseaduse aluseks, kelle kelle baasil kirjutatud Sool, mis eksisteerib, mood on, on hoopis teistsugune. Räägime kastisüsteemist Indias stuudio sõnurientalist Martti Kalda. Seltskond, kelle kohta võib ju iroonilisel moel öelda, et heal lapsel mitu nime, et küll nad on puutumatud, küll nad on kastitud ja küll nad kuuluvad viiendasse kasti, kuidas siis nende elu on läbi ajaloo välja näinud ja kuidas täna välja näeb? No tuleb öelda, et ega ajaloos vähemalt tekstide pinnal väga suurt tähelepanu neile üldse ei pöörata, nii et me meil väga-väga suuri teadmisi ei ole, meil on teadmised neist ainult seoses teiste kastidega, kuidas nad ei tohi nendega kokku puutuda, nad pannud tähelepanuväärseks, Nad polnud tähelepanu väärt, no kirjutatakse, et traditsioonilised ametid, mida nad peavad siis inimeste hukkamine. Nad peavad elama väljaspool tavalisi linnu ja asulaid, tavaliselt nad elavad kuskil seal surnuaedade juures, sest nad tegelevad ka surnute põletamisega. Siiamaani põhimõtteliselt. Ja, ja et kõik, mis neil on, on siis teiste kastide poolt äravisatud katkised asjad, nii riided, sööginõud, ehted ja no sellised inimesed korjasid siis näiteks kokku loomalaipu tegelesid jahtimisega, kuivõrd see on, eks ole, hinduismi mõttes loomade elusolendite tapmine on midagi sellist halba siis kõik suhteliselt sellised räpased ametid nii füüsiliselt, räpased kui ka siis nii-öelda vaimses mõttes rituaal ses mõttes räpaseks peetud ametid olid siis jäetud kastitutele või siis või siis suudratele. Ja üks seisukoht, mis kahtlemata Indias valitseb, on see, et, et kastitud ja suudrad on tekkinud kastide segunemisest. See on kõige hullem asi, mis, mis on ka seadusandlik süsteem on ehitatud üles sellele, et kastid ei tohi omavahel seguneda. Aga tõenäoliselt minevikus on see toimunud ja seetõttu siis põhjendatakse tähendavat suudro seisusesse või kastitu seisusesse langes inimene seetõttu, et tema ema ja isa või tema kauged esivanemad kunagi olid erinevatest kastidest, mida suuremad erinevused nende kastide vahel nendel esimene ütlen seda madalamale anda, siis on siis vastavalt see, see kastitate seisus langenud, maksab oma vanemate pattude eest ja esivanemate väga kaugete pattude eest. Samas seal kastisüsteemist öeldakse ka, et põhimõtteliselt on võimalik kastisüsteemist tõusta, aga noh, muidugi läbi erinevate elude. Et, et kastitu võib, võib tõusta läbi seitsme elu. Et kui ta seitse järgnevat elu hästi elab, et siis tal on võimalus väikene tõusta, nii et seal on ka antud selline kosmiline plaan, sellele kastisüsteem on, on just nagu tasu nii-öelda sinu eelnevate positiivsete elude eest või siis karistus millegi negatiivse eest. Endiselt on kasutusel ka selline mõiste nagu kaks korda sündinud näiteks preestrite sõdalaste kohta kasutatakse seda mõistet mis tähendab seda, et sa juba varasemas elus oled, sa oled juba varem sündinud, sa oled midagi head juba teinud, et sa oled nüüd selles nii-öelda kõrgemast kastist viitab kõik sellele suhtumisele. Aga kuidas siis suhtuda nüüd sellesse erandisse, on olnud õnnelikke juhuseid, kus puutumatu on välja rabelenud oma seisusest, mis tal on olnud kõrgemalt poolt määratud ja on tõepoolest jõudnud riigis mõnele juhtivale kohale või mis tahes muu elukutse on ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas siis sellised asjad võimalikud on? Võimalik on see ühelt poolt sellepärast, et India on vabaduste tasandil teinud tublit tööd, mitte ainult põhiseadus ei keela kastide arvestamist, vaid on ka võetud vastu päris mitu seadust, mis ütleb, et kasti erinevuste või seisuse erinevuste alusel ei tohi mitte mingisugust diskrimineerimist olla seal rohkem kaasajal see on siis jah, pärast India vabariigi sündi 1947 et sellest ajast alates et need kõige põhilisemad seadused siis üks on võetud vastu viiekümnendatel ja teine kaheksakümnendatel mis siis peaksid tagama võrdsed õigused. Vaadake, küsimus on, on pigem selles nii-öelda minapildis või kuvandis, mis kastitutel endal on, kui neile ikkagi on 2000 aastat kõneldud, et et nende kohta on seal kuskil prügimäel laipu kokku korjamas. Ja seda on meile noh, nii-öelda geneetiliselt kogu aeg sisse tambitud siis ega ei ole lihtne sellisest situatsioonist tõusta, näiteks omandada haridust, mida neile traditsioonilises India ühiskonnas üldse ette ei olnud nähtud omandada mingisugust kas või alustada majandustegevust, mida neil ei olnud ette nähtud ja siis kuhugi kuhugi tõusta. Aga tänases India vabariigis on väga mitmeid suurepäraseid näiteid, kuidas kastitutest on saanud väga kõrged ametimehed. Näiteks 1997 kuni 2002 oli India president. Kastitu on kastitu olnud India ülemkohtu juht. Praegu on vähemalt üks parteijuht naisterahvas veel lisaks sellele kastitu ja juhibki võitlust kastitute õiguste eest. Samamoodi on India parlamendi alamkoja praegune spiiker ka naisterahvas. Kastitu, nii et neid näiteid on küll siiski üksikud, siiski üksikud. Siin on jällegi see, et kui me rääkisime, et kastisüsteem on püramiidikujuline siis Need Žudoride kastitud. Tänapäeval muidugi ei tohi neid mõisteid kasutada, india kasutab selliseid suurepäraseid ümber ütlevaid ütlusi kasutatakse mõistet OBC lühend ADR Bäckword kaast. Teised maha jäänud seisused on selline, mis neid kokku Indias on, on lõpuks kuskil seal 66 68 protsendi juures. Mis normaalses demokraatlikus ühiskonnas ütleks meile, et nad võiksid võita ükskõik millised valimised. Seal tohutud nii-öelda poliitiline jõud. Et miks nad ei vali endasuguseid, on jällegi see minapildiküsimus. Nad on sajandite kaupa olnud maha tambitud. Ja nad arvavad, et nad ei olegi väärt võib-olla seda ja nad ise valivad ka kõrgemate kastide esindajaid või eelistavad valida Nende pilt on selles mõttes väärastunud, enesehinnangut eriti ei eksisteeri, just. Aga, aga see on vaikselt muutumas, sellepärast et nagu ma juba ütlesin, et, et kasti probleemidest on saanud ka tänapäeva Indias Parteivõitluse alus, üks suuremaid, India suuruselt neljas partei ongi sisuliselt kastitute ja suudrate õiguste eest seisev. Nii et mida seesama naisterahvas maja Pattii juhib? Tõsi küll, ta ei ole väga, väga nii-öelda positiivne figuur kahtlemata, et ta on selline populistlik ja, ja väga selliste noh, ka ka vägivaldsete võtetega nii oma konkurendid juhtide suhtes, nii partei sees kui ka kui ka väljaspool seda, seda teinud, aga, aga põhimõtteliselt kastitute või endiste kastid roll Indias nagu pidevalt tõuseb ja, ja inimesed peavad sellega arvestama. Aga see protsess, et nad pääseksid näiteks riigiametitesse, nad pääseksid ülikoolidesse, see on alles noh, nii-öelda lapsekingades. Valitsus on küll teinud väga palju Indias selle heaks, aga nende protsendid jäävad ikkagi sinna kuskile 10 protsendi kanti. Samas, eks ole, me ütlesime, et neid on 66 68 protsenti elanikkonnast, mis oleks siis loogiline, et nad oleks sama protsendiga esindatud kaastatel mujal. No tuleb öelda, et näiteks ülemiste kastide liikmetega Indias kohtumine on, on pea, et võimatu eriti nii-öelda preestri klassist või täiesti seisvusest pärit isikuid. Me näeme neid Indias, ajalehtedes, me näeme neid ajakirjades, me näeme, neid võib olla Pollywoodi filmides. Aga tänaval selliseid inimesi näha ei ole. Ja, ja see on väga selge vahega, noh, kui me rääkisime, et kastisüsteemi aluseks on nahavärv siis, siis nõnda see ongi, et ülemate kastide liikmete nahavärv on ikkagi suhteliselt hele, et pigem sellistele nii-öelda lõunaeurooplaste taoline. Aga tänavaid tänavail neid ei ole. Sest noh, ka nende kätte on koondunud tohutu hulk nii-öelda majanduslikku edukust, need on inimesed oma autojuhi oma villaga ja, ja neid neid niisama lihtsalt ringi kõnnib, kohtunud mõningate Šatriatega Sis sõdalaskasti kasti liikmetega. Ja, ja nad on nii välimuselt kui kui ka muidugi oma haridustasemelt ilmselgelt kõrgemad kui, kui tavaliselt, et nii-öelda tavaline keskmine indialane pigem on olgugi, et tänapäeval riigiametites on siis valdavalt tegevat waysia seisusest isikud see on siis selline valdav tendents kasti vahet näeb ära ka juba inimese nimest, kes teab, mida vaadata või keda huvitab, siis internetist leiab suurepäraselt andmed selle kohta, mis üks või teine seisus traditsiooniliselt oma lastele nimeks paneb. Et juba siis näiteks mingisuguse indi ametnikuga ükskõik, kas siis riigisüsteemis või, või kuskil mujal ülikooli tasandil suheldes kohe ma saan aru, et enamus neist on, on waysiad. Ehk siis pärinevad ülevalt poolt kolmandast kastist, mismoodi nimed avaldada? No tavaliselt on siis vastavalt nendele ametitele, mida on peetud ühtlasi ka see nimi, see nimi väljendab seda näiteks üks täiesti tüüpiline nimi on Gupta mis viitab teatud sellisele noh, nii-öelda majanduslikule hiilgusele. Nii et need kõik, et mis on, mis on seotud rahaga või, või mingisuguse omandi ka need on, need on tihti või noh, peaaegu alati asja nimed. Samas kui Šatriate nimede teine pool nimest näiteks või, või teine nimi võib tihti öelda, et kaitsja kaitse pakkuja vapper julge, et noh, kuivõrd nimed Indias on aegade jooksul alati midagi midagi täheldanud, siis, siis nime järgi saab sellest suurepäraselt aru ja loomulikult on ka siis kuivõrd kasti nimesid ei tohi öelda, siis on selliseid euffemistlikud nii-öelda ümberütlemised või, või noh, terminid, mida mida tihti kasutatakse ja mis hind ja see on väga tüüpiline lisada ka nimekaardile. See otseselt ei ole nimi, aga ütleme siis seal nii-öelda traditsiooniline pärinemine. Ja, ja see ütleb ka tihti väga otse selle kasti seisuse ära ja puutumatute puhul kastitute puhul, vot ma pean tunnistama, et ma ei ole nii-öelda reaalselt ühegi ühegi kastituga suhelnud, vähemalt mitte mitte nii-öelda väga teadlikult. Et seetõttu on mul mul väga raske hinnangut anda, et ma olen neid küll näinud. Ma olen isegi käinud nendes lummides, kus nad siis Teelis ja Bombay elavad. Need tõeliselt on väga sellised nukrad paigad, need on ikkagi eraldi linnad linna servas, kus inimesed elavad noh, näiteks oliivõli, hiigelkanistritest valmistatud onnis oliivõli plekist kanistrid on siis nii-öelda sirgeks väänatud ja sellest on ehitatud omale onni paarile. Puitkarkassile ja ukse aset täidab selline riidepala, kas ja sellises neli korda neli onnis võib elada, ütleme näiteks 10 15 inimest. Et sedasorti elamurajoonid on võib-olla isegi raske öelda, on täiesti olemas Teelis ja on olemas Bombay Spombei oma on siis äärmiselt kuulus ja tuntud meile isegi filmide kaudu. Ja turistid siis käivad seda vaatamas. Ta isegi jah, korraldatakse mina ei ole küll turistidega, ma pean tunnistama, seal seal käinud, aga aga tõepoolest, Mumbais lausa turistidele korraldatakse ekskursioone sinna. Et seal nagu vaatamisväärsus, huvitav, kuidas siis sealsed elanikud neisse turistidesse suhtuvad, kui potentsiaalses tuluallikasse või. Jah, turismifirmad siis organiseerivad ja seetõttu siis makstakse neile neile inimestele ka, aga, aga nii teenis, kui Bombeis on hinnanguliselt selles linnaosas on ikkagi kuskil seal kahe ja nelja miljoni inimese kanti sellises sellises slummis ilma igasuguste nii-öelda tänavateta. Solk voolab seal sealsamas kõik seal noh, nii-öelda suhteliselt sellisel primitiivselt onni hurtsiku tasandil elamine. Ja söövad siis seda, mis on välja visatud ja arstiabi ei ole jah. Jah, no paljud nendest inimestest lihtsalt nendes samades linnades käivad tööl mingisugustes isegi väiksemates nii-öelda riigiametitesse võivad olla tüüpiliselt jah, muidugi koristamise, kõik muu ja neil võib olla korralik palgasissetulek lihtsalt nendes linnades korraliku elamispinna hankimine on meile võimatu, sellepärast et nad elavad sisuliselt peost suhu. See, mis nad teenivad, selle nad ka kohe ära kulutavad. Arvestades, et India on äärmiselt usklik maa ja et see kastisüsteem on tugevasti seotud hinduismi ka siis ilmselt ei ole see kuigi tõenäoline et see kastisüsteem kunagi sellest riigist täiesti ära kaob. Jah, ma väga optimistlik selles osas kahtlemata ei oleks, et, et vähemalt see ei juhtu lähiajal ütleme siis niimoodi, et, et kuigi valitsus kahtlemata väikseid samme selles osas teeb eriti selles vallased kastitutele anda paremat haridust, mis on, mis on kõige selle alus. Aga see, et see ei toimu niipea sellele väga ilmselt näitavad need juhtumid, kus on siis kasti vägivald olnud, ehk siis Indias on endiselt nähtusi, kus näiteks ülemad, kastid ründavad alamaid, aga ka vastupidi juhtumeid on olnud. Ja just selline noh, puhtalt ikkagi nagu vihakuritegevus vihast tingitud kuritegevus siis vihale ajab. No lihtsalt see, et teine on erinev. Et see on umbes samasugune vihakuritegevus nagu noh, võiks olla siis afroameeriklaste ja Ameerika nii-öelda valgenahaliste vahel. Et sedasorti vägivalda Indias eksisteerib üks kõige kuulsamaid näiteid sellest, kuidas kastitud ise on võtnud asja ajada on siis kuulsa röövlikuningannaks nimetatud huulande Vii tegutsemine, Buland vii elulugu muide, on ilusti eesti keeles ka olemas, et kui keegi soovib, siis raamatupoest võib-olla enam ei saa, aga raamatukogust kindlasti saab selle laenutada. Aga samas olemas ka gruppe, kes näiteks tegutsevad kastitate vastu, kes takistavad kastitutel hariduse omandamist või mingisuguse näiteks riigi poolt jagatavate väikeste maavalduste vastuvõtmist seal riisi kasvatada. Erinevates piirkondades tegutseb selliseid ja, ja India puhul vägivald ikkagi tähendab konkreetset tapmist mitte lihtsalt midagi, midagi muud või midagi leebemat. Nii et see on, on see suur mure, mis näitab, et see kastisüsteem eksisteerib edasi ja mõningatel inimestel on see väga-väga hingelähedane. Et see säiliks, et need seisusevahed säiliksid. Tegelikult üks huvitav väljapääs on, on ka seda eelkõige propageeris sedasama hambet kaar, kellest me saate alguses rääkisime. Tema propageeris kastitud, võiksid astuda mõnda teise religiooni. Ja, ja tema kampaania tulemusena miljonid vahetasid hinduismi budismi vastu ja miljonid vahetasid ka hinduismi kristluse vastu. Indiasse, et seal on väikene pääsemine. Tõsi küll, väga traditsioonilistes, näiteks kristlikes India osariikides on ka ikkagi väikesed kastid vahed sees. Eelmine paavst Johannes Paulus, teine isegi näiteks kohas käies kritiseeris, et goa kristlased küll, kes just nagu peaksid kõik olema võrdsed ei ole piiskopi ametisse pea ühtegi kastitud või endist kastitud siis siis lubanud. Nii et Indias alga budistid ja kristlased selles selles vallas ikkagi sest kastisüsteemist mõjutatud vähemalt kuigi mitte nii rangelt, kui kui hindut. Selline oli tänane saade kastisüsteemist Indias, stuudios olid Martti Kalda, Haldi Normet-Saarna ja Maristombach. Uus saade. Nädala pärast kuulmiseni.