Tere ja ilusat esimest ülestõusmispühade eile kõikidele jutusaate stuudios, täna hommikul Margit Kilumets ja minu külaliseks naine kes väga pikalt tutvustamist ei vaja. Kuigi viimasel ajal Ta väga esiplaanil enam ei ole. Tere hommikust, Ivi Eenmaa. Tere hommikust. Me oleme iiliga üsna vanad tuttavad ja seepärast leppisime kokku, et ei hakka siin teietama 11, see mõjuks kummaliselt ja ma loodan, et kõik kuulajad ka andestavad selle, kui ma sulle sina ütlen. Muidugi, kui mõtelda seda, et ma ei saa enam isegi mäleta, tuvastad tagasi saade, see kuulus ja kummaline oli, kus me sinuga mõlemad osalesime ja 100 puuda soola ära sõime ja, ja nii et sellest ajast peale tõesti oleme ka ju, võiksid Eestimaa reisiks ette võtnud tõepoolest ka minul, Alex, pingutav sinuga sinuga vesteldes rääkida teisi. On ülestõusmispühad ja ma tean, et sa oled toomkoguduse liige juba väga pikki aastaid. Järelikult on see väga oluline aeg aastast sinu jaoks. Ma ei eksi kindlasti. Kindlasti mitte, ma olen sügavalt veendunud, et ülestõusmispühad on kristliku maailma tegelikult kõigi sureva pühad. Ja nagu me teame, on ees alguses kurbus, lein ülekohtu pärast, aga pärast on ju väga suur rõõmupüha. Ja kui võrrelda, kui ma hakkan isegi mõtlema selle peale, et mis siis kummad, pühad või kombipühasid, ma rohkem ootan, kas ülestõusmispühi või jõule siis jõulud on minu jaoks muutunud natuke, ta on mäng. Ta on tore mängija põhiliselt lastele. Aga selline järel mõtlemise aeg on tegelikult ülestõusmispühad ja veel noh, täpsemini isegi enne seda. Ja tõepoolest, eks me tule oma lapsepõlvest niga minema. Ta on väga hästi, mismoodi meil see kodus kõik käis ja mis oli ka minu kohus ja mis ma pidin koju tooma ja ja, ja tegelikult see oli see aeg. Kirikus käidi salaja. Aga jah, toomkogudusega ma olen tõepoolest hästi palju aastaid seotud olnud ja juba nendest aegadest, kus tegelikult, et oli rohkem keelatud kui lubatud. Ja ma olen tegelikult selle eestit mul olla au ja kohustus selle koguduse liige väga uhke. Janeli. Kas Toomkirikus on? Pühade ajal palju inimesi, kas on piisavalt inimesi selleks, et sina, kui toomkoguduse liiget tunneksid, et kõik on hästi, et kõik on õigesti. Noh, alati ei saa nii-öelda ja me teame, et traditsiooniliselt just nimelt traditsiooniliselt on nagu jõulupühad, need, kus rahvast rohkem käib kirikus. Aga viimastel aegadel ma olen näinud nagu mitte ainult nüüd, vaid ka tavalistel jumalateenistustel, eriti pühapäeviti missa ja järjest rohkem hakkan hakanud inimesi armulaual käima ja seda on küll head. Korraks läksid juba oma mälestustes tagasi pühadeaega siis kui sul olid kodus omad kohustused ja ma tahtsin siis juba vahele küsida, et millised need pühad tol ajal sinu lapsepõlves siis olid, mida sa mäletad kõige eredamalt lihavõttepühadest? Lihavõttepühadest kõige eredamalt muidugi mäletan neid imehäid, sööke, mis emad näiteks no näiteks ahjust tihti kollast saia. Aga see oli niisugune, ma ei, mina ei oska, niisugust sai, ma ei ole nüüd vilets nagu küpsetaja, aga see oli kuidagi niisugune, sai, mis seisis kaua jale, hästi kollani. Ja kuskilt nad said juba tol ajal seda hingematvalt kallist safrani. Ma mäletan, minu vanaema samamoodi kuskilt seda sai, kuigi seda kõigi reeglite järgi ei oleks pidanud üldse olema. Ja see sai, oli tõesti. Sama, ja teine asi, mis salati kevadega kaasas käis, kevadpühadega käis kaasas, oli tegelikult kult, kui siis oli esimene püha, siis alati oli meil kodus laua peal ikka kas vasikaroog või ütleme, niisugune smooritud vasikaliha, sel ajal räägiti seda niimoodi. Ja see oli siis muidugi eriliselt maitsev ja, ja just ja muidugi, mis veel oli, mina mäletan, et enne pühasid käis kodus väga suur koristamine ja see koristamine küll sääs, vahel käin keegi täis ja, ja tegi kurjaks ja ja, ja tavaliselt kuidagi noh, minu asjad tulid kusagilt imelikest kohtadest, siis ma leidsin enda asju kusagil midagi ja ja sain ema käest natuke sugeda, noh, et lahks olema nii ja, ja, ja noh, ju siis neid spordiasju kuidagi korjus palju, nii et. Ja see oli üks niisugune tüüp, osa sellest. Aga muidugi, kui siis oli veel siis Semm munad ja koksimised ja ja munade värvimise Tjasemale värvimine oli tegelikult minu peal. Ema õpetas olla ka läbi aegade ja nii ka täna. Sibulakoored ja nihukesed naturaal naturaalained ja siis on ka vaadata täpselt, tema ütlesid küsiga mõra, sisse tuleb munas, selts on alati võimalik sibulakoortega tehtud, on võimalik muna ära süüa, kui sa teed mingite keemiliste värvidega märkidega, siis igaks juhuks seis. Ja noh, ma ütleks nii, mis oli veel, oli tore ju, tegelikult sel päeval me käisime üksteisel külas. Pidisime külas, me käisime, noh, mina majja ütleme ema ja ema õde, täditütar, kes mul tänagi on mulle kõige lähedasem inimene. Siis me käisime üksteisel külas ja kõik need munad ja vahet patused ja toidud ja nagu teada ju, ega siis meie mõlemi emad oskasid hästi süüa teha, aga, aga noh, ikka külas maitses paremini see toit ja ja nii edasi, nii et ja muidugi veel üks asi, ma mäletan seda, et pühad noh, NSV oli saun, oli kõik niimoodi, tähendab, mitte reedel. Suurel reedel, sest suure reede kohta juba ema õpetas, et see on nii suur. Ja nii raske päev, et rohi ka ei kasva ja, ja reedel koristatud ega mitte midagi nii mõtisi, kõik tuli siis kas enne teha veel või rohkem, laupäeval ja laupäeva õhtul käidi kasvamas siis ära ja ja, ja, ja noh, siis oli võimalik, pühapäeval olid ilusad riided, pandi sipaniis, oli võimalik selga panna, mitte tavalised koduriided ja need niisugused igal juhul ma ütlen sellest lapsepõlvest. Endaga läbi elu kaasa kaasas kandnud ütleme sellist helgust. Tõusmispühadega kaasneb, kus su lapsepõlv möödus Rakveres. Ja praegu aastal 2013, kui sagedasti sa satud rakvere Ega ma väga sagedasti heisata too enam ja aga viimati noh, oli mul mõne jagu või isegi väga kurb käik Rakveres, aga niisugune huvitavam ja niisugune üllatusterohkekäik oli mul oma kooli 100. juubelil sügisel. Rakvere esimene keskkool piirati mööda Rakvere Gümnaasiumi ja ja see oli küll tore ja üldiselt oleme ikka käinud püüdnud oma klassiga või teatud inimestega meie kooliski Käia ikkagi teatel sellistel oma kooliüritustel ja viimane kord saasta juubel saali, vint oli ja oli, sõitsime koos sinna ja jäime Rakveresse ööseks ja järgmine päev kõndisime veel linnas ringi, vaatasime, mis seal on, ja koolis oli muidugi enam. Kahjuks pean ütlema. Ma ei tunne inimesi ära. Noh, kuidagi aeg on, aga kui ma mõtlen selle peale, et tegelikult ma lõpetasin keskkooli 1961 noh, pane aastat kokku, mis möödunud on. Nii et selles mõttes aeg teeb oma töö ja nii on. Mulle tegi nalja see, et sa ütlesid, et mäletad lapsepõlvest lihavõtteseda, et käis hirmus koristamine, kui me seda intervjuud kokku leppisime juba mõni nädal tagasi ja arutasime, et, et mis seal sel või teisel päeval teed, siis sa parasjagu koristasid, et oleks ülestõusmispühadeks kodu korras, nii et vähemalt midagi oled sa sealt kodust kindlasti kaasa. Oi, ma olen palju võtnud, mitte ainult midagi ei jää kuidagi. No vot, eks kevad toob kaasa ka ju päikese ja valguse. Ja siis, kui see päike hakkab paistma ja sa näed, et tolmu on kuidagi, ma ei tea, kohe kusagit lootusetult palju tulnud, siis tavaliselt minuga kevadkoristustööd hakkavad ikkagi ülevalt pihta laialt pihta. Ja mul on õnnetuseks noh, minul selle kodukööginurgas või köögiosas on need kõik need riisidelt kastu kassid. Ja siis muidugi tuleb seda asja rida sealt ülevalt alla võtta, riiulid ülegi käia, siis tulevad need tassid üle pesta ja nii on paraku kõiki kappidega, tähendab ega ma rohkem ei jõuagi. Aga kõikuma kapid ja kõik nõud siis nüüd tuleb igal juhul jõuda enne pühi nagu ära üle üle pesta ja ja, ja noh, siis see on ka selline tunne, et nagu kõige lihtsam on põrand ülegi. Raamatut Ah-raamatutega ma hiljaaegu tegin seda tööd ka ja siis ma valisin välja. No ma ei tea, seal oma paarsada raamatut kindlasti oli siis mis ma saatsin Võrru ja maaraamatukogudele, noh, need on sedasorti, kuidas ma ütleksin ö raamatut enne und lugeda ja mingi sihukesele, Erbla, ma ostsin neid palju sellepärast, et et kuidagi nagu Rauli õhtul magama jääda, kas närv oli sees, tööd oli palju, niisiis ma lugesin üks raamatut, mis, millest mul. Kui ta isegi natuke mul läks leht kortsu, veni Key külje alla, siis ma väga vabandan kõigi raamatuarmastajate ees, aga, aga Madis, sellest nii suur küsimus. Ja siis vaatasin, no ei mahu ära. Ja, ja teine veel üks suur laadung on raamatuid, mis on kõva kaantega ja venekeelseid head kirjandust ja kunstiraamatuid, palju siis ma lähiaegadel tan üle anda hoiuraamatukogule. Hoiuraamatukogu on ju see raamatukogu, kus, kuhu võetakse selliseid väärt raamatuid vastu, kuigi noh, võib-olla neid iga päev enam ei loeta. Sest kusagil võib tulla puudu raamatutest ja ja need lähevad sinna, aga kui arvestades seda, seda, seda olukorda, millest täna on, ütleme just maaraamatukogud ja väikesed raamatukogud, ütleme, külades ja kohtadel, no ei ole neil seda raha. Ja samas ütleme, minu jaoks on paradoks, milles mul ei ole mitte midagi selle vastu, et näiteks hoitakse eesti kirjanikke ja soodustatakse nende loomingu levikut ja ja nii edasi. Et üks inimene, kui ta on terve päeva otsa teinud, kas rasket tööd või no taid, tule koju ja ta ei hakka lugema mingit sürrealistliku luule ette või, või mingisuguseid noore kirjanik, kokkualgatuslikke väljendid ja, ja midagi niisugust noh ei saa arugi, millest sa oled, väike kivi meie kultuuriministri kapsaaeda kultuuriministri kapsaaeda, kultuuripoliitika kapsaaeda, siin on oluline vahe ja selles mõttes ütleme noh, see nagu pannakse pahaks, et kui kohtadel on, siis tõesti seal on siis kus moosi keeta, noh, võib-olla ma ei olegi, aga ütleme seal väikelinnades ega siis moosi viitasite muide erist juurde. Ja üldse kodu ja kodundus on üle maailma üks niisugune teema, mis on väga popp. Kuidas ise teha, kuidas ise hakkama saada, kuidas, mis tööd, mis järjekorras aias impodi, väiksemaid remonditöösid rääkimata maitsvast toidust, see on ütleme väga kates riikideski nagu Inglismaa ja, ja palju teisi maad Hollandis ja tähendab seal elu elamise viis. Ja loomulikult ütleme kõik need inimesed, kes on internetivõimelised, Nad saavad jah, tõepoolest kättumad, asjad, mis sealt sealt vajavad. Aga vabandage väga, kes oleme meie, kust me tuleme. Ja ma ei usu, et meie maal absoluutselt iga inimene oleks võimeline ütleme, lugema e-raamatuid ja, ja ta ei peagi muideks seda tegema. Ma olen ise näinud, ega siis maal on Võrumaal, kui ma vahepeal olin, ma läksin, ütleme tihti käisime raamatukogudes suhtlus inimestega ja, ja rääkisime ja ma näen, kuidas ütlemise inimene tuleb ja ütleb raamatukoguhoidjale. Kuule vaata kas mu prints on tulnud juba? Noh, annab oma kaardi, see toksipsi ei ole veel. Ah ei olegi oma tule tagasi, tähendab, ja, ja, ja nii võistleja selle, või ütleme, selle paari tunni jooksul käia kolm-neli korda. Seks, noh, tal oli see prints, on tähtis, et sa pidid teadma, kas see on olemas ja ta käis sinna. No ja vahepeal siis raamatukoguhoidja, ütled talle, et no võta, loe ka midagi. No mis sul on, tähendab, ja, ja, ja sai, paku talle seda vägagi keerulist, et Eesti sellist intellektuaalset kirjandust, ma ütleksin niimoodi teid tahas. Ja tähendab palju, Luhk ma ei ole ka selles mõttes, et tema hakkab lugema neid räime või noh, tähendab ka kartlandi, muide. Aga kartlandi lugeskondeks vihagi selle kartlandi vastu tekkis, ma ütleksin sellepärast, et liiga palju, et nii suur summa läks ära, pidi välismaale maksma autoriõigused mõtlemise eest siit tuli, aga siit kartlan on üle maailma kõige enim loetum kirjanik siis keegi võib huuli kõverdada, aga noh, mis teha, nii see on. Ma ütleks niimoodi, et me ei tea ju, kui palju on meil ka neid inimesi, kellel omal jäänud midagi elus ilusat olevat. Ja tal on see mingisugune pensatsioon, Kirce armastusest lugeda või üldse tunnetest lugeda ja ja see raamat lõpet hästi ja see on, tähendab, kui meil elus jääb millestki nagu vajaka, aga kõigil jääb millestki vajaka. Siis sa otsid seda, mis su puudun. Ma arvan, et ma väga palju ei eksi, kui ma ütlen, et Rahvusraamatukogu, kes muide, sellel aastal tähistab oma 90 viiendat sünnipäeva on sinu elus ikka väga-väga tähtsal kohal. Ma ei julge võib-olla öelda, et kõige tähtsamal kohal, aga see on kindlasti seal seda asutust juhtides, veetsid sa oma elus üliolulisi aastaid. Kindlasti, ja ma ütleksin niimoodi, et 95 aastat on jah, raamatukogu enda juubel aga tegelikult on ju ta ka selle aasta sügisel 20 aastat, kus raamatukogu ela töötab täievungiga selles maas Tõnismäel, kus ta on. Ja ma ütleks niimoodi, et et kui omal ajal ka seda uut maja hakati kavandama, ega siis ei olnud ju jutt üldse rahvusraamatuga, kust siukse kavandamise töö on ju niivõrd palju aastaid varem hakanud pihta. Ja rahvusraamatukoguks said alles 88. aastal. Ja siis oli Donali allik meil kultuurikomitees. Ja tema allkirjastas selle käskkirja, millega siis Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV riiklik raamatukogu tema nime muudeti ja mis Eesti rahvusraamatu väga lihtne. Ma rääkisin hiljuti ühe ei hakka tema nime ütlema, võib-olla ta pahandab, aga ühe väga soliidse härrasmehega ka eesti kultuuriavalikkusest ja ta ütles, et ta püstitaks kolmele naisele ausambad nii-öelda majade noh, ülesehitamise eest, üks neist on Karin Hallas-Murula arhitektuurimuuseumi ees, teine neist on Marika Valk kumu eest ja kolmas neist oled sina rahvusraamatu vaata kuu eest, et jaagul teeb naiste sellise pöörase energia ja läbilöögivõime ja energia ja ilmselt ka sellise noh, ma usun, et tervise- ja unetute ööde hinnaga need majad tegelikult kerkisid ja said selleks, mis nad praegu on. Ütleksin, et kui ma nüüd tagantjärgi veel 20 aastat hiljem lugesin üle nii raamatu kui ka iseenda elus ühe aja järgi dokumente kõik, mis seondub ka Riigikogus ja 94. aastal Rahvusraamatukogu seaduse muutmisega siis siis ma Ma ei suutnud väga kaua aega, neid ütleme, stenogramme ja ma ei suutnud lugeda seda kaua aega, miks kuidagi mulle nagu liiga järsku tuli või liiga palju ja kõik korraga jälle tuli see laviin peale mille sees ma olin elanud ja väga haiget saanud ja alusetult ja mind, milles mind siis ei süüdistatud ja ja nii edasi, nii et, et see oli hästi halb aeg oli ja ma isegi. Kuid kui sa täna küsiksid, et piss oli raskem, kas alustada või lõpetada ma küsin, mis oli raskem lõpetajad. Miks? Vaat. Näed, ma jäin kohe kokutama ja ma ütleks, et lõpetada sellepärast et tegelikkuses me alustasime. Siis kui terve Eestis ja inimesed alustasid kõik enda jaoks midagi. Et aega, ma tuletan meelde, laulvad revolutsioonid, kõik ütleme rahvarinde Terre, Speed, Nov, siis rääkimata ütleme, Eesti-Läti-Leedu ühisüritustest ja Balti ketist ja nii edasi ja nii edasi. See oli selline aeg kus me kõigi lootused olid nagu ühes suunas. Ja seal üks mõiste vabadus. Siis 94.-ks aastaks, kuigi ju alles enne seda olin kolm aastat tagasi, eks ole, enne seda selle vabaduse nagu juriidiliselt kätte saanud ja oma elu elus alustama hakanud. Tegelikult oli ja olid kõikvõimalikud uhked loosungid, plats puhtaks, mis iganes kõik minema. Ja kusagilt otsast näiteks sa tunnetasid. Nüüd sa ei saagi enam aru, millal lihtsam raamatukogu tegelikult noh, see kõige raskem aeg sattus selles mõttes ka veel niukse, kuidas öelda noh, sõjaolu korrastada ehitati sellepärast, et tegelikult muutusid riigipiirid, muutusid riigikord muutus raha, Vene rubla, mille eest me alustasime ja mille eest nagu suurem osa nagu sellest, see ei olnud ju raha. Ja see, et ta ei olnud raha, see oli ju tükk aega enne teada. Ja samas ma ju saan väga hästi aru, et see eesti kroon, kui ta tuli teda, oli nii vähe seda nii nappis. Ja noh, mis siis veel selle asja juures ütlemisehitajapoolsed, meile anti ju kõige uhkemad ehitadki suurep, uhkemate nimedega, kõige kuulsamat ehitustrust ja, ja värgid number üks ja, ja ja mis iganes, kõik need pudenesid laiali. Kõik, kes juba siis, kui me täna räägime, ehitajad sõidavad ära Soome ja nii edasi kulges, hakkas siis pihta. Me olime olukorras, kus meil ei olnud enam üldse Eesti riigis olemas ka neid inimesi, kes oleksid osanud katust panna. Ja maja oli nii, et seest aga ehitajal oli vaja raha kätte saada. Ega siis ei olnud niimoodi, et sa teed teatud saavutad seda, siis saad raha, käis ju kuluarvete põhjal ja vot siis oligi olukord, kus Pealt ülevalt tuleb vihma lund ja kusagil lugemissaali põrandal pannakse vaid katet, milles ka pool on ära varastatud ja, ja nii edasi, nii et ma neid näiteid noh, võiks jäädagi, see on tähtis. Aga mis Viilodza? Tegelikult ju nagu noh, tõepoolest linna südamesse kerkis vägev Uhkjoone, palju ruumi, uhkete mõtetega ja ühe ja teise silmad ja sõrmed hakkasid vilkuma, et ehk saaks midagi sealt kätte ja ja siis hakkasid omalaadsed sel niuksed mängud pihta, mis oli ka väga, aga kõige lihtsam oli ju kõik siis noh, me elasime enne seda oma seaduse järgi. Meil oli raamatukogu nõukogu otsused, arutati nõukogust, aga see on ju märksa, see on demokraatlik lähenemine. Aga me olime tulnud käskude ja keeldude maailmast. Aga tegelikkuses riigivõim toimis täpselt nende käskude-keeldude alusel. Nii lihtsalt. Ja see oli ka üks, ütleme põhjus, mis, mistõttu me noh, kuidas öelda. Kannatasime lihtsalt ja haiget sai, meie valed otsused olid ja, ja nii edasi, tähendab igal juhul ma ütleks, et samas kui sa oled õige asja eest väljas Ja minu jaoks õige asi oli ja see, et see maja sünniks. Sest tegemist oli hoopis teistlaadi institutsiooniga, kui meie tavamõistes raamatukogu oli ja isegi täna on, täna on raamatukogud muidugi väga palju muutunud ja see on õige ja rohkem läinud nagu avalikkusega. Jaa, jaa, aga meie maja kõiges selles esimene. Ja kui sa siis teadsid, et su suund ja see, mis sa mis sinu nägemuses on ja kas see ei olnud ainult minu nägemist, see oli ikka suure seltskonda ühisarvamus ja kes me olime kontseptsioonide kallal vaielnud, töötanud siis siis noh, ma ei tea, jõud kusagilt tuli. Ja elus on ikka nii, et halb ununeb kergemini. Kuigi mõni asi jääb, sa kirjutad või õigupoolest oled peaaegu valmis kirjutanud raamatu raamatukogust, kas seal on ainult head mälestused? Tähendab, ta ei ole raamatukogust raamatukogu saamisloost, noh sellega ma võtan omale teatud nagu niuksed ja aga, ja hõlmab, Ta seda perioodi, kus käisid minu osavõtul niisugusesse esimene juba 82.-st aastast, kus ma töötasin sel ajal rahvusraamatukogus teadusdirektorina. Ja seda perioodi sellest pihta, kuidas asi ja võitlus uue majast hakkas pihta. Ja lõpeb selle ajaga, mil ma siis ära läksin, 97. aastal, aga põhijoontes on see muidugi Meenutused mitte mäles mõttes meenutused sellest ajast inimestest siin Eestis ja mujal väljaspool Eestit Cavenemalt, aga väga palju ka oma väliskolleegidega. Ja ma olen püüdnud teatud kohtades anda ka hinnanguid, aga seal ei, tähendab ma ütleks niimoodi, et selles raamatus ei ole olnud minu eesmärk. Jah, on olnud eesmärgiks tõsta head. Aga mitte nimeliselt noh, kuidas öelda, tappa neid, kes on olnud mitte päris soliidsed raamatuga, kas keegi tahab küll aru, kellest jutt? Aga võib-olla paaris kohas, kus ma mainin, sest et lihtsalt minu jaoks need inimesed jäid ehkki väga suureks küsimärgiks tähendab, lihtsalt on tahtnud saavutada, aga ma ütlen nii, et neil ei ole hästi läinud. Ja ma olen veendunud, et elus ei saagi hästi minna, kui seal olid. Ebaväärikad vahendid edu saavutamiseks. Ja, ja ikkagi lõppkokkuvõttes on raamatukogu alles ja ma loodan, et ka igasugu kõikvõimalikud inimkatsed, mida tänagi võib-olla mõni poliitik tahaks teha, tähendab, ei seal majas ja kõigis teistes raamatukogudes, siis neid kukuvad kõik kokku. Et sa oled poliitikast juba mõnda aega kõrval, aga ma olen üsna kindel, et sa jälgida väga tähelepanelikult seda, mis toimub. Kui me nüüd vaatame selle eelmise aasta peale, siis see oli Eesti poliitikute jaoks Eesti poliitika jaoks üsna nukker aasta. Või? Nukker oleks isegi väga tagasihoidlikult öelda. Ma ütleksin, et ta oli poliitika poliitika poliitikute jaoks väga halb taast väga kurjast. Mitte kunagi ei ole niimoodi, et ainult üks Poland süüdi. Ja ühtepidi kui poliitikud on teinud ka vigu ja nad on neid teinud, ükskõik kas minu enda koduerakond on Reformierakond, mõtlen või kõik teised siis teiselt poolt jälle mõtlen, et kuidas neid nendele vigadele paista lastakse. Vot see on nüüd see meediapool kõnele vaja kirjutava pressi poolt siis siin on mõlemilt poolt olnud, ma ütleksin, noh kuidas öelda mööderi üks raiub üht ja teine teist aga tegelikult sellist, noh, kuidas öelda. Nagu on ilusti Laboliitikesi olemas konsensus, kus meedia ja poliitika jõuad kokkuleppest seda proovinud. Aga mina sain sellest loost, et sellepärast isiklikku noh, sellise löögi, et erakonda niivõrd texi. Kuigi see oli ebameeldiv, ääretult ebameeldiv. Mina sain löögi, et ma kaotasin enda jaoks. Ja see on see inimene, on see mees kelle professori terminoloogiasse tuleb poliitilised värdjad, värdjas, poliitkeeleteadlane ühiskonnateadlane, nii soliidne, suure ülikooli rektor. Ja kui juba niisugused inimesed kastad, värdjas. Ja see kuidagi nagu läks lubinal minema, noh seda ei pandud nagu tähele, emotsioone, eeldi. Kuigi tegelikkuses ma ütleks nii, et ükski valitsus rääkimata ka praegusest valitsusest, kes tõesti kaheksa aastat juba need järjest on nagu võimul olnud ja ka eelmised valitsused tegelikult ei taha ju oma rahvale ja riigile halba. Ja süüdistada, et ka praegust valitsust või ütleme selles, et ütleme, nad on kõik teinud selleks, et rahva elujärg oleks nii vilets, nagu ta on ja siis see on ebaõiglane. Sest et kui genegi silmad lahti hoida ja noh, võiks öelda, et mis see meie asi, mis seal Küprosel toimub täna või Kreekas või mis iganes ja see Bushinud omale üles kõrged pensionid siis ütleks nii, et tegelikult selle eest maksavad lõimu nende lapsed, lapselapsed ja kes diabelgi, kui kaua käib see lõigumaks. Ja samas on ütleme jah, meie võib-olla nagu elatustase on kordades madalam, aga noh, siis ma ütleks teise asja, noh, see suur rahvakogu, kes siin koos käib praegu mul ei ole midagi rahvaalgatuste vastu. Oi, ei. Ja kui rahval on võimalik arutada, rääkida noh, ma ei tea, kas kuulaja teab, et iga rahvakogu iga päev maksab 50000 eurot. Ja kindlasti ei tea, aga see asi seal maksab nii palju. No ma ei tea, mis asi, aga no ju siis kogunemised ja ma ei tea, mis neile välja makstakse ja ja, ja, ja mille eest siis ja võib-olla ekspertidele eritöö ta ma ei tea. Aga fakt on see, et seda ma olen ise lugenud, et üks päev maksta rahvakogu arutamist maksab 50000 eurot. No siis kas ma olen neid siiani Mägiga ühel nõul, kes ka sellest Daytelt lausa nende neid numbreid, aga ta rääkis ka sellest, et noh, et kas see kasutegur, mida nüüd sealt oodata on just nii see kõige parem surem ei tea, ei ole veendunud. Aga ütlejevi inimesed kindlasti praegu kuulavad meid ja tahaksid teada, et, et mida sa teed? Sa oled ju energiline, täies elujõus sul mõtted liiguvad, saaksid sõna sekka öelda ja, ja, ja siis on sinu ees lahti terved pikad päevad, et kuidas seda sõnadesse panna, mida sa teed? Noh, eks ma seni olen tegelikult noh, tegelenud ja praegugi tegelenud oma raamaturaamatuga ja mul on oht, ütleme, ta on varsti läheb kujundage, et nagu sügiseks valmis sügiseks valmis, siis raamat on teadlikult valmis selleks ajaks kui tuleb 20 aastat, mitte sellepärast, et mul suvel sünnipäev on ja Tal on number salaja ei, ja rait, Lockey Maiedki Mitte sellega seonduvalt, vaid ikka raamatukogu endaga seonduvalt ja on mul piisavalt ja noh, ma olen siin rääkinud, et kuidas puhastuse raamat oli nüüd ja, ja aga ta on andnud mulle võimaluse suhelda see aeg, et see, et mul on, ma olen aja peremees. Seal on mulle suurepärase võimaluse suhelda sõpradega, otsida üles vanu sõpru, saada kokku küsimusele mingitest mälestustest, seal sellest, et vanasti oli lumi valgem ja päike soojem, vaid lihtsalt eks aruta neid samu asju, muide mis ka rahvas kõik räägib ja. Ta ei tea muidugi näiteks loen palju ja ja mõtisklen järgmise raamatu peale. Ja reisida meeldib selle ka, eks ole, reisida meeldib väga. Reisiks on palju rohkem, kui rahakott lubaks. Aga ma püüan ikkagi elada niimoodi, et ma aastas niisugust paar mõnusat Targolm mõnusat reisu igal juhul ära käin, teen. Ja, ja muidugi sügised mul väga kiire aegs, sügisel käin basseini pitsas. Siin, nii Põhja-Eestis kui tänu vanadele sõpradele, Võrumaal ja ja siis on su, ütleme igasugune, Tegemised ja ja muud niisugused toredad asjad mides kusagilt pildil elu jooksul tegema ja see on omamoodi teate, niisugune rahu ja nauding. Ainult ainus pinge on siis, kui lähed metsa, seeni ei ole, noh, ütleks niimoodi. Selleks peab ka valmis olema elutark, inimene, aga selleks peab valmima, siis võtad, vaatad, mis seisundis on kuu ja teadet vana, nagu ajal ei ole mõtet metsa minna ja uurid, kalendrid ja helistad ja küsiti eestikeelseks, samasugused seenelised, et kus siis ikas sedasi ei ole ju metsas üldse seeni ei olnud. Nii et ma ütleksin Et võib olla, no rohkem kui kunagi varem on mul ikka võimalus elada, nagu öeldakse iseendaga ja ütleme, nautida seda käin ju palju kontserditel. Ja kui on siis jõgi ja teinekord siin on olnud võimalus, et mul on nii kahju, et näiteks odav lei lennud piini on Estonian Airi poolt lõpetatud tapja. Et väga väikse rahast tuli sõita Viini, võimalik sõita Ri miini ja pukid omale seal piletid ära, ütleme on see must või kus iganes ja ja nautida lihtsalt seda head muusikat ja kogu seda atmosfäär, mis seal on. Sest et mitte, et ega Eestis ei ole ju paha elada. Aga Eesti on esiteks väga väiksed ja meid on nii vähe ja me kõik 11 enam-vähem tunneme või üle kellegi kaudu ikka teatakse ja ja teisalt töötleme, kui siin keegi arvab, et põtradele pole enam kohta, kus elada tükivad maanteed, siis ma sellega küll nõustuda küll ei saa, sellepärast et mööda Eestimaad ringi sõites ainuüksi siit Võrru sõites sa näedki, mets on mingi põhilised ümber on ju nii ja, ja teisalt on see tore ja see on meie noh, niisugune uhkus ja loodus ja seal on tõesti hea olla ja kõik nii edasi, aga, aga meid on liiga vähe. Ja ma ütleks, et tänase Eesti võib-olla kõige suurem häda ei ole tegelikkuses ju ei rahakriis ei eksistentsikriis, vaid on ikkagi mina, julgen ütelda, et seal on nagu eetiline kriis. Ja noh, kui siis, kui ma mõtlen seda, et ütleme, raha on, siis jumal, mille nimel minnakse, Soome, võetakse lapsed üksi siia tihtipeale kodudesse või kui ma loen lehest, ma ei saa üldse sellest aru, ma mäletan, oli üks hästi raske käega, ütleme kui ma olin seal linnapea, siis see oli tegelikult Eerika Salumäe algatus, mitte minu algatus. Need olid lastekodud ja Erika, me teame tema saatusest, et tal oli see teema väga lähedane ja ta tuli minu juurde ja rääkis ja siis me võtsime kätte sõitsime Tallinna lastekodud mitu korda läbi Kiievis vaatasime, oli kohutav. Ja Me hakkasime nendega tegelema, sest on möödas, see oli 90.-te aastate lõpus 15 aastat ja kui ma täna loen lehest, et lastekodulapsele toob Keitering toitu ja tal ei ole võimalik vahepeal teha omale võileiba, seks ei ole ette nähtud siis ma küsin küll, kus me elame või kuidas sa üldse võimalik sini mis kasuvanemad või mis ase asendus või, või kuidas üldse on võimalik, lapsel on ta väike või kasva jääs noor inimene ja tal ei ole võimalik, ütleme, kahe ametniku söögivaheajal võtta võileiva või midagi muud, pista suhu. Kuidas ma ei saa sellest aru või, rääkimata sellest, et ütleme seal üldse noh. Kas kusagil lehes käib läbi see? Ta on number 40000 last näljas. Esiteks ma ei tea, kuidas see number on tekkinud, ma ei usu, et see nii suur on, aga ma ütleks nii, et kui üks lapski, kõht tühi, siis tegelikult peaks väga, miks see? Jaa, siin ei ole asi mitte niivõrd riigi tasandis, kuivõrd kohalikust tasandist. Te vaadake ainult neid armeesid sotsiaalametnikke sotsiaaltöötajaid, suuremates linnades on neid eriti palju sotsiaalkeskused, majad, mis iganes, kõik kiis nendes kohtades paikades on inimesed, kellel on teave aga teine pool, tal puudub huvi selle konkreetse lapsega tegeleda, midagi ära teha. Tihti on see ainult sellest suhtumistest ükskõiksusest ja kui ma rääkisin sellest kriisist, mis siis täna on siis ja rääkisin sellest, et su moraali ja eetikakriis siis see on üks näitajaid. Ja rääkimata väikestest kohtadest, kus, kus, kus on, peaks olema iga, iga iga inimene on ju nähtaval. Ja et seda ei suudeta või ei ole nagu seda hädab, paised ei ole suudetud vot niimoodi lahti lõigata ja teda parandama hakata, see on minu jaoks mõistusevastane. Suured asjad algavad alati väikestest inimestest, enestest, lihavõttepühade ajal on ka hea aeg tegelikult vaadata endasse ja, ja hoolitseda vähemalt selle eest, et need inimesed, kes sinust sõltuvad või sinu ümber on kõige lähemas ümbruses, et neil oleks hea. Igal juhul ja ma arvan, et et tegelikult ülestõusmispühade aeg Isegi rohkem kui seda valu või seda ängi, milles mina kuidagi nagu paratamatult siin just poliitikast rääkides nagu väljendasin siis kõrvuti, sellega on ju tegelikult palju palju ilust ja palju palju tegelikkuses tublisid noori inimesi. Ja kui palju on, ütleme näiteks, mul on oma sõprade ütleme just niisuguseid gümnaasiumi vanuses gümnaasiumi viimastes klassides käivad inimesed, kus tehakse omaette, tehakse muusikat, teistpidi õpitakse eri programmide eel jaluselt täidetakse teste, Oxfordi kuhu iganes. Neid on palju rohkem, kui see välja paistab. Ja ometi on kuidagi kogu see, see generatsioon või see, see, need inimesed jäänud nagu nad ei paista välja. Ja nagu, nagu polegi vaja sellest rääkidagi. Mina küll kutsuksin üles isegi. Püüda just näha, tunnetada ja toetada ka head ka noori andekaid inimesi ja üldse annet. Tegelikult, sest et ega meie maavarad on nii tagasihoidlikud. Uraanikihti, mis seal kusagil Põhja-Eestis ehk olemas on, mida sa keeki klappima hakata, aga meil on üks võimalus ja see domeene, andeka andekad inimesed ja kutsun üles neid lihtsalt nägema mitte jätma, et näed, ja rääkimise tasandil näed kondekas, kuidas jõgi püüdega aidata, kas edasi minna ja ja teisalt ütleks nii, et ma ei näe selles nii suurt muret, et need noored tihtipeale reisivad kuhugile. Eks siis tänagi, lehtedes oli ju pikk lugu sellest, kus Taanist pooled inimesed tahavad ära või Islandi suursaadik omal ajal, kes, kuidas, kui suur nii-öelda ränne või migratsioon on nagu sealgi ja siis ma küsisin, et kuidas, aga et kas need noored inimesed 30000 iga aasta lahkub. Aga mõtlesin, hakkaks tagasi ka tulevad ja nad on nagu kala, kes tuleb koju kudema. Nii on ka islandi, mina ütleks ka. Me jõuame samamoodi. Et küll nad tagasi tulla, küll nad tagasi tulevad, aga nad on midagi muud ka ilma teinud peale selle puselemisi seal, mis siin Eestis on vahesöega vaja. Ilus mõte, et lõpetada tänane jutusaade. Sa mainisid vahepeal, et armastan väga kontsertidel käia ja, ja meie tänast saadet tegelikult lõpetama üks imekaunis muusikapala, mis on küll liiga pikk, kes seda lõpuni kuulata, aga me kuulame sellest just katkendit. Ja nüüd on hea võimalus sisse juhatada see, miks me mängime täna just seda muusikat. Me mängime veel. Me mängime, jamaksin Bengerovi ma olen väga unistanud, et ma ehk kunagi satun Maxim vinger või kontserdile, kindlasti siis ei saa olema Eestis. Ma ükskord kusagil pikka aega tagasi nägin, et ta vist case pidi tulema Riiga või midagi, ma läksin noh, peaaegu valmis, et, aga aga no ei läinud, aga üldiselt on tõepoolest noh, selle sajandi ja veel, mis sajandi lõpu juba üks kõigi giniaalsemaid tegelikult interpreet, Maxim Wenger, väga suur kunstnik ja mul on väga hea meel, et leidsite tema variatsioonid paganiidid kevadel aitäh. Ilusat ülestõusmispühade jätku teile kõikidele. Saate tegi Margit Kilumets kokku hoides selle panna Viivika Ludvig ja saatekülaliseks oliiviema ilusaid pühi.