Kahisevas kasesalus mitme paksu metsa tagarikas, vanakurja talus elas kuri vanapagan. Oma sulas, sundis takka põllul, heinamaal, jamajas. Alles öösel laskis lakka enne koitu üles, ajas päeval ühtki silmapilku puhkust anda, ta ei teinud. Sulane jäi vetsi silku hapupiima, Ki ei näinud. Kauaks, tal ei jätkunud jaksu lausa kõveraks läks pihast naha all vaid kontenaksus jälgegi jäänud lihast. Nii ta mehikene orjas, kuni jättis töö ja palga oma kompsud kokku korjas ja siis laskis lihtsalt jalga. Nüüd jäi vanapagan hätta. Tööd on teha nii mis kole, kelle hooleks seda jätta, kui mul sulastki ei ole. Eidega ta aru pidas, jälle üle hulga aja. Vana amordi, arvas. Mida uut on meile sulast vaja? Mine enne, kui on hilja tublit töömeest leida, püüa, muidu vaata veel, et viljad jäävad põllul hiirte süüa. Sunnik, näed, sa juba ammu tahab laudast välja viia. Otsin meest, kel oleks rammu ja siis muudkui too ta siia. Aga vaata, et tal jaksu oleks. Nii parasjagu. Kui sa lähed taga raksu, pead ju saama poisist jagu. Vana naeris täiest kopsust. Alga mees, kui ta kange minu ainsas kõrval obsur. Räkile langeb. Vanamoor jäi kohe vakka. Eit peab oma kohta teadma, aga vanapagan hakkas ennast reisi vastu seadma, tõmbas jalga uued püksid, raskenuia vööle köitis aga oma sarve müksid, suure mütsi sisse peitis. Eit ei moonaks teele kaasa karuliha 10 puuda. Egas armas abikaasa reisil nälga tohi tunda. Jõudis kätte lahkumine. Mooril kiskus ilmgi veele, kui ta eluseltsiline raskel sammul astus teele. Juba seljataha jäänud mitme kihelkonna piir ees on uued, teedekäänud veel ei lõpe reisu tiir. Vanapagan aina astub Sirgas orgalisel teel õiget sulast talle vastu pole seni juhtunud, veel mõni mees on liiga väikesi, ei jõua teha tööd. Teine suur, kui karu näikse sihukene liialt, sööb. Kurvalt astub vanapagan Sirgas orgaliselt teel õiget sulas temaga ikkagi kohta. Veel. Läheb üksi nukral meelel kõrgel puude otsas, vaid laulab linde, linnukeelel hüppab ringi oravaid. Äkki peatub vanapagan kraavi kaldal rohu sees. Põõnab suure norinaga parast kontikülamees. Võõras magab raskelt, nagu poleks päev, vaid südaööl. Pikkust näib tal parasjagu. Küllap tunneb poiss ka tööd. Vana müksas võõra õlga. AiaEnnors dialoole. Tubli meest, kes tööd ei põll, läheb tarvis, on mu talule. Otsekohe üles ärkas rõõmsa näoga külamees tõusis istuli ja märkas vana bussi enda ees, ütles kortsutades laupa. Kui ma sinu tallu asun, pean ju teadma vähemalt kuidas sa mu töö eest tasud, eks siis räägi lähemalt. Vanapagan istus maha. Kuidas töö, nii on ka palk? Oled Ooesin, anna, anna raha, oled laisk ees matsu malt. Peab käima õhinaga, muidu pole asjas head. Kõiki minu käske aga karvapealt sa täitma read. Ostis võõras, olen päri. Lööme käed ja asi ants. Sinu nime ei vääri. Ise olen kavale anud. Ants ja Vanaühel meelel kõrvu teele asuvad ümberringi linnukeelel linnud, aine hõiskavad. Pea neil seljataha jäänud mitme kihelkonna piir. Veel siit mõned teedekäänud ja siis lõpeb reisu tiir. Lõpeb kõrges kasesalus. Seal, kus elab peremees, rikas vanakurja talus, lagendikul laane sees. Tulejaile ütles tere, kogu suure talu pere, kahupäine vanamoor, kass ja jõmpsikategoor. Mehed läksid kohe majja, said seal süüa mett ja saia. Aga vanapoisi keel nõudis märjukest. Ki veel. Kui on käsk, siis pole naljaeit, ei kohe kanget kalja. Mehed kannud kokku lõid ja siis kaubaliiku jõid. Äkki vanapagan hüüdma. Kuule gene, nüüd ma tahaks õige proovida, kas sul jõudu jatkub ka? Rammu katsuda on vaja. Särg nüüd seljast maha, aja rinnad kokku, lööme siis. Vastasands. Et mis siis ikka aega viita, kuid et süda on, mul ei jää siin mao ja tema abi ja see ei ole lihtne lugu. Olen väga kanget sugu. Kui suu kinni võtalbrov, oled pikali karva auh. Nii võid äkki Vii kaasa teha või ka päris sandiks jääda. Ojja, tantsida, ette töid, et mul pärast poleks süüd. Isegi mu vanaisa maadlema r muus v sa arvan koguni, et sa teemalegi vastu ei saa. Vastas vana. Minu see küll kuidagi eil etuks Huano toodi könn minus jõuga üle, on. Ants aga kostis. Minu täädiil eluviis on iselaadi. Ööd ja päevad istuv mees metsas paksu põõsa sees. Kui sa tahad, võime minna kas või kohe praegu sinna. Põõsas on siin lähedal kena kuusetuka. Vana. Uskus oma jõusse hakkas otsekohe nõusse. Asuses Antsuga metsast taati otsima. Läksid rägastiku suurde, jõudsid karupesa juurde. Kavalantsis lahusus. Ma siin nüüd elab minu ta. Kohe vanapagan karjus võssa õõnad, võõrs, haavarioos, tole, Taad kui julged, vaid maadlus algab sedamaid. Kohe tormas kuri karu pesast välja nagu maru. Haaras vana kinnib, auh viskas pikali, tar mauh. Vana, tõstis hädakisa. Armas Kaval-Antsu isa, aitab juba küll alt sai, jäta järele. Ai, ai. Aga kurjaks läinud karu ei saanud vanajutust aru, aina hambaid krigistas. Vana Berglik pigistas kangest rammu katsumisest karu käpa katsumisest. Maapind päris kõmises. Karro muudkui Mõnises. Viimaks vanapoiss, sai mahti, pääses karu küüsist lahti, põgenes, kui tuulehoog võsa ragises. Kui roog lõõtsutades koju jõudis. Eidelt arstiabi, nõudis. Eidze vana sauna viis tohterdas Jabistles, siis aga Kaval-Antsu poju. Alles õhtuks saabus koju, laskis laulu lõbusalt, kõndis kambriga lõbusalt. Otsekohe hakkas tema vanatühja manitsema. Hea, et veel muutäädiga rammu proovi tegid, sa oleks meie kokku läinud, oleksid vaest põrgut näinud. Jaagu oled nõnda nõrk. Siis ei tohi olla kõrk. Uhkus ajab upakile, kange kiitus käpakile. Ära iial oople sa siis ei kuku sisse ka. Ükskord vana aita astus suure nuia välja, tõi hirmsa sõjariista raskus. 10 puuda olla võis. Otsekohe Antsu, hõikas. Tule kaasa, kulla mees. Een on minul nuimess mõikab meetme täis ennuja eest. Vaja veel kord proovi teha, kumb on teisest tugevam, kellel meist on kangem keha, kummal vägevam mon ramm. Ma ei saanud su taadi vastu. Abrooviis hätta ole mees ja platsi Asto tat so nui ja visata. Antsukene astus õue, vaatas sügas kukalt vaid peremehe käskija, nõue tuli täita sedamaid. Jõmpsikaid jooksis kaema, kuidas vohab nuia, lend. Antsu aga mure vaevas vaja häbist, päästa end, keerutas siis vanapagan rasket nuia kõigest väest ja aselendu läks, kui jagan kangem aru, tuule käes tõusis lausa taeva alla, tegi tiirutu Hiinal ja siis langes jälle alla vägevamal vuhinal. Vana muigas endamisi. Las ta proovib, eks meene. Kohe anski tasapisi, pani nuia külge käe sülitanud julgelt pihku, vapralt varta, pigistas aga paigast nui ei nihku. Ands vait tühja higistes kuid ei lasknud nuia lahti keerutades ootas vaid ise taeva poole, vahtis, piilus pilvi. Parajaid. Vanad Karjus. Szo. Kardad viga saada või? Ei sul taevast abi loota. Näithi see Messaa võid, kus distants, enne kui sõuab pilveke taevateel. Otsekohe vana kriiskas. Kuule, see on paha plaan. Kuismaa oma sõjariista pilve pealt siis kätte saan selle nuia ammu juba pärindi Saisaldama pilve peale küll ei luba mina teda visata. Parem viin ta hoopis aita luku taha sedamaid. Et sul ramm ei ole laida selles niigi aru sai. Kaval-Ants nüüd laskis ruttu nuia küljest lahti käed. Ise aga tegi juttu, kuidas Vaidu käsi jääl vanal viha, pisar silmas. Võit on sõnul selgelt rammu proovi eluilmas, enam sinuga ei tee. Vanamoor oli õelia pahur, millegagi polnud rahul, hakkas antsu vihkama, surma saata, ihkama, rääkis vana paganale. On see õigus, nüüd võib vale. Minu meelest Kaval-Ants on üks võllaroog ja krants. Püüa lahti saadama idast oma sõjanõidu aidast. Ja kui kätte jõuab ö. Sulane, siis maha löö. Selle jutu ajal, aga Kaval-Ants oli ukse taga salamahti tema sealt kuulis kogu plaani pealt. Päike metsa taha, laskus Ants aga marjaaeda, astus kaenla kahmas salaja ühe taru paraja, siis ta kärmelt aru süles lonis lakka kartsast üles, teki alla, aga ta sättis taru magama. Ise ronis jälle maha, puges suure põõsa taha. Siis jäi asja vaatama vanatühja ootama. Öökull, huikas, hunti, ulus, aeg nii väga visalt kulus. Äkki tare uks vist käis uksel vana seisvat, näis. Vanapagan vaikselt sammus lakaluugi alla tammus hoides rasket nuia käes, ronis üles tões ja väes. Ei ta aimatagi teadnud, kuidas Sands on asja seadnud Eton heintest asemel taru mehe asemel. Vanapoiss, siis kurja nõuga hirmuäratava jõuga nuia üles sirutas. Haru pihta, virutas. Mesipuu läks kohe katki. Aga juhtus hullematki, mesilase täies hoos. Tarust välja sööstsid koos. Vahvad linnud hulgakesi vana ümber sumisesid sinna-tänna sõelusid vanakurja nõelasid. Vanapagan, pilla-palla tormas lakaluugist alla. Uperpalli sarved ees 100. maha, vaene mees. Valu pärast, hambad ristis suure hooga plehku pistis. Laande lendas nagu nool, linnud järel igal pool. Küll on mesilased õelad, küll neil kibedad nõelad raskeks muutus paistes, pea kuhu pageda, ei tea. Viimaks vana, märkas järve kohe vette, kargas kärmelt. Nii sai lõpuks Rahuvast, pääses piinast palavast antse, samal ajal aga aina naeris põõsa taga vanapoisi tobedust, mesilaste nobedust. Ühel õhtul vanapagan, ütles. Antsuva kena mees. Oled elus küllalt maganud? Täna öösel töö sul ees. Hunti hiilib ümber talu kar Rudki on käimas just sellepärast ühtevalu valvaminu aidaa ussid. Vanapagan üle luges kõik, mis aidas oli, tal ja siis varsti voodi puges pehmed põhut külje all Antsaga õues kõndisseni, aida ukse valvata, vahi väljas nagu peni sääskedele Salvata. Päike vajus metsa taha ümbruses kõik vaikseks, jäi aida ukse ette maha, istus Ants nüüd norguspäi. Öö on udune ja rõske niiskus. Kontidesse poeb Antsley pika piibu põske. Suitski vähemalt on soe. Küll nüüd tarre minna tahaks, aga kuidagi ei saa, võta heaks või pane pahaks. Aidauks on valvata. Nõnda ta siis muudkui istus, vimmas, meel jääb ilupõu ajaviiteks piipu, kiskus kuni hätti, leidis nõu. Tiris hinged piinast lahti, uksetarre sikutas magades, siis pidas vahti otse uksel pikutes. Varsti mitu hundi Maita tulid, nägid tühiõu ust ei ole. Läksid aita, tegid tühjaks liha, nõu. Tulid karud, tee, mis tahad, võtsid koordi, võtsid võid, pistsid kinni, meediavahad, kaerasalved tühjaks, sõid. Hommikul, kui vana ärkas, tõttas kaema ei tõust ning ta ehmatades märkas oma vara hukatust. Tõstis lärmi, vanapagan, laiska sulast sajatas. Võtad Toint ja võtad, aga küll see ants rajakas suu nüüd kõiges puhtaks, põri. Näri sammalt, larbivet, aitan viljas täitsa tühi. Tollelli. Kammet. Karjumine oli kange maja üles, äratas aga andsey araks langenud julgelt vastu, käratas. Ära ilmaaegu sõima, ära ausat sulast ja käskurrilkud ai võima karva peal kõik täitma pea. Eks ta käskinud ju ise aidaaust mul valvata nii ja vilja valvamisest sõnagi lausunud, sa tegin nagu kästi, pole põhjust pragada. Uks oli alles hoitud, hästi. Nüüd võid rahus magada. Vanapoiss jäi varsti vaka otsa, sai ta sõimuvool, vaata asja eest või takka, õigus ikka antsu pool. Vanapagan salamahti tahtis saada õndsust lahti. Mõtles hukutada meest kõigi vigurite eest. Asja igat kanti, mõtles eidele siis vargsi, ütles. Viimaks siiski on mul plaan, kuidas andlust lahti saan. Tema vastujõud ei aita. Arvan, tuli, tapab Vaita. Täna öösel pistan ma meie maja põlema. Ants sel silmapilgul aga oli õues akna taga ning ta jälle kuulis sealt vanakurja plaani pealt. Ööseks meesen metsa, peitis pehme sambla peale, heitis norskab laane varjus, nii kuni kuke Launili. Kui siis silmad lahti tegi? Päris kurba pilti nägi tõesti misse, ütled hing, talust jäänud vaid tuhk ja ving. Seal, kus varem seisis tare suitses paljas ahervare. Tuli, oli üleöö teinud põhjaliku töö. Antsul, kui ta seda märkas. Kohe kaval mõte tärkas keset soojat uhka, ta sirutas end puhkama. Vana tuuli äkki nägi? Oh sa püha põrguvägi, maga, pands kuup külje all. Aga ühtki häda tal vana kohkus vaevalt püsis jalgadel, kui Antsult küsis. Minust jagu ei saa keegi, ammugi veel tuleleegid. Aga ausalt öelda, mul veidi palav oli küll. Vana kuulnud seda juttu, jooksis eide juurde ruttu. Foto on sul hing veel sees, terve nagu kala vees. Kes küll oleks uskunud seda Tuuligi ei tapa teda. Et veel täheseda ta käest pistke plehku kõigest väest. Kohe varakoti laome ja siis Antsu filmist kaome. Kähku, tee suu kinni, pea lapsed reisivalmis ja. Vanapagan koti kallas oma hõbeda ja kulla terve koorma sõdada, tahtis kaasa vedada. Kuid paraku ei näinud, et ka Ants oli koti läinud. Hõbeda ja kulla sees varjas ennast kaval mees. Vana koti selga vinnas etega kähku teele minna. Tema järel astus moor, kas jandi õmpsikategoor? Vanapagan ühtevalu andis jalgadele valu, tema järel nutuga, err jooksis rutuga. Viimaks vana ära, väsis, seisma jäi ja moorilt küüsis. Ega Antsu sain korraks selja taha kai. Ants nüüd kotist hüüdis aga. Sa ei pääse vanad, aga pole lõpuni veel supiin, mina olen juba siin. Vaatamata selja taha, viskas vana koti maha aina kiirust lisades, jooksis hirmust kisades. Aga Ants, kaval poju kandis varandused koju, tegi saia suure teo ja korraldas siis uhke peo, kui said tühjaks õllevaadid, laulsid, eided, laulsid taadid. Pillimehed olid hoos, kandled kõlasid kõik koos. Noorem rahvas, see lõi tantsu. Yitisk, anget, Kaval-Antsu. Viimaks pidu. Vaikseks jäi. Jäme Judki otsa sai.