Tere, hea vikerraadio kuulaja, rahva teenreid on teie ees vaiksel laupäeval ja täna oleme täies koosseisus. Heidit Kaio, Eesti Päevalehe nädalalõpulisast LP ja meie Tartu stuudios on posti mehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv, tere Neeme. Ka sulle. Tere, tere. Head kolleegid Tallinnas olen siin tõesti Tartu stuudios, täna seoses perekondlike tähtsate sündmustega. Ja siin Tallinna stuudios on veel Lauri Hussar vikerraadiost ja täna räägime välispoliitikast, räägime sellest, mis toimub Korea poolsaarel. Pisut räägime ka Küprose arengutest, aga ka erakondade toetusreitingust ning juttu tuleb ka kohtuotsusest, mis langetati siis pronksiööl laamendanute suhtes. Ja loomulikult, et on suur nädal toonud meile ka ühe suure uudise ehk siis uudise selle kohta, et rahvusvaheline spordiarbitraažikohus tühistas Andrus Veerpalule määratud karistuse kasvuhormooni tarvitamise eest ja seda põhjusel, et WADA poolt välja töötatud kasvuhormooni taset veres mõõtev test on usaldusväärne, kuid sellele on tehtud protseduurilisi vigu limiitide määramisel, mis välistaks valepositiivse tulemuse. Ja enne, kui me hakkame rääkima kõikidest nendest nüanssidest, mis selle otsusega seonduvad, räägiks kõigepealt sangarist endast. Milles teie hinnangul see Andrus Veerpalu fenomen ikkagi seisneb, et miks üks sportlane tekitab ühiskonnas nii suurt resonantsi? No kindlasti ei ole see Veerpalu isiklik fenomen, vaid see on ikkagi spordi kui sellise fenomen ja, ja nende medalid ette fenomen, mida ta, mida ta Eestisse on toonud, ja selle selle emotsiooni fenomen, mida ta on inimestes tekitanud nende, ütleme, nende medalite siis kojujõudmine või Eestisse jõudmine on tekitanud, et ma arvan, et see ei ole mitte ühe isiku küsimus, vaid pigem pigem spordi kui kui sellise küsimus. Nojah, me oleme väike rahvas ja väike ühiskond ja kui vaadata seda meie igapäevast meediaruumi, siis väga palju on selliseid asju, mis justkui paistavad, paistavad suured, ehkki nad seda ei ole ja rääkimata siis sellest, kui mõned asjad on ikkagi tõeliselt suured ja lähevad rahvale korda, siis seda enam see kõik võimendub. Aga mina esitaks hoopis teise küsimuse, et kas teile ei tundu, et veerpalu on kui eestlase arhetüüpi kehastus, et kui me vaatame Andrus Veerpalu esinemisi, siis siis üsna tihti me näeme ka reaktsioone, kus Veer palunud veerpalus tunneb eestlane end ära, ehk siis selles viisis, kuidas Veerpalu suhtleb avalikkusega, kuidas ta ennast väljendab mida ta ütleb oma tegemiste kohta ja kuidas ta seda ütleb ja ja, ja kõik, see viitab justkui sellele, et, et oleks justkui sellise Päevase eestlase arhetüüpi kehastus, et kui, kui Tammsaare täna tänasel päeval elaks, siis ta kirjutaks mitte Andresest, vaid, vaid hoopiski Andrusest. Ei, võib-olla sul on ka tõsi, et võib-olla seal on õigused mulle, mille millegipärast hakkas kõrvus kõlama see tujurikkuja laul kus Avandi laulis sellest, kuidas eestlase piinu ja vaevu muu maailm ei tunnusta. Et võib-olla see on täpselt seesama hetk, kus Andrus on vestelnud ja siis maailm on nüüd tema piinud piinadest aru saanud ja siis neid vääriliselt ka tunnustanud, et. Minu jaoks on muidugi huvitav ka veel see, et, et selle viimase nädala jooksul ma olin mitmete väga kirglike vaidluste tunnistajaks just nimelt sellesama loo teemal ja ja, ja, ja, ja siis ma kuulsin ühte oma kolleege, esitamas küsimust. Kuulge, millele see eestlaste maailmapilt tugineb, et millele see tugineb, et et kui sa võtad sellelt maailm sellest maailmapildist sportlase ära, siis nendel maailm kukub kokku, et miks, miks on, on kogu see lugu nii emotsionaalne ja, ja nii eksistentsiaalne eestlased. Ja see on nagu selles mõttes hea küsimus, et mina näiteks panin tähele, et sellel päeval, kui see kohtuotsus tuli, siis inimesed ei ütelnud tere vaid küsisid, et kas oled. Kas sa oled kuulnud, kas uudist oled kuulnud ja siis hakkasite oma hakkasid omavahel rääkima sellest, mis missuguseid muljeid ja emotsioone see uudis tekitas, et see tõesti-tõesti on väga, väga oluline ja emotsionaalne sündmus olnud sellel nädalal. Jah, eks eks ta ongi nii, et meie väikeses ühiskonnas selline kollektiivne alateadvus kuidagi kuidagi töötab ja, ja võimendab siis asju niimoodi, et no minul olid need vestlused inimestega, kus kus, kus tõesti tõesti küsiti, räägiti seda mõnes suuremas riigis, võib-olla oleks olnud lihtsalt üks selline päevateema, aga, aga meil oli ta selline väga oluline. Samas ärgem unustagem, et Armstrongi dopingukeiss on ikkagi ka samamoodi olnud ju siin ma arvan, paljudele jututeemaks, kuigi otseselt ei puuduta ju Armstrongi võistlussport kuidagi kuidagi Eestit, et tegelikult ei ole ju eestlased elanud väga endale tuur Tour de France'i telekaasa noh mõnevõrra siis, aga mitte otseselt, et mitte mitte sellise sellise tuhinaga, et et siiski see, need dopingujuhtumid ja, ja spordipuhtus on, on kindlasti teema, mis, mis on, mis on suur suur teema. Nii aga lähme siis asja sisu juurde ja ja tuleb öelda veerpalu, karistus on tühistatud. Ühed ütlevad, et veerpalu on täiesti õige, teised ütlevad, et ta on, ta on tingimuslikult õige, et et kui me lähtume sellest esimesest väitest, siis ei peaks justkui enam mitte millestki rääkima, et näeme ikkagi, et räägitakse, võetakse aluseks rahvusvahelise spordiarbitraažikohtumaterjalid otsus ja nii edasi ja öeldakse, et siin on arutlusainet veel küllaga. Siin on minu arust ikkagi üsna selge lugu, et kui me võtame ikkagi seda konkreetset dopingujuhtumi positiivset dopinguproovi ja, ja selle selle analüüsi nii-öelda kogu seda saagat, siis Veerpalu loomulikult on õige, on teatud spordis kehtivad reeglid, dopingureeglid, need on siis piiritlevad, teatud ainete kasutamist loomulikult tänapäeval kasutatakse väga palju erinevaid aineid, on igasuguseid vitamiine, toidulisandeid, kõike mõeldavad ja nendes piirides tippsportlased tegutsevad, kõik teavad seda ja kõik teavad ka seda, et et on olemas inimesi, kes kes on patustanud ja läinud üle nende piiride. No minu meelest on küll, antud juhul on üks asi selge. Andrus Veerpalu on, juhtum on selles suhtes nii-öelda see kaasus on, on, on suletud, et et antud juhul ta süüdi noh, mitte mingil juhul ei ole ja, ja millestki millestki sellisest me rääkida ei saa. Küll, aga kogu see juhtum on ühiskonnas kaasa toonud minu arvates rea selliseid asju, mis mind küll väga väga häirivad ja ja ma arvan, et need suhtekorraldajad, kes ikkagi kogu selle sündmusteahela alguses otsustasid anda nõu et tuleb öelda, et ajakirjanduses välja käidud faktid, mis paraku osutusid kõik tõeks, sest ajakirjanduse ja öelnud, et Andrus veerpalu tarvitas dopingut Vaidet A-proov, oli positiivne. Et need, kes andsid nõu öelda, et ajakirjandus valetab. Ma arvan, et tekitasid sellega ikkagi väga-väga halva õhkkonna ja atmosfääri ja ma, ma arvan, et sellest tingituna ongi, ongi väga paljud need, sellised. Seni jätkuvad vaidlused ja nii edasi tingitud. Nii, aga kui ma nüüd asetan ennast sellele teisele poole, kes, kes oli väga selgelt ja jõuliselt Andrus Veerpalu seisukohtade taga, kui, kui, kui Nende peamine argument oli see, et Andrus teadis ja tundis ja koos treeneriga teadsid, et nad on puhtad ja, ja et see on, see on nende hinnangul vale positiivne testi ja nad nad püüdsid kuni viimse hetkeni oma oma seisukohti seisukohta just just nii esitada ja, ja lähtuda sellest, et Andrus Veerpalu on puhas ja kui nüüd ka kohus on otsustanud, et ta on puhas, et mida siis Andrus veerpalu valesti tegi või et mida, mida tema kaitsemeeskond ja ja suusaliit valesti tegi, et ma esitan siis nagu sellise vastupidise seisukoha No siin on minu meelest olnud kogu aeg olnud ütleme, suusaliidu seisukoht või, või noh, ütleme siis v tiimi seisukoht, eriti alguses oli see, et, et tegemist on nii püha asjaga, mida ei tohiks üldse puutuda. Et see tegemist on meie rahvusliku uhkusega ja sellest ei tohiks ei kirjutada ega seda ka mainida, et ka mitte fakt faktoloogiliselt, et see kõik kõik sellele sellest juhtumist kirjutamine on justkui ma ei tea, rahvusliku rahvusliku aarde nagu rüvetamine. Et see, ma arvan, et see oli ka ajakirjandusele väga suur šokk aru saada sellest, et nad on astunud mingisugusele sellisele-sellisele pühale maale, kus see liikumine on väga, väga keeruline kusjuures ka mitte ainult mitte ainult siis selle selle suusameeskonna jaoks vaid tegelikult ka väga paljude tavaliste inimeste jaoks oli seesama samasugune hoiak, et ma arvan, et see, see noh, nagu ajakirjandusele enda kogemuse mõttes kogemuse saamise mõttes oli see väga erakordne juhtum ja väga erakordsed kogemused, et noh, näiteks needsamad ajakirjanikud, kes, kes sellest juhtumist esimest korda kirjutasid, kirjutasid sellest väga neutraalselt ja kuidagi nendele tõesti eetilisuse mõttes ei saa mitte midagi ette heita ja ometi hakkasid nad saama ju täiesti isiklikke ähvardusi sellest, kuidas nende nendele võidakse viga teha. Ainult sellepärast, et nad, et nad sellest sellest juhtumist kirjutasid, faktidele tuginedes hinnanguid andmata. Jaa, Heidit, see on absoluutselt tõsi, et see, kas, kas me inimestena usume seda, et tippsport võib olla puhas ja, või, või mitte, et see on, see on nüüd üks omaette teema, aga, aga see, kuidas ikkagi ajakirjanikud, kes tegelikult? Ma võin seda täiesti isiklikult kinnitada, kuna ma paljusid neid ju tunnen, päris lähedalt olen näinud, kuidas nad spordivõistlustele kaasa elavad, kaasa arvatud, on kaasa elanud nagu siis ka Andrus Veerpalu nendele suurtele saavutustele. Et need ajakirjanikud said justkui neile löödi naelaga selga süüdistus, et, et Te vihkate Eesti sport Eestis suusatamist te vihkate, Andrus Veerpalu isiklikult. No ma ütlesin seda juba tookord, 2011. aastal oli meil aprillikuus sündmuste tulipunktis sattusin olema ka siin rahvateenrite stuudios ja ma ütlesin, et see ei ole õige. Aga ajakirjanik peab tegema oma tööd objektiivset ja minu meelest, kui me vaatame seda tööd mida tegid need ajakirjanikud, kes, kes ka selle sündmuse nii-öelda esile tõid, siis minu meelest need ajakirjanikud tegid oma tööd südamega, nii nagu nad kajastavad nüüd ka selle tulemusi. Ma tõmbaks siinkohal sellel teemal natukene pingeid maha ja tooks välja selle, mis, mis tuli välja minu sellenädalasest vestlusest Suusaliidu president Sandor Liivega, kes praegu Eesti suusaelu kureerib ja, ja Sandor Liive ütles, et tema hinnangul on on selles loos kaks suurt õppetundi ja neist üks puudub kommunikatsiooni ehk siis möödalaskmisi Suusaliidu kommunikatsioonis ja ta tunnistas seda viga, ta tunnistas, et nii ei oleks tohtinud seda olukorda lahendada, ehk siis ma arvan, et see peaks märkimisväärse osaga kogu sellest diskussioonist maha võtma ja ka sellest ajakirjanduse süüdistamisest maha võtma, et antud juhul ilmselgelt siin kommunikatsioonilised vead, sealhulgas valetamised ja kõik muud üks samm tingis teise ja lõpuks lumepall muudkui kasvas ja kasvas ja see tekitas ka seda väga tugevat vastandumist, seda oleks võinud absoluutselt teistmoodi kommunikeerida, nii et selles mõttes siin ma olen kindlasti Sandor Liivega nõus ja ta ja ta teine õppetund on ikkagi see, et, et omasid maha jääta tuleb omade eest seista kuni lõpuni ja seda me nägime, kuidas seda tehti, et antud juhul kindlasti ma arvan, et kogu selles loos see eesti teadlaste meeskonda ja sealhulgas kogu seda kogu seda tiimi, sealhulgas ka advokaat Aivar Pilvevõimekust ja oskust seda protsessi juhtida tuleb kindlasti tunnustada ja see oli, see oli märkimisväärne töö, et seljatada ikkagi rahvusvahelises kohtus. Üks me võime öelda maailmaorganisatsioon, et see on märkimisväärne saavutus. Tõsi, me oleme nüüd viimasel ajal kuulnud ka sellest, et et vada kohta räägitakse seda, et madal on rahaprobleemid, et Rocke ei taha enam võib-olla vaadata, nii palju rahastada või ei ole rahul sellega, kuidas vastas on raha kasutatud, öeldakse, et et, et organisatsioon on alarahastatud ja nii edasi, et ka siin on, siin on, siin on sellised probleemid, mis viitavad kindlasti ka teatavatele organisatoorsetele probleemidele 100., aga see ei oma mingit tähtsust. Vada on siiski väga tugev organisatsioon, mis on valdavalt kõik kõik protsessid ju ka rahvusvahelise spordiarbitraaži võitnud ja nüüd saada ühes olulises küsimuses, mis puudutab kasvuhormooni testi. Selline kaotus on ikkagi, ma arvan, madala märkimisväärne kaotus. See on kaotus, aga see on mingil määral ka võit, sellepärast et teaduses toimuvad alati vaidlused ja ja lõppkokkuvõttes aitab see kindlasti vaadata ka edasi. Aga kui viitaksin siin ühte lehelugu, et kui, kui Mati Alaver ütles Eesti Ekspressis ja viitas, et oh küll nüüd kui ilmus välja igasuguseid ekspert jutumärkides ja, ja ta oli ikka väga, väga kuri nende nende inimeste peale, et mitte öelda Verina, siis ma ei tea, keda või milliseid inimesi ta siis nendeks ekspertideks pidas või, või milliseid artikleid ta luges, aga aga mina soovitaks küll kõigil inimestel, kes tahavad näiteks näiteks teada ja, ja meenutada seda situatsiooni, aga ka praegu aru saada natukene sellest, mis on toimunud lugeda. 11. aprillil 2011 Postimehes ilmunud Arko Oleski artiklit proovi vaidlustamine nõuab tugevamaid tõendeid. Minu meelest, kui te seda loete, siis, siis te näete, et põhimõtteliselt Arko ütles seda, et pärast seda kuulsat pressikonverentsi kus siis toodi välja justkui ka esimese põhjendused, miks need proovid positiivsed olid siis ei olnud nende argumendid tegelikult veenvad ja tõepoolest, need veenvad argumendid leiti töö käigus täpselt sellele teele. Ma julgeks öelda mingil määral. Arko Olesk ka, nagu viitab selles oma artiklis, nii et et tegelikult me ei saa öelda seda, et, et ajakirjandus on olnud justkui kohutavalt verejanuline ja, ja nõudnud kogu aeg seda, et, et nüüd tuleb midagi vastupidist tõestada, et, et et on olnud ka päris ekspert, härra Alaver. Ja ka mina juhiks tähelepanu hoopis teisele küsimusele ja ma, ma suhtlesin eile ühe inimesega, kes on ka Venemaa suusakoondise teemadega hästi kursis ja ja olen siin sellel nädalal rääkinud veel päris mitme inimesega ja, ja samal määral maailma tippsportlaskonna hulgas on siiski märgata elevust seoses selle kasvuhormooni testiga ja kui me vaatame, et, et suure lombi tagant USA'st kõlasid kestvad kiiduavaldused, Ameerika jalgpalliliiga NFL Kell mängijad olid, olid väga rahul selle otsusega, mis puudutas kasvuhormooni testi ja, ja nendel on olnud juba väga pikk vaidlus selle testi kasutamise osas oma spordialaliiduga ja ja kui vaadata, et valdavalt on tippsportlaskonna reaktsioon olnud ju olnud ju selline selline muigavalt positiivne või, või, või lausa või lausa aplodeerib, siis siis noh, on, on näha, et, et Oda puhul ei ole tegu just kõige populaarsema organisatsiooniga, et tippsportlased tõenäoliselt vaadates vaadati just oma kõige paremaks sõbraks ei pea ja nüüd on siin väga huvitav on, on kindlasti see seik, et me võime siin rääkida sellest, et mis, mis põhjused võivad olla, miks siis miks siis vada tippsportlastele ei meeldi, et ühelt poolt loomulikult kellele meeldib organisatsioon, kes, kes tuleb jõululaupäeva õhtul sulle koju ja, ja võtab sult vereproovi, aga, aga tippspordi juurde, et see siiamaani, kui ei ole kokku lepitud teistsugustes reeglites ja ma arvan, et nendes ei lepita nii kaua, see jääbki kehtima, sellepärast et kahjuks inimese isiklikule aususele me lootma jääda ei saa. Aga teiselt poolt, et kas ei ole siin siin taga ka teatav teatav soov, et et see kasvuhormooni-ga seonduv ongi selline hall ala tänasel päeval, kui see test ei ole praegu pidanud ja, ja sellisel juhul me võime, me võime, me võime näha ka seda et ühel hetkel tekib uuesti diskussioon, täpselt samamoodi jälle selle kasvuhormooni testi ei ole, sellepärast et järgmine, kes kasvuhormoonide vahele jääb, kindlasti ka, võib üritada läbi kohtu õigust saada ja homme ilmub saksa nädalalehes Der Spiegel pikk ja põhjalik lugu Saksa profiratturist Stefan Schumacher, mis on tema nimi kes samuti siis juba selle nii-öelda artikleid eelinfo kohaselt on rääkinud sellest, et milliseid milliseid keelatud ainete tarvitas ja kasvuhormoon. Ta ütles, et oli üks üks nende seast, mida ta, mida ta regulaarselt tarvitas, et ehk siis kasvuhormoon on, on tänapäeval jätkuvalt probleemiks ja sellega tuleb tegeleda. Ja kui need vada sai väga tõsise tagasilöögi, et siis siis jääb loota, et, et selle kasvuhormooni ja just selle sünteetilise kasvuhormooni tuvastamise testiga nad lähevad ikkagi edasi, et et sport peab ju tegelikult ka ka selles küsimuses oluliselt puhtamaks saama. Ei no absoluutselt, kusjuures see, selle veerpalu juhtumi puljongi üks huvitavamaid osasid sellest ei ole isegi mitte see, mis oli, vaid see tulema hakkab, et mis, mida see, mida see tähendab nagu professionaalsele spordile nagu laiemas mõttes ja tegelikult on ju see tekitanud ju ka olukorra, kus on nendel sportlastel, kellel praegu on kehtiv võistluskeeld, näiteks sellesama kasvuhormooni testi. Kuna seesama test on näidanud nendel nagu siis kasvuhormooni kasutamist, siis nendel on väga hea põhjus praegu seda kõike hakata hagema, nii et, et, et see võib-olla ütleme tuua kaasa päris sellise suure lumepalli efekti, mis, mis nüüd nüüd siis hakkab nagu lahti, kerima ennast ja sedasama ju ka Eesti teadlased ütlesid, et, et see kasvuhormooni teste sellisel kujul, nagu ta praegu on, ei, ei ole pädev ja seda soovitavalt ei saaks nagu üldse kasutada sellisel kujul. Nii et, et siin ilmselt tuleb ka mingi aeg, kus see uus uus test tuleb välja töötada, see võtab aja kindlasti, et, et siis annab see siis ütleme sellise kas siis aastakese või mingisuguseks perioodiks annab sportlastele siis sellised noh, nagu mängulisemat võimalused kasvuhormooni kasutamisel. Mis ja ole hea, näeme? Ja no ma ei tea, milliseid sportlasi sa siin Lauri enne silmas pidasid, täpselt, kes seda. Kuidas sa ütlesidki muigega vastu võtsid seda teadet. Ma olen ka rääkinud siin ühe eesti tippsportlasega neil päevil ja mina olen saanud küll hoopis 11 suguse reaktsiooni. No ma pidasin ainuüksi neid Ameerika jalgpallijalgpalli ülemakstud staare silmas, kes, kes on Ablodeerinud sellele otsesele, et. Ma usun, et Eesti tippsportlased, paljud, kes oma igapäevast tööd teevad täie au ja vastutustundega kindlasti noh, oleksid oodanud sellist otsust, et see otsus oleks olnud ühemõttelisem. Et kui ka näiteks test tõepoolest noh, ei, ei, ei mõõda seda asja õigesti, see oleks ka öeldud, et see tegelikult see test justkui on vale. Võib-olla midagi taolist. Mina juhiks tähelepanu siiski ühele teisele olulisele nüansile ja see puudutab suhtumist dopingu tarvitamist, et me oleme viimase paari aasta jooksul näinud korduvalt kuidas Eestis Eestis väga paljud inimesed ütlevad, et aga mis vahet seal on, nagunii kõik tarvitavad. Ja siis, ja siis on sealt edasi öeldakse, et ja üleüldse võiks tippspordis kõik vabaks anda ja, ja nii edasi, et, et selle lausega, kui öeldakse, et anname tippspordis kõik vabaks, inimesed ei anna endale ikka päris hästi aru, et mida nad, mida nad tegelikult taotlevad, et sellisel juhul me läheme oma oma maailmapildis 2000 aastat tagasi ja mõtleme, mis toimus Rooma amfiteatrites, kus inimesed tulid vaatama gladiaatoreid, kes 11 tapsid. Selleks et pealtvaatajatel oleks piisavalt lõbusad. Et kas siis kas siis nagu sellist sellist meelelahutust ja sellist tippsporti me tahame, et ma arvan millegi pärast, et ei taha, et see on üks väga selge põhjus ka, miks igasugune vabaks laskmine või, või, või ka dopingult tähelepanu ära pööramine tänapäeva tippspordi juurde lihtsalt ei sobi, sellepärast et see, see, et loomulikult on väga palju, väga palju selle juures tippkeemiat, et mis iganes, aga, aga, aga see, et, et me hakkame siin rääkima sellest, et inimene hakkab oma tervist kahjustama kõikvõimalike ainetega, mis ühel hetkel võivad tema sooritusvõimet parandada, aga järgmisel hetkel viivata hauda. Et sellel teemal me küll tõsiselt arutleda ei tohiks, sellepärast et kust need tippsportlased tulevad, et anname endale ikkagi väga selgelt aru, et need on ühel hetkel, need ongi, kui me tahame Eestis tippsportlasi, need, need on meie lapsed, et kas me, kas me tahame nendele sellist tulevikku, mina küll ei taha. Kindlasti mitte sedasama tippkeemiat on ju tegelikult meie igapäevaeluski ju ju päris palju, sellepärast on täiesti mõistlik, ent on olemas igasugused taastusvahendid ja, ja vitamiinid organismi turgutamiseks ja nii edasi ja selle selleks on siis omad omad reeglid, aga asi on ju selles, et tippsport tegelikult on ka tihedalt seotud rahvaspordiga ja see omakorda on seotud rahvatervisega. Ja lõppude lõpuks me tahame ju seda, et need sportlased oleksid meile selles mõttes heas mõttes iidoliteks. Kelle, kelle poole vaadata ja, ja kui oma nii-öelda nädalavahetuse suusa suusaringile minna ja, ja, ja keda saaksid lapsed nii-öelda eeskujuks pidada. Ja sellepärast mina arvan küll, et mingisugust, et ma ei tea keemikute rallit sellisel täiesti vabal moel, nüüd küll ei tohiks korraldama hakata. No ja need tõepoolest, et inimesed, kes seda väidavad, et võiks, võiks vabaks lasta peaksid olema siis valmis ka vastama positiivselt sellele nõudmisele, et laseme kõik narkootikumiga ma arkootik mind vabaks, et, et seal on samamoodi inimene hävitab oma organismi ja me võime siis vaadata kõrvalt öelda, et ta teeb seda enda otsus, et, et see on. Ta ütles, et täpselt sama sama väite kaks erinev ütleme kaks otsa, et, et jah, et kui, kui, kui, kui tahaks, las ta ütleme siis tippspordis keemiavabaks, siis on see samamoodi. Kuulge aga tõmbaks sellele teemale joone alla, et et mis oleks, kui, kui, kui sõnastaksin mingisuguse seisukoha, et mis, mis nüüd edasi, et meil on otsus käes, meil on, meil on puhas sportlane, meil on, meil on kohtus kaotanud, vada ja nii edasi, et mina arvan, et meil, meil meil tasuks siin küll ühte asja väga selgelt välja öelda, et et, et, et järsku nüüd loobuks igasugusest revanš vindist ja vastandumisest ja vastandamisest. Et, et elu läheb edasi ja, ja lõppude lõpuks on, on kohus otsuse teinud ja, ja ma arvan, et see oleks kõigi, meile kõigile parem, sealhulgas ka Eesti suusatamisele. Parem sellepärast, et meie ootame oma suusatajatel jätkuvalt häid tulemusi. Ja selle otsuse pinnal on kindlasti võimalik Eesti suusatamise uus tõus, pinged on maas. Nüüd pean tulemas, tippsportlased saavad treenida, saavad innustada rahvasportlasi rohkem suusatama ja noh, meil on ju tegelikult läbi aegade kõige rohkem või vähemalt iseseisvas Eestis kõige rohkem osalejaid näiteks Tartu maratonil ja nii edasi. Et et ma arvan, et siin võiks, võiks ühel hetkel selle vaenukirve maha matta ja rahulikult, rahulikult ja kainelt arutledes edasi minna. Loomulikult, kusjuures ma olen ka väga sedasama meelt, et kohtuotsus on kohtuotsus ja kui see on positiivne, siis või õigeksmõistev siis ongi õigeksmõistev, et seal ei ole mõtet, näeks seda selle kallal, et aga, aga mis siis, kui kohtuotsus on tõesti kohtuotsus, et seal on ja kui see on positiivne, siis on see siis Sonny Mul ei ole midagi lisada. Nii aga räägime teistest teemadest ka ja, ja me ei ole väljaspool Euroopat toimuvast rahva teenrid, kes juba mõnda aega rääkinud, aga täna selleks kindlasti on põhjust, sellepärast et et Korea poolsaarel on läinud väga teravaks ja sellist retoorikat, nagu me kuuleme viimasel ajal Põhja-Korea poolt kasutatuna, et seda, seda ma ei teagi, kas, kas, kas me, kas me mäletame, et on sellist retoorikat kasutatud, aga täna hommik on toonud uudise selle kohta, et Põhja-Korea on sõjas Lõuna-Koreaga. Ja esimene reaktsioon, kui ja neid viimase nädala jooksul tulnud uudist nägin, on mul olnud alati selles, et kas nad on seal need täiesti hulluks läinud. Kusjuures siis ta ongi tõesti nagu iseenesest muidugi on Põhja-Koreal selliste ähvarduste ajalugu on, et nad on nagu seal on lihtne võrrelda Nõukogude Liiduga, et et tõesti, et see, see on nende retoorika, kogu kogu aeg olnud selline ähvardust ähvardamine. Aga sul on õigus, Lauri, et viimasel ajal on tõesti läinud erakordselt erakordselt teravaks isegi hirmutavaks, sest et sellised see tekitab olukorra, kus võib, kus, kus võib üks või teine pool olukorda valesti hinnata, tekivad sellised, noh, ütleme vigade risk läheb liiga suureks ja üsnagi ebamugavaks. Ja et kui sa ütled Heiditi vigade risk, siis minu meelest see on küll erakordselt hästi öeldud, sellepärast et nagu ma siia just täna tulin siis ja ma teadsin, et sellel teemal räägime, siis ma jäin mõtlema just nende külma sõjaaegadele ja ja sellele, kui lähedal tegelikult inimkond on seisnud tuumasõjale kas või selles mõttes, et kuskilt tuleb mingisugune signaal, et raketid on välja lastud ja mida on siis vastaspoolel teha, lasta omapoolsed raketid välja. Ja sellist sellistele eksitustele on, on, on oldud väga-väga lähedal ja jumal tänatud, et midagi sellist ei ole. Ei ole juhtunud. Ja ma lugesin siin sattusin siin selle korea küsimuses lugema ühe Koreas töötava ajakirjaniku Salmani kirjutada dist CNNi portaalis, kus ta, kus ta nii-öelda siis proovis mõeldamatut visandada nagu ta, nagu ta ise kirjutas, ehk siis ta proovis nagu visandada seda, et kui tõepoolest midagi noh, midagi sellist, midagi sellist dramaatilist peaks juhtuma ja ta ta viitas just ka sellele, et, et kõige rohkem kõige hullem võib-olla see moment, kui tehakse mingisugune viga, mida seeläbi, et vastast arvatakse teatud viisil tegutsevast. Sellepärast et põhja poolt ütleme sõulini on lennukitel mingisuguse mõne minuti tee. Ma natukene vabaks seda teemat pisut pisut teise külje poole pealt, ega me päris hästi ei tea, mis seal Põhja-Koreas toimub ja kui ja kui me vaatame, kuidas Põhja-Koreas kohta kogutakse informatsiooni või Põhja-Korea ladvikus toimuva kohta kogutakse informatsiooni, siis ei erine suuresti sellest, kuidas koguti informatsiooni nõukogude liidu kohta külma sõjaväge. Ma nägin seda, olid sovjetoloog, ei pea ja, ja noh, siin on korduvalt Eesti ajakirjanduses toodud seda näidet, et et need Sobjetoloogiat siis püüdsid oletada, et, et milline näeb välja see komparteiladvik ja seda pea peamiselt võeti aluseks siis paraadidel Lenini mausoleumis seisvate inimeste kohad ja näoilmed ja käitumismaneerid ja nii edasi ja siis põhjal püüti teha põhjapanevaid järeldusi, et ega Põhja-Korea siseelust ja ladvikus tehakse täpselt samamoodi järeldusi ja ja ma olen siin viimase paari päeva jooksul päris mitmejulgeolek eksperdiga Põhja-Korea teemadel rääkinud ja et nad on toonud välja kaks nüanssi, mis, mis võivad olla põhjuseks, miks Põhja-Korea on, on muutunud nii agressiivseks ja ja, ja ühe põhjusena tuuakse välja seda, et Põhja-Korea võimuladvikus toimuv võimuvaid ehk siis uus juht Kim Jong-un ja, ja, ja tema toetajad püüavad nüüd ennast tõestada ja püüavad tõestada ennast tööst katele, pikalt ametis olnud armee kindralitele ja näidata ennast selle tõelise juhina sõjaväe eesotsas, sellepärast et sõjavägi on seda riiki käimasolev või käimas hoidev hoidev jõud. Ja teine põhjus on siis ikkagi seotud nende sanktsioonidega, mis mis on veelgi karmistunud pärast seda, kui Põhja-Korea lõhkas oma järjekordse tuumapommi tegi, tegi tuumakatsetuse, rakendasid veelgi tugevamad sanktsioonid. Ja pärast seda on Põhja-Korea tõsises ummikus, sellepärast et, et võimalusi oma elanikkonda toita on veelgi vähem ja, ja seetõttu tuleb leida mingisuguseidki kanaleid selleks et Lõuna-Koread ja, ja kogu kogu läänemaailma natukenegi mõjutada neid neid sanktsioone vähendama või et või et seda välisabi, mis, millest siiamaani ka Korea on elanud, et seda natukenegi suurendataks selleks, et, et selleks, et inimesed seal nälga ei sure. Nüüd oluline on siin tuua veel paar numbrit välja, et inimestel tekiks mingisugune ettekujutus, et Põhja-Koreas ja on Eestist vaid kaks ja pool korda suurem, seal elab 24 miljonit inimest, et kujutage ette, kui Eestis elaks elakse noh, ütleme siis kas või 12 või 10 miljonit inimest, mis on võrreldavad numbrid, et see, et see võiks olla siis üks võrdlusmärk ja, ja samal ajal sisemajanduse kogutoodang on, on Põhja-Koreas sama suur kui Eestis ja see näitab, kui, kui vaese riigiga on tegelikult tegu, et need inimesed elavad tõesti seal ikka väga-väga armsad täpselt. Ja, ja noh, jälle jälle tuleb rõhutada seda, et me ega me päris hästi ei tea, mis mis oludes need inimesed seal elavad, et seal siin siin on kindlasti noh, Koread külastanud, inimesed öelnud, rääkinud ja nii edasi, aga, aga, aga mis toimub laagrites, kuhu inimesi on deporteeritud ja nii edasi, meil puudub selle kohta ettekujutus, nii et et kindlasti see olukord Põhja-Koreas on väga meeleheitlik ja, ja, ja seetõttu ma olen korduvalt kuulnud ka hinnanguid, Põhja-Korea ei ole midagi kaotada. Kaubanduspiirangud on juba niigi tugevad, isolatsioonis on nad nii või teisiti, sõjas on nad ka ja, ja neil ei ole enam ühel hetkel midagi kaotada, vaesus, nälg, äng on see, mis, mis selles riigis valitseb ja nüüd juhtkond püüab leida mingisugust väljapääsu sellest. Ja ja nende jaoks ongi siis selline sõjaline tegevus, see ja agressiivne tegevus, see, mis, mis võiks justkui nendele anda õigustuse nende olemasolu kohta. No samas seal igasugune sõjategevus nõuab ressurssi, palju ressurssi ja seda neil ju noh, ilmselgelt ei ole ja, ja seda on ka nüüd siin mitmed Lääne analüütikud nimetanud, et igasugune sealne tegevus Korea puhul Põhja-Korea pool oleks tegemist siis enesetapuga või et et see oleks väga noh, ütleme siis destruktiivne tegevus ka enda suhtes. Jah, aga kui ei ole enam midagi kaotada, siis, siis tegi, siis tekib kindlasti teistsugune perspektiiv. Samas kui sa ütlesid, et meil midagi ei ole, siis, siis neil on, neil on väga suurkahurivägi. Ma olen kuulnud ka seda, et nad on ehitanud Core lõuna- ja Põhja-Koread eraldavastseedee militariseeritud tsooni on ehitanud mägedesse kahurite laskeplatvormid, kuhu siis ühel hetkel konflikti hetkel need kahurid paigutatakse ja sealt juba Souline tulistada ei ole mingi probleem, ehk siis sisuliselt kahuritulega on võimalik juba souli tulistada. Mis, mis on siis Lõuna-Korea pealinn. Ja, ja selline selline võimalus on väga selgelt olemas, peale selle on räägitud nendest käikudest, mis viivad Lõuna-Korea mili demilitariseeritud tsooni taha mida on Põhja-Koreaga tabanud? Praegu vist teatakse nelja või viite käiku, aga võib-olla neid käike on ka rohkem, ega täpselt informatsioon ei ole nii palju, kui neid on avastatud, nii palju, kui neid on ka välja toodud. Lõuna-Koreas on üks see salakäike piiri alt avatud ka ka turistidele, näitamaks kuidas Põhja-Korea tegutseb. Ja muidugi, loomulikult, mis puudutab, siis maavägesid, õhuvägesid, siis see on vanaraud, see pärineb neil 50.-test aastatest, et on, on raske ette kujutada, et MIG 21-ga võiks võiks tänapäevaste kaasaegsete hävitada, teatega lahingusse minna, et, et see kindlasti ei ole nüüd nüüd see koht, kus kus Põhja-Koreal mingi võimalus tekib, ehk siis Real ei teki kindlasti sellises täiemõõdulise sõjas mitte mingisugust võimalust, aga kui asi läheb sissisõja peale ja, ja neil on miljonilises armees 180 eriüksus last, keda on hoopis teistmoodi koolitatud kui neid teisi, kes on ka muuseas paremas toitumuses toit on Põhja-Korea armees väga tähtis. Siis siis kui, kui nemad hakkavad sisseüksustena tegutsema, siis kindlasti kahurivägi raketivägi ja, ja need sissiüksused, nad suudavad väga palju pahandust teha, nii et see on kindlasti väga suur oht kogu sellele piirkonnale. No kindlasti on, on sinu tähelepanek ja tähelepanu ühtimine väga õiged siin küsimuse all ongi ütleme, sõjategevuse puhul põhiline küsimus on siiski just nimelt lõuna- ja Põhja-Korea vaheline sõda, et kuigi siin oli veel eelmise nädala jooksul lõppeva nädala jooksul avaldatud, et siis Põhja-Korea on avaldanud pilte, siis sellest, kuidas nende juht Kim Jong unne peab kindralitega nõu siis USA ründamise asjus seinal on USA kaart, eks ole, ja need on, need on ka ju Eesti Eesti webi veebiportaalides kättesaadavad pildid olnud ja siis see on nagu selle siis see tekst on olnud see, et, et Põhja-Korea ähvardas siis ju Ameerika Ühendriike ja samas on kõik saavad aru sellest, et see, et see ei ole realistlik, et, et selliseid, selliseid ründevahendeid neile siiski ei ole, kuna tõesti tegemist on vanarauaga, aga, aga just oma naabrit, Lõuna-Koread saavad nad rünnata, kusjuures ka seal on ka USA baasid sees, nii et, et seal küsimus on tõesti sellest, et missuguse mastaabis see konfliktiks Jah, aga samas kesk- ja lühimaa raketid on neil olemas ja nad väidavad, et nad on katsetamas mandritevahelisi rakette ja see seega me võime arvata, et neil ei ole seda, seda võimekust tulistada üle vaikse ookeani, aga päris hästi seda ka ei tea. No paljugi, mida nad väidavad, aga mina arvan küll seda, et, et seal on, ütleme neid, neid aspekte, mis räägivad sõja kasuks, on kindlasti tunduvalt vähem. Küll aga on selgelt näha see Kim Jong-un on nii-öelda selle, see, tema enesekehtestamine on nüüd ikkagi liikunud selle poole, et, et võimalikult kaugele minna nendes piirides kus veel, kuhu veel võib minna ja selle, see teebki selle olukorra väga plahvatusohtlikuks, et selge on see ka, et propagandamaterjalid on ikkagi on ikkagi suuresti propagandamaterjalid, mitte mitte mingisugused reaalsed lahinguskeemid, mida kuskil seinal näidatakse, et kuidas Ameerika raketiga uhkelt pihta saab. Sest aga kui vaadata nagu seda kogu seda ümbritsevat ja üldse maailma pilkude koondumist Aasiasse ja kogu seda majanduslikku aspekti, siis kindlasti ei ole suur jõud Hiina kindlasti huvitatud mingisugusest sellisest täie mõõdulisest madinast seal ja, ja, ja noh, rääkimata sellest, et see, see tooks kaasa ikka ikka enne enneolematut inimohvrid ja kõik mis iganes. Et ma, ma arvan, et ma arvan, et ikkagi see, see, see, see, see sõjaselline nii-öelda sõda, kui, kui, kui eesmärk, vahend või, või mida, mille sa sind näisid nagu viitavat mingil määral ma arvan, et see on siiski noh, natuke natuke teine teema. Pigem pigem üritatakse võib-olla jõuda sellisesse jälle läbi nende pingete ja võib-olla sellise noh, nagu mingisse sellisesse aega, kus siin oli, kus juba nii-öelda delegatsioonid hakkasid juba vaikselt koos ühiselt olümpiamängudele minema. Nii et, et jaa, oli ju selge siin eelmisel kümnendil nagu pinge lõdvendust aeg. Et pigem nagu pigem nagu võib-olla püütakse ikkagi tagasi sellesse seisu. No pigem mina arvan, et kuna retoorikat kaugele läinud, siis võib juhtuda, et tehakse hoopiski pauku, sellepärast et kui me vaatame, kuidas Põhja-Korea on siin viimase kümnendi jooksul tegutsenud, siis üks miniallveelaev on torpedeerinud Lõuna-Korea kõrgtehnoloogilist hävitajat samal ajal on tulistatud Lõuna-Korea saar. Hukkunuid on samuti olnud, siin on tehtud muuseas sellest tülitama tulistamisest ma täna hommikul mängin siiani ennis reportaaži on tehtud väga põhjalik muuseum, mis käsitleb ainult Põhja-Korea agressiooni saare vastu ja, ja seda on tehtud tõesti väga-väga mõjuval viisil, aga aga, aga, aga kõik, kõik, et need sammud näitavad, et see Põhja-Korea ja, ja, ja sellise loogilise arusaadava diplomaatilise maailmapildi seostamine, et sellel ei pruugi tänapäeval enam olla enam olla nii palju. Ärgem unustagem ka seda, et ega USA ei ole istunud käed rüpes, et kogu see seekordne ähvarduste laine algas ju sellest, et Ameerika ühendriigid lennutasid üle Põhja-Korea. Siis kaks, kaks lennukit, mis põhimõtteliselt on, on tuumarelvakandmise võimelised, nii et et tõesti noh, ega kumbki pool ei ole istunud. Aga liialdade Põhja-Korea tuli oma esialgse retoorikaga välja pisut varem, et pärast seda lendasid peegahed üle, nii et siin tuleb kronoloogiline. Aga minu mõte on selles, et ega, ega noh, ütleme, et ega siis ka USA ei ole käed rüpes istunud. No kui sa ütled seda paugu tegemist, siis eksju seegi, kui needsamad näited, mille sa tõid saare tulistamist ja taseda sedasama miniallveelaeva juhtumit, et, et eks seegi on ju näide mingil määral nagu piiride nihutamisest, et noh, neid neid piire piire aeg-ajalt ikka testitakse ja külma sõja ajal oli need piiritestimisi oi-oi kui palju igasuguseid intsidente. Et, et ma arvan, et sellest siiski sellise täismõõdulise sõjalise konfliktini oleks väga-väga pikk samm, aga, aga peab tunnistama, et pärast 50 kolmandat aastat, et ütleme vast ei ole nii pingelist olukorda siiski siiski olnud kui praegu tõesti. Ma loodan, et teil on õigus ja, ja tasub olla pigem optimistlik. Aga tuleme kodule lähemale ja räägime nii, nagu ikka rahva teemiates oleme rääkinud igakuiselt ka erakondade toetusreitingutest. Ja esmaspäeval saime teada, et rahvusringhäälingu tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud küsitluse tulemusel ja küsimus kõlab nii, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, siis kelle poolt hääletaksite ja sotsiaaldemokraatide poolt hääletaks 27 protsenti nendest, kellel on selge eelistus 26 protsenti vastanutest, kellel on eelistus, hääletaks Keskerakonna poolt reformiga, konnatoetus on tõusnud nüüd 25 protsendi peale ja ja Isamaa ja Res Publica toetus on langenud 15 protsendi peale. Ja, ja Sing, selles küsitluses tasub kindlasti välja tuua seda, et opositsioonierakondade reiting on püsinud stabiilsena, samal ajal on tõusnud Reformierakonna toetus ja, ja siin on välja toodud seda Reformierakonda ei ole siin viimase kuu-paari jooksul enam tabanud suured skandaalid, et see, et nad on, nad on sellest skandaali lainest justkui justkui välja saamas on, on tõstmas ka nende reitingut, samal ajal kui Isamaa ja Res Publica liit on skandaalid edasi võtanud. Peale selle veel Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva majandus ja kommunikatsiooniministri haldusalas toimub kõikvõimalikku põnevat ja, ja, ja seetõttu Isamaa ja Res Publica Liidu reiting on, on jälle languses. Kuidas teie neid numbreid hindate? Mina, kui ma teeksid Tartus siis otsa lahti, et ma ütleks niimoodi, et minu meelest on Eestis nendel neljal Riigikogus esindatud erakonnal üsna selgelt välja kujunenud nii-öelda toetajat rühmad ja ja nüüd, kui on olnud siin eelmisel aastal ikkagi noh, ütleme üks üks päris selline jõuline ja, ja suur nihe, siis ma arvan, et nüüd lähiajal selliseid selliseid tohutuid hüppeid ja, ja ka kukkumisi kellegi poolt oodata ei ole. Küll aga on see, et minu meelest mängib endiselt väga suurt rolli nii-öelda esialgu puht teoreetiline võimalus, et meil tuleb mingisugune uus poliitiline jõud. Ja noh, kui ma olin siin puhkusel mõnda aega ja, ja jälgisin niimoodi tagantjärele nii-öelda seda retseptsiooni, mis sai osaks Jaan Männiku ühele lausele. Mina võtsin küll kahe käega peast kinni, et meil nagu jäi, jäi kuidagi selline tunne, et et ma ei tea, justkui kõik oleks oodanud, et juba järgmisel päeval esitab härra Männik kõigis maakondades olevat juht liidrid, et või juhid, eks ju, kes, kes on erakonnal olemas, erakonna asutamiskongress on juba kokku lepitud kutsuda, oli juba trükitud rahastajad on kõik olemas. Tegelikult selle Jaan Männiku lause oli siiski siiski hoopis teistsugune ja ja, ja just see, ma mõtlen, just retseptsioon eeskätt nagu ajakirjanduse poolt, et mul on tunne, et rahva seas endiselt on, on, on lootus nagu mingisugust mingisuguseks jõuks olemas ja see on see, mis võib, et nii-öelda perspektiivis hakata neid reitinguid jälle taas nagu ühes või teises suunas kõigutama. Nojah, et nende reitingute praegu selline väga võrdne tasavägine seis, aga teiselt poolt fakt, et Reformierakond jälle toetust koguma, kogumas, mind huvitab see põhiliselt selles kontekstis, et nüüd on rahvakogu kokku tulemas ehk siis kas siis kas siis selline Reformierakonna reitingu tõus, kellest väga palju sõltub see, kuidas nende rahvakogu edasised otsused võiksid liikuda siis Riigikogus, et kas nemad hakkavad jälle sellisesse rahulikku stabiilsesse vaikellu suubuma, siis siis ma ennustaksin, et ka sellesama rahvakogu tulemused ei ole nii edukad. Ei saa olema nii edukad, riigikogus näiteks. Rahvakogu teemadel saab kindlasti rääkida järgmisel nädalal ja ka ülejärgmisel nädalal, järgmine nädal laupäeval siis rahvakogu koguneb ja, ja kui nad kindlasti sellest väga huvitav arutlus päev, aga aga veel pisut nende numbrite juurde tagasi tulles, et kui me siin rääkisime sellest, et kuidas Isamaa ja Res Publica Liitu raputavad skandaalid viivad alla erakonna toetuse, et siis kui me, kui me nägime Keskerakonna puhul seda, mis puudutas kirja Tallinna linnapeale, Keskerakonna peasekretäri poolt ja ja, ja kõike seda, mis puudutas siin linnaametnike kuulumist, keskerakonda, nende Obracy maksmist ja nii edasi, siis see skandaal ei, ei, justkui läks, kuna toetusest mööda ehk siis keskerakonda ei mõjuta need skandaalid, mida me eesti meediast võime Keskerakonna kohta lugeda, ehk siis Keskerakond on tegelikult ennast ostnud sellest sellest kriitikast välja ja siin on välja toodud põhjused, tõenäoliselt märkimisväärne osa Keskerakonna valijatest ei loe eesti meediat ja pigem loeb eestivenekeelset meediat ja seetõttu see informatsioon nendeni ei jõuagi. Ja, ja see on, see on ka üks põhjus, miks, miks Keskerakonna toetus on, on nii hoolimata ükskõik millest on, on väga-väga tugev püsinud, nii et, et Keskerakond on, on mõneti sõltumata sellest, millest näiteks eestikeelne ajakirjandus, kirjand. Kusjuures samas ega IRL-i otseselt mingeid skandaale ei ole, et pigem on lihtsalt seep. No ikka on viise, konkreetne sundparteistamise lugu ka väga tugev skandaal, et see siin ei ole mitte midagi vaielda, et see, see on vastu kõigele sellele, millest millest konservatiivne demokraatlik erakond peaks. Jah, ma olen kindlasti nõus sellises võttes kopsud õhku täis ja pidades vaatelise kõne, selles mõttes on see kindlasti skandaal, aga, aga sellisesse ma ei ole üldse kindel, et seda praegu suurem elanike suurem laiem elanikkond on märganud seda, seda kui sellist oluliste ja tõsist skandaali, et pigem on siin küsimus siiski nendesse elektri hinnatõusus ja nendes küsimustes, mis majandus-kommunikatsiooniministeeriumit puudutavat. Ja, ja siia on Keskerakond muidugi suureks abiks kleepidesse tollidele ja bussidele silte, parts, astu tagasi ja täna me siin elektrihinna tõusu eest või mis need sõnumid siin on olnud, et et on olnud abiks siis nagu seostamas neid neid kahte asja IRL-i ja siis elektri hinnatõusu. Kui Heidit tõi siin mängu rahvakogu, siis, siis ma kuigi ma tean jah, ent 551 kutsetamist välja saada inimestele et nad tulevad kokku järgmisel laupäeval, siis ma arvan, et, et tõepoolest see võib-olla siiski üks üks väga oluline aspekt, et kuidas seal erinevate ettepanekutega nii-öelda erakonnad suhestuma hakkavad, et see võib näiteks kindlasti, ma arvan, et sotside ja, ja, ja ka reformi puhul võib see kindlasti olla olla väga olulise oluliseks teguriks järgmiste küsitluste juures. Ausalt öeldes ma praegu olemasoleva informatsiooni põhjal absoluutselt ei suuda ka kuidagi provotseerida seda, et missuguseks missuguseks see pilt võib nagu kujuneda, et et seda, seda tõesti, me näeme siis, kui see asi jäänud tõeliselt nagu tööle hakkab. Nii aga räägime ühest kohtuotsusest veel ja sellel nädalal jõudis meieni uudis, et Euroopa Inimõiguste kohus mõistis Eesti riigilt pronkssõduri teisaldamise vastu protestinud rühmituse öine vahtkond liikmele Aleksandr koroobovile ja tema mõttekaaslastele kokku ligi 50000 eurot. Ja tuleb siis täpsustada, et politsei pidas rahutustes osalenud mehed kinni 2007. aasta 27. ja 28. aprillil ja pärast kinnipidamiselt vabanemist esitasid siis nad politsei tegevuse peale kuriteoavaldused, kuid uurimist nende alusel ei käivita. Ja me Euroopa Inimõiguste kohus luges põhjendatuks meeste kaebused osas, milles viidati ebainimlikule alandavale kohtlemisele ja samuti selles, et nende kaebused politsei tegevusele jäeti menetlemata ja siin tuleb kindlasti rõhutada, et see otsus riivas väga paljude õiglustunnet. Ehk siis esitati küsimus, et lubati karme karistusi. Linn peksti segamini ja nüüd me näeme seda, et makstakse hüvitis. No samas jälle olgem nüüd selles mõttes täpselt, et neist ükski ei kaevanud ja selle peale, et, et justkui kinnipidamine oleks ebaseaduslikult, need kõik olite nõus sellega, et, et need peeti nagu kinni õige asja eest üks neile, kes oli siis seitse inimest, kes, kes edasi kaebasid Euroopa Inimõiguste kohtusse nendest üks, siis võistlete õigesti mõisteti õigeks selles, et teda koheldi kinnipidamise ja vahe vahe ei vahi all hoidmise ajal ja neli siis selles asjas, et, et nende kaebuse kohta ei viidud läbi mingit tegelikku juurdlust ja mina leian seda, et, et iga kurjategijatel on õigused. Need on need inimesed kindlasti kurjategijad, aga nendel on ka õigused, et neid ei tohi kohelda kinnipidamise ajal ja nende, ütleme kaebustega tuleb tegeleda tõsiselt. No minu meelest see otsus oli muidugi emotsionaalselt erakordselt ebameeldiv, sest see justkui nagu viitaks sellele, et, et justkui jõu kasutamine polekski olnud õigustatud või, või mis iganes. Ja tõepoolest, et, et linn löödi segamini ja mis nüüd veel maksame veel veel peale, eks ju. Aga ma arvan seda, et ei peaks seda üleüldse niivõrd dramaatiliselt võtma, et selge oli see, et jõudu tuli kasutada ja selge on see, et sellistel hetkedel on ka väga keeruline tihtipeale nii-öelda jääda sulle nii-öelda võib-olla siis nii-öelda etteantud piiridesse, et, et lihtsalt teatud situatsioone lahendada. Inimesed, kes on näinud, näinud pealt kasvõi mõnda sellises avalikus kohas toimunut, kakluste rüselus, siis, siis on, on keeruline neid neid probleeme niimoodi lahendada, et et pärast ei oleks nii, et, et kas kellelgi ei ole kuskilt mingi mingi asi pigistanud või, või, või mis iganes, et mina, ma arvan, et, et seda nagu ei ole mõtet, ma arvan, üle dramatiseerida ja ja, ja ma nüüd ei tea, kuidas, kuidas selle apelleerimise küsimus on, aga, aga see, see on nagu rohkem selline Linn aspekte nojah, sa juhtisite tähelepanu siin sellele, et politsei ülemäärase jõu kasutamine, et seda ikka tuleb ette jah, tõenäoliselt tulijate, et antud juhul siis ühe vigastuse puhul mõisteti välja 14000 eurot aga, aga teised meid ei olnud ju kehavigastustega seotud ja ja nende puhul Euroopa Inimõiguste kohus kritiseeris seda, et nende kaebust ei võetud menetlusse, ehk siis kaebus õiguskaitseorganite vastu, seda ei võetud menetlusse ja, ja Euroopa Inimõiguste kohus oli seisukohal, et, et ükskõik, mis juhtus, seda, seda oleks pidanud ikkagi menetlema, ehk siis inimesel on õigus ka õiguskaitseorganitele kaevata ükskõik millise millise juhtumi puhul ja on õigus kaevata ka ka sellise juhtumi puhul nagu pronksiöö puhul ja, ja sellisel juhul riik peab ka ka seda juhtumit menetlema, aga praegu just kriitika oli see, et seda juhtumit ei menetlenud. Nagu absoluutselt, et kujutame ette näiteks mõned mõnda totalitaarsete, eks ole, näiteks Nõukogude Liitu, kus inimene peetakse kinni ja ja minu meelest tal ongi õigus eeldada ja oodata seda, et kui tal on kaebus, seda menetletakse ja see eristabki just nimelt demokraatlikku riiki siis totalitaarses riigis on üks asi, mis eristab, on just seesama vangide kohtlemine Kinnipeetavate kohtlemine, nende õiguste arvestamine. No minu jaoks on ikka küsimus, et et kui ühelt poolt kuulata siin eksperte, et siis läks isegi hästi, Ta on Euroopas mõistetud oluliselt karmimaid karistusi riikidele ja on hüvitised olnud palju suuremad, aga samal ajal ma olen kuulnud ka hinnanguid, et aga, aga see otsus tuleks edasi kaevata. Et on väidetud, et siin justkui riigi mundriau küsimus, et mis teie arvate, et kas, kas peaks selle otsusega edasi minema? Nagu ma ütlesin, et see on minu meelest eeskätt minu jaoks, on see külg eeskätt küsimus juristidele Just nimelt, et ikkagi edasikaebamise otsustatakse materjalide pealt, et kas seal on nagu, kas seal on nagu seda materjali, millega edasi minna. Nii siinkohal paneme punkti, meil on priiust rohkem olnud juba kui 7890 päeva, nüüd juba vist 93 päeva. Nelja 94, palju-palju õnne. Arvutusi on olnud igasuguseid, ma tean, et siin on mõned ajaloolased juba öelnud, et meil ei ole veel veel priiuse jõudnud sellele tasemele milline ta oli sõjaeelses Eestis, aga ega isegi siis, kui kui arvutada pisut teistmoodi ja lugeda kõik päevadel alates 1918. aasta aasta veebruarikuust kuni 40. aastani priiusepäevadeks, siis ka see päev saabub meil detsembris kätte ja siis me võime öelda, et et meil on seda priiust olnud olnud parasjagu, aga, aga kindlasti on selle päeva tähistamise mõte juures kõige olulisem see, et et me olime vabad, oleme vabad ja, ja oleme ka edaspidi vabad. Siinkohal rahva teenrid panevad punkti, täna olid rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Neeme Korv ja Lauri Hussar ja meie soovima teile äide peatselt algavaid ülestõusmispühi ja värvige siis mune, sööge pashat ja tundke kevadest rõõmu.