Mina meesaate meestelauludes on kokku seadnud, toob teieni Tõnu Mikiver. Need mehed kui metsapullid Aru, Jaani hallid sõimi ammume ja heiskama ja mõisa pull, puistame. Loss, tilluikame ja vastastikku võitleme. Otsime vallast vastaseid ja kihelkonnast kiiluks. Ühest mehest ma ei hooli, ka tema ei kardagi, kolm ei mahu kallale. Ühe lõin Ubakil teise kõrva kükakil kolmandama, kummulisti. Viies läks ju viisi pärast seitsmesse leks seljalisti. Üheksas läks üle õla, siis tuli 10., küll oli rammu rammu pärast raputasin viha, pärast vintsutasin. Suure varbasoon läks katki, väike sõrm oli verine. Siis oli otsas, ometigi. Sest mind sõnnik sõimati. Annaks ärjaks vannuti, et olin kaua karjas käinud, kaua kaela kasvatanud, sest olin tuur reasta tugeva kaela jätkusta, jämeda ei saanud vastu valla härjad. Kihelkonna kiidupullid. Mul ka. Mul on rammu riieldaja rabelda, karuvili kiskuda ja teiste rindus rippuda. Kooli uppumista, karda kaevu kukkumista, jooksen otseti, oda, jää, kaksiti karupesa je Nurdeti noatera jõe. Ei, mina hoolisi Eigi pärast, et mind homme hukatakse. Tunatorni lükatakse liha lõhki, lõigatakse rasvad katki, raiutakse. Kui vähegi välja pääsen. Kohe teeksin koerustükki, varsti jälle vallatus. Naabripoisid oleme ühes seeme, seome ühes ööd, magame, kaheksane rahad, jagame ühes piigat, pigistame ühes Neibu, näpistame. Ei või ühte naist võtta, teine võtab teise naise teineteise kese. Siis saame kokku kälimäed. Mindaga hundiks ühineti, vanaks karuks sõimati. Mina kuulsin vastu, kastsin Eminamurra mullikaida, mina murran neidusida, valin vahelt valgemaida, kisun keskelt kenamaida. Tütarlapsed tiller, tiputiller, tipud, kullerkupud, saksa sirge siguri. Need on loodud poiste pärast poistel vooleksimurexi meestel meele haiguseksi ei lase Mehi magada. Poisteri tundid tukastada. Tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikulaine, kui lähen mina magama, igaüks onu omaga iga kaasomaga, aga isa läks vanaemaga Õdelex õemehega. Vend läks noore noorikuga. Teo poiss läks tüdrukuga. Kellega mina laen. Ma lähen nuttes nurgapojale tekkinud tühja sängi poole. Eliseks äärelauda, põriseks põhjalauda. Kõik on külmad, küljelauad äärmatanud, äärelauad. Pööran külje. Leian seina, pööran selja, leian seina. Püüan Kerbuga kõnelda, lutikaga lüüa, lõõri lõpp oli kõrk, jäi kõnelnud. Lutti. Klay löönud lõõri mina võtinja, vihastin riided sülle ja minema, läksin lakka ja magama põhku alla põhku peale. See asi ümber sääre, Louie. Oh seda vaesta poissmehepõlve. Ajad öösel hulkuma eye üheda küla kõndimaie küla lakka rooma maie laudit maha kukkuma ei järel hoida rikkumaia. Oleks mul eksnaisena armas, see oleks minu meelest armas, ei oleks öösel hulkumista mööda küla kõndimista küla lakka roomamista laudilt maha kukkumista, sääreluude rikkumist. Oleksime uneski öeldnud tukkudes teada toodud, kus need meedised magavad. Ujuksimile Leo oherbia augu neljaneelise lahele ei virvega einelusse kuue kulla keskel. Seal oleks luba lusti lüüa. Luba lustis ta ela. Neiude magasid määrida. Tina, rinnad, rinnakulla pudrus, kaelad, kallakul, nina varjult avalati, kivi, ääreski kakili kännu ääres käpakini. Oleks neidu minul maas üks supisoolatagi jahule entaleivatagi Suve söömata, elaksin aasta ilma ahvenate elu, aaa, heeringat. Oot-oot-oot-oot homme õhtu Lassaga tuleb laupäeva õhtu noorte meestena ooda õhtu. Detarlaste laadaõhtu. Läksin külalaka peale. Tüdrukud ei tundnud, minda, tundnud minda tahtnud hinda, et polnud seljas siidisärki siini särki, seltsi vesti kaelas, kardaretiku. Ostsin selga, siidisärgid, siidisärgid sõitsid hästi kaela karvase maist jalga. Eksara ütles vaata mind ja teine ütles, ootaminud, kolmas ütles, ma tulen sulle. Mina kuulsin vastu, kui ostsin. Ega ma või kõiki võtta, võtan ühe ja ilusa küla keskelt kenama alla seltsist valgemana. Kiljub neiuga harju neiu kiljub kinni võttes saad, karjud kaela hakatesse. Luulad lakka tassidesse. Saablaka seisab salaja, pistab pea poisi põue, käädaga poisiga endelasse, jalad poisi hõlma alla. Ootab poissi puutuvada, kätta, kallist katsuvada, suuda, armasta andavada. Poiss on puhas, Ida puudu. Käsi kallis, ei tagada. Su enne kui papp saab paari pannud musta kuube kuulutanud. Tuba köetud turba Builla ahi oli köetud allingudelina sauna saare juurika alla. Ei saanud siiski seda sooja, mis sai neidude vahel hõberinnahõlma alla tina rinnateki alla vask Irina vaiba alla. Mis sa kardad mulle tulla mulle tulla mulle olla maa, panen veel poole tööle. Suveks panen suuda ande majja talveks lapsi hoida, nai. Suvel mina hoian suitsu eesta talvel teetolmu eesta suust, mina söödan su kurilla peo pealt pähkenilla. Sel kannan kaisus sagi. Päeval hoian põues. Vanatüdruk hauda hammas kisendas küla vahel lubas kitse kisku jälle lambalakka tassi all. Ei olnud külaskis kujaida vallas lakka tassi aida. Või või, või, või võtaks naise kuisanud kurja, kuhu panna? Ei ole põlluks põlgamine, maaks pole maha jätamine ei ole härjaks ära müüa ega ole varsagset, vahetan. Võtaksin ma vana naise, kardan vana valakuvada. Võtaksin mina, noore naise. Kardan noortanutavada. Käkid tuppa toodavad vibu Parzilbandavada kätki Jon toas risusta vibu silma pysti. Mullu sai see naine võetud tunamullu tuppa toodud nüüd ei või kodus magada. Taas pean une magama heinaküünis külmetama. Peaa panen pajupõõsa sisse, jalad vastu kase kändu. Ei ole kuulda kurjaagi isa naise santi sõimamista, naise ropp purrekkimista. Oh, jumal, jumal, Lukene, no miks sa mind magama jätsid, kui oli neiu, saagi aega? Moodsaid nukid, kõik said KEKi maa, sain musta ja rumala tõrva, tagaja tõbise piirdud lakka pikka moga. Mis mul mehele nõuksi, vesin LAV-Ella viiel-kuuel kurik alla seitsmel seebigantsak alla Hussari loiku loputasin, kus olid lained, looksutasin, buss oli, vesi seal vedasin. Siis panin kuuske kuiva majja. Tammeie tahenemaie Pedakaia pleeki, Maie. Viisin siis valge Nende vahel kenaamate keskel. Ikka oli musta nagu muti ikaali halli nagu rotti. Drell imeja Trallime, laseme kupu Kaiele aadrit haige Annele maha kukkunud Maiele keset kõhtu krõdale. Viimaks viina Reinule. Tere, aga tere, körtsikene. Tere körtsigambrikene. Siin on ennegi elatud mõnda korda mõõdujoodud 100 korda saia söödud 1000 korda tantsule. Joome kõrtsis koiduni, lakkume laia valgeni, kust me raha võtame vaid aidast mõõdame külmi teese kühvel käes. Kas me siis küll õndsaks saame? Kuule Lähme, kui ei saa, taeva maa tahagi taevas kõrgel, jaga külm põrgu, Malaisia soe. Täna joon, täna jorutan ana, hõiskame õlle peale, on noore naise peale. Täna joome täietoobi, homme toobid upakile, õllejoon kopitanud onn urma, viskan kannu vitsa, Kusma, laotan kannulauad sinna laasi langeneks. Kusma põhjase toruttimine, seal siis metsa murdunexe ilma nooreta meheta terravat ta kirve. Senine õetseenine, vennad, seenime suured seltsimehed, kui on katas luta pina toobis tilgakese lõpet kapastajaluta siis Nabehklemassa õedaga hõlmudes temasse seltsimehed sõitlemasse. Joo kurku, kanna kaela, oota vastuvaski rinda, küll jalad, kodu viivad sääred sängi esihaava põlved põhku, poevad labajalad, voodi. Ah, sina viha, helina, vesi, puu, aga Terrest vasti katlas jooksed sinna välja virinal ja minuga suhu sorinal. Esiteks olen mina sinust üle, pärast oled sina minust üle, lükkad nurka kummulisti, mingi alla pikkalisti, nina katki, klopsti veri välja, virts. Kõrtsis ja inimene aga õige päeva kõrtsis õigesel hädali. Sihistusin koju Impagompa toaga ette toodsa tatsa väraval wind saadantsa. Komistasin koera selga, koer mul kargas, tegin, perenaine koolis, hüüdis. Nüüd on hunti hulluks läinud, tulnud koerale kallale. Ninakorralt vastu kostsin, ei ole hunti hulluks läinud. Ma tulen väljalt, ma väsinud töö kallalt. Maa tüdinud mõisa rehel taroidunud adra varrelda vaibunud. Ei, me ju ei tee, oli veel mitu kõrtseevastaskeeri veel. Kirikus oli kants seal veel mitu Irid, koba, paniganud, piiritu vana maja seisis viltu seina ääres, voodi viltu. Voodi, see osaline ei liini. Kõik see keisririik oli veel ttu aps, aed oli kummuli.