Me oleme Sel neljapäeval esilinastub kinodes maailma esimene täispikk kolm teenukufilm nuku nukuooper. No näed, jälle läks sassi, seal peab ikka, ma pean üles kirjutama endale. Nii see lühike loegaset Liisali moone ja Marok Orange tormakas armulugu. Nii et tõesti siin saime juba vahepeal selle selgus, et mitte siis Maracouraal või oranž või mis iganes on ju vaid Marok Orange ja kohe hakkame sellest rääkima siis lavastaja endaga. Mait Laas, tere. Tere päevast. No räägime selle nime asja nüüd ära, kõigepealt, eks ole, väga pikk nimi, noh, et kui alati panna filmile nimeks ka lihtsalt näiteks veri või, või midagi sellist. Jah no olgem ausad, eks ju, et eksami kui laps on sündinud ja siis see nime panek on keeruline protsess, aga meil läks asi lihtsalt, et niipea kui idee tekkis, eks ju, kohe oli selge, mis nimi sellel asjal peab olema ja noh, selle nimel me siis seitse aastat oleme töötanud, noh, olgem ausad, et muidugi produtsentide ja turundusinimeste surve oli suur. Aga noh, me oleme niuksed, laiaõlgsed, filmi tegijad, ega me jäime endale kindlaks ja olgem ausad, selline vanamoeline asi hakkab nagu trendiks kujunema, tundub, et selline pikk noh, nimi nagu Elizabeth või Saima mõi Velda, eks ju, need hakkavad ka tänapäeval nagu noh, lase nimedena väga popiks, muutumises mõtlesime ka, et me paneme ka midagi sellist romantilist ja natuke noh, ütleme nime artikulatsiooni nõudvad, et noh, niisugune nimi, et oleks niisugune, noh, suupärane. Et oleks, aga mulle tundub küll, et vaat vahel on niimoodi, et vanemad noored vanemad eriti saavad esimese lapse ja ei tea, kas nii-öelda lisa tuleb, siis pannakse lapsele kõiki kõiki nimed ära teha, mis, mis nagu on, et ma ei tea, tänapäeval muidugi lubatakse vist kuni kolm panna neid või ma ei tea. Jah, ja nad peavad ikkagi olema nagu pärisnimed ka, et noh, väga selliseid ekstreemseid asju ei saa panna. Kadalipp, aga tõesti, ma saan arumaid turu inimestega isegi võideldes rääkides tänasel päeval ikkagi, kus me elame ikkagi turuühiskonnas suutsite siis sellise pika nime läbi viia, need, see on tõesti omamoodi nagu katsumus, isegi nagu ära nimetada Liisali moone ja Marok Orangi, see oleks tegelikult ju piisavad on ju ka mingis mõttes. No ütleme niimoodi, et eks me tegelikult omakeskis räägime üldse Liisali moonest, et me isegi ei hakka seda Maroko ranget siin otsa toppima, vaid, et jääme nagu noh et sõbrakis teavad, milles on lugu või nad teavad oodata midagi, siis nendel ei olevat seletada, aga tänapäeva inimene vaata sellises hektilises maailmas on suhteliselt nagu kaootiline. Et noh, kui me hakkame seda nime ütlema, et siis noh, niikaua räägime sellest, et siis on nagu võimalusi, et see jääb nagu inimese lõpuks ka nagu meelde. Et noh, kui lühike nimi, see käib, lups ära muude asjade keskel ja nii on läinud, et ei teagi, mida vaatama lähed, aga nüüd on selge, et tegu on, tormab ka armulooga. Ja noh, eks see ole ka juhuks tänapäeva osa ilmselgelt ju, et noh üks õhtu siina hommik on uues kohas ja et noh, see on see, et, et me nagu tahaks ka filmitegijad sellele tähelepanu pöörata eriliselt juba pealkirjas, et asi oleks klaar. Sa ütlesid, et omavahel räägite Eliisa limoonest kas see tähendab siis, et Marok on kuidagi teisejärguline tegelane? No ütleme niimoodi, et ega ta tegelikult on just vastupidi, et filmis on ju Maroko range on ju see peategelane meil kellel me kaasa elama, me lähme saali, nutame, naerame ja me isegi armume ära nagu Robert De Niro, see kohati on tunne, et, et et jätaks ka vaatajale teatud mõttes sellise nagu ruumi midagi avastada, siis me oleme nagu just pannud Liisa limoone meie selleks, et see Maroko Ravne kui ta filmis on, et see on nagu üllatus. Et, et ka apelsinipoiss on, selle sõlmis aga olgem ausad, et see Liisa, Maroko range omavaheline vahekord ongi selline natuke noh, niisugune omamoodi terve filmi jooksul mäe iseenesest ju otseselt armastust noh, mitte sellepärast, et oleks siivutu, seda ei näita, vaid pigem on ikka see moment, et see armastus kuu mis algab tegelikult, ma ei taha öelda, mis hetkel see algab, aga kõik, see on ju ettevalmistus selleks armastuslooks tihtipeale isegi unustame ära, et kui me hakkame kedagi armastama, et kus see armastus sai nagu alguse ja siis, kust ta kulmineerub, et selles mõttes sellel ka nagu oma uba sees. Ja noh, muidugi ei ole see ainult apelsini ja sidrunivaheline armastus seal sees, et seal on ka kodumaa armastus ja rahaarmastus ja nagu see on ikka Seda armastust just nimelt Citru selliste armastust ilmselt praegu siuksel vitamiinivaesel ajal on väga hea võtta, nii et ajastasitegi siis sidruni ja apelsinisellise loo mõneti praegu kevadesse, kus võib-olla ongi teistesse vitamiini puudus kõige suurem. Jah, eks ta ole ja eks noh, kuidas ma ütleksin seda ajastamist, et eks see ajastamine oli ka selline, et kui me hakkasime seda filmi tegema, ütleme siis idee sündis seitse aastat tagasi koomiksikunstniku Katycovotsi peas, et Itaalias, kus noh, vitamiini nagu peaks küll olema. Et ei osanud ka täpselt planeerida, et, et mis kuupäeval see nüüd esilinastub siis seitsme aasta pärast. Aga ma arvan, et olemuslikult on nagu ajastus hea, sest noh, kui sa jälgid oma intuitsiooni ja jälgid, kuidas nii-öelda elu kulgeb, et siis asjad loksuvad iseenesest justkui paik ja see on ka meie filmis võib-olla üks selline moment, et et ega väga palju vastu punnida ju ei ole ka mõtet ja ei saagi, et, aga samas sa ei tohi ka oma väärikust ja ka oma selgroogu nagu kaotada, et eks ta selline piiripealne mäng on. Piiripealne mäng, kas me nüüd kuulaks ära üldse mis muusika selles filmis siis kõlab, sest et tegemist on ikkagi ooperiga ja ooperimuusika, seal kostub esimene lugu, mis siis käima läheb, siis kuulate kohe ära. Milline on Liisalimoone, ongi niimoodi vist, eks ole? Jah, et Liisali moone ja, ja ma arvan, et võib-olla kuulajal võiks, olekski huvitav praegu visualiseerida, nii nagu meie seda omal ajal tegime. Ülo Krigul kirjutas selle muusika valmis iiris, vesik laulis sisse. Ja siis algas ju tegelik filmi töö. Alles siis saime meieni öelda hakata tegema nukke, saime hakata-le, animaatorid said alles hakata animeerima, nii et ütleme, et kui küsitakse, mis on nagu maailma algus, siis meie jaoks algas maailm muusikast. Niisiis laulis iiris Vesik ja tõesti, salvestatud on see juba kuskil neli-viis aastat tagasi, kui iiris oli veel tegelikult teismeline, teadnudki veel, kes hiiri saanud, ma ei mäleta, kuidas oli, eks ole see teadvusse nagu tulemine avalikku teadvusse, see oli ka kuidagi Eesti või eurolauluga seoses, kui iilises laustrahudega tuli. Igatahes häälemurre on juba olnud vist, eks ole. Tüdrukutel ei ole seda selles mõttes nii hästi kuulda. Et, et eel hästi ei olnud kuulda, aga päris huvitav. Igatahes on see tõesti. Meil on täna külas siis suure töö ära teinud Mait Laas, kes on siis lavastaja, Liisale immuune ja Maroko range filmilavastaja, muidugi, Mait on ju selge, sina juhatasid vägesid, aga tiim oli teil õige seal päris mitu inimest. Jah, et selles mõttes ongi huvitav, et teinekord olen kutsutud stuudiosse, kui noh tegelikult ju kui lavastaja, aga et lavastaja üksinda ei tee mitte midagi, olgem ausad, etta lavastaja mõtleb, Ta jagab ideid ja, ja üritab mingit tervikut tekitada. Aga et selleks, et nukufilm valmis sellest ainuüksi väheks, et meil oli kunstnik, oli khati koovadž, kes oli ka idee algataja ja Peebeeemmansol, selle omakorda kirjutas filmistsenaariumiks, siis tuli kunstnik meile stuudiosse Ivika luisk, operaator, stereograaf, Ragnar neljandi, animaatorid Märt Kivi, Triin Sarapik, kivi ja hästi palju nukumeistrid, väga andekaid inimesi, kes kes mida õppinud on, aga nad on kõik oma südame andnud, siis ütleme, nii-öelda näitlejate tegemisele, see kõlab küll väga, võib-olla niuke Frankensteini ehitamisena, aga, aga ikkagi see inimese käepuudutus, see ongi nagu see unikaalne nähtus, mis ka maailmas on suhteliselt unikaalseks muutunud, et ilma ütleme 55 aastase nukufilmistuudiote kogemuseta. Ma arvan, sellise ettevõtmise peale ükski režissöör ega ka stsenaristi oleks läinud, et, et siin peab ikkagi meeskond olema ja väga tugev meeskond taga. Just see, mis maik ka nimetasid, meil on sel nädalal esimestel tundidel külas noored, kes oskavad kätega väga palju teha, need, et see kunste õnneks ei ole kadunud. See sobib ka nüüd siia, et teiste, need nukumeistrite peavad ka kätest osavad olema ja kas nukufilm ise ka kas nemad õpetab välja, siis neid hoiab neid oskusi üleval, et 55 aastat on päris kuulsusrikast ajalugu, et kas traditsioonid jätkuvad? Ütleme nii, et me ise südamest loodame ja kui lapse ilmale tood, siis ikka loodad, et sa näed ka lapselapsi ja nii edasi. Nii on meie filmistuudio puhul, et me ise peame selle eest hoolt kandma, et oleks nukutegijaid ka tulevikus. Kui olgem ausad, kuna maailmas võib-olla ongi sedalaadi stuudiod üldse viis siis seetõttu on noh, ütleme meil see huvilised, kes me ei pea nagu ise reklaami tegema või need huvilised ise tulevad meie juurde ja näitavad ennast ja seda mitte ainult Eestist, vaid ka rahvusvaheliselt, et tulevad sealt suure lombi tagant ja väiksema lombi tagant ja ütleme niimoodi, et praktikantide järjekord on suur, kes üle ilma tahavad tulla meie juurde seda kunsti õppima ja. No järelikult see nukufilm siis ongi kindlasti Eesti üks Eiffeli torne millest ka eks ole. President rääkis, aga ilmselt mõeldakse selle, tuleks neid teisi Eiffeli torne ka veel juurde, lähme seal filmi juurde nüüd veel, et räägime üldse sellest, mis on Liisali moone ja Marok Orange siis selline põhiidee või lugu. No ütleme, siin raadios on nagu hea nagu sõnades kuidagi vormida seda asja, et ma võin, noh, ütleme niimoodi, et eelkõige ikkagi ta on visuaalne lugu, ooper sõna otseses mõttes ooper, mis on väga tähtis selle asja juures, et ta on kolm teie ooper. Et see tähendab 113 prilliooper, et see maailm, kuhu me siseneme, seda on võimalik kogeda ainult kinos. Just nagu tahtsin seda küsida, et seitse aastat tagasi te hakkasite seda tegema, siis see kolm tee oli ka üsna niimoodi ju veel lapsekingades, et kus sul see mõte tuli üldse hakata, nagu kolm tees seda asja tegema. Noh, olgem ausad, et tegelikult aatom nagu, ütleme, vana hall hõbe oled, ütles leiame leksikoni lahtedes pöördub ajalukku, et siinkohal kama teeks selle lehekülje lahti aastal 1977. Ja seal on selgelt kirjutatud, et maailma esimene teadaolev nukufilm, stereoskoopiline nukufilm, valmis stuudios nukufilm ja mille peakiri oli suveniir ja autoriks Elbertu kaanov ja operaatoriks Arvo Nuut, aru nuttu ei tookord meil siis operaator, aga nüüd seitse aastat tagasi oli ta siis produtsendi rollis ja tulid väga head kontaktid toonast juba säilinud Moskva kinematograafia uurimisinstituudiga, kus uuriti stereovastuvõtu, jaga tehnoloogiat, arendati, mille eest saadi muide 92. aastal Oskar. Nii et 2005 valmis nukufilmis maailma esimene digitaalne stereoskoobi nukufilmipiknik. Nii et ütleme, sealt tuli see algne idee ja ka ambitsioon, miks mitte teha siis täispikk film, mis oleks ka kinos näidata, sest noh, tihtipeale on see, et meie traditsioon on küll pikki kuulsusrikas, aga need on eelkõige lühifilmid. Et sellist täispikka filmi varem pole tehtud ja khati koovad, see idee oli nagu nagu kärbes kaadrist. Et ta oli õigel ajal õiges kohas, siis tundus, et see meie maailm, kuhu me liigume toona juba, et see inimesest liikumine, sagimine see töökohad mujal ilmas, et selline nagu rahvaste rändamine hakkab peale. Et see juba tunnus toona, et on õhus. Et kui me seitsme aasta pärast saame filmi valmis, et siis on kindlasti siga Kreeka, Hispaania ja kõik on nagu valmis meie filmi vastu võtma, et me just puudutame seda teemat ütleme siis selle armastusteema kõrval muidugi. Immigratsioon, pagulased, paadi, pagulased ja, ja siis noh, ütleme liikumine heaolu poole Aafrikast. Jah, et see ongi see, et, et me oleme tundnud, et me oleme kaugel sellest Põhja-Aafrikast, eks ju, aga olgem ausad, kas ei olnud eelmine nädal ülenädal, kui ka meie piiri tagant juba lõunamaapoisid ja tüdrukud, kes tahaksid siiagi heaolu tulla nautima, et et see ei olegi väga mägede taga ja küsimus ongi, et mis saab meie lastest, ütleme, need noored, kes tänapäevalgi otsivad oma kohta elus, et kuhu me maailmas nagu paigutame, et meil on küll vabadus, eks ju, minna siia-sinna. Aga mis on see väärt, kus noh, mida me silmad ükskord sulgeme, et, et me võime öelda rahuga, et et see, mille eest meie seisime selle õigluse või vabaduse või teostamise rõõmu pärast, et see kandis vilja. Jah, eks see pagulus, asi ju ajalooliselt puudutab ju meid, eestlasi ka, et tänasel päeval saab Rootsi mõnusalt kruiisiga, aga 44. aastal oli, oli see ka päris karm vaata et võib-olla veel karmim kui Marok, Siuke Orangel kelle siis hõimlaste ja tema enda siukse merereisiga just nagu avakaadrid, nagu ongi, et seal on päris võimasse mere või siis jah, see on siis nii-öelda vahemereefekt siis toodud, et kas seal on mingid saladused, mida võib välja öelda, et kuidas see ikkagi tehti, nii et, et ta nagu mõjus mõjub tõesti nagu päris, ega see ei olnud ju päris meri, vesi. No ütleme niimoodi, et ma sulle võin öelda, et noh, kuna õnneks raadiokuulajaid just praegu hetkel võib-olla avapäeval midagi, et ei kuule hästi, et sulle ma räägin selle ära, et tegelikult oli meil siin see suur probleem, kuidas lahendada merd? Me proovisime küll plastiliiniga, küll plastikuga, juuksegeeliga noh, võib-olla vahepeal oligi puuduseks poessess juukse keelist, kõik oli meiega stuudio kasutuses, aga kus häda kõige suurem, seal lahendust kõige lähemal, et siinsamas Tallinnas on üks suurepärane arvutiefektidest stuudia nagu Frost. Ja me pöördusime nende poole ja ära süttle. Andres Kluge ja Heiki Luts olid sellised toredad, et noored mehed hakkamist täis ja võtsid selle nii-öelda väljakutse vastu. Ja olgem ausad, et olles nüüd ise korduvalt seda näinud merd ja ka ütleme need spetsialistid, kes on näinud, on öelnud, et kui oleks võimalik mere oskaks randa välja seal sellel suurel skaalal, et siis noh, ütleme niimoodi, et ei peaks kordagi kõhklema. Kes selle saab, need juuksegeeli kahjuks tarvis ei läinud. Jah, ütleme jah, et selles mõttes, et ega meil endal ei ole seda keeli, linn, aga ei paista välja, et see oleks nagu asja ette läinud, aga küll meil teistes projektides ka nukufilmis valmivad, et seal selleks kasutusse nagu näiteks limonaadi lugu Vallo Toomla poolt, mis ka üsna pea ekraanidele jõuab, nii et ei ole midagi väga ökoloogiline filmi tegemine. Seda on hea tõdeda ja hea on tõdeda või märkida seda, et hea, et me saame rääkida ka kuulajatele, millele võib-olla tähelepanu pöörata. Ta, sest, et võib-olla paljud vaatajad võtavad seda iseenesestmõistetavalt, et see meri on näiteks seal avakaadrites nii hästi tehtud, aga, aga võib-olla see annab mingit lisaväärtust juurde just nii, nagu me eile rääkisin, vist, eks ole, Kaljukiviga ka seal oli see põrandaasi, kuidas põrandaasi nii ilusasti oli tehtud, see küll on hästi vähe, vähe aega vaatajale näha, aga vähemasti on ära märgitud, et sellega on hirmsasti vaeva. Näe vaeva nähtud merepinda näeb õnneks rohkem, aga kuulame nüüd jälle muusikat. Niisiis, rokkooper võib ka tegelikult selle kohta öelda, et või popooper, et ta ei ole päris see ooper, mis mõne inimese noh, võib-olla ära hirmutab, et. Ja, ja ma tea, traditsioonilises ma ei tea, ooperis on ju see ka, et, et keegi peab ära surema, kuigi seal on jah, tegelikult ja seal ka surevat tõesti kooliks ära, et sellega seos. Mait Laas on täna meil külas, et palju küsimusi asju vaja tegelikult püstitada ja nendele vastata räägimegi sihtgrupist mingil määral on ju oluline see ka määratleda, sest et jah, seal on niukseid, võikaid kaadreid ka, mis sest, et tegemist on nukkudega, et mitmendast eluaastast lastele sa seda nagu soovitaksid maid. No ma arvan, et, et see ongi nüüd huvitav koht, et, et see sihtgrupi teema, et ikkagi, kui me mõtleme selle filmi sisu peale selle olemuse peale, et noh, see on nagu toiteks, et noh, väikestele lastele pakutakse pudingit, eks ju, suuremad juba valivad ise midagi sihukest käredamat juba ja saavad ka hernesupiga jagu, eks ju. Et siin on ka meie filmi puhul on sedasi, et, et see võib olla hea grupp, kes sugu, kelle jaoks oleks nagu omamoodi vaimutoit, ongi 10 ja pluss ma arvan, et sealtmaalt alates, et inimene, kes juba mõtestab enda jaoks maailma, et kus ma olen, kes ma olen ja et, et noh, mis on nüüd see, mis paneb mind armastama kedagi või miks teised mind armastavad, et et võib-olla, et kellele need küsimused juba võib-olla kerkinud on, et siis ma arvan, et see on just tema jaoks, aga kuna mitu keelt, et siis noh, ütleme see eeldab ka teatud seal on küll, teksti on vähe, aga ikkagi ka lugemis oskust. Noh, ma arvan, 10 aastasel juba tuleb täitsa soravalt välja, aga väiksemad lapsed muidugi ka nemad on vaadanud. Ja eks nemad saavad ka oma asjaga kätt, aga selge on see, et, et tegu ei ole Disney Loogaga. Et te panete nagu Eiffeli torn ongi, et prantsuse keelt kuuleb palju. Mitte ainult prantsuse ja mitte ainult prantsuse keel, et siin ongi, vaata, kas maitse seletas asja ära, eks ole, Liisali moone esindab meil ta nagu sidrunit hõimust, eks ole, ja et seal on kõik sidruni näoga natuke niuksed kollased. Paralahmas jah, et seal nagu itaalia keel esindaja. Ja maru Orange tuleb siis sealt kuskilt Aafrika jah, ja siis räägivad prantsuse keelt õige. Nii. Ja siis on meil miski Helme veel on, meil on saksa ei, mis roheline kommunikatsioon, et kõik saavad aru, üldjuhul eeldatakse, et saab aru, on inglise keel, mida siis esindan meil Teokarp, noh, eks me kõik oleme näinud, kuidas teokarbis tehakse ruuporit või või teokarp kui maksevahend, selline universaalne asi, et nii on ka meie filmi puhul niukene, universaalne tüüp on teokarp, kestahes esineb Risto Joost ja tema siis laulab meile inglise keeles. Aga eesti keelt on ka ikkagi jalada, eesti keelt on ka, eesti keel ongi vast selline noh, minu jaoks sellest kogu sellest tervik osas üks selline nagu essents. Selles mõttes essents, et see on minu suur armastus. Ja siiralt lugedes Villem Reimanni möödunud sajandi algusest või lugedes veel vana paremaid aegu, need siis armastus eesti keele vastu, et see võib küll kõlada üsna küünilisena, aga mida vähem meil midagi on, väärtuslikumaks muutub ja samas on ka meie filmis seda, eesti keelt on seal tõeliselt vähe. Aga seda väärtuslikum ta selles kontekstis nagu noh, minu jaoks isiklikult tundub kõige olulisemad laused, öeldakse ära. Tegeles täpselt mingid niuksed võtmed, lauset, mis lõpuks kõlavat finaalis ja see kõlab nagu vastupidiselt sellele, mis meie praegu siin tihti loeme ja räägime, et eesti keel sureb nagu tulevikus välja, et siin on nagu, nagu vist vastupidi näidatud, et eesti keele lõpus kõlama, kuidas ta välismaal läheb, kas seal ikkagi see eesti keel tõenäoliselt pannakse mingisse muude emakeelde? No ma arvan, et see sõltub sellest andeksu nendest levitajate, see on eneseteadlikkust teadlikkusest, et et kuna tegemist on siiski ka suhteliselt ambitsioonika filmiga, et ja olgem ausad, armastatakse originaali, et siis võib-olla pannakse lihtsalt subtiitrid alla. Et see lõpuks ei ole väga pikk asi, mida jälgida. No ma arvan ka, aga ta oluline Essongi seitse kõla, see kõla, eesti keele ilus kõla, ma arvan, et see veenab nagu igat igat levitajad, on ta siis Hiinas või on ta Ameerikas või on ta Prantsusmaal, et vahet ei ole, et kõlan, kõla ja see on nagu muusika, mis nagu veenab siis kuulata, igal juhul On tegemist on ooperiga, aga ometi ei ole seal kasutanud ooperilauljaid, vaid seal on iiris Vesik näiteks siis Peeter Volkonski, Hardi Volmer, kes käis meil möödunud nädalal ka külas ja ütles, et ega ta väga kindlalt ennast ei tundnud ooperit lauldes, et kuidas nad pehmeks rääkisid. No selle ütleme niimoodi, et laulja ära rääkimine, me ütleme, et ma ei ole mingi ära rääkida, et see on ka ütleme noh, meil see ongi see nagu meeskonnad tööga ära rääkimine on meeskonnatöötilk tilga haaval või noh, ütleme meie keeles siis kaader kaadri haaval toimub see tegevus ja ütleme, iirise Iris oli meil nagu selline nagu pärl, selles mõttes, et meil ei olnudki muud varianti, et iiris, kui me mõtleme iirise pea, sulgeme silmad ja mõtleme sidruni peale, siis iiris aalne sidrunihääl. Noh meil oli, käis korraga Pirk läbi peas, aga me mõtlesime, et noh, et samas, et Meil on olemas oma kodumaine hea iiris niuke hea, mahlakas ja sihuke täpselt see, mida me vajame ja iili, see oli siis vist kui ma eksi, oli just siselt koolitüdruk ka. Et, et meil temaga läks nagu suurem päraselt koostöökogu esimesest momendist, nagu laabus ja Omar nõmm oli ka meil teine Maroki siis osatäitja või ainus Moroki osatäitja, kellel on suurepärane prantsuse lütseumi prantsuse keel ja ka temal on sellist nagu noh, kuidas ma ütlen, tema hääle amplituud oli ka Ülo Krigul jaoks ääretult üllatav, et et ta on täis kaunud talent. Aga Omar oli otsustanud, et tema enam ei laula peale Ursula ansamblit ja, ja noh, müts maha oma rees. Et ta ikkagi selle meid kuulama jäi ja, ja selle amatööri nii-öelda vastu võttis ja mis seal salata, Ta noh, väga veenvalt oma rollis ta kõlab. Ja noh, mis seal salata, khati koovatsion Aranseeritud siia, mitte nüüd siis 70.-te Tšehhi staar või Ungari staar vaid siis koomiksikunstnik ise, et ka teda oli tükk aega vaja rääkida. Kui Ülo oma kandle välja võttis, siis hellisid kõik ülejäänud nii-öelda lauljat, nii et, et nüüd on ta meil nii-öelda kinolinal olemas ja me, ma arvan, et häbeneda küll, pole midagi. See oli pürgi lugu, tik leer, vindipendens, meil on täna külas filmitegija Mait Laas, kelle kaasavõetud lõbuse oli maitseaine. Ütles, et te kaalusite, et ka, et biork võiks siis Liisalimoonet kehastada. Jõudsite te Bergiga läbirääkimiste nii ka või kuhu see pidama jäi? Noh, mis seal salata, eks ambitsioon alati on kõrgelt lennata, ütleb meile Jaan Tätte meie eesti rahvafolklooris, aga aga olgem nüüd tõsised, et eks me mõtted selles suunas liikusid ja ka vaikselt kuulatasime maand, aga õnneks on inimesel ikkagi aju loodud ja ka selge, et jalad, et kahe jalaga maa peal. Ja noh, mis seal salata. Meie eesmärk oli ikkagi teha ooperifilmi ja, ja, ja, ja ka jääd nagu selles mõttes nagu enda juurde, et eks me lõime võib-olla mõnevõrra põnnama, et kui tuleb selline staar, et siis me peame väga palju, hakkame aru andma, aga ei ole midagi juhuslikku. Tänu sellele me ikkagi jõudsime iiris Vesik kuni ja, ja ka teistpidi. Noh, et see on nagu väga tähtis, et ikkagi me teeme seda oma kodukamaral ja omaenda kodujõududega ja seda maitsemise kooperast on süües. Viis on Liisa immuune ja maa rokk, Orange tormiline, tormakas, tormakas ikka jah, nata jää ikkagi meeldivad. Et see Liisa jääb hästi meelde ja see Marok ka, et, et seal pole mingitki. Jah, see ütleme, et see ongi võib-olla see pealkiri ongi võib-olla esmakordsel nagu tähtis, et sa saaksid selle nii-öelda maitse suhu ja edaspidi võib ju vabalt nagu ka sinasõprus on, et algul öeldakse isa nimepidi ja perenimepidi, aga kui sa oled juba tuttavam, siis öeldakse lihtsalt kas šaša või Tõnu või Chuck. Nii on ja kusjuures ma usungi, et nende tegelastega võib-olla eesti inimesed, et nooremad, võib-olla ka lapsed, eks ole, saavad vägagi, vägagi vägagi sinasõpradeks. Ma ei tea, kas Liisali moone ja Marok Orange nänni näiteks hakkab ka nüüd tulema varsti et mingisugused, eks ole, sidruni tüdrukute apelsinipoisid näiteks, mida siis pigistada millega võib-olla ka loopida või mis variante on, kas selle poole pealt on ka juba mõeldud? No eks see on juba algusest peale mõeldud siis, kui maailm loodi, eks ju, et apelsini ja sidrunit võid ju iga päev ja minna poest osta ja võid sa selle peale ka mõelda, et kus apelsin siiani meie siis letile sai ekse nende kaalikate porgandit keskele, et kas see on ikka see ja ja mida me sellest nüüd siis ikkagi teha saame ja eks ta olegi, et et selline multikulti teema siis ka filmis läbi jookseb, seda siis nii keelte näol kui ka siis Ülo Krigul poolt kirjutatud muusika puhul, et mis ühest küljest on küll inglise Madrigal, teisest küljest on ka prantsuse selline keele põhinev muusika Itaalia, et selline salat omamoodi on, on meil nagu igapäevaselt laua peal ja mis puudutab seda nänni teemat, siis noh, see ei ole nagu iseenesest eesmärke ja pigem on see, et, et hea, kui see nänn kinnistuks selle visuaal ja põhjal meie ajudesse ja läbi just selle kõrva ja silma. Eks see kolm teegi ole. Samas võib-olla selles rollis, et tekitada, vaatas ikka lõpptulemusena erakordne elamus, noh, kuidas ega erakordne on igalühel muidugi väga individuaalne, aga ikkagi eesmärk on ju pakkuda vaatajale elamus, mida ta varem võib-olla ei ole kogenud ja siis sellel läbi kuidagi mõtestades on maailma või tunned, et on maailma natuke teise nurga alt, kui see tema Ena enesekeskne maailm võib olla igapäevaselt, on. Seda on jah tore kuulata, Mait, et aga ma ikkagi saan aru, et siis jäätiste küpsiste, Maroki, Maroke, Orange ja, ja siis Liisale immuunega esialgu vähemasti plaanis ei ole. No ütleme nii, et kui ikka väga suur nõudlus on, et tullakse tänavale ja nõutakse seda ja siis noh loomulikult, et me tuleme alati publikule vastu hea meelega ja seda pakume ja võib-olla ka muusika on selline asi, ma arvan, et see Ülo Krigul ja Sten Riippovi või nii-öelda kokku kirjutatud lood võib-olla saavad rahvale omaseks ja olge lahked, andke teada. Nende kolmdee filmidega tihtipeale noh, need, mis on nüüd ju Ameerikast meile siia toodud inimesed ikkagi kipuvad nagu virisema, et milleks tehakse kolm tees, kui seal seda efekti nagu eriti nagu ei olegi näha ja et on selline, ma ei tea, pime ja tume, see film, et milline see Liisali moone ja Morokk Orange pilt välja näeb? On ikka kolm teed näha kogu aeg. Mis seal salata, et kohati on isegi nagu endalgi väike nagu hirm on nahas, et äkki tulevad kallale või et jah, et ja teisest on ka see, et olles ise seda nii palju näinud või ütleme, meeskonda seda nii palju näinud, et teatud kohtade peal ikkagi võtab natuke südame alt õõnsaks küll eri kohtade peal, aga ikkagi tal on mõju ja mis nagu selle juures väga oluline on see, mida algusest peale on meil Moskva kolleegid nagu sisendanud, et et see kolm t ole efekt, et kolm tee on nagu mõtlemine ja maailma tunnetamine, et seda peaks üritama ka nagu filmi sisse panna selliselt, et vaatajal ei hakkaks pärast pea valutama või silmad ei läheks punaseks vaid Sa vaatad selle filmi ära. Ja sul on nagu selline teistmoodi tunne sees, et see oli nagu meie eesmärke tänu sellele eesmärgile homme kõik muud asjad sellele allutatud ka seesama ooperivorm. Et head Urasse action filmides on ju väga suur vehkimine, noh ma mõtlen, kaamera liigub siia-sinna ja kui sedasama nüüd mõtlemisrakendada, siis nii-öelda kolm d siis inimese aju ei jõua selle pildi vaheldumisele järele. Ja sul sellest tõttu tekibki teatud protest ajul selle pildi suhtes ja hakkab valutama. Aga meil on just selline, et nagu rahulik. Et inimene saab rahulikult keskkonda minna, plaanivahetused on rahulikkus, ei, tähendab ta igav oleks veniv, vastupidi maid inimene jõuaks adapteeruda selle uue ruumilise tunnetusega ja ooper on selleks ideaalne vahend, kus on laulud, edastatakse ja sa jälgid seda dekoratsiooni, säilid seda riietust ja sa saad rahulikult olla. Siin ma võingi kinnitada kohad mitte ainult inimese aju, vaid ka minu aju suutis tõesti suurepäraselt kohaneda ja saab tõesti väga suured pära see elamuse osaliseks ja on tõesti nii nagu Mait ütles, et mõned kohad on niuksed natukene hirmutavad, ma pidin ühe korra silmad kinni või ei ma jõudnud panna ühe korra lendas mu poole. Kas tomat või, mis asi see oli, millega visati? No eks seal oli, võis olla kas tomat või kiikusid või siis ütleme, et noh, et selles mõttes on ka väga tähtis see, et kui tõesti inimene, et tunnetab, et, et see kolm-d ei ole nagu tema jaoks. Et selles mõttes ei pea nagu punnitama ja vastumeelsed, vaid on ka olemas. Loomulikult tõesti kaks DNA-ga seda filmi kinos vaadata, aga teadupärast on ju teatud hulk inimesi, kes üldse ei näegi. Kolm teede ja osade inimeste jaoks on võib-olla sa üldse vastunäidustatud, et et siinkohal tulebki nagu endale otsa vaadata ja teha valikud, et vaadata tõesti ühe silma kino. Siis pununa. Jah, aga soovitan, kellel vähegi siis silm seletab, ikkagi vaadata just nimelt seda ruumilisele, kusjuures praegu momendil hetkel vähemasti saab, kes Tallinnal Kell Tallinnasse asja või kes on tallinlased siin ka läbi käia, siin, sellesse. Mis selle koha nimi oli seal Estonia kõrval, nüüd Solarise jah, et seal on ju väljasse näitus praegu, et võib lausa ruumiliselt ette näha ka elavalt siis neid nukk, kõike võib vaadata seda autot seal ja mida veel kõike maitsel, eks ole, väljas. No olgem ausad, et eks olegi nüüd meie näitlejate nagu lõpptulemus ongi see, need lüüakse kasti noh, sõna otseses mõttes Nad lüüakse ka naelutatakse noh, ütleme, et ütleme, ütleme Lembit Ulfsak ei hakka jala külgektsionaale lööma, kuid oma rolli ära teinud, aga meie puhul on see võimalik ja nad on kõik ilusasti eksponeeritud siis oma dekoratsioonitükkides, kus on nii tomateid, on tänavaid, on kodu ja me enda jaoks on see üsna üle hulga aja selline jooneline nagu väljapanek, sest noh, üldjuhul nad lähevad ikka pensionit veetma Tartu mänguasjamuuseumisse. Kui sinna veel mahu kuhugi suruda, sinna teiste pensioni näride vahele nukk pensionäride vahel. Ma täpsustan. Ja siis, et et vaatajal on siis võimalik tõesti näha, et see materjal, mis on tehtud mida materjal, mida on kasutatud, et see on autentne, see on nagu see on, noh, ma võib-olla ütlen jälle siin omavahel kui publike kuulajate ette, et käed näiteks on tehtud sukast naiste sukast, et siin üksvahe võib-olla oligi ka poodidest puudused sukka poolt saada. Et siis sellekski meie nii-öelda nukkude nahaks kasutamiseks, et siin on väiksed sellised nipid, mida me oleme kasutanud, aga rohkem ma ei räägiks, sest ta on võimalik kohapeal ise avastada ja üllatuda, et mida kõike on võimalik siis nukutegemisel ära kasutada ja võib-olla ka mõnel määral siis ka vaatajat nii-öelda pettuda. Vaesed Liisa, Eli moone ja Maroko range, et esilinastusel punasel vaibal nad kõndida ei saagi. Ma mõtlen, kas seal ja kell on nüüd niipalju, et peame kahe muusikamängija paneb aga Mait Laasi kar, saame veel natuke aega rääkida peale muusikaplaat. Siin me oleme ja räägime juttu Mait Laasiga, kes on tõesti saanud valmis vägesid juhatades päris noh, võiks öelda monumentaalse asjaga, Eesti nukufilmi Legendaarse nukufilmi traditsioonid jätkuvad ja võib-olla isegi mõneti traditsioone murdes ja samal ajal säilitades naha jäigi kõnet pidama, see aeg läheb igatahes võimas. Asi on valmis. Liisali moone ja Maroke Orange kolm T täispikk nukuooper. Nii et jah, võib öelda, et nukufilm selle põhjal elab väga hästi, Maite. Mis sulle nüüd öelda ei teagi? No öelda võib ju käikesest ütleme vaikuses on ju kõik võimalused olemas. Aga kõige õigem muidugi on siis minna seda filmi vaatama, et mina pakun selle asja välja, et lähme kõik, eks ole. Ka Mait Hardi Volmer, kes meil siin külas ja rääkis, et tema elavad pildid ei ole veel nagu lõplikult Valmseta nokid nokitseb sellega edasi, et kas lihtsali mone film on ikkagi valmis. Ma arvan, et film on valmis siis, kui ta on ära esilinastunud, sest noh, ütleme niimoodi, üks osa ongi filmitegijad. Me võime nüüd ju filme teha, aga kui me neid ei linastu siis või linasta neid kusagil siis nagu teine pool on nagu olemata, nii et ikka eelkõige nagu vaatajate jaoks on ta tehtud ja kui ta nüüd ära linastunud ja vaatan käinud vaatamas, siis on ta tõesti valmistun oma otstarbe täitnud ja nii ta ongi, aga ütleme kui nüüd, et selles mõttes on ta tõesti valmis. Et enam nagu midagi teha selle heaks ei saa, et nii nagu ta on, nii ta on ja nagu Tõnu ütles, et see on monumentaalne selles mõttes tõesti, et kõik meie skulptorid sõna otseses mõttes, kes on selle filmi nüüd valmis raiunud noh, aega ainult aina ainult aja saab seda muuta, et kas siis lähevad kõvakettad kaduma või midagi kustub, aga enamat juhtuda ei saa paraku, et mina enam meeskond ei saa enam sekkuda sellesse, et kui mingi osa natukene publikule meeldi ja ütlevad, et tehke ümber, siis seda enam muuta ei saa. Maid muusikafilm on ta ju ka ja muusikaga pakub välja, on seal ikkagi mingisugune eriline seos, et Me kuulasime ennistuste Stingi, et kas ta kuulub sul, ütleme, siukeste lemmikartistide. Sekka jah, ütleme niimoodi, et eks ta on ka ütleme, vana mehena, rääkides siin, et eks ta sinna noorus romantika hulka nagu kuuluv ette pole, neljakübetki veel täis oled või noh, ütleme niimoodi, eks, nagu öeldakse, et ega need suved lähevad ruttu. Mõnikord on nihukesed aktiivsemad suvede ja mõnikord muidugi sajab palju vihma, ekse nagu Stingi lauluski agaavi artisti vahele küll jah, et selles mõttes, eks seda koormat on nagu õlule kogunenud, aga aga jah, et selle muusikaga on tõesti niimoodi, et ega ma väga pretensioonikas just ei ole, et pigem on kõik, mis nagu organiseeritud heli on, see on minu jaoks muusik ka. Sest noh, mis seal salata vaikus on muidugi ülim muusika. Aga neid hetki tänapäevasel muidugi väga väheks jäänud, et siis võib-olla seetõttu ka valik on selline, et noh, olgem ausad, et natuke, kas see võib-olla kõlab keskpäeval veidralt ja, ja ma saan aru, tegelikult noh, siis saab, juhtus stuudiost välja heita, aga et selline omamoodi niukene, mesilase sumin või no mingid asjad, mis seostuvad nagu eluga helid. Et need on nagu sellised meeldejäävad, et või et selles mõttes jah, et et ja samas on ka muusika, on selline asi, mis mida sa lihtsalt ei kuula alati ka nagu kuulamise mõttes inspireerimise mõttes, vaid lihtsalt on selline nagu taustamüra, et kui sa kardad vaikust. Aga niuke Diaalik, muusika, mida sa kuulad? See on võib-olla, sõltub selles meeleolus, milles parajasti oled ja tahaks ka juhuslikust noh, selles mõttes me oleme nagu jäägitu raadiokuulaja. Et see on see kusega ise valima, noh muidu on ka, vahel on see, et, et sa kõike pead ise tegema, ise kogu aeg otsustama, kas on tõesti see koht, kus keegi teine teeb sinu eest otsuse ära ja ma noogutan kaasa. Jah, see on tõesti nii. No nüüd on suur töö tehtud, seitse aastat oled sa seda Eliisa limoone filmi teinud? Kas on juba mingid uued projektid ka silme sterendamas või praegu on selline puhkeaeg sinu jaoks käes. Jah, eks ta on, et, et ega see olgem ausad, et ega kui midagi teha, siis ikka teeks nagu põhjuse pärast, et kui ahi on, eks kui tuba on külm, eks ja siis lähed kütad ahju, et noh, kui niuke leitsak, sead kütmata, et ma arvan, et ka filmiga on nii, et ikkagi, kui sul on midagi öelda midagi sellist, mida sa pead sellisel moel edastama siis tuleb see teha, noh siis sul ei ole valikuid, et sa oled sundolukorras, pead seda tegema, aga hetkel veel noh, olgem ausad, et ma ei ole veel nagu seda tunnetust saanud, et mul oleks kohe selline kohe naksti, peaks tegema, aga aga juba kuskil mingi ajusignaalid annavad põgivad nagu Browni liikumise niuksed molekulid, et et et tuleb ühel hetkel võib-olla see pliiats ja paber ette võtta, aga ennem tuleb ikka puid lõhkuda ja saagida ja siis on meil ka paberit, mille peale kirjutada. Maailma esimene täispikk kolm tee-nukuooper, Liisani moone ja Maroko range tormakas armulugu on jõudmas siis kinodesse, aitäh Maidlas. Aitäh teile huvi tundmast.