Aastal 1402 seisis Tallinnas praeguse apteegi tänava ja Vana-Turu nurgal laste Gildi Oldermanni Herman tõuseb orgi maja. Väikest apteegitänavat kutsuti aga siis veel tänavaks, kust munkade juurde minnakse. Sest see viis alla Vene tänavale jutlustajate munkade dominikaanlaste kloostri juurde. Sinna alla kitsale tänavale vaatas 1402. aasta mai hommikul Brigitta tuuse Borg. Sel ajal kui nende vana majapidajanna Sophia Holtappel tema ümber tipsis, kohendades tema pikka valget lammast, kuube, millel roosipunane, sametkaunistus ja kuld. Palistus. Vaadake Huldatel kolm gildi venda ratsutavad juba kinga tänavalt. Brigitta silmad särasid sinisemalt kui pilvitu kevadtaevas. Vaadake, sealt tuleb neid veel kaks ja turule on juba palju rahvast kogunenud. Holtappel ei ole tõesti ilusamat päeva aastas kui maikrahvi päev. Holtadel. Mis teie arvate, kes valitakse tänavu maikrahviks? Otepääl olin Brigitta kõrvale akna juurde astunud. Nüüd tõstis ta pilgu neiule, kes oli vanast majapidajanna peajagu pikem. Seal olid kummalised heledad hallid silmad ja nii mõnigi lõi pilgu maha, kui ta neid imelisi silmi kohtas. Kenamat maikrahvi kui mullu nad ei leia, ütles ta pikkamisi ja rõhutades võttis Brigitta käe ja hoidis selle vastu valgust. Varsti-varsti, pomises ta, mis varsti kauade enam neiukese jää. Brigitta tõmbas käe ruttu tagasi. Mina ei suuda sellist juttu kuulda Holtatel sest mina ei taha iial lahkuda isast ja teist. Tihti juhtub seda, mida ei taheta, vastas vanakene rahulikult. Kuid vaadake, alla saiaga rongist sammub praegu tädipoeg ukse otseteed meie maja poole. Brigitta surus näo vastu akent ja viipas alla. Siis astus ta tagasi tuppa, avas ukse ja kuulatas. Meilt kostsid trepilt liipivad sammud ja mõni hetk hiljem astus Hinrich Huxer oma onu, tõuseb orgi elutuppa. Tuli oli väikemees, kel küür seljas ja lühikesed jalad. Pea oli tal kaunikujuline, silmad targad ja elavad. Kuid neis peitus tihti umbusaldus ja pelglik luuramine, nagu oleks ta kartnud, et keegi ta inetud keha võiks naerda. Brigita ruttas talle vastu ja ulatust. Oled käe, isa tuleb kohe, ütles ta. Varsti algab mai sõit. Henrik Huxer teretavad Holtappelit, kes tema turjat veel tolmukübemed pühkis. Jah, jaa, kõneles ta ise selle juures. Teie ema ja Brigitta isa, nägin ma kord noores eas maikrahvi peole ratsutavat. Nüüd on kord teie käes. Minu aeg on möödas, vastas uksel ruttu. Ärge tehke, Holk tabel. Nagu oleksin ma Brigitta vanune. Teie olete alles noor, ütles majapidajanna kummaliselt kurvalt. Ärge olge minule pahane, teie olete alles veel päris noor. Henry uksel pööras talle selja ja astus akna juurde. Tädipoeg Heinrich palus Brigitta kelle valib küll linna raad ühes Gildi vendadega tänavu maikrahviks. Seda näete, varsti mõistame tädipoeg, on ta valget või mustaverd, valget ja musta onutütar Brigita, tunnen ma teda? Muidugi. Kas ta elab Vene tänaval munkade lähedal, seal ta elab, siis ma tean, kes ta on. Brigita silitas oma suurt kübarat ja naeratas. Näis, nagu tuleks kogu valgus, mis toas oli, temalt ta valgelt Damast, kuuelt ta kollastelt juukse Palmikutelt ja naeratavaid huultelt. Siis avanes uks ja haarad, Uibord, laste Altermann astus tuppa. Tulge, mu armsad sina, Hinrich, hoiad silmad naistel Brigitta Holt appelil sest mina ratsutan kilgi vendadega ees, neid on 70 ja nad on turul kõik juba koos väravate taga, tulen ma siis jälle teie juurde, et võiksime enne maikrahvi valimist mängusid vaadata. Nad läksid üheskoos trepist allakotta ja sammusid turuplatsile. Nagu igal aastal oli suure Rannavärava ette nüüdki peoplats valmis seatud. Tänavune maipäev oli soe ja päikesepaisteline. Kaheksa neiu piduriided Helendasid need hulgast pidi maikrahv omale maikrahvinna valima. Nüüd olid rüütlimängud lõppenud. Gildi vennad ja raad asusid maikrahvi valima. Seni juhtis Otepääl Brigitta telki, milles valitud neiud pidid istuma. Kaks meest seisid neidude telgi lähedal ja kergitasid oma kõrgeid kübaraid, kui Brigita neile läänes. Holtappel vaatas nende poole härra kella kruuse. Mullune maikrahv kandis punaseid riideid. Need sobisid tema tõmmu näovärvi ja suurte pähkelpruunide silmadega. Ta kandis lühikest habet, mis näitas teda vanemana kui ta sõpra Insfalpachi kes siniseid riideid kandes oma heledate kräsu juustega ja mustade silmadega kummaliselt säravat pilti pakkus. Härra Kruuse seisis telgi varjus. Härrašalbachile paistis mai päikesetäielik keskpäevavalgus. Ja kui ta nüüd oma taevasinise kübara tõstis ning Brigita ees kummardas, siis väikesid ta kräsu, juuksed nagu siid, ela, silmad sarnanesid mustadele kividele, mis mereveest märjaks tehtuna. Alalises niiskuses säravad. Kui ta pilk ei paistnud Holtoppelile rõõmu tegevat. Vanakese kortsus nägu tõmbus eitavalt teravaks ja ta tõttas rahvamurrust läbi telki. Ja siis, kui Brigita juba seitsme teise neiu hulgas telgis istus nõiatus vana puutüvele ja laskis oma tähelepanelikult pilgul ringi rännata. Palju oli vaadata. Eemale olid koondunud rae liikmed ja Gildi vanemad. Pikkadel pingiridadel istusid kodanike naised ja lapsed. Telgi lähedal seisid nooremad mehed, teiste hulgas musta pealased, kes olid mängudest osa võtnud laial vabal platsil keeles suur rahvahulk. Kõige sagedamini pöördus Holtoppeli pilk tagasi kaheksa neiud telgile, mis säras roheliste vanikute ja lillede ehtes. Holtoppele silmitses ka härrasValbachi, aga kui ta nägi noormehe musti silmi telgil viibivat, siis pööras ta pilgu üle inimeste peade merele, mis puhkas vaiksed ja siniselt päikese käes. Kui siidine, vaip. Ja kõiksugu mõtted koondusid Holtappeli pähe, sidudes tulevikupilte tänase maikrahvi peoga. Pildid tulid ja läksid, tema ei osanud neid seletada. Möödusid veel enne kujunemist ja seisid eemal nagu udus. Kuid siis nägi ta kolme meest, kes hoidsid üksteisel käest kinni. Holt appel tundis läbi lahutava udu ära esiti Hinrich Huxery küüraka kuju siis laia tänavakaupmehe kruuse ja lõpuks äras Valbachi, tema heledate juuste ja mustade võõraste silmadega. Nende kolme taga aga tõusis üles midagi kõrget, kasvas pikkamisi ja vahetpidamata ning seisis vastu sinist, kevad taevast vägevana ja suurena. Kõrge värav. Selle kohal, kolm kõrget säravat akent ja kõrge terav katusekolmnurk. Keegi naine müksas naabrinat ja sosistas. Vaadake, härra tuusilburgi hol tabelil on täna jälle tulevikuvaataja silmad. Siis aga tekkis ratsutajate Gildi vanemate keskel liikumine, mis ka rahvast haaras. Nüüd kajas bürgermeistri seal üle laiaplatsi. Seega on on ma teada targa nõukogu ja meie armsa ausa laste gildivendade maikrahvi valiku aastal 1402. Meie valik on langenud härra Hains Valbakile ja ma nõuan tema ette astumist, et ma võiksin temale selle au üle anda. Juhiksin ta hobust, May sõiduks linna. Rahvahulk avasti, pillimehed hakkasid mängima ja härrasValbach ratsutas pikkamisi üle platsi neidude telgi ette libises hobuselt, läks trepist üles ja painutas oma põlve. Brigitta tõuseb orgi ees. Neiu põskedele tõusis hele puna, ta ei julgenud silmi tõsta, kuidas Valbachi käekõrval ette astus ja rahvas hõiskama hakkas. Sest tõesti ilusamat maikrahvi paari polnud ammu nähtud. Põrisedes mõmisesid passi, viiulid põrutavalt, üürgasid sarved, Merja taevas sinetas kevadpäikese käes. Jah, ains Schwal pahk, tõstis Brigitta tõuseb orgi valge hobuse selga, keda üks poisike valmis hoidis, kargas ise oma musta hobuse selga ja mässis valgehobuseroosi punased ratsutid oma käevarre ümber. Kui härra Huxer neid lähenemas nägi showalva sinine ja hõbedane oma mustal hobusel Brigitta roosipunane, valge kullaga ehitud Žualba otseteed edasi vaatavate mustade põlevate silmadega Brigitta silmad maha löödud. Siis tõmbas ta käed hõlstliku alla rusikasse, tundis, närivad kadedust oma noores üksikus südames, mis suurt nälga tundis armastuse mõnu järele. Ja kelle argustav mõistus õigel ajal ütles. Sellised rõõmud on olemas vaid teistele Tallinna kaubahärradele, mitte aga temale, kes oli väike küürakas ja lombakas. Koltopelaga silmitses Brigitad armastava pilguga sest see, kes nüüd oma nooruse iluduses maikrahvinna hobusele istus polnud olnud veel kaheksatki kuud vana. Kui ta ema suri, Yaholtab tal tuuse purgimajas majapidamise kohused. Jaga ema kohused vaeslapse vastu, enda peale võttis. Kes ei olnud ohanud põhjamaa talve pikkuse ja pimeduse üle, mida inimesed nööridega ümbritsetud vanas kindluse linnas ilma valguseta ja õhuta pidid mööda saatma. Miks ei pidanud südamed seal igatsedes ootama kevadet kui valguse ja rõõmutoojat? Miks ei pidanud kajama seal tuhandete suust rõõmu hõiskamine maikrahvi peo puhul nagu käo kukkumine ja vindi laul üles sinitaeva poole, särava päikese poole? Gital oli tunne nagu ei võiks keegisema saatjades saada osa sellest õnnest ja mõnust, mis ta südant täitis. Nii ilus polnud tema noores elus veel ükski tund olnud. Ja Heinz Valba, kellele kõik ilus püha oli, arvas ta iial polnud näinud midagi ilusamat, kui see neiu valgel hobusel. Aga just Rannavärava alt läbi ratsutades ehmatas must hobune ja ajas end tagumistele jalgadele püsti, nii et ainult suure vaevaga suutis hobust rahustada. Samuti Brigitta valget hobust, kes hakkas ehmunult korskama ja ratsutajad kiskuma. Maikrahvi baari ees seisis aheldatud mees sõjasulane tema kõrval. Nii äkki oli see kurb pilt, Shalbachi ette ilmunud ta kulmud kipro läksid ja ta pahaselt oma maikrahvi õigust tarvitas. Mis seisis selles, et ta esimesele roimarile, kes talle linnaväravast sisse minnes vastu toodi, tohtis armu anda. Külmalt vaatas ta üle õnnetu mehe, sirutas siis käe välja ja ütles vajaliku vormeli. Brigita kummardus sõjasulase poole ja küsis tasakesi. Mis kurja see mees on teinud. Ta tappis ühe mehe naise, pärast, keda ta enesele himustas, vastas sõjasulane. Eile saadi ta kätte ja pidi homme kohtu ette viidama. Seni oliks Valba kõrgilt põlvitaja otsaesist puudutanud sõjasulane avas käerauad ja tõmbas armu saanu kõrvale torni. Rong läks edasi mööda mehest, kellele maikrahv oli uuesti elu kinkinud. Brigita kõrvu kajas langevate kettide raske kõlin. Ta arvas sõjasulase sõnu veel kord kuulvat. Tappis ühe mehe naise, pärast keda ta enesele himustas. Ja kerge värin jooksis maikrahvinna südamest läbi. Praegune suurgildi maja, mida kutsutakse nüüd börsimajaks pikal tänaval saiakangi vastas ei olnud aastal 1402 veel valmis. Lastekild pidas oma pidusid veel vanas majas, mis asus Pika ja Pühavaimu tänava nurgal. Sinna läks nüüd maikrahvi rong. Rongile ette oli rutanud mullune maikrahv ära keelanud Kruuse, kelle kohus oli seal järgneval pidusöögil ja daamide pallil külalisi teretada. Härra Kruuse peeti Tallinnas kõige rikkamaks kaupmeheks. Hiilgus, mida ta mullu oma maikrahviks olemise ajal paista lasknud, oli seda arvamist kinnitanud. Täna oli tal viimast korda võimaluse inimestel oma lahkust ja headust näidata. Pealegi oli Gruusial iseäralik põhjus oma maikrahviks olemise aeg vääriliselt lõpetada mispärast ta milleski kokku ei hoidnud. Nüüd vaatas ta veel kord lauad üle, köögimeister andis temale selle juures teateid. Need on toitude järjekord. Esmalt veinisupp, munad vette löödud ja leib, teiseks täidetud lambaküpsis soolaliha ja Teder mustri juurtega. Kolmandaks veiseküpsis ja värske lõhe, neljandaks sink, vähid või, ja juust. Lõpuks veel külmad road, mandlimoos, koogid ja pähklid naistele, kes magusat armastavad. Härra Kruuse noogutas. Ärge olge kitsi veiniga ja tetradega, ütles ta. Kus näete tühja klaasi täikese viibimata. Samuti pidage korda, kes esimesena saavad bürgermeister sündikus, raehärrad, Oldermanid ja siis gildi vanemad vanuse ja rikkuse järele, samuti nende prouad ja tütred. Juba kostsid torupillide hääled ja kaasa voolava rahva kisa. Kui maikrahvi paar maja ees peatus, hakkas gruusia pühalik nägu rõõmust särama. Rudemini kui vaja, ruttas ta trepist alla. Veel enne, kui ta sõber su halba hobuse seljast maha kargas, tõstis ta maikrahvinna tema rikkalikult ehitud valgelt hobuselt maha. Härra tõuseb, organ nägi seda eemalt ja rõõmus sära lendas ta kuivetanud kollasest näost üle. Vana ja uue maikrahvi vahel sammus Brigitta trepist üles. Esimesena ehitud, aga poolpimedasse eeskotta. Seal lõppes ta elu õnnelikum tund mil ta kevade ja noore armastuse valguses oli ratsutanud merele väärselt piduplatsilt läbi Rannavärava ja Pika tänava. Kui Hains šaal Bachi poolt valitud kuninganna. Pidusöök oli lõppenud ja kedagi ei leidunud, kes oleks võinud selle kohta laitvat sõna öelda. Paks sündikuski silitas oma suurt kõhtu, laksutas keelt ja vestles härra tuuseumorgiga, kui nad kahekesi võlvitud tantsusaali astusid. Härra tõuseb orgi kuivetu kortsus nägu läks naerule. Mina sõin ainult vähe, härra kruuse toitusid, ütles ta. Sest mind piinab mu häda hullemini kui mullu. Niipea kui ma vürtsitatud rooga söön, hakkab mu kõht koledasti valutama. Tema välimus kuivetud, kollased sisse langenud põsed oli täielik vastand sündikkuse omale, kelle tugev keha ja õun punased põsed andsid unistust heast söögiisust ja joogijanust. Nüüd algas tants ja esimesena astus platsi maikrahvi paar. Teie tütrekene on tõesti kõige ilusam, ütles sündikus ja pilgutas kavalasti silmi. Oligi aeg teda maikrahvi hinnaks valida, sest aasta pärast, mis arvate või veel enne minegi pühitseme siin küll mõnda teist pidu. Holtappele saab küll õige pea kolm kvarti sametit paari pihiku jaoks. Härra tõuseb, Org vaatas tõsiselt põrandale. Mina soovin, ütles ta rahulikult. Et minu ainus laps läheks mõnele selle linna auväärt kodanikule, enne kui mina siit ilmast lahkuma pean. Viimane sõna ei meeldinud sündikkusele, kes hea meelega enesele ei lubanud meelde tuletada, et ta kord viimast korda võib vaagnaid ja kannu tühjendada. Samal ajal hoidis Haanšualba Brigita käest kinni ja laskis oma mustad silmad neiu sinisilmadel viibida. Ja Brigita ei näinud saalis muudkui maikrahvi hõbesinisena säravat kuju. Isegi veel siis, kui ta juba härra kruusega tantsima läks. Järgist pilk härrašualbachi, kes pidi nüüd järgemööda seitsmetelgi neiuga tantsima. Meie mõtted viibisid ainult tema juures nii-öelda gruusia juttu, tähelegi ei pannud, vaid ainult lahkesti naeratas, ilma et oleks tema sõnade mõtet taibanud. Aga härra Kruuse tõlgendas seda kõike enese kasuks. Ja ta süda hakkas valjusti põksuma punase kuue all, sest ta tundis, et laev enam kaugele ei võinud olla, mil ta võib kaks küünart pika pärlite ja granaatidega ehitud kuldketi Brigita valge kaela ümber panna. Tund möödus tunni järel tantsides ja süües raekoja kell juba 10. Siis andis härra tuuse poolt märku lahkumiseks. Gildi vanemad asusid rongi. Kui Holthappel aitas Brigitta kraed siduda, astus maikrahv veel kord tema juurde, kummardas sügavasti ja ütles. Seda päeva ei unusta ma iialgi. Läheb minu südamesse. Brigitta südamesse voolas nagu tuleleek. Ta nagu ei teadnudki, et Holtapelda ruttu enesega kaasa tõmbas. Ei teadnud, kuidas ta trepist alla sai, ei teadnud ka, kuidas ta läbi lühikese saiakangi koju jõudis. Tal oli tunne, nagu ärkaks ta sügavast õnnelikust unest. Kui Holthappel luku lahti tegi. Raske raudnaeltega uks tema ees avanes. Samal ajal astus härra Kruuse oma maja lävest üle. Tema maja ees seisid kaks kõrget kastanipuud, tema maja tagant kostsid vendade hüüded ja mängumeeste torupilli helinat. Samad helid tungisid ka tuppa, kus Hendrik Huxer oletult ahelas ja palaval silmil välja May öösse vahtis. Ta ei võtnud iial osa maikrahvi pidusöögist, kuid täna oli temale see päev valusam olnud kui nooremas eas. Maikrahvi ise aga seisis oma maja ilusas toas, Vene tänaval hoidis küünalt paremas käes ja vaatas üles ilusa nikerdatud jumalaema kuju poole seina Urvas. Aga ta huuled ei soosistanud mitte püha Neitsi nime, vaid Nad sosistasid pühalikult, nagu oleks ta põlvitanud kirikus. Brigitta, Brigitta. Brigitta. Kirevalt möödusid maikrahvi valitsemise päevad. Sinine taevas võlus Tallinna kohal meri sinetas ja puude lehed paisusid vara suvisele suurusele. Ja nelipühad tulid raiutud kaskedega, mis kandsid kevade õhku majade pimedusse. Härrašuaal Baholi saatnud naiskäskjalamajadesse, kes pidi kutsuma kõik neiud nelipüha teisel päeval peole. Brigita istus pühade laupäeval oma kambris ja õmbles kuld, ilustusi oma pidu kuuele. Rajal otsustati all, tõuseb orgi kontoris tema tuleviku elu küsimus. Holtappel teadis seda. Ta jättis potti taigna ja rosinatega sinnapaika, ruttas Brigitta kambrisse ja hakkas temaga vestlema papagoid laskmisest Rannavärava taga koguda. Kõnel oli ainult mõte, laulda kiitust härra Kruuse osavusele, kes puust tehtud kirju papagoi õrnalt maha lasknud. Ja nüüd kui küttide kuningas linna tagasi tulnud. Tal on kindel käsi ja head silmad, giidisoltappel õnnelik on see neiu, kelle ta oma rikkasse majja viib. Abielu, temaga saab olema rõõmude ja rikkuse ahel. Brigitta naeratas lahkesti ja ütles. Muidugi, hooldatel soovin, et ta valiks Elsa kümmeti. See on minu kõige armsam mänguseltsiline. Nüüd kajasid trepilt härra, tõuseb orgia, rasked sammud ja ühes temaga lähenes Brigitta saatus. See tuli lihtsalt ja ilma paljude kasutute sõnadeta. Äratuse park teatas, et härra kellad kruuse soovivad teda enesele naiseks ja tema tuuse kord olla selleks suure rõõmuga oma loa andnud. Teisel nelipühal olla Niguliste kirikus tarviliste tunnistajate juuresolekul enne jumalateenistust. Nende kihlus. Holtappel seisis, tõuseb orgi sõnade ajal vaikselt kõrval ja silmitses Brigitat. Neiu olin näost valgeks läinud, nagu ta mast kuup käes. Aga härra tõuseb, org ei märganud seda taastustütre juurde ja suudles teda ise selle juures üteldes. Minu süda jääb alles siis rahule, kui sul pulmad juba peetud. Kui mu nõrk keha kokku variseb, siis oled sa kindlates kätes. Nüüd pani Brigitta käed kokku ja kaks rasked pisarad veeresid tal silmist. Aga ta ei vastanud sõnagi, vaid suudles isa kätt ja lahkus kambrist. Nõnda sai Brigita tuuseumorgist kella kruuse pruut.