Tere vikerraadiokuulajaile algamas järjekordne argipäeva saade, mis läheb eetrisse Eesti Raadio Narva stuudiost. Saates räägime antenni dest ja nende abil püütavatest teleprogrammidest, kusjuures mitte niivõrd satelliidi antellidest, vaid kõigile teada ja tuntud kollektiivantennist. Lugu on nimelt selles, et Narvas on vana ja hea kollektiivantenn, mis ühendab ühe maja elanike ja mille abil saab eetrist igasugu telekanaleid püüda. Jälle ausse tõusmas. Muutused kohalikul Narva kaabelleviturul ja sellele järgnenud kaabeltelevisioonipakettide hinnatõus on pannud tarbija mõtlema, et kas poleks taskukohasem ja lihtsam vaadata televiisorit välisantenni abil jättes ahne, kaabellevivõrgu omaniku ninaga. Mõeldud, tehtud, kuid niipea, kui tarbija mõtted välisantenni poole liikuma hakkasid, selgus, et kõik polegi nii lihtne. Esiteks on olemas kaabelleviseadus, mis paneb paika igasuguantennidega tegelemise, et kuidas ja mismoodi see olema peab. Teiseks on olemas autoriõiguse seadus, mis omakorda korraldab autoriõiguste poole, mis igal telepildil loomulikult olemas on. Ja kolmandaks, Narvas saab eetrist püüda igasugu Vene telekanaleid, mida Eestis elav inimene tegelikult üldse näha ei tohikski. Kas sadamat telepilti jahtiv tarbija on jälle nurka surutud või autoriõiguste kaitsjad liialdavad, kuidas vaadata eetritelevisiooni teeäärsel alal ja seejuures tunda end mugavalt ja turvaliselt sellest räägimegi tänases argipäevas? Saate põhirääkijad on sideameti nõunik Arvo Rammus mittetulundusühingu Balti Autorite ja leviliit peaspetsialist Ain Soosaar Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguste osakonna juhataja Peeter Sookruus. Saate pani Narva stuudios kokku Jüri Nikolajev. Head kuulamist. Veel, kuni käesoleva aasta sügiseni oli Narva telelevi turul kõik vaikne ja rahulik. Pea kogu linn oli kaetud, kaabellevivõrguga. Elanikud said küllalt odavad, kaabellevi teenust visati vaid aeg-ajalt nagu tarbijale ikka, omane kord kehva pildi kvaliteedi üle. Kord seepärast, et operaator vahetas kanaleid oma suva järgi või siis seepärast, et Venemaa föderaalkanalite originaalsaated vahetati välja välismaal edastatavate niinimetatud surrogaatkanalitega. Üldjoontes sujus kõik ladusalt. Kuni kaks kaabellevi firmad STV ja Starman sõlmisid tehingu, mille järgi STV ostist armanilt ära nende Narva kaabelvõrgu ja Starman omakorda STV võrgud Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Üleöö oli Narva ühe operaatori võimuses. Tehingu tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Esimesest novembrist tõstis STV teenuse hinda mõnel juhul pea kolmekordseks põhjendades seda sellega, et madala hinnaga on kaabeltelevisiooniteenuse osutamine majanduslikult mõttetu. Ei aidanud siin ei tarbija hala ega Narva volikogu arglikud katsed turgu valitsevale ettevõtjale mõju avaldada. Äri on üldse üks karm asi kuid ega kohalik televaatajaga pea peale kukkunud pole. Milleks kasutada tasulist teenust, kui üsna korraliku pakettidele programme saab kätega eetrist. Narvas siis peale kolm Eesti telekanaliga pea kõik Vene föderaalkanalid NAGU Ooertee, NTV, RTR ja Sankt-Peterburi televisioon, mis on siin nähtavad tänu Kingissepa telemastile üsna suures osas Narva majadest. Ja kuigi aja jooksul oli suur hulk kollektiivantenn hävinud, kas siis metallikrattide süü läbi või nagu kinnitavad mõned korteriühistute esimehed tänu kaabellevi firmade tegevusele on süsteemi taastamine täiesti võimalik sellega hakatigi tegelema. Esimese äreva tarbijale mõeldud signaali edestas narvakatele STV, mille üks juhtidest teatasid korteriühistute kava taastuda. Ühisantennid pole midagi muud kui kaabellevivõrguga analoogse süsteemi loomine, millel peab olema sideameti luba pluss kõikvõimalikud lepingud telekanalite esindajatega. Umbes sama väitsid meie raadiole ka sideameti Kohtla-Järve büroo töötajad samas aga lisades, et targem oleks ikkagi kätte võtta seadus ja tegutseda selle järgi selgituste saamiseks pöördusimegi sideameti nõuniku Arvo Rammuse poole, kes tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvas ametis raadioside ja raadio levi küsimustega. Esiteks Arvo Rammus tervitab elanike huvi ühisehk siis kollektiivantennide vastu, see suurendab inimeste valikuvabadust. Nüüd aga, mis puudutab asja tehnilist ja juriidilist poolt Vastavalt siis kaabelleviseadusele on meil tõesti siis kolm nagu erinevat kategooriat, neid tehnilisi vahendeid, millega siis kaabli kaudu pilti saab vaadata, eks kõige suurem nendest on kaabellevivõrk kus siis edastatakse tarbijatele programme territoriaalselt piiritletud alal, see tähendab siis seda, et see võib olla ka väga suur, see võib terve, terve Eesti vabariik näiteks olla järgmine väiksem, siis on ühisantennisüsteem vastavalt seadusele me siin kirjas, et see on ainult ühe kinnisasja, ehitise või ühistu piires asuvatele tarbijatele programmi edastamiseks. Ja kolmas on siis individuaalvastasevõtusüsteem, meil on siinses kirjas niimoodi, et mille abil isik või isikud ühiselt võtavad ainult ühe kinnisasja või ehitise piires oma tarbeks vastu programme millest võib siis teha järelduse, et kui ühistu oma tarbeks ehitab selle antennisüsteem või taastamisele tehnilise süsteemi sisse on individuaalvastuvõtusüsteem, kuna seda programmi ei edastada tarbijatele. Kuna samas seaduses on defineeritud ka tarbija ja see tarbija, siis tähendab seda, et peab olema sõlmitud liitumisleping, teenuse osutamise leping, mida ilmselt ühistus, kui nad seda enda jaoks teevad, ei ole. Et ega need ongi siis need kolm, kolm võrguliiki ja siis need erinevused. Nii et selleks, et tekiks tarbija, peab olema kindlasti mingi leping, ei piisanud sellest, et korteriühistu mõnikord võtab elanikelt raha antenni haldamiseks. Jah, seaduse järgi on tarvis liitumislepingut ja teenuse osutamise üle ehk siis just nimelt sellesama teenuse pildi edastamise teenuse lepingut. Nii et kui mina elan majas, millel on 40 korterit ja saan oma telesignaali katusel asuvast antennist ja mingit lepingut mul selle kasutamise suhtes ei ole, mingeid tasusid ma kuus ei maksa, siis on see puht individuaalne teleka vaatamine. Just nimelt, kuna see on peetud selle isiku, mis on antud juhul siis korteriühistu ees, eks ole, poolt ühiseks vastuvõtmiseks ainult enda tarbeks juhul kui tegemist mingi sellise majaga, kus näiteks all on mingid kauplused, kohvikud, restoranid ja ka nendele seda pilte antakse, no sel juhul hakkab asi minema juba ühisantennisüsteemiks, kuna seal ilmselt sõidetakse juba teenust. Aga kui meil on tegemist lihtsalt kortermajaga, kus ühistu jälle süsteemi taastanud, siis on meil individuaalvastuvõtusüsteemi Millised tingimused peavad olema korteriühistu poolt täidetud, et see antenn saaks korralikult töötada ja sideametile poleks mitte mingeid pretensioone? Individuaalastuvõtlusest TM-ile ei ole kehtestatud eraldi nõudeid. Seadus on ainult kirjas, et ühisantennisüsteemi kasutamine ei või kahjustada programmide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrkude, ühisantennisüsteemide või individuaalsüsteemide kaudu ega tekitada raadiohäireid. Ehk siis lihtsalt see võrk peab olema korralikult ehitatud ja mingeid nõudeid, ütleme siin signaali kvaliteedile seaduse järgi ei ole, kuna inimesed lihtsalt seda iseenda tarbeks teevad, seal ise teavad, millise süsteemiga nad rahul on. Peavad siis kas leppima sellega, mis neil on või siis ise kokku leppima ja midagi paremat tegema, kui see pilt näiteks ei rahulda, et hinnangu individuaalvastuvõtusüsteemile mingisuguseid nõudeid ei ole kehtestatud. Aga kustkohast algab siis see ühisantennisüsteem? No ühisantennisüsteemi algab siis, kui selle tehnilise lahendusega pakutakse sellist teenust, ehk siis, kui on olemas lepingulised kliendid, kellele, kellele, kellelt siis selle selle pildi näitamise eest ka näiteks raha võetakse. Kui tekib juurde see teenuse pool, millest te rääkisite, ühisantennisüsteem, millised nõuded peavad olema täidetud sidemete ees? Tähendab südamed on siis tarvis ühisantennisüsteem treerida ja see maksab 300 krooni ja mingeid muid muid nagu täiendavaid kohustusi ei tule. Ainult ainuke asi, et siis on ühisantennisüsteemile on siiski juba kehtestatud ministri määrusega tehnilised nõuded. Ja nõuded siis individuaalvastuvõtule, kordame veel kord üle. Individuaalvastuvõtusüsteemi jaoks juhul kui näiteks ka korteriühistu enda tarbeks on selle süsteemi tõesti pannud ja ainult ise vaatab, siis sideametis seda registreerida ei ole tarvis ja ei ole ka mitte mingisuguseid nõudeid kehtestatud peale selle, et nad ei tohi teisi häirida. Nii et sideameti ametlik seisukoht oli järgmine, kui pole äri ja kui antenni võrk piirdub ühe majaga, on ühisantenni püstipanek ja eetrist telepildi vaatamine individuaalne protsess mis ei nõua eraldi lube litsentse ja tasusid. Kuid see on sideameti nägemus, mis toetub kaabelleviseadusele ehk asja tehnilisele poolele. On olemas ka teine nägemus, mis üldjoontes toetaksid ameti suhtumist, kuid vaid osaliselt. See kõlab põhimõtteliselt niimodi. Pange antenn püsti, kuid austage autoreid ja makske neile. Nii lähenevad asjale autoriõiguste kaitsjad näiteks Balti Autorite ja leviliit, mis esindab Eestis vene riigitelevisiooni huve. Mida Narvas saab, tuletan meelde üle piiri rahulikult vaadata, räägib Balti Autorite ja leviliidu peaspetsialist Ain Soosaar. Siin on, nagu kirgede möllus on, on paljud nii ametiisikud kui ka inimesed on ära unustanud, sellise pihib see asjaolu, et Eestis kehtib juba üsna ammu autoriõiguse seadus ja autoriõiguse seadus ütleb tegelikult täiesti üheselt ära, et kui ja millistel tingimustel võib isik ütlen just nimelt isik ei täpsusta, kas samuti ka autoriõiguse seadus ei täpsusta, kas juriidiline või füüsiline nii võib kasutada, ütleme, autoriõigusega kaitstavat toodet progranud produkti, mis iganes seal on üsna üsna üsna täpselt ära näidatud. Kui mu mälu ei peta, siis vist kolm punkti, millal teda võib kasutada ilma rahata. Ja ülejäänud kasutamise korral tuleb tasuda autorile või teda esindava organisatsioonina autoriõiguse tasu. Kuidas siis käituda inimestel, kes kasutavad ühisantenniteenuseid, mida nemad peavad tegema, pida, maksma? Põhimõtteliselt nemad ikkagi peaksid, peaksid otsima üles Eesti vabariigis selle ühe või teise telekanalid, kas autori enda või autori esindava organisatsiooni ja Nendega sõlmima lepingu. Kas leping tuleb tasuline? Leping tuleb ilma rahata, see on juba noh, ütleme läbirääkimiste küsimus ja tulevikuplaan või võimalus. Aga, aga mõistlik oleks ikkagi, kui nad, kui nad ühte või teist telekanaleid taas edastavad, siis et neil oleks selle kohta olemas leping. Noh, ütleme kui antud antud juhul näiteks balti autorite levi Liit esindab, noh, siin kõige kuumem teema esindab RBR planietot või siis üldse ERR-i. Sellepärast, et vaadake, siin on ka veel üks konks. Ja tegelikult Eesti vabariigi territooriumil ei tohiks nagu RBR-i keegi kuskil vaadata selle jaoks on RBR ise loonud produkti RTR Planeta nimelise ja meie saame täiesti vabalt täiesti suures rahus anda inimesele õiguse vaadata teleprogrammi RTR Planeta. Nüüd asi puudutab Narvat ja ütleme seal eetris levivat RBR-i siis siin on noh, siin on, on mõningased nüansid selle asja juures, aga läbirääkimiste käigus on need kõik võimalik kõikvõimalikke ära lahendada. Nii et korteriühistu, kes võtab ka eetrist R-i saab selle jaoks loa ja ta võib seda teha. Siis ma pakuksin lahkesti välja esiteks ennast. Kuna mul on nagu niimoodi laias laastus on ikkagi turusituatsioon teada oma konkurentide ütleme, võimalused saada, ja teiseks on on võimalus ka küsida seda kultuuri-kultuuriministeeriumist kus on olemas täiesti meedia ja autoriõiguste osakond, härra Peeter Sookruusi eesotsas. Ja nemad kindlasti kindlasti oskavad ka soovitada, kelle poole pöörduda. No need inimesed, kellega mina olen Narvas rääkinud, väidavad, et kui maja on juba antenn peale sinna tuleb signaal nii eestisaatjatelt kui ka vene saatjatelt, siis mis on see inimese mure, kui koos Eesti sellega ka vene telepilt telekasse tuleb. Et meie vaatame Eesti televisiooni ja kui tuleb ka mingi vene telekanali pilt, mis siis meie sinna parata, saame. Ma ei ole tegelikult selle jutuga päris päri. Võib-olla see võib-olla see puudutab nüüd jah, eestikeelset elanikkonda, Narvas aga, aga selle, selle eestikeelse elanikkonna ja selle jutu selja taha poevad ka väga palju venekeelset elanikkonda, kes just nimelt loodava terri R-i peale ja MTV peale ja ARD peale. Aga kuidas on siis võimalik lahutada Eesti telekanaleid Vene telekanalitest, mis üle piiri tulevad Herteerist näiteks Herrist ja MTV-st? Tegelikult ei ole sellepärast, et nad levivad eetri kaudu ja siin siin nagu mingit võimalust siin mingit võimalust seda seda lahutada või piirata tegelikult ei ole. Teoreetiliselt tähendaks see seda, et kas siis kas siis Vene Föderatsioon või Eesti vabariik peaks piiril ehitama sellise seina millest edasi ütleme noh, eeter enam ei levi, ehk et teisisõnu öeldes, et Venemaalt, Kingissepa, ütleme, teletornist nüüd edasise RTR enam Eesti territooriumile ei leviks ja see on väga teoreetiline ja ma praktiliselt ei näe sellist võimalust. Kui siis ikkagi keegi vaatab kodus läbi ühisantenni, herr Terje muid selliseid huvitavaid telekanaleid, kas on võimalik seda inimest ka mingil moel karistada? Konkreetselt võib-olla karistada siis ei ole võimalik, küll aga on võimalik küll aga on võimalik võtta ütleme, kasutusele meetmeid selle korteriühistu vastu, kes seda, kes seda oma oponentidel taas edastab. Et noh, see siin on ikkagi kõik kinni selles mõttes selles korteriühistus. Kui inimene ise nüüd kodus omal tavalise toaantenniga seda püüab kätte saab, siis seal on juba suts-suts keerulisem ja sellisel juhul me räägiksime nagu füüsilise isiku vastutus. Aga antud juhul ikkagi nii või teisiti jääb noh, selle kaabellevi seaduse mõistes taas Webastajaks jääb ikkagi see korteriühistu juriidiline isik. Ja isegi kui ma vaatan kodus traadijupiga Jerry ETV-s on see ka, ütleme pahategu. Tegelikult on, kui, kui lugeda niimoodi väga kuivalt autoriõiguse seadus, siis ta tegelikult on. Siinkohal tahan natuke vaieldav, et noh, ei saa nüüd päris nii öelda, et kui teie nüüd oma kodus toaantenniga selle Etheri kätte saate kindlasti nüüd siin kohe kas, kas politsei või kultuuriministeerium või meie noh, nüüd kohe-kohe selga sõidame ja paha hakkame tegema või, või käsi väänama nii-öelda. Vene telekanalite esindajate pahameel on täiesti arusaadav. Mida rohkem inimesi keeldub kaabeltelevisioonist läheb, nimetame seda siis tinglikult tasuta eetritelevisioonitsooni. Seda väiksemad on telekanalite esindajatele laekuvad vahendussummad. Näiteks Emmdeeveedia Overteed esindava teleringhäälingu autori ja lähisõiguste kaitse mittetulundusühingu juhataja Aleksander kompanii, et son veelgi resoluutse tema sõnul Narvas vaadata eetrist Vene telekanaleid on täiesti seadusevastane tegu. Viga on selles, nagu seletab Aleksander kompanii, et vene telekanalite originaalprogrammid edastavad suurel määral neid saada Teid filme ja näiteks spordivõistlusi, mida Venemaa võib ja saab rahvusvahelistele lepingutele tuginedes näidata ainult oma territooriumil. Nii et autoriõiguste, kaitsjate ja telekanalite esindajate arvates on ka nende saadete eetrist hüüdmine Eestis taunitav. Veelgi enam korteriühistute esimehi, kes kaabeltelevisiooni kiuste tegelevad siiski välisantennide püsti panekuga on juba ähvardatud rahatrahviga, mis ulatuvad kuni 50000 kroonini mille peale korteriühistud oma kavadest siiski ei loobu ning jätkavad pinnasandeerimist, et kuidas ikkagi jälgida telekanaleid eetrist kellelegi juures konnasilma peale astumata. Näiteks püütakse vältida süsteemi ülespanekul igasugust ärilist külge, mis aga omakorda on näiteks Ain Soosaare arvates täiesti mõttetu. Ikka tuleb raha igalt poolt välja. See on, see on natukene utoopiline kas või selsamal lihtsal põhjusel või, või mõttel, et ma küsin kohe teistpidi sellisel juhul, et okei, noh võime, võime kritiseerida, et korteriühistu nüüd elanike käest raha ei küsi, mille korteriühistu endale selle ühisantennisüsteemi püsti paneb, kus korteriühistu mehed varadanud, see tähendab teisisõnu seda, et korteriühistu on ju iseenesest ka mittetulundusühing, tal ei saa olla tulu. Järelikult tal ei ole võimalus osta endale seda ühisantennisüsteemi, mis tänasel päeval noh, ta ei ole väga kallis, aga ta ikkagi maksab midagi. Korteriühistu tahab seda teha siis ta nii või teisiti, ükskõik mis nime kandes või, või mismoodi seda välja öeldes peab ta ikkagi selle ühisantennisüsteemi raha saama oma elanike käest korteriüüri sees. Kas seda nimetatakse, noh, minu pärast tehku ta seda kas või remondikuludest, aga ta seda raha saab siin sellisel juhul ikkagi on korteriühistu selle püsti pannud ja korteriühistu on raha saanud vot selle püstipanemise eest. Nii või teisiti on olemas rahaline suhe, sellepärast et ma nüüd küll ei arva, et, et eks ütleme Osaühing Mergee, kes paigaldab neid või Narva territooriumil, ma tean, olen kuulnud seal sellisest firmast nagu kriin pingedest. Ma nüüd küll ei usu, et nemad ühelegi korteriühistule seda tasuta tahaksid panna. Vaat et sellisel juhul ikkagi mingisugune mingisugune rahade liikumine toimub ja kohe nagu toimub rahade liikumine kohe tegelikult tuleb võtta ka kõrvale tahes või tahtmata autoriõiguse seadus ja kui korteriühistu endale selle ühisantennisüsteemi paned ja ta sedakaudu oma inimestele ertheri näitab, siis see on, see on natukene Eesti arvamus, et kui ma raha ei võta, siis mootorile liiga ei tee. Sest autoriõiguse seadus ütleb, kui seda taas edastatakse, siis sellega on juba mängus varalise autori varalised õigused, mis tähendab seda, et tal on õigus saada tasu oma toodangu kasutamise eest kolmandate isikute poolt. Jah, kuid esimene, mis kohe pähe tuleb, selle probleemiga kokku puutudes, on küsimus, et kuidas elavad tallinlased Soome televisiooniga, nemad samuti vaatavad Soome televisioonile ühisantenni, kas seal on suhted juba reguleeritud Soomega? Oskan selle kohta öelda niipalju, et oleme siin viimasel ajal hakanud tegelema näiteks programmiga Nelonen ja tean selle kohta niipalju öelda, et elust ei tohiks üldse Eesti vabariigi territooriumil ühegi kaabeltelevisiooni ega ka ega ka teistpidi Eestis olla. Ja hakkame sellega step by step, nagu öeldakse, tegelema mis, mis puudutab nüüd edasi neid, neid teisi Soome kanaleid, siis, siis siin ütleme niimoodi, et konkreetselt balti autorite levi liidu käed on natuke lühikesed, me ei jõua kõigega tegeleda, millega tahaks. Aga ma ei, ma ei välista seda, et me sellega kunagi tegelema hakkame. Ma tahan siin veel öelda tegelikult siis või, või noh, nagu toonitada ühte asja, et siin viimasel ajal on nüüd seal Narva Narvas on ja ütleme, seal Ida-Ida-Virumaa poole peal on nagu need kired hirmsasti üles köetud just nimelt sellega, et Starman ja SDV omal need võrgud jagasid. Siis tõstsid nad mõlemad minu teada kohe ropti hinnad ülesse ja hirmutasid nagu inimesed sellega ära, et vaadake, kui ta mulle ei maksa ja hakata otsima mingisugust alternatiivvarianti, et siis see läheb veel kallimaks ja see ei ole õige ja see ei pea paika selsamal lihtsal põhjusel, et noh, see loomulikult kuidas ma ütlen, operaator enne kui ta hakkab kaotama oma, ent loomulikult ta mõtleb välja igasuguseid võimalikke variante, kuidas seda oponent enda küljes kinni hoida. Üks kõige lihtsam on öeldud. Kui sa, minul ei taha seda minu poolt ette antud raha maksta, siis mujal on sul veel hullem ja veel halvem. Ma tahaksin inimestele seda, seda ütleme edasi anda, et et see ei ole nii hull, kui, kui pealt paistab. Kui on mure või probleem, siis, siis kindlasti me oleme nõus aitama ja leidma ühiselt mingisuguseid lahendusi, nii et asi oleks seaduslik. Ja mis seal salata, ega ega meie peame ka oma palga kuskilt teenima. Aga mis seal salata, kuskil novembri alguses, kui see probleem nüüd üles tõusis niimoodi laias laastus või isegi sutsu varem siis oli meil keskeltläbi päevas kuskil kaks-kolm kõnet Narva korteriühistutele ja ka Kohtla-Järve ja Sillamäe kes uurisid nagu maad kuulasid ja on eile sai selgitatud seda asja ja, ja tegelikult jäid meil jutud pooleli sinna kohta, et nad hakkavad endale neid süsteeme ehitama. Ja kui nüüd ühel hetkel valmis on sellega, siis nad tulevad meie juurde tagasi. Ja palju seal, palju see maksab? See on, see on selles mõttes hea küsimus, et, et see hind nagu selgub igal konkreetsel juhul nagu erinevalt ütleme ta võib ma arvan, et noh, kui me räägime nüüd nüüd telekanalist RTR, siis ta võiks olla mingisugune suurusjärk kaks kuni neli krooni kuus ühe korteri eest, see nagu ei tohiks nagu kedagi veel kohe maha lüüa. Siin on olemas meil juba ka kehtivad lepingud korteriühistutega mujal Eestis ja, ja asi toimib. Seista seinana autoriõiguste eest ja püüda seadustada ja maksustada. Dmitri võnget on kindlasti väga tänuväärne tegevus. Kuid kas jääb inimesele siin ilmas ka midagi tasuta? Kristi püüdmiseks? Noh, raadio veel kindlasti, aga kas ka telepilt, uurime nüüd asja Kultuuriministeeriumist sealt, räägib Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguste osakonna juhataja Peeter Sookruus. Ja küsimus puudutab ikkagi eetrist telekanalite vaatamist läbi meile kõigile tuntud ühisantenni. Kuidas seisis, lõppude lõpuks käib ja palju see maksab? Asi on väga lihtne, kui inimene vaatab seda nende isiklikuks kasutamiseks oma kodus oma pereringis, siis mitte keegi talt mitte mingisugust autoritasu ei nõua. See on individuaalne kasutamine on seadusega täiesti lubatud, legaalne, hoopis teine, teine asi on see, kui selle ühe antenni kaudu, kas ta on siis sati, taldrik või mingil muul moel võetakse signaal vastu ja see suunatakse võrku ja levitatakse, see tähendab, seda tuuakse kaabelvõrk ja siis on juba tegemist mitte enam individuaalkasutamisega. Vaat siis on tegemist juba selle programmi levitamisega ja siin on vaieldamatult vajalik see, et siis selle programmi õiguste omaja peab andma loaga siis ringhäälinguorganisatsioon, kes seda programmi levitab, see telekanal, või siis tema õigust esindaja siin Eestis ja Balti riikides. Ja siin oleks asi seonduda sellega, et mitte kõikide Vene programmide puhul ei olegi see lihtsalt võimalik, kui ka see kanal tahaks, sellepärast et seal on kindlasti Neid filme, neid teleprogrammiosi, mille puhul on õigused selle näitamiseks kanalile müüdud, nii et seda ta saab seda teha ainult Venemaa või siis SRÜ riikide territooriumil. Ja ta ei saagi seda väljapoole teha, et see on üks selline keeruline aspekt. Aga asi taandub suuresti ka sellele, kuidas seda asja tehniliselt niimoodi vormistatakse, tähendab, et kas tehakse siis kaardiga mingisugune kaart saadakse, mille puhul siis on koodid ja mõõdetakse sealt ülevalt sati pealt vastu või siis tehakse lepinguga, igal juhul peab olema, kui räägitakse kollektiivsest kasutamist, see tähendab seda, et suunatakse ta võrku, peab olema selle ringhäälinguorganisatsiooni või tema esindaja luba. Luba on mitmel moel, nagu mõtlesingi, ostetakse legaalne kaart, mis on mõeldud üksik kasutamiseks individuaalseks kasutamiseks. Inimene ostab selle kaardi ja saab siis võimaluse seda oma pereringis oma kodus vaadata, see ei anna võimalust seda mingisse suuremasse võrku suunata, sest see oleks tegu juba programmi levitamisega. Järelikult peab olema mingisugune pind. Ja lepingu puhul siis võivad tullagi need probleemid, et kas üldse on selle kanalil võimalik seda lepingut teha Eesti või Läti või Leedu territooriumile, kui näiteks on seal kanalis osa filme, mida ei saanud näidatagi mujal kui ainult kas siis Vene Föderatsiooni või SRÜ territooriumil, et siin on väga palju selliseid aspekte. Ja kõiki tuleb vaadata väga konkreetselt, aga ennekõike tuleb mõelda sellele jah, et igaüks saab ise rahulikult panna oma antenni, mingit küsimust ei ole, aga lihtsalt selline kollektiivantenn, selles mõttes, et võetakse ta vastu, suunatakse siis võrku tähendaks juba tegelikult kaabelvõrgu loomist, tähendaks programmi levitamist ja siin tulevad juba uued momendid, mis nagu ütlesin, seonduvalt siin südameti pädevusega seonduvad selles mõttes ka Kultuuriministeeriumi autoriõiguse valdkonna ka, et niisama lihtsalt võtta vastu programme ja suunata need võrku ja nii-öelda massitarbimiseks või ütleme, levitamiseks kasutada ei ole võimalik. Kas see eetri antenn, mille paneb püsti korteriühistu ja suunab siis telesignaali oma korteriühistu liikmetele, kas see on seesama võrk, mille kasutamise eest tuleb nõude autoritasu või, või mitte? Kui ta on ikkagi mõeldud mingi suur maja, eks ju, mis on rohkem kui üks pere ja ta suunatakse võrku, siis järelikult ikkagi luuakse sellega kaabellevivõrk, aga see on rohkem sideameti pädevus seal rohkem sidemete pädevuse igal juhul meie poolt vaadatuna autoriõiguse aspektist ei ole tegemist enam üksik ehk individuaalkasutamisega mis on vaba. Kui ei ole enam üksik individuaalkasutamine, siis see tähendab, see on juba vastavalt lepingu alusel vaja sätestada ja seda võimalik siis vormistada, kas ostes see kaart, mis on võimalik tegelikult ainult individuaalkasutamiseks, kordan ainult individuaalkasvatamiseks või siis sõlmida leping õiguste valdajatele. Nii et niisama lihtsalt siuksed, halle tsoone siin ei ole. Siin on see asi enam-vähem nende selgetel alustel. Kuigi nagu kinnitab Peeter Sookruus Kultuuriministeeriumist, et halle tsoone siin pole, mõni jääb ikkagi silma küll näiteks südamed tuletan meelde, väidab, et tehniliselt on korteriühistu poolt paigaldatud ärivaba või siis tasuta eetri antenn võrdne individuaalkasutamisega, see tähendab, on täiesti tasuta. Autoriõiguste esindajad kinnitavad, et see pole tasuta, kui tegu on välismaalt püütava telejaamaga, mille signaal millegipärast piire ei tunnista ja eetris levib. Kultuuriministeerium omakorda kinnitab, et ühe pere piires on kõik tasuta. Mitmepereelamu peaks aga autoriõiguste esindajatega ühendust võtma ja raha maksma. Hall tsoon missugune? Pealekaubanaga ütles Peeter Sookruus, on üldse kaheldav, kas saabki lepingut sõlmida kanali vastuvõtupeale, mida siin üldse vaadata ei tohi. Vist ei saa. Kuid samas, nagu kinnitab vene riigitelevisiooni esindaja Eestis Ain Soosaar, et saab küll, oleks vaid tahtmist. Põhimõtteliselt teda vaadata ei tohiks, küll aga on, on olemas lihtsalt ütleme, geograafiliselt välja kujunenud sellised sellised situatsioonid ja sellised kohad, kus ei ole võimalik muud moodi teha ja sellisel juhul on, on, ütleme aeg kokkuleppel telekanali esindajaga, kelleks antud juhul on Reimo föderatiivne tele- ja raadioorganisatsioon, Kompanii Ta on teisisõnu, vene keeles on teda lihtsam hääldada, on vegetärkaksi rassiskergatud arstimeid, Radio äkiline kampaania, kes on nüüd selle R-i ja RTR Planeta mõlemi teleprogrammi omanik siis on võimalik nendega ikkagi kokkuleppele selles mõttes saada. Ja, ja, ja ütleme, ostan need autoriõigused ka Eesti territooriumile. Ehk et noh, kõik sõltub konkreetsest puhast, konkreetsest konkreetsest läbirääkimisest ja konkreetsetest situatsioonidest ja case'ist, seda ei saa niimoodi noh, väga üheselt öelda. Aga põhimõtteliselt lahendus on võimalik leida igal juhul, kui korteriühistu tahab üht või teist programmi vaadata, siis siis lahenduse sellele kindlasti saab, saab leida. Kui see on vähegi, kui see on vähegi mõistlik ja vastuvõetav korteriühistule, siis ma ei näe siin mingit probleemi. Ägedamad vene telekanalite õiguste kaitset pakkuvad, piirata ülepiiril levivat signaali näiteks segajatega. Tuletage meelde endise N Liidu aegu või siis lisada antennisüsteemile mingi tehniline vidin, mis liigselt kanaleid nii-öelda ära lõikaks. Neid pakkumisi, kommenteerib sideameti nõunik Arvo Rammus. Ma ei oska nüüd öelda midagi talle mõeldud segajate all telekommunikatsiooniseaduses on sõnaselgelt kirjas, et raadiohäirete tekitamine on keelatud ja see läheb kindlasti seadusega vastuollu, kui hakatakse tekitama mingisuguseid häireid, vähemalt siis selliseid häireid, mis levivadvabasse keskkonda ehk siis läbi eetri hakkavad siin teenistusi häirima. Loomulikult tehniliselt on võimalik igasuguseid filtreid võrkudesse panna, sellepärast et kõik need näiteks kaabellevi võrgutki ju paketid põhinevadki sellele, et on filtreeritud välja erinevate sagedusalade ja siis nendel, kellel vastav leping, siis on vastava filtri kadis välifiltri leidnud need osad, mida on neil õigus vaadata. Nii et tehniliselt on loomulikult, et igasuguse kaabli, et võimalik filtreid panna. Kuidas siis leida kompromiss kõigi nelja seisukoha vahel? Esiteks tarbija, kes tahab tasuta eetri pilti näha, olenemata, kust see tuleb. Sideamet, kes tehniliselt seda lubab autoriõiguste kaitsjad, kes tehniliselt võib-olla lubaks, aga raha tahavad saada kah. Ja kultuuriministeerium, kes osaliselt jagab kõiki seisukohti kõik peaks vist ikkagi paika panema üks korralik kohtupretsedent. Siiani on telekanalite esindajatel kohtuskäimise kogemusi olemas kaabeltelevisiooniomanikega, kuid kas hakkab hammas ka eetriantennide peale? Elu näitab. Igatahes Narva korteriühistud vabatahtlikult oma positsioone ei loovuta. Jagu loovutavadki, siis viimane võimalus raha nõudjatele pikka nina näidata on osta igasse korterisse oma antenn. Kas on keegi kunagi näinud 50 antenniga paneelelamut? Mina olen, vaatepilt on tõesti jäädvustamist väärt. Ja lõpuks vaatame asja veel natuke kõrvalt. Eesti televisiooni õigusnõuniku Enn Kopli sõnul on Eesti televisioonil suur hulk saateid, mis on mõeldud näitamiseks ainult Eestis. Samas ei soovi ETV üle piiri leviva signaaliga võidelda. See käib Enn Kopli sõnul asja juurde ja raadio levi piiramise ajad on ammu möödas. Samuti ei kavatse ETV saate oma esindajaid Pirjersetesse vene küladesse autoriõiguse lepinguid sõlmima. Ja iseenesest mõista on Eesti televaatajatele kogu ETV pilt tasuta. Soome televisioon nagu uuris kolleeg Jorma Honcanen üles raadiost, on seisukohal, et kui Tallinnas keegi Soome televisiooni tänu antennile ka näha saab, siis see on täiesti korrektne ja raha selle eest ei nõuta. Iseasi on kaabellevi firmad, kes Soome televisiooni oma kaablisse transleerivad. Siit tahaks põhjanaabrid küll mõne kopika saada. Ja Vene riigitelevisioon ehk siis r, mille ümber vaidlus terve saate käis, oli ainus vene föderaalkanalites, kes meie üsna pikalt lehmelile kaasjalikult vastas. Lühidalt vastus selline. Jah, Vene riigitelevisioonis on palju saateid, mida väljaspoole Venemaad edastada ei tohi. Näiteks jalgpalli maailmameistrivõistlused, mida ei näidata näiteks Valgevenes. Seal läheb eetrisse hoopis teine saade. Samas nagu kinnitab Vene riigitelevisiooni avalike suhete osakond. Neile näib, et Narva kaasus on ikkagi seotud individuaalse programmi jälgimisega nii et teid see tähendab, meid piirangud ei puuduta. Samas ei oska vene riigitelevisiooni avalike suhete osakond kuidagi kommenteerida, kuivõrd on Eesti kohalikud võimud õiguspädevad jälitama oma inimesi ühisantennide püstipaneku eest. Nii arvas Vene riigitelevisioon ehk RTR. See oligi tänane argipäev, milles rääkisime ühisantennide ehk siis kollektiivantennide võimalikust tulevikust piirilinnas kus eetris levib igasugu välismaiseid venekeelseid telejaamu, kuid levib ka vaidlusi, mida tohib vaadata ja mida mitte. Mida raha eest ja mida ilma rahata saate pani Narva stuudios kokku Jüri Nikolajev. Kuulmiseni. Argipäev.