Tere kõigile vikerraadiokuulajatele on kätte jõudnud taas see päev, kui ümmarguse laua ümber on kogunenud poliitikahuvilised daamid, kui nii võiks väljendada, ainult et täna selle aasta esimeses saates on meil veidi erinev olukord kui siiamaani, sellepärast et osa. Inimesi on siin Tallinna stuudios, aga üks meie Auväärne esineja on Tartu stuudios, aga ma alustan praegu Tallinna külaliste esitlemist. Tere päevast, Maimu Berg, tere. Tere Signe Kivi. Tere päevast jätkuvat head uut aastat kõigile raadiokuulajale. Tele, ja nüüd kontrollime ka sidet. Tere, Marju. Tere, tere, teie seal Tallinnas. Marju Lauristin siis on meil Tartus, seame sellise raadiosilla vahendusel, üritame siis oma tänase selle saate ära teha ja nagu eelreklaamidest kuulda on olnud. Põhiteemaks oleks täna riigi ja kultuurisuhe. Sest kõik esinejad on suurepärased asjatundjad sel alal. Signe on siin minu vastas olnud kultuuriministri ametis, maimu on tunnustatud lite kraat. Marju Lauristin vist ma ei kõnelegi üldse, tema on olnud eluaeg kultuuriuurija. Ja miks sellest me otsustasime seekord rääkida, sest paistab, et alates sügisest peale on tekkinud meil ühiskonnas niisuguseid konfliktsituatsioone hoone, kus nagu ühest küljest oleksid Kultuuri, ja, ja kas nüüd riigi või, või erahuvid sattunud vastuollu. Me mäletame rahvaraamatu seda teemat me teame, milliseid probleeme on olnud seoses sirbiga uue nõukogu valimise järel. Endiselt on ebamäärane rahvusringhäälingu tulevik. Et räägiksin nüüd õige nendest asjadest väga kompetentsete inimestega, kes alustab. Milline on küsimus, milline on küsimus, küsimus on, millest on tekkinud need konfliktid, kus on see probleem, miks Eesti riik ja Eesti kultuur enam alati hästi sama katuse alla ei mahuks? No anname signaale avamisõiguse, tema kui kultuuriminister. Endine. Aitäh ma ei dramatiseeriks ka seda antud hetke ja meid konflikte ja probleeme, sest võim ja vaim on ju alati 11 mõnusalt torkinud ja mõlemale on see kasuks tulnud. Tundub lihtsalt, et 10 ja, ja veel natukene peale aastaid oma oma iseseisvusperioodi on, on kogu riigi elus meie mõtted viinud sinna, et et me analüüsime ja vaatame tagasi ja soovime, et paljud asjad oleksid paremini korraldatud. Et ma pean küll ütlema. Ise arvasin mõned aastad tagasi, et see, et ka kultuuris hakati hästi palju rääkima kultuuri tarbimisest kultuuritarbijast osa osalemise ja osasaamise võimalusest, et see tekitab palju suuremaid pingeid. Aga, aga ei, et kuidagi need teisedki majanduslikud terminid ja mõisted tulid üsna sujuvalt kultuuri sisse ja ma usun, et me kõik rõõmustame selle üle mida me võisime lugeda. Eelmisel aastal valminud kultuuritarbimise uuringust. Kultuuritarbimine Eestis on tõusnud igal pool, olgu need siis muuseumid, raamatukogud, olgu see muide kas või kultuuriajakirjade lugemine, ma ei mõtle siin nii palju, isegi tellimust, mis on enamjaolt jäänud samaks. Aga välja on toodud just see, et neid ajalehti, ajakirju loeb kordi ja kordi rohkem rohkem inimesi, kui neid tellib. Nii et kõik ei ole sugugi nii, nii, nii mustades värvides ja, ja mõningased vastasseisud. Ivad asjaga edasi ütleksin isegi niimoodi, sest tundub, et väga pikka aega ei ole vähemalt kultuurilehest sirp nii palju räägitud kui nüüd seoses nõukogu sooviga tiraaži 20 protsenti tõsta. Aitäh. Ma küsiksin vahele Marju käest, et kas Tartu vaimukeskusest vaadatuna paistab olukord sama roosiline? Ma tahaksin kohe päris kindlasti öelda, et ei paista kusjuures muidugi küsimus on, kust kandist me vaatame, kui me vaatame tarbimist küsimata, mida tarbitakse siis võib öelda, et on mõned päris ilusad numbrid. Aga kui me vaatame teiselt poolt loomise seisukohalt ja tingimuste seisukohad, mis on kultuuri mitte ainult loojatele, vaid ka loomele laiemas mõttes, ka nendele inimestele, kes seda kultuuri tarbida, vaid tahavad kultuuris osaleda ka näiteks lehe lugejatena murettekitav, sest siin on tõesti probleemid enamasti ka sisulised ja ka kultuurturumajanduslikus ühiskonnas on nagu kahe niisuguse tugeva jõukeskuse vahel. Üheksa on siis turg ja tema seadused, mis on kultuurile. Ma mõtlen sinust, kultuuriloomet teatavasti küllalt suureks ohuks, sellepärast et kriteeriumid on erinevad. See, mis läheb turul, ei pruugi olla see, mis on kõige kunstiväärtuslik. Vähemasti teatud kultuurialadel, kusjuures tarbekunst või popmuusika ja teisalt riigiga suhetes on alati mitte probleem ainult selles, kas riik annab raha vaid ka selles, kas riik raha seob tingimustega. Kui riik annab nii-öelda vahendab maksumaksja raha rahvuskultuuri arenguks või mistahes kultuur arenguks, siis see on rahvusriigi puhul kindlasti üks riigi olulisi funktsioone. Aga teisalt kultuuri arengu jaga. Demokraatia seisukohalt on täiesti mõeldamatu, et sellega seotakse mingi sugused sisulised tingimused kultuuri loomisele ja vot siin me tuleme sellesama sirbi juurde ka, aga ma arvan, me räägime, sest natuke hiljem nüüd mis puudutab seda, et kuidas loetakse neid kultuuriväljaanded, siis minu meelest rõõmustada siin eriti küll ei saa, selles mõttes, et kui me võrdleme nüüd näiteks samade kultuuri väljate lugemisega 15 aastat tagasi siis see pilt on ikkagi üsna kurb, vaadates kasvõi viimast sedasama kultuuriministeerium uurimust, 45 protsenti eestlastest ütleb, et ta praegu loeb neid vähem, seal on palju põhjusi, aga tagajärjeks on see, et puht nii-öelda turumehhanism ei pea neid väljaandeid enam üleval. Ja küsimus ongi praegu selles, kas neid on vaja. Kas üldse on vaja üleval pidada või aidata kaasa sellele, et toimuks ka selliste väljaannete või selliste kultuuriliikide areng, millel ei ole sellist otsest nii-öelda ärilist tulemit, aga säriline, tulen, peab tulema sisse nende juhtimisse valitsemisse. Maimu work lõpetab selle ringi, nüüd võtab kokku. Räägin, mida tahan, ei võtab kokku. Kõigepealt ütleksin, et Signe ütles, et ta ei dramatiseeriks üle. Ma ei dramatiseeriks alla seda, mis praegu valitseb selles asjas. Ja kui Signe rääkis siin võimu ja vaimu mõnusast teineteise torkimisest siis võib-olla võimule tundub see mõnusa torkimisena. Aga vaimule võib selline torkimine olla teinekord elu ja surma küsimus. Ja kuna siin kolmandaks torkivaks osapooleks või õigemini laiatavaks osapooleks on tihtipeale raha siis ikkagi kõige suuremaks kannatajaks selles kolmikus on kõige nõrgem. See vaim siis selle sirbi esiletõsttõusmisega. Paraku see tõusnud esile, see probleem mitte. Tähendab, ta tõusis esile, kuid ta jõudnud suurte hulkade, nii ennem kui Kaur Kender kirjutas oma jutukese sinna Postimehe arvamuslehekülje peale. Ja sealt hakkas nagu suurem seltskond või suurem rahvahulk märkama, mis, mis toimub sirviga toimub jamis kultuuriga toimub, või ütleme ütleme siis sirbi kui ainukese kultuurilehega, mis meil on ja mis on üleüldse üks ainulaadne nähtus vist terves Euroopas kus kultuur on paigutatud põhiliselt päevalehtede, lisades. Siis ma imestan väga, et mitte keegi ei ole aga kirjutanud arterist kui nähtusest, mis väljas või niisuguse minu meelest tärkaval toreda nähtusena kooriluu või, või kasekultuuri lisamist Postimehe vahel ilmus. Kuid kui üldse midagi ette heita, siis pigem selle väljaandev vohamist mitte silbile nii palju etteheiteid teha. Ma räägin nii, mis parajasti pähe tuleb, sellepärast et mingit ühist joont või kokkuvõtet ma ei oska praegu teha. Aga niisugused torkimised või, või väänamised või käteväänamise vaimu suunas. On muutunud regulaarseteks niisugune torge siis reaktsioon rahva poolt, nagu rahvaraamatu puhul oli, näiteks sirbi pool on ja siis on oodata kohe järgmist torget. Mina näen selles väga suurt ohtu, võib-olla suuremat kui praegu keegi tahab seda endale tunnistada. Kui ajalukku tagasi vaadata, siis need torkimised on viinud selleni, et kõige õrnem seltskond on pidanud üle elama kristalle sarnase nähtuse madramatiseerin üle ja küll dramatiseerida olla. Maimu, mina ei mõelnud muidugi võimu torkimist vaimu suunas, kindlasti seda on olnud, aga kuidagi. Sa väljendasid nii, võim ja vaim on teineteist torkinud kuidagi? Jah, tõid selle selle võimaluse ka. Et mis puutub sellesse lugemise numbrite kasvamise, siis on loomulikult nii, sest raamatukogu külastatavus on tohutult kasvanud, kuna hinnad on nii palju tõusnud, et inimeste tellijenda lihtsalt Jah, aga samas Marju Lauristin tõi siin nagu eeskujuks 15 aasta taguse aja. Et ma siiski ei saaks võrrelda neid asju niimoodi, mu meelest on nad vaieldamatult tõepoolest, see oli üks teine aeg, see oli üks teinekord. Hea meenutada on tõepoolest seda, et sirpi luges mitukümmend 1000 inimest aga selle kõrvale me võime panna hästi palju muid asju, mis olid väga, väga, väga, väga halvad. Tänan signed seal õpetuse eest, aga võib-olla te panite kõik tähele, et ma ei tõstnud mitte eeskujuks aega, vaid ma ütlesin, et see lugejaskond on vähenenud, on fakt ja see tähendab seda, et puht turumehhanismidega kultuuriväljaandeid nii-öelda ülal pidada ei saa. Peetu küsimus ei ole mitte selles ja Me peamegi nägema seda, et riigil peab siin olema oma toetav käsi ja küsimus on, mis tingimustel seda kätt antakse. Ja see on teinud ärevaks praegu sirbi puhul, et vaadatakse nagu sirbi peale nii-öelda riigi silmadega öeldakse. Ahah, eks ole. Teil on probleemid, teine loeta piisavalt palju, tegelikult on see vale, sest loetakse, eks ole, kolm korda rohkem kui need tellijate numbrid ja siis räägitakse turundusest, räägitakse sellest, et tuleb teha nõukogu umbes nagu mingil äriettevõttele seelikut, tähendab tegelikult ma näen just siin seda, et tuuakse sisse ärimehhanismid seal, kus tegelikult pole, peaks mõtlema rohkemalt tuurja hariduse mehhanismide peale ja kui me vaatame näiteks kas või seda, et sirbi tegelikke lugejaid on kolm korda rohkem, aga tellib, eks ole, sirpi väga vähe siis kust need tellijad on? Kõikide teiste väljaannete puhul me näeme Äripäeva näiteks lugejauuringud näitavad, loetakse väga palju töökohtades, firmad tellivad äripäeva ja firmade töötajad loevad äripäeva saman mitmete teiste, kasvõi päevalehtedega. Sirbi puhul on selge, et firmat sirpi tellijaga, kus peaks olema sirp tellitud kindlasti kõigis koolides kindlasti kõigis rahvaraamat nõukogudes ja see on tegelikult raha, mis tuleb riigi käest. Nii et ma arvan, et selle asemel, et mõelda väga palju turundusele peaks rohkem võib-olla mõtlema sellele, kas haridusministeerium ei peaks andma koolidele raha sirbi tellimiseks ja siis tõuseks sama ihaldatud number kohe sellele kõrgusele, mida loodetakse. Täiesti õiget, kui saatejuht lubab, siis ma jätkan siit kolm aastat tagasi kultuuriministeeriumis väga põhjalikult, tegeleksime sellega, et kõne ühelt poolt nagu toetame nii ministeeriumi eelarve kui kultuurkapitali eelarve kaudu ja kokku on seda kuskil üle kahe miljoni krooni sirbi väljaandmist siis et peaks meid huvitama ka see, kes, kus ja ja mismoodi seda tellivad. Ja ma ise, kui ma külastasin raamatukogusid ka väga väikseid raamatukogusid, küsisin alati, et kas teil käib Vikerkaar, kas te tellite sirpi ja paraku on, ma pean tunnistama, et sain häbelikke vastuseid, et ei, et ja hakkasin siis uurima, et milles on küsimus, on ju kõik üks riigi rahakott, eks ole, et anname teavikute, ostaks, anname raamatukogude komplekteerimiseks, et on olemas niisugune teatud norme, nimekiri, mis peab olema raamatukogudes ja need on ka erinevad raamatukogudele. Aga, ja noh, niisugust jäika süsteemi, et see peab olema just sirp, siiski raamatukogu suures osas saab nagu vabalt ise valida. Ja Harry Potteri neid ja ja valib ja meelega põhjendatud. Ja täiesti inimlikult, miks, miks tellitakse ikkagi kroonika muide sellesama riigi raha eest ja minu arvamus oli küll, et kui ka on ainult üks lugeja või seda hetkel pole ka selles külas, aga ta võib alati tekkida, et see, see leht peab olema, et, et mulle tundub, et see ei peaks olema nii keeruline, ehkki meie seda pähklit paar aastat tagasi katki hammustanud. Aga aga tähelepanek on väga õige, võiks VSS tulla niimoodi, et riik lihtsalt telliks need silbid oma mingisugusest reservist raamatukogudele. Aga ma arvan ka, et kui nüüd raamatukogudes, kooli, raamatukogudes ja külaraamatukogudes sirpi levitatakse, siis midagi peab selles sirbis siiski ka muutuma. Et, et päris niisugust praegust sirpi kooli raamatukogus loeb, ütleme 12. klassi kolm õpilast, mis on ka väga hästi, aga aga kui tahetakse, see siin, tuleb teha selgeks, kas me tahame säilitada niisugust sirpi, ta on küllalt traditsiooniline selline sellisel kujul või tuleks sinna juurde mingisugused leheküljed, mis võiks huvitada. Sega publikut, kes praegusele vastu siiski huvi ei tunne. Ja ma lõpetan veel. Siin oli mul juttu üks päev härra Valter Haameriga, kes ütles, et et tema taga on terve hulk ka just rahvuskultuuri niisugust püramiidi alustala, viljelevaid inimesi, kes väga meelsasti näeksid, et sirp pühendaks kas või kord kuus, mõned leheküljed sellele lõigule rahvuskultuurile, rahvatantsudele, rahvalaulu, viljelejatele, igasuguste rahva rahvateatritele. Ja, ja ma ise leian sedasama, et sellest ei juhtuks mitte midagi, kui me saaksime seda teavet vat sirbiga. Sest nendel ei ole enam üldse nii nendega. Üldiselt on kuskil öelnud, et, et nende jaoks on need maakonnalehed, aga milline, milline suur rõõm on ikkagi inimesel leida enda tegevuse kohta vastukaja sirbi tasemel lehest ja lugeda teiste tegevusest? Ja aga Mario, see ettepanek, mis maimanni tegijad, kas see on juba mingi, kuidas ma nüüd ütlema, kas see on nüüd niukene tingimuse esitamine või on see normaalne EKLA küsimus, just selle koha ma tahtsingi. Koda, et mulle tundub, et siin noh, kuna maimu antud juhul esindamist kirjanikkonda. Kirjanikud ise on natuke segaduses, mõnedes asjades ühelt poolt tõesti sama Kaur Kenderi sõnavõtt olukorras, kus on probleem selles, kas sellist kultuurilehte kui sellist, eks ole, on vaja mis tegelikult ju lõhestas väga palju skulptuuri inimesi, aga teisalt ma tahaksin öelda ka seda, et kui kultuuriinimesed hakkavad ise toeta tema seda, et keegi mee, kes siis see mee on, eks ole, ütleb sirbile tehke seda ja tehke teist, siis see ongi tegelikult tingimuste asetamine. Ja ma natukene vaidleksin sellele loetavuse küsimusele vastu, sest see on nagu minu eriala loetavusega tegeleme aga põhjalikud, kui praegu nii meie ülikoolis tehtud uurimus kui ka seesama kultuuritarbimise uurimas näitavad, et sirp reaalselt loeb 15 protsenti täpselt siin langevad kokku need kahe uurimisandmed reaalselt loeb 15 protsenti eestlastest siis see on tegelikult väga suur näitaja. Ja küsimus on selles, et miks nad ei telli, miks nad ei loe. Kui me vaatame kasvõi sedasama kooli, siis ülikoolis ma puutun esimesel kursusel kokku lastega, kes tulid äsja gümnaasiumist ja kui ma annan nendele, ma annan igal kursusel analüüsida Eestile ja ajakirju ja siis needsamad noored inimesed, kaheksateistaastased avastavad endale sirbi väga paljudele, see on täiesti ahhaa-elamus, et miks me tunnis ei ole, eks ole, seda näinud, siin on väga palju huvitavat. Kas siis puhtkultuuri kitsas mõttes väljadelt, kui inimesed huvituvad muusikast näiteks, aga väga palju tatavatend samu sirbi esimesi külge, mis oleks kasvõi selles samas kodanikuõpetuse tunnis väga olulised. Minu meelest küsimusele mõte on selles, et kooliraamatu, kus see sirp kuskil on ja kas keegi ta leiab, nüüd on küsimus vaid see, et õpetajad peavad selle saama. Et kui me räägime mingist sirbi tellimise stimuleerimiseks, siis minu meelest kas või õpetajatele, et olgu see siis kirjandus, et või olgu see kodanikuõpetuse õpetaja võiks kah olla võimalik saada mingisugust kas või noh, ma ei tea, ma ei tea, mil viisil siis soodustus selleks, et õpetaja saaks omale tellinud õpetajale soodustati arvutit ostma. Just täpselt sellega olen täiesti nõus. Õpetajale võiks sirpi küll soodustada ja, ja, ja võib-olla see peakski olema mingi teatud aineõpetaja, kes seda seepi seal koolis saab tellida ja kes seda siis ka seal levitab kirjandusajalugu. Ja nende ainete õpetaja, kes, kes, kes selle sirbi. Ta viib laiali, kelle eeskuju nakataks, sirpi lugema muidugi loetakse, ma, ma seda ei arvagi, et ei loe. Ajalehtede õpetamine, aja, ajalehtede tuttavaks tegemine noortel on ju omaette probleem, siin on ajalehtede liit on tegelenud sellega, kuid ilmselt Ajalehtede Liidu puhul on vaevalt nüüd oodata, et nad kultuure ajakirjandusele eriti suurt rõhku paneksid, aga minu meelest see jutt läheb meil nüüd sinna suunda, et me peaksime hakkama mõtlema sellele, millised on ikkagi need mehhanismid, mille kaudu nüüd siis riik maksumaksja raha vahendajana võib sekkuda niisugustesse protsessidesse. No siin on kaks võimalust või sisusse ma nüüd, kuna küsimus ongi sellest, et mida tahetakse ka sellest Kümnendaid kolmekümnendaid aastaid, milleni see välja viis, kui riik hakkas väga dikteerima, missugust kultuuri peab missugune peab olema rahvuslik kultuur, et kas meil ei ole siin oht nende mehhanismide kaudu hakkab ka sisse tulema, noh ütleme riigi mingi spetsiifiline huvi. Mina seda küll praegu ei näe ja ma ma võib-olla veel kord kordakset ja küsiks nii Mariot kui, kui maimult, et kui riik Teatritele esitab niisuguse tellimuse ehk lepitakse kokku publikunumbrites ja selle järgi toimub ka teatrite rahastamine, mitte ainult selle järgi, siis kas see on ka teie arvates kuidagi sisuline sekkumine minu meelest riik peab ju olema huvitatud sellest, et inimesed saavad kultuurist osa, et nad käiksid teatris, teater pakub neile seda ja mu meelest on hästi palju näiteid selle kohta, et need ei ole sugugi mitte kerglased. Tükikesed, kuhu inimesed tahavad minna, olgu see siis teater või film. Ja seega kui, kui ka riik soovib, et nii nagu ka meie, et sirpi tellitaks rohkem ja ta on selle oma nõukogu kaudu välja öelnud, ma ei näe, nagu siin seda kohutavat suurt lõhet. Mul on hea meel, et sellest on käivitunud debatis, mis jõuab ka selleni, et mis seal võiks veel olla, nii nagu ütles maimu oma mõtted välja, on ka kunstnikel olnud nagu noh, natukene etteheiteid. Sirbile värviline saax pilt, ei, seda ma ei öelnud. Ja, ja minu meelest Reet Varblane. Juba välja käinud jah, täiesti uue programmi, nii et ikkagi mingil määral niisugune niisuguse uue nõudmise esitamine on ju oma omakorda lumepalli pööranud Sisverlema, aga et just küsimus oli, et kas võrdluseks need teistel aladel, et see, kui riik kuidagimoodi huvitub publiku arvust ja iraažidest, et kas see on teie meelest tõesti nii kohutav sisuline sekkumine minu meelest mitte? Ma tahaksin uuesti korrata, et me tõesti ei väänaks nii-öelda neid mõtteid, mis meil siin õhus Tallinna Tartu vahel liiguvad. Vähem Abik kogu probleem just selles ongi, mis on riigitoetuse noh, nii-öelda sisu ja lubatud piir ja ma olen Signega absoluutselt nõus, et riik peab selle eest hoolt kandma, et inimestel on võimalik omakeelset kultuuri kätte saada. Tris sirbis romaanis ja selle tõttu on väga õige, et riik kas siis subsideerib väljaandmist noh, sellesama trükikulude näiteks katmise kaudu võtab sellega hinna maha või madalamaks või siis teiselt poolt toetada seda, et saaks inimesed lugeda, olgu siis raamatukogu kaudu või tõesti, soodustades kultuuritöötajatel õpetajana Talle kas sedasama sirbi ja kultuuriväljade tellimist mingil teisel viisil. Või veel parem, kui nad saaksid nii palju palka. Sõja peale ei peaks. Aga mis puudutab nüüd teist poolt, kes saab esitada nii-öelda sisulist tellimustest, see on ikkagi demokraatlikus riigis ainult lugeja lugeja autor ja toimetaja vaheline vahekord, millesse riik ikkagi kuidagimoodi sekkuda. Täiesti nõus, no selle sa tõid selle võrdlused teatriga, et teatris siis nagu riik sekkub, repertuaari valikusse, ei küsinud, küsinud ta sekkub sellesse, sellesse retoorikasse. Teate, kui palju rahvast ja Vanemuise renoveeritavana renoveeriti. Vanemuisel. Siis me teame, nüüd varsti muutub üldse oma sisult, kuna riik valis sinna sellise juhi. No vot, siin ongi see, et kas kas hakkab siis ka muutuma sirp oma sisult, kui valitakse niisugune juht või? No minu meelest üks riik võiks hinnata ka niisugust asja nagu traditsioon ja viimaste aastate traditsioon ja isegi raskel vene ajal on olnud sirp, on siiski saanud mingil määral oma nägu pidada ja säilitada ka rasketel aegadel. Ja praegu ma leian, et meil kuluks ära ühiskonnas üks nähtus, mis vähemalt üks, mis, mis, mis traditsiooniga arvestab. Ma tahan niisugust traditsioonilist sirpi mustvalget sisulist ja, ja mingisugust riigi tellimust siin või mingi toitva käe lakkumist Küleda. Ma tahaksin siin natukene või isegi väga palju vaielda, Kaur Kender, iga, kes sisuliselt teadis, et ta tahaks sirp, oleks veel teine keskus, kes, kus juba on. Siis kujuneb, on ja, ja mingit riigivastast, mida sellega silmas pidas Kender, ma ei saanudki aru. Siis ma lugesin paar sirpi tagasi üsna räiget teksti Andres Maimikult näiteks Juhan Partsi kohta ma, ma üldse ei saa aru, kui me hakkame seda sirpi tegema nagu Albicerantsakas oma hobust seljas kandma, siis. Siis selle peale lõpetada selle peale. Kindlasti üldse noh, keegi ei keegi mõelnud, nii et mulle tundub, et et see mure nõukogu poolt tellijaid võiks olla rohkem, on kuidagi debatti suunanud mujale, mis ei ole lõppkokkuvõttes halb. Aga kui Mart Ummelas lubab, siis ma tuleksin selle vaimu, Lauri. Marju Lauristini lause juurde, et me ei saa Ma vabandan, kui ma päris täpselt ei kirjutanud üles, et me ei saa kultuuriväljaannetel lasta nagu hulpida turu turumajanduslikus meres. See oli nüüd minu vabatõlge. Ma hakkan ei ole seda teinud. Et ütleme, lihtsalt meie raadiokuulajale Et kultuuriministeerium on ja teeb seda ka tulevikus alati toetanud kultuuriväljaannete ilmumist ja rõõmustav on ju see, et, et meil ei ole ükski traditsiooniga väljaanne kadunud, nad on erinevatel aegadel ja erinevad maadelnud küll eelkõige just ikkagi majanduslike raskustega, aga seal on olnud ka niisugused oma koha otsingud ja, ja et on tulnud juurde kaks kultuuriajakirja väga kitsale Nissile, üks nendest siis kunsti e 1000 tiraažiga ja tiraaž siin ka kindlasti ei, ei näita mitte lugejate arv, ma loodan, sest ainuüksi Eesti Kunstnike liidus on 1000 liiget, aga loodan, et kunstiajakirju vähemalt sirvivad ka teised. Ja, ja teine on muusika. Niiet et selles mõttes nagu ka maimu väga õigustatult rõhutas, oleme me Euroopas suhtes suhteliselt, et niisugusel ainukordsel positsioonil, et oma oma rahvaarv väikses oma riigi väiksuse ja kõige nende probleemide juures oleme suutnud ja kindlasti suudame edaspidi ja veel paremini just nimelt üleval pidada koguseid. Ja kas ma võin sellest jutust järeldused teha, et probleemi ei olegi? Ei, ei, ma saan aru, et ma kujutan ette, et meid kuulab inimene, kes võib-olla tõesti mõtleb, et. Et noh, nii sirp, nii kelgukirjandus, teater, muusika, kino, vikergarado raaduga, et nad on nagu Paisatud eks ole turureeglite järgi ja seda seda päris. Ma tahtsin ainult öelda Marju Silja ette, et Signe kahtlemata kaitseb ametlikku kultuuripoliitikat, sest Reformierakond on viimased viis aastat seda juhtinud, aga ma tahaksin meelde tuletada, et selline niinimetatud riigi poolt toetavad teda. Väljaannete süsteem on sündinud siiski ammu enne reformi. Absoluutselt ja see on suurte traditsioonidega puharacinga maimu sõnadega. Nii ma tahan, kui tohib, siis ma natuke jätkaks, kõigepealt ma täiesti kinnitan seda, Signega, ütle see minu meelest see nii nagu on olnud mõned muud asjad, kus me oleme olnud üksmeelel kõik kõik need ise seal sajad on olnud üks Eesti riigi tõesti üksmeelne poliitik ikka ja miks mina rõhutasin praegu seda, et me ei saa loota sellele, et puht nii-öelda turg hoiab üleval kultuuriväljaandeid, sest minu hirm ei ole mitte selles, et kultuuriministeerium on seni vähe toetanud või nii-öelda valitsus, vaid pigem selles, et kui nüüd praegu sellest diskussioonis väga tugevasti hakkab kõlama selline turumajanduslik argument ka puht näiteks kultuurist kaugel olevat, aga üsna võimsate muude ringkondade poolt, siis see võib kõigutada tegelikult valitsuse otsustavust jätkata seda poliitikat, nii et ma arvan, et see legitiimsus, selle poliitika legitiimsus on, on praegu tõesti meie kõigi ühine mure ja teiselt poolt küsimus, kuidas seda siis paremini teha. Nüüd selleks, et ka tõesti need eel, kui kuulajatel oleks selge pilt, kui palju siis tegelikult see vähe on, siis tegelikult see lugejaskond ei olegi. Mul on siin üks tabel kaasas, ma ütlen aeglaselt numbreid, sirpi siis loeb nagu öeldud, praegu mõlema uurimise puhul ütleme 15 14 15 protsenti eestlastest, mis on suhteliselt suur arv, kui me vaatame nüüd kas või noh, ma ei tea raadio- ja telesaadete jälgimisisegi teatrit, muusikat, kino sama palju loomingut 10 protsenti. Samas kui näiteks niisugust ajakirja või lehte nagu hea laps, kaheksa, nii et noh, alati on ju laste väljanud olnud isegi populaarsemad. Praegu on kultuuri painanud populaarsemat vikerkaart, mis on ju ikka väga keeruka tekstiga, loeb seitse protsenti minu meelest tegelikult suured arvud, kui me nüüd võtame nagu need protsendid, paneme sinna inimesed taha ja kui on juttu olnud selles lehe diskussioonis, sirp on nishiväljaanne vot ma hoiduks ka sellisest asjast, sest nishiväljana tähendab nagu midagi, millel on mingi sopid, gene kuskil kõrvalises kohas. Minu meelest sirp ja mitte niivõrd skulptuuriväljaandena nišiväljaanne kultuur ei ole selles mõttes nišinähtus. Olen täiesti spetsiifiline, võiks öelda vaimne väljaanne, võtmed, vaim on nišis. Siis ma kardan, et me nagu tekitame mingi üsna imeliku vildaka arusaamise asjadest, Eesti ühiskond. No ma tahtsingi siit jätkata, Marion, ma lugesin ka viimasest sirbist intervjuud Reformierakonna liikme Rein Langiga, kust mulle jäi ka natukene niisugune mulje, ta küll käsitles avalik-õiguslikku ringhäälingut, et umbes see on ka mingi nishiringhääling, et seal pole üldse tähtis, kui palju tal kuulajaid, vaatajaid ja umbes ta täidab mingisuguseid noh, ütleme tellimustöid. Ma arvan, et see sõna nissan lihtsalt jälle muutma sama tähendus nagu mitmed teised sõna meil on see aegade jooksul muutnud ja et nii Rein Lang kui mõned teised ei pidanudki niivõrd silmas seda väikest kitsas sopikes selle nishi ajal, kuivõrd niisugust umbes nagu e-ala asja, et et minu meelest küll ma võiksin vaadata vaata keelt ja kirjandust näiteks ikka erialaajakirjana eeskätt just ja, ja kui, kui siinse kelder näide kaevurite lehest nagu põlgusega, siis kaevurite laboritele hea kultuuriinimeste leht, miks ta peaks sisaldama, miks kaevurite lehes peaks tingimata olema riigivastased hüüdlauset, et korralik kaevurite leht, mis annab infi, mis, mis kaevurite elus hästi huvitavalt ja täpselt kirjutab lihtsalt siin on nüüd üks, üks väga suur vahe, ma pean kahjuks ütlema ajakirjandusele. Pajuna üks asi on nii-öelda ametkonna infoleht või teatud, missugust professionaalse rentnik Konna ära saa must valesti aru, meil on siiski kultuurileht, mis ei ole mõeldud ainult kultuuritegijatele. Kahtlemata aga, aga kaevurite lehte võib väljaspoolt lugeda. Näiteks keele ja Kirjanduse, mis on ikkagi mõeldud põhiliselt? Jah, aga ma tahaksin. Siit ikkagi jutuga selles mõttes edasi minna, et see tendents, millest Marju rääkis, on ju tegelikult Eestis kogu aeg süvenenud, et kultuur on siiski kaup mingil määral ja, ja, ja see ei ole ju vale. Aga küsimus on selles, et skulptuuri peab hindama kui kaupa. Ega siis ka kõik kaubad ei ole võrdsed, eks ju ka on olemas eksklusiivseid kaupasid on olemas tarbekaupasid, et tegelikult kultuurile lähenemine võib olla väga mitme. Tasandiline võib küll ja ma mäletan sind äärmiselt huvitavat seminari, ma nüüd ei eksi juba neli aastat tagasi kus endine kultuuriminister Peeter Olesk pidas äärmiselt huvitava ettekande teema, oli, kas kultuuri saab mõõta, kas skulptuuri kvaliteeti saab mõõta, nii et pealkiri tekitas ka niisugust küsimust, et oi-oi-oi, et mis sõnad ja kultuur, aga, aga siin ma ütlen, et oleneb inimesteks. Oleneb inimesest, kui Jaan Kaplinski peaks ühe artikli pealkirjaks panema kultuur kui kaup, siis ma mitte kunagi ei, ei mõtle isegi starterit artiklit läbi lugemata jätta mõtlebki, nii et kultuur on kaugel. Ei, no siin on kaks eri kriteeriumi ja mina võrdleksin kultuuri, kui me võrdleme ühiskonda näiteks mingisuguse elusolendiga siis kultuur ikkagi selle olendi aju ja närvikavaga ja kuigi igasuguseid noh, nii-öelda ajutegevuse tulemusi võib vaadata kaubana ja neid saab müüa ja osta, aga aju ei osata isegi mitte siirata. Ja ma usun, et kui teda peaks hakkama õpit lõpp noh, õpitakse siirdama, siis see on küll üks kõige kallim asi, mida üldse saab ette kujutada. Nii et mina selles mõttes kultuuri kui niisugust vaimset sfääri tervikuna ja talitlemist ei saa kujutada kuidagi kaubana, siis on eluga kaup. Aga miks ma küsisin, ma tahtsin selle pärast nagu provotseerida, et kas oleks kultuur võimalik täiel määral erastada, et me loobuksime üldse sellistest ühiskonna ülalpeetavaid struktuuridest, mis nagu seda kultuuri toidaksid või teda elus hoiaksid, et võib-olla läheb. Seal on väga lihtne vastata, et ma arvan, et ükski, ükski riik ei tee seda päris kunagi, saati siis väike riik, tuletame meelde, palju korratud ja tsiteeritud meie põhiseadust, mille preambula ütleb ära, milleks meie riiki ja rahvast üldse vaja on ja. Koos hoidla muutmisele Reformierakonna ärme nüüd tänases raadiosaates jätta jätta sellist muljet, et, et muutmisele lähevad need põhitõed. Ja ma tahaksin siin küll ütelda, et, et tõesti siis meil on tuline õigus, on meil kõigil, ma usun, on see arusaamine, et väikese kultuur ja väikese rahva puhul sellised tänav, pudrumehhanismid, mis toetuvad ikkagi väga suurt Nendele numbritele, nad lihtsalt ei tööta ja me ei saa eestikeelset kultuuri mitte kuidagi teha rahvusvaheliselt, eks ole, nii-öelda müüdavaks, kui me teda ei tõlgi enne, kui see ei ole just noh, ma ei tea, tants või puhas muusika ilma sõnadeta, aga teisalt vaatame, Prantsusmaad on küll suur kultuur, eks ole, ja väga vana ja võiks öelda lausa nii-öelda kultuuri sümboli sünonüüm. Aga vaadake, missugune prantsuse riigi kultuuripoliitika Väljaspool hästi palju väljaspoole ennast tutvustav. Riigi kultuuripoliitika, selle riigi rääkis kolmekümnendail aegadel oli. Palju Villelgi taoliste riigi kultuuri. Ei küsimus ei ole mitte selles prantsuse riigi kultuuripoliitika, on just nimelt olnud selles, et toetada oma kultuuri loomist, mitte esitada sisulisi nõudeid, vaid näiteks kas või võtame televisiooni ja raadioajaloos Prantsusmaal esimene riik, mis sandi spetsiaalselt prantsuse televisioonile raha, et prantsuse televisioon saaks osta Prantsusmaal tehtud prantsuse filme, näidata nüüd rahvale. Ma tahaksin veel korraks tulla selle Rein Langi intervjuu juurde tagasi. Seal on ka väljendatud sellist mõtet nüüd jällegi ringhäälinguga seoses, aga võib-olla seda annab kohaldada ka sirbile, et tegelikult avalik-õiguslik peakski tegema mingisugustele gruppidele piirang teatud gruppidele, nende arv ei peaks olema kuigi suur, tellima nendele nii-öelda saateid ja andma eetrisse, aga minul tekkis kohe küsimus, et noh, me mõtleme, mingi vähemusgrupil on näiteks puuetega inimesi, et huvitav, kas siis puuetega inimeste saateid tehakse ainult puuetega inimestele. Et kas siin meil ei teki seesama probleem ka sirbi puhul, et ajaleht Üürile ainult puuetega inimestele natuke paha, paha vere klaas, loodame neid tõesti kedagi, seal aga, aga öeldakse, et kõik kunstnikud on pisut hullu. Nii ja naa. Tähendab, et sinnapoole on ju tõesti televisiooni programm väga-väga kenasti ka suundunud, et. Puuet temale see erinevat kariaalsus erinevatele huvigruppidele ja tehakse väga-väga kvaliteetseid saateid ja loodetavasti tulevad tagasi siin ka setokeelsed ja võrokeelsed saated. Autojuht tavaliselt oli absoluutselt, sest kuskil ei ole niisugust, kuskil ei ole nupukest, et kõik need muud eks ole, peavad sellel hetkel nupule vajutama ja. Siis ei tohi seda saadet vaadata, et, et see on nagu Malaisiast ja teine pool on kindlasti see, et ma ei näe midagi halba sellest, kui kui Eesti Televisioon näitab nüüd niinimetatud, siis mitte eestikeelse sõnaga friigifilme ja nende hulgas hulgas on ka selliseid, mis Rein Langile ei meeldi, sellepärast et ega see Reformierakonda ei tähenda, et meil on ühesugused mõtted kultuuris, pigem isegi vastupidi. Nii palju. Kui ma loodan, et inimesed on aru saanud seda, seda tean minagi Rein. Aga siin on veel üks moment, mida minu meelest võiks kah arvestada, et kui me vaatame neid samu Rein Langi siis poolt esile võib-olla tõstetud või eelistatud kommertskanaleid kommertstelevisiooni, siis tegelikult kui nende toodangut või paisatavate produktsiooni jälgida, see on pigem mõeldud üsna selgele nišile, seon väga noor selgelt sellise noh, tarbimisühiskonna meel, nõudeid toorium. Ja kui me vaatame jälle uurimiste põhjal eesti rahva enamiku, siis tegelikult Eesti Raadio ja Eesti televisiooni jälgijad ongi need, keda me peame siis selleks nii-öelda läbilõike eestlaseks, rohkem keskealised vanemad rohkem, võib-olla väiksemas linnas maal ja nii edasi ja nemad ei pea sellest, et tarbimisühiskonna nišist nii palju, nii et saan ikkagi kustpoolt vaadata. Ta, kus nišš on ja kus nii-öelda päris maal Selle juurde ma tahtsin ka tulla, et, et tegelikult on just see avalik-õiguslik, see, mis peab seisma hea selle eest, et, et ükski tarbija jääks tegelikult sellest ilma, mida ta vajab ja just on oht see, et need kommertskanalid jätavad suure hulga tarbija, et sellest ilma, et kui, kui kogu aeg mõeldakse sellele, et müüb see friigifilm, müüb see või teine saade või mingisugune niisugune sisse ostetud mäng see, siis jäämegi nende peale ja mitte ühtegi kanalit enam ei ole. Kes mõtleks nendele inimestele, kes tahavad ka muud näha ja, ja no näiteks minu meelest on äärmiselt kahju, et on ära kadunud kodukandi saated, mida omal ajal tegi Vistsee Sinijärv seal Tartu kandist ja ja mõned teisedki veel. Ja mida, mida väga huvitav oli vaadata nendele, kes sinna kodukantidest enam ei satu või maahommikud on lühendatud nii, nii lühikeseks kui võimalik, et peale tuleks siis mitmetunnine mingisugune kõigile mõeldud kommertssaade. Et jumal tänatud, kui on olemas need kanalid, mis ikkagi mõtlevad inimestele, kes võib-olla nii suurt kisa, ideed tahan, seda või teist aga vajavad ja mulle tundub, et need kanalid on ikka olemas. Tähendab minule tundub, et riigi osa kultuuri toetamisel on väga oluline just sisuliselt selles mõttes, et riik julgeks olla riskiv ostetaks kultuurile niisugust tarbimisfunktsiooni, sest tegelikult kultuur on pidevalt uuenev protsess ja, ja kui me unustame selle asja ära ja me ainult toetamine öelda traditsioonilisi kultuurivorme, siis me ju mingil määral ka selle kultuuri arengu enda Pidurdame tegelikult riik peab ikka toetama eeskätt seda, et inimene, kellel on kultuurihuvi, saaks seda kultuuri kätte ja see on riigi funktsioon, riik vastutab selles mõttes ikkagi maksumaksja või kodaniku või, või noh, lihtsalt inimene See eksperimenti riike. Ei mikspärast mikspärast ka eksperiment on nendele samadele inimestele vajalik ja eksperimendile peab ligi saama selles mõttes, kui Eesti Televisioon näitab hilja õhtul friigifilme nendele, kellele see on vajalik ja huvitav on, ma arvan, see väga oluline, sest mujalt nad seda kätte ei saa. Teatavasti meil heaks filmikinosid paraku veel ei ole eales Tallinnaski alles räägitakse kavast, aga ma kardan, et paides või Valgas ei tule seda niigi pea. Ma arvan, et saatejuht tõstatas hästi olulise ja huvitava probleemi ja küsimuse, et nii nagu Marju rõhutas siin enne ja ka maimu traditsiooni olulisust peab riik liigema ka riskida ja, ja, ja, ja riik peab propageerima ka nii-öelda, kuidas see siis nüüd kasutajate urva ja Nissi kultuuri ilminguid ehk traditsioon ja trendid ikkagi käsikäes. Mulle mulle tundub küll, et et loomulikult meil on kõikidele oma maitse-eelistused ja võib-olla kultuurisuunitlus, aga aga nii raadio kui televisioon, nende nende programmi toimetajad on, on siin päris suurt tööd tööd ära teinud. Tuletan meelde, et aastaid tagasi ei olnud meil kaasaegsest tantsust mingisuguseid mingisuguseidki saateid ja nii edasi ja nii edasi. No sellepärast ma juhiksin tähelepanu sellele, et me peame arvestama inimeste maitsete ja vajaduste mitmekesisust ja riigi poliitika peaks tõesti siin noh, me ei ole üldse omavahel nagu eri meelt peaks olema selline, et ta tahab, et kõik need, kes on teatud huvide ja vajadustega, saaksid seda, mis nad vajavad. Kui see on niisugune asi, mille ostmiseks raha ei jätku, aga mis on elu tarvilike ilmselt vaimsus ja, ja kultuur on elu tarvilik siis tuleb seda ka riigi poolt toetada. No ma ütleks nii, et, et seal see, mille peale inimene võib alati loota Ma tuletaksin veel korra meelde siin juba korduvalt tsiteeritud Rein Langi, tema vist ütles kuidagi. Räägitakse sõna räägitakse kultuurist, et siis talle meenub, mis talle meenus betoon või? Temale meenub siis Kello, sellepärast et ma ei olegi aru saanud. Kas ta mõtleb siin sel ajal seda, et, et ei tohiks nii palju kultuuriehitise renoveerida ja, ja neid ehitada vaevalt, sest et peaaegu iga sellise avamise juures on Rein äärmiselt kultuuri. Sõbralikku ja tarbijasõbraliku inimesena alati alati kohal, et ausalt öeldes ei olegi, tõmmake. Sõduri piduri tõsi see on, et ega niipalju kui viimastel aastatel Hotell ja lihtsalt varem ei olnud, see võimalik ongi, ongi saanud seda tööd teha, sest ma olen täiesti kindel, et inimene on üle kõige ja kultuuris on selleks selleks looja. Aga, aga ühel hetkel on ka oluline, et tal oleks koht, kus luua ja, ja, ja see valdkond last ikkagi aastate jooksul hästi käest ära veel kord kordan, mitte sellepärast, et olid teised inimesed kuskil kabinettides istumas, vaid lihtsalt selleks ei olnud. Võin ka, ma küsiksin ka Marju käest, millest ikkagi see kuvand praegu on tekkinud kultuuripidur. Kas me jõuame sellega oma jutu algusesse tagasi, et on õhus on midagi, aga ma ei oska seda päris stamina. Mina seletaksin seda pigem siis sellega, kuigi noh, ma ei ole seda uurinud ja, ja ma ei ole nende hulgas, kes on, kas on midagi sellist otsustanud. Mina ütleks võib-olla seletuseks nii, et see, mis siin enne ka ütlesin, et ka reformierakonnas on eri meelt inimesi, et tema ei ole kõiges langiga nõus siis see, mis räägib Reformierakonnapoolsest panusest, on just minu meelest seotud sellega, mida Signe ise ministrina tegi tõesti väga palju ja väga veendunult olles ise ka kunstnik ja teiselt poolt retooriliselt just tegelikult lang ja teised inimesed, kes rõhutavad kogu aeg seda äripoolt, seda, et noh, see on ikka tähtis ja see on iga asja puhul kõige esimene. Ma arvan, et need on tekitanud sellise imago. Ja see pidur ei ole mitte niivõrd see, et raha ei anta Ta või midagi sellist, pidurit, mis on materiaalne, vaid pigem selle meelsuse levib ütlemine, et kultuur ei ole teistsugune asi kui saapavabrik, vot selle meelsuse levitamine, ma arvan, on see, mida peetakse silmas skulptuure, pidurjand. Ja suur aitäh marjule, tahan öelda seda, et oi-oi, kuidas omal ajal haige. Sain ja, ja nagu me kõik kindlasti oleme, oleme ka elus tundnud, et ega kõige valusamalt võivadki hammustada omad, nii et. Ikkagi ma natukene juhiksin tähelepanu sellele, millest alustasin sellele teatud ohule, mis suhtumises kultuuris ei ole tekkinud mitte juhuslikult, ainult mida ikkagi kuskilt kultiveeritakse seal, seda me peaksime tähele panema ja vaatama. Arvad, et see toimub teadlikult kuskil taga, ma arvan, et see toimub teadlikult. Ka ehmatab mind küll, sest mina ei ole kunagi arvanud. Tundub tõepoolest samuti vist nagu maimule tõhus on mingi nisugune, üldisem tendents võimalikult tugeva niukse riigi käe just. Viidi riigi käe noh, nagu vaikiv ajastu ajastu lõhna Mingi selline, vist ka sirbi kontseptsioonist tuli see, see oht välja, inimestel tekkis hirm, et nii-öelda sirpi hakatakse toimetama, mitte toimima pettusest ja, ja ma arvan, et ka sellesama avalik-õigusliku ringhäälingu puhul on ju olnud ka niisugust noh lausa kah kõnelusi, et kui te teete seda ja ei tee seda, et vaat siis ta raha saata, siis seda raha ei saa. Ma arvan, et niisugused tendentsid on need, mille vastu peaks küll kõik tuuri inimesed, olgu nad kultuuri osalejad, tarbijad või tegijad üksmeelselt vastu. Täpselt samal arvamisel ja tendentse peaks jälgima ja, ja märkama, mitte nii-öelda maha magama ja ärkama siis, kui on juba hiljavõitu. Ma tänan tänaseid esinejaid Signe Kivi, Maimu Berg ja Marju Lauristin Tartus ja, ja on siis koos teiega lootma, et ühendatud rahvusringhäälingus ei asu etteotsa mõni Berlusconi sugune kuulmiseni.