Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Tere Liivimaa kuningas Magnus eest ja sellest, kuidas Vene tsaar talle lõpuks naise ära võttis, räägib ajaloodoktor Andres Adamson. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Meenutagem, et Magnus oli varem püüdnud 1567. aastal abiellu astuda Poola kuningas Sigismund, teise augusti õe Anna ja Kelloonikaga, kes oli temast 17 aastat vanem. Sigismund August ei pidanud abieluga hakkaks, sest Magnusel polnud vastu pakkuda peaaegu mitte midagi. Siis üritas Magnuse ema Dorothea Põhjamaade seitsmeaastases sõjas vahendada separaat rahu Magnuse ja Rootsi vahel ja selle hõlbustamiseks tahtis ta Magnusele mõne Rootsi printsessi leida. Ei õnnestunud seegi. Siis otsustas Magnus ise hakata asju ajama venelastega. Ja 1570. aasta mais jõudis Hertsog Magnus Moskvasse, kus ta kihlati Ivani sugulase Jeffmiaga. Kui too aga suri, siis Jeffeamia õe Mariaga. Lisaks sõlmisid Magnus ja Ivan lepingu, millega hertsogit sai tsaari vasall ja Liivimaa kuningas. Nii et Andres Adamson Magnus võttis siiski lõpuks Venemaalt naise. Jah, abiellus küll, võib-olla peaks alustama sellest, et miks, milleks oli vann julmal nüüd korraga vaja jälle Magnust? Me oleme siin juba kirjeldanud seda, mismoodi Magnus Pääle oma vahepeal Saaremaale pagemist, eks ole, 1571. aasta lõpus, kuidas 1572 ikkagi Ivan julmaga jälle sopingusse astus ja kuidas ta 73. aasta alul siis paide all oli ja, ja Karksi vallutamist nominaalselt juhtis. Aga milleks Ivannil korraga seda magusat vaja oli ja veel enam, miks ta nüüd Magnuse endale sedavõrd lahendas. Ja 12. aprillil 1573 Magnusson Novgorodis oma sugulasega noh, paari pani. Et milleks siis ja jällegi põhjused on suur, poliitilised põhjused olid. Noh, mitte Liivimaal, vaid kaugel mujal. Asi oli selles, et juunist 1572 suri lõpuks viimane meessoost jagel Laan Poola-Leedu kuningas. Siis Sigismund, teine august. Ja noh, seal olukorras, kus Venemaa ja Poola Leedu vahel kehtis vaherahu. Aga loomulikult siis nii Leedus, eriti Leedus, Poolas ka mindi kohe närvi, et seda, seda intervjueerumitmis järgnes seda kuningate olemist, riigipeataolekut, tülisid ja, ja mida kõike, eks ole, mis mis Poolas, Leedus, nüüd nagu järgneb. Et valimiskampaaniaid ja mida kõike, seda kindlasti venelased üritavad ära kasutada ja sellepärast Leedu siis juhid otsustasid sündmusi ennetada ja teha ettepanekuga Ivan julmal esitada üks oma poegadest, Fjodor noorem poeg Poola-Leedu kuninga kandidaadiks. Seda on väga tõsiselt kaalutud ja valgustatud mitmesuguste ajaloolaste poolt, kes näivad arvavat, et see oli tõsine pakkumine. Loomulikult mitte sellepärast, et mitte mingil juhul ei oleks siis tsaariperekonna liige vahetanud usku mingil juhul ei oleks. Õigeuskliku valiti valida saanud Poolale tuuningaks Poola-Leedu kuningas, kogu Poola-Leedu usulise sallivuse juures pidi olema katoliiklane. Ja Ivan Julm omakorda siis selle Fjodori kandidatuuri kõrvale püstitas hoopis ka enda kandidatuuri. Aga ka tema polnud nii loll, et arvata, et ost võiks saada Poola-Leedu kuningas vaid et ma tahan siis selle natuke segasevõitu algusega sinna jõuda, et Sigismund teise augusti surm avas võimalused jälle selleks tehinguks kompromissiks katsed, eks kiskuda Poola-Leedu küljest lahti Leedu suurvürstiriik koos Ukrainaga tola Leedu suurvürstiriik pääle Lublini uniooni 1569. aasta rubline uniooni kujutas endast ainult etnilist Leedut ja Valgevenet ukraina libaPoola külge liidetud avad, kiskuda nad õigeusklikud alad siis Valgevene, eks ole, Ukraina Leedu kahmis poolt küll otseselt õigeusklik kiskuda need sellest seltskonnast poolitast välja või lahku ja liita Venemaaga kas siis personaaluniooni kaudu reaaluniooni kaudu otseselt Moskvaga liita. Need olid kõik juba noh, tehnilised küsimused, eks ole. Ja võimalik oli see sel juhul kui uuesti nagu seda sellesama kompromissi juurte või sopingu juurde Habsburgide keisrikojaga. Sest loomulikult olid Habsburgide üks noh nagu noh, kandidaat oli, oligi niimoodi, et järgnevatel kuninga valimistel või kahtedel kuninga valimistel võitnud kandidaadi või lõpp lõpuks peale jäänud kandidaatide vastaskandidaadid olidki Habsburgide esimesel juhul hertsog Hans veondus, Ernst ja teisel juhul siis keiser Maximilian, teine ise ja järelikult ka kõik need muud vot Liivimaa kuningriigi loomisele eelnenud kaalutlused said nüüd uuesti võimenduse, ehk siis see, et kokku Kokkolepagsburgidega oli vajalik, eks ole, kokkulepe eeldas saksamaa avaliku arvamuse rahastamist ja see eeldas vaat mingisugust positiivset lahendust Liivimaal. Ja see lahendus oli juba välja pakutud enne Liivimaa kuningriigi projekti käivitamist, eks ole, see oli siis oligi see Liivimaa kuningriigi projekt Magnusega eesotsas. Et nüüd oli vaja siis Magnust üle Saipida jälle talle tähelepanu tõmmata, talle jälle toetajaskonda tekitada. Ja nii edasi. Enne Magnuse juurde lähen ma võib-olla paar sõna, ütlen, mis sellest suurest projektist siis sai. Esialgu sai see, et et absburgide kandidaat ei võitnud valimistel või kummalgi juhul ta vabandust ei võitnud valimistel. Ja valiti, hoopis, on suurhertsog, Henri noh, rootsi moodi v vabandust, samamoodi muidugi Hendrik kuningas Hendrik, kes valiti maikuus 1573, ära, krooniti veebruaris 1574 ja poolakate suureks häbiks juba sama aasta juunis Poolas. Sääred põgenes siis Poolast. Ehkki kõik oli justkui hästi ja ja nii edasi põgenes sellepärast vabanes Prantsusmaa troon. Hilisem kuningas Ambly, kolmas viimane Valoa dünastiast kuningas siis prantsuse troonil. Nii et lõppes kõik suure rahvusvahelise häbiga poolakate jaoks nende riik oli nii nadi, et kuningas põgenes. Noh, selline naljaga pooleks, eks ole. Ja seejärel järgnes uus interRegnum, kuhu jälle siis ka venelased üritasid sekkuda ja mis lõppes sellise lõppesid korraga kahe kuninga valimisega. Sellise noh, ütleme siis Habsburgide interventsiooni kamis löödi tagasi ja kodusõjaga kaks kuningaid, kes valiti, olid kõigepealt siis Saksa-Rooma keiser Maximilian, teine kelle poolel oli siiski vähemus ja Transilvaania vürst, türgi sultani vasall istun paatori siis Poolas, Leedus ja siin liival, muidugi, Stefan patori. Miks siis türgi sultani vasall valiti poolaleid võt otsa. Kuidas ta valiti sinna etteotsa, eks ole. Kuninga valimised toimusid sellisel avalikul valimiskoosolekul vola väljal, kus iganes, lahtisi oli põhimõtteliselt üks hääl. Aga noh, see valimised olid pikad, eks ole, sinna kohaletulek oli kulukas, need loomulikult mitte kogus lasteaia sõitnud kohale Poolas, Leedus, pealegi lahte oli väga arvukas. Leedus endas Slazda võis olla isegi 10 protsenti elanikkonnast, Poolas vähem, natukene natukene kõvasti vähem, poole vähem kuskil viie protsendi ümber. Ja need väga suur hulk elanikkonnast võiks kuninga valimistel osaleda, kõigil oli teoreetiliselt üks seal, kuidas loeti, muidugi noh, ühe suure välja peale, eks ole, ise kujutate ette. Aga nii või naa, kes seal väljas siis sellel väljal suurel kaklusel peale jäi, eks ole, et need põhimõtteliselt valisidki kuninga või nende hääled, valisidki kuninga ja nüüd Habsburgide valik voololeid võt otsa tähendas suhete halvenemist Türgiga järsku halvenemist. Türgi oli ohtlik tol hetkel Türgi jätnud ka ennast meelde tuletamast, sest vahetult enne valimisi korraldati selline suurem tatarlaste rüüsteretk Ukrainasse. Ja selle peale ukraina aadel, selleks, et asi ei korduks nii-öelda või et kord majja lüüa. Kuninga valimistel istus nagu üks mees sadulasse sõitis kuninga valimistele, tegi asja ära. Kui nii hästi lühidalt või lihtsustatult rääkida. Et Stefan patori seal oli siis eelkõige eelkõige selle kuningriigi Ukraina ja Poola osa. Sätvas politav Ukraina Poola osa ja Habsburgide poolt olid eelkõige leedulased liivimaalased. Ja nemad sellepärast et eriti liivimaalased leedulased ka nägi Tabsburgidest kandidaadis nägitzis moodust selleks, et, et leedulaste liivimaalaste õigused ühisriigis võrdsustatakse poolakat õigustega. Et nad ei osanud näha seal taga seda, et tulemuseks võib olla hoopis see, et Liivimaa ja Leedu suurvürstiriik lähevad vene võimu alla. Iroonilisel moel, eks ole, poolakate jaoks omakorda absburgi valimine oleks tähendanud mitte ainult seda võimalikku sõda Türgiga. Muidu oleks tähendanud rahvusliku iseseisvuse kaotust. Nii et nagu patriootilises mõttes Poola patriotismi mõttes või Poola riigi huvides oli muidugi mitte valida absurd. Nii ja noh, Maximilian, teine küll varsti suri pärast seda ja, ja troon jäi Stefan patori niisuguse noh, mitte väga intensiivse kodusõja järel. Aga nii või naa siis pikaks ajaks, eks ole, sellest samast 1572.-st aastast kuni siis 1500 kuskil 177. 78. aastani milles Stefan patori sai lõpuks nagu kõik ohjad riigis selgelt oma kätte. Kuni selle ajani Poola oli täielikus segaduste olukorras ja olid nagu üleval jällegi need levima kuningriigi reanimeerimise projektid. Et sellepärast oli siis jumal nüüd korraga magumust jälle vaja, aga seal olid siis tõusid ka lootused uuesti üles ja muidugi muidugi tõusid lootused. Nii, ja nüüd üks selle lootus ilmnemisi või, või mis, mis õige õige, õige sõnastus oleks üks, siis oligi või seisneski selles, et aprillikuus 1573 Novgorodis pannakse tavaari Ivan julma lellepojatütrega kolmeteistaastase tüdrukuga Maria Vladimir õunaga. See võis olla isegi tol ajal haruldane. Noh, nii Noonust, ma mõtlen nii noor ja, või ütleme, kihlamine või ametlik abielu või see polnud valitsevate perekondade puhul selles vanuses muidugi ei olnud väga haruldane, eks ole, aga või, või tihlamine poleks üldse olnud haruldane, aga abielu abielu juba natukene oleks olnud. Et see, see no miks ei saadud oodata, ma just seletasin, miks ei saadud oodata. Muidugi oleks pidanud ootama. Ja tüdruk toodi ka niimoodi vägisi ja, ja kähku Põhja-Venemaalt kohale kus ta sisuliselt pagenduses oli olnud. Ja Magnus samamoodi väidab oma noh, niisugune eneseõigustus kirjas hilisemas, ega tema olevat saanud ootamatult korralduse ilmuda ja ja noh, umbes et pandi vägisi paari, eks ole. Tegelikult last olid ikkagi need pulmad suhteliselt põhjalikult ettevalmistatud nahka. Magnuse poolel osales näiteks umbes 200 meest naist ja Vene poolel samuti noh, ütleme kogu eliit oli kohal vene teenistusraamatutes on siin-seal kirjas millistel olulistel ametikohtadel üks või teine isik pulmade ajal siis oli, et kes seal mida ulatus ja kes mida tegi ja kelle juures istus. Magnuse Magnuse inimesi, on ainult nimelised. Nüüd põgusalt mainitud näiteks Tõnis rangeli tema tema õue marssarit. Mitte nimeliselt loetletud sellepärast et nemad pole vene vene teenistus raamatutele huvitavat, ütles nende isiku pole oluline, eks ole, aga pulmad ise olid tähtsad, ütleme selles prestiiži võitluses, mille pärast teenistusraamatuid üldse jubeti ümber kirjutati, vabandust, mitte veetud. Ma vist olen teenistusraamatute kohta kunagi midagi öelnud või rääkinud Venemaa Venemaa siis sellest kohajärglust süsteemist. Kordamine on tarkuse ema lühidalt. Noh, Venemaal lihtsalt siis inimeste ametisse määramine määramisel arvestati mitte ainult nende enda päritolu ja teenetega varasema teenistusega, eks ole. Vaid arvestati kogu suguvõsa, noh, ütleme siis päritolu, teenete ja teenistusega ehk siis konkreetsemalt siis isa, vanaisa, vendade onude naudvikide, nende kõikide nende senise teenistusega. Mistõttu siis ütleme, mingisuguste tõusikute või uute inimeste, nende sattumine kohe kõrgeks Talle kohtadel oli enam-vähem välistatud, sest ma ei saanud inimest määrata, kui, kui tal polnud väärikad sugupuud. Kui tema sugulased polnud esiisade sugulased, polnud eks ole, ausa ja ennastsalgava teenistusega näidanud, et tegemist on väärikate inimestega. Noh, arusaadav, eks ole, et käbi ei kuku kännust kaugele ja ja veri määrab ja, ja nii edasi. Ja siis kui siis keegi sattus põlu alla või sai mingisuguse sigadusega hakkama Wireikis või midagi muud niisugust, siis sellise inimese väljakukkumine sellest püramiidist tõi loomulikult kaasa ka kõikide teiste elusolevate sugulaste nagu taseme prestiiži, selle, selle kukkumise kõik kukkusid allapoole, kõigil tähtsus vähenes. Ja oli väga palju vaidlusi omavahel loomulikult erinevate isikute vahel kohtadele määramisel, et kes on ikka teisest tähtsam ja kelle sugupuu on parem ja kes on kelle teened suuremad ja ja nii edasi. Ja sellepärast paljud perekonnad tellisid endale tõestada võimalikes vaidlustes siis oma oma õigsust. Paljud perekonnad tellisid endale ametliku Kremlis peetavatest teenistusraamatutest, kus oli iga iga aasta juurde kirja pandud keskus, teenis, mis ametikohal. Vot sellest selliseid väljakirjutisi iga perekonna oma oli muidugi nagu nende poolde kaldu, eks seal oli kirjas see, mis neile oluline oli, aga mitte see, mis, mis seal, mis seal üldse oli, eks ole. Noh, üle 100 aasta hiljem 1680.-te 1006 82, täpsemini teenistus raamatut pidulikult põletati ära need riiklikud tehti kohajärgus süsteemil lõpp, aga need erinevate perekondade juures olevad väljakirjutused, sellised mittetäielikud koopiad, need, need on osalt säilinud. Ja need on ka publitseeritud, nende seal on tihtilugu mõned sündmused väga detailselt kirja pandud, mingid sõjakäigud ja, ja nagu antud juhul Magnuse pulm ja ja nii edasi, nii et see on see oluline allikas sellise vanema vene ajaloo osas. Olulised allikad. Nii nii, et kõik need kuninga aadlikud ja kuningapoja, Ari naised, jutumärkides ja nii edasi Need on siis vähemalt summana ka seal seal kirja kirja pandud, selles selles teenistus või noh, selles selles magusa pulmakirjelduses Nii need pulmad peeti siis maha, ametlikult oli pruudi isa rollis pruudi vend vürst Vassili Dmitrijevi osates vürst, kes aasta hiljem suri, aga tegelikult juhtis, juhtis siis kogu seda pulmapidamist ikkagi Ivan Julm. Ja kui siis pulmad olid ära veetud, siis noorpaar sõitis Karksisse, Karksi anti justkui nagu kaasavaraks, ehkki ehkki siis Magnus ise oli Karksi vallutamist või hõivamist juhtinud, eks ole. Ja abielu algas var sama tuleb sellest abielust ilmselt rääkida. Sellest on teada siis midagi, no kuidas nad läbi said omavahel noh, nad olid ikka ka abielus, neil oligi ühine laps, hiljem sündis küll palju hiljem siis kui kui sellest tüdrukust oli ikka naine kasvanud juba, eks ole, ja kui ja kui nad olid mõlemad juba Ivan julma võimualalt lahkunud. Ta sündis Kuramaal lõpuks neil tütar, vanad allikad räägivad ka kahest kahest lapsest, aga kahest tütrest, aga see on niisugune noh, mittemõistmine või häire, ütleme mingisugune allikates pole tegelikult kahte last. Et mõned ma ütlesin valesti, mõned allikad, vaid mõned ajaloolased ja naine ei, loomulikult õigusmees oli luterlane edasi, eks ole. Kui tüdruk sündis, siis tüdruk tüdruk ristiti ka õigeusku, ehkki, ehkki Kuramaal, eks ole, ja ehk olukorras, kus Ivan julmal oldi, juba selg pööratud. Ilmselt oli siis alguses peale abielulepingus see säte nagu kroonitud peadel tihti oli, et, et poisi kisa, uskuja tüdrukut, siis ema usku mis tahes, eks ole, kuidas nad läbi said, omavahel on raske öelda. Esialgu oli see marja ju alles laps. Frederik teine on näiteks kirjutanud ühes kirjas niimoodi irooniliselt, et Magnus lohutab oma kolmeteistaastast naist õunte ja meega või suhkruga, vabandust. Lohutab ju siis ei olnud esialgu kõik väga hästi. Loomulikult ei tulnud see marja üksinda, vaid ta tuli terve kaaskonnaga igasuguste õue daamidega ja, ja abilistega ja kindlasti nuhkidega ja noh, kõik kõik, kellega vaja, eks ole. Et Ivan Julm saaks nagu olukorda olukorda jälgida. Ivan Julm olevat olnud kord pahane, et Magnus on, on selle marja siis vene kleidid lasknud ümber teha Saksa Saksamaa järgi ja selliseid väikeseid kuuldusi on siit ja sealt. Lapsi siis pikka aega ei olnud meil, aga Maria võttis õige pea nagu kasvatada paar ütleme, ühenimelised teada olemata, mitte teadaoleva liimima aadliperekonna Sis Horbudeks jäänud tüdrukut. Nopin, Magnuse toetajad mingisugused edenedes kasvatas, kasvatas ka nagu oma lapsi. On oletatud, et need olid hoopis Magnuse vallaslapsed mingisugused, aga see on niisugune kurjad keeled, eks ole. Ja arvatavasti ikkagi saadi läbi kuidagimoodi, tõsi küll, hiljem Kuramaal kui koos elatud Te siis või kui koos Kuramaal olnud hiljem siis magus, valdavalt oli pilt jänes, aga Maria oli tundaagas. Mis on, noh, ikka jupp maad eemal. Aga sel perioodil said nad lapse ja seal ikka Magnuse laps, mitte kellegi teise oma, sellepärast et väga suure pidulikkusega pidulikkusega peetilist seid ja sellepärast sattuski see kroonikatesse, et laps oli juba väga vana selleks ajaks või no mitte mingi matan peas praegu, kas oli 30 nädalatest vana, kui ta ristiti? No ikka väga palju, eks ole, üle Õigaja millest see räägib, omakorda võiks ju jälle oletada, et võib-olla räägib mingisugustest vanemate tülist, millisesse religioonid ikkagi ristida? No sel juhul, kui ikkagi lõpuks õigeusku ristiti, siis järelikult Ta oli Marial päris tugev iseloom, eks ole. Noh, tõenäolisemalt ikkagi Liivimaa kombe kohaselt pidi varrudel olema väga palju külalisi ja väga palju ristivanemaid ja, ja, ja noh, ja nii edasi siuksel olulisel perekonnal. Ja selles selle suure toredus janu pärast või selle suure peo pärast melisasi arvatavasti. Aga võib venida ka, et Magnus mõtles järele, kas tunnistada laps omaks või mitte. Ei, seda ma ei, mina ei, ta on olemas jah, Venemaal mõned sihuksed vandenõuteoreetikud, kes on ka sellised, no nagu ma räägin, siukse absurdse maid, teooriaid näiteks mühki nendele otsitud igasugu dokumentaalseid tõendeid ja mida tahes. Kes väidavad, et Maria olevat hiljem onu, Stefan patori armuke ja Vale-Dmitri esimene olevat olnud nende sohilaps ja ja igasugu muud sihukest ilustatud jama on, on välja mõeldud. Et see kõik ei ole usutav, et ütleme vastupidist vastupidist kinnitavaid dokumente on nii palju rohkem. Kui magus hiljem suretab Vistava kolm siis tema naine ja lapsed küll ula peal. Sest et Kuramaal Magnusel lihtsalt piiskop, eks ole, Ta oli piiskopkonna hoidja, piiskopi ametivaldaja, temast jäänud nagu mingisugust erilist maist vara maha ja kurama pärast tekkis ka kodusõda kohe looduse kaubandust vaid niisugune relvakonflikt Poola, Leedu, Taani vahel või õigemini siis Taani võimu alla minna tahtvate kuramaalaste piltena piiskopkonna asukate nende nende vahel. Ja reguleeriti varsti Taanile maksti kompensatsiooni. Piiskopkond läks, pool ei toimu olla, aga, aga mida teha nüüd sellele see tütrega? Pealegi noh, nad olid ju, nad olid väljaspool Liivi sõda oli lõppenud, tänud, eks ole, ma olen nüüd näete jutus juba nii kaugele hüpanud. Liivi sõda oli lõppenud ja, ja Ivan Julm oli kah surnud. Aga noh, ütleme niisugust isikute, eks ole, väljaspool vene võimuala olemine oli Venemaale potentsiaalselt ohtlik. Sellepärast, et Ivan julma surma järel oli, oli võimul tema poeg Fjodor kelle laps ei olnud, oli küll tüdrukuga, selles oli varsti ära. Ja oli ka, eks ole, see see Dmitri Vale-Dmitri ide prototüüp, siis kes aga kõiksugu vene kanooniliste reeglite järgi oli ebaseaduslik laps, sest noh, ütleme neli abielu võis veel olla kuidagi seaduslikud, aga üle selle oli juba selgelt liig. Näete, mul jällegi peas kohe, Jaakko oli ta nüüd Ivan julma seitsmendast abielust või ja, ja ja ta oligi ametlikult mitrolliga ametlikult ebaseaduslikuks kuulutatud, et oligi rublitsis osatis vürstiks, aga Fjodor oli teatanud, et tal nagu trooniõigusi pole ja nii edasi ja nii edasi. Need ainsad Reolikovitšid ainsat vabandust Moskvarjulikovitsid just selle tsaari perekonna liikmed, eks ole. Kes üldse lisaks Vjodorile ja tema tollal veel mitte sündinud tütrele olemas olid olid see marja ja tema tütar, Õudoksia või õievdokija? Tähendab Magnuse laks, Magnuse magus magusa lesk ja laps ei oleks saanud pretendeerida troonile sellepärast, et Venemaa tol hetkel naisi oma troonile ei lasknud, eks ole. Aga inimesed, kes oleks abiellunud kas Magnuse lese või, või, või, või lapsega oleksid olnud vene troonile noh, ütleme potentsiaalselt ohtlikud, kui mõni mõni kroonikandja kuskil oleks midagi niisugust teinud, eks ole, see muide noh, veel kord, et noh, juhul kui Magnusest veel kunagi pikemalt räägime, siis sisse Magnuse sugulusastumine Ivan julma hakkas ja abielu kaudu see viis ka tema vene troonile väga lähedal. See on muidugi jällegi sihuke hirmus avantüristlike, eks ole, teema mida hakata noh, niimoodi arendama. Aga nii või naa. Ta ei olnud mingisugune troonipärija, eks ole, mitte selles pole küsimus, aga ta oli dünastiliselt väga lähedal Vene troonil. Ja noh, need ula peale jäänud naine ja laps siis tagasi nagu selle Liivi sõjajärgsesse aega, eks ole, need elasid Riia, Riia lossis, jupp aega olid seal sihukesed noh, nagu nagu vangid, aga sellised ikkagi nagu valvealused kel oli pisikene pisikene teeniaskond ja kes said Poola-Leedu riigilt nagu pensionit ja, ja, ja nii edasi, aga kes polnud rahul oma olukorraga ja ka Poola-Leedu jaoks oli olukord niisugune ebameeldiv. Diplomaatiliselt raske ja siis sellise ütleme lõpuks leiti niisugune kõiki pooli rahuldav kompromiss, kus siis kus siis venelastel lasti sisuliselt ära meelitada naine ja tütar koos üheskoos siis Moskvasse, muidugi Maria, seades tingimuseks teda kloostrisse, saadetaks loomulikult kloostrisse, pandi üsna varsti peale Moskvasse jõudmist. Tüdruk suri mõni aasta hiljem Mario elase suhteliselt pikka elu ja näitas ennast selle nagu hilisemas hilisemas elus, sellise küllaltki riiaka ja sõnaka naisterahva. Nii et milline ta täpselt oli. Jumal, seda teab, eri ajal ilmselt erinev Alo Lillepead ikka iseloomu näitas, seal see oli hiljem juba Vene riik, Q lagunes seitsmeteistkümnenda sajandi alul, selles ütleme suure nälja ja, ja kõige selle mõjul 1601. 1603. aasta kohutav näljahäda, mis siin niitis võib-olla veerandi, võib-olla kolmandikku rahvastikust. Et Vene riik lagunes nagu algatamiseks laiali, tuli see nõndanimetatud muuta suur segaduste aeg Poola-Leedu interventsioon, Rootsi interventsioon ja ja kõik, mis lõpuks päädis juba uue nagu Romanovite Venemaa ehitamisega rajamisega. Ja sel ajal siis marja lõi suhteid Vale-Dmitri igaya ja teatud poola noh, nihukest Avant juristidega mitte otseselt Poola väejuhtidega, vaid Aman turistidega, kes tegid selles vene segaduses kaasa. Jaan Bioter sapi, aga, ja, ja niisuguste meestega ja mungad siis kloostris, kus ta oli nagu kurtsid, et on varjakas ja saadad kirju ja ähvardab ja ja nii edasi. No nii ta oli, aga lõpuks suri siis oma surma. Nii, aga tuleme siis Magnuse juurde tagasi. Magnuse suhted Ivan Julm, aga pärast seda, kui nad abiellusid, see on siis see, et hilisemad suhted Magnuse ja Ivan julma hilisemad suhted arenesid ikkagi sellises noh, alanevas suunas ehk siis selles Poola-Leedu jagamisest ikkagi midagi asja ei saanud Liivimaa vallutamisel lõpuks, 1575., kuuendal, seitsmendal aastal enam-vähem kogu Liivimaad on, tähendab siis siis Eesti ja Põhja-Läti mandriosa ilma Saarteta ja Ilmaria ja tallinnata läks lõpuks venelaste võimu alla, eks ole. Teoreetiliselt see kõik oleks võinud olla, oleks pidanud olema Liivimaa kuningriik. Aga Magnus sai kogu aeg tüssata, Ivan julma käest, pidevalt, Ivan Julm leidis ettekäändeid, miks ta ei anna üht või teist ala. Magnus, võime olla. Iga põhjendas ta mingitele, mis tega. Et kord olid reetnud, eks ole, needsamad Taube ja kruuse, kellest me oleme rääkinud. Siis reikis vahtmeister Ants vahtmeister kedagi, keda me ka mainisime eelmine kord ja kes oli ka mõnda aega olnud Venemaa teenistuses, siis Jürgen farens Bach temast Me viskach rääkisime jah, natukene ja ta on vist olnud erisaated spahhidest või ajama nüüd kavadesse Agursellid fares pahedest oli juttu veel. Et kõiki neid erinevate, noh, jutumärkides sakslaste siis liivimaalast, eks ole, nende nende reetmisi kasutas siis Ivan Julm ettekäändena mitte anda Magnusele seda, mida ta oli lubanud. Ja noh, nagu selline järgmine otsene selline konflikt nende vahel või kus ma ei saanud seda, mida ta arvas õigustatud olema saama, mida ta pidas enda omaks lõppeks. Ta oli endine Saare-Lääne piiskopihoidja, eks ole, Läänemaa Läänemaa oli tollal õnnistatud Taani kuninga poolt olnud. Et ta pidas Ennast Läänemaa õigeks, sisaldaks aga 1575 76, kui Läänemaa niimoodi järk-järgult läheb vene võimu alla siis Magnus, sealt mitte midagi ei saa. Ta saab kompensatsiooni, väikest kompensatsiooni hoopis lõuna poolt siis Riia peapiiskopkonna aladelt, mis justkui nagu peaksid olema hoopis neutraalsed ja ei tohiks olla sõjaseisukorras Venemaaga, eks ole, aga mille kallal Venemaa ka vaba aeg näkitses tol hetkel kas Magnuse ja Ivani suhete juurde veel kord tulla, et kas siis pulmad oli viimane kord, kui nad kohtasid? Ei, ei, nad kohtusid ikka veel korduvalt, noh, valdavalt muidugi Magnus elas edaspidi Liivimaal. Peale pulmi ja põhiliselt ehk siis ka helmes. Arva siis Põltsamaal ajal kui, kui need rootsiüksused ja, ja mõisamehed siis risti-rästi seal Liivimaal nagu ringi kihutasid ja, ja, ja rüüstasid, sel ajal mitmel korral Ivan Julm, kamandas nad Tartusse või isegi Pihkvasse. Aga nüüd selline otsene silmast silma kontaktid Magnusel Ivanniga olid uuesti 1577. aastal. See on nüüd jälle omaette jutt, see on siis lugu sellest, mismoodi Põhja-Lätti läheb vene võimu alla ja mismoodi magus ja Ivan Julm selle käigus tülli lähevad. Sellepärast et Magnus tahab enda endale saada suuremat osa nagu sellest saagist, kui, kui ennem oli kokku lepitud. Ja ka seepärast, et Magnus oli selleks ajaks juba alustanud sellist tema lahkumist Liivimaalt või poolevahetust, mitte lahkumist Liivimaalt poole vahetust. Sest ma olen sellest ka Magnus sellest pidevast nagu petta saamisest või sellest tundest, et ta saab petta. Võib-olla Ivan Julm mõtles vastupidiselt, võib-olla talle tundus, et teda petetakse. Et Magnus oli selles muserdatud ja Magnus oli uuesti asunud läbirääkimistesse oma sugulastega kõigepealt selleks, et, et mõnda oma lähisugulast näiteks oma noorema vennapoega mõnda oma onupoega sokutada endale kohadjotoriks ametijärglaseks näiteks kurama piiskopi ametijärglaseks ja mitte siis Liivimaa kuninga ametijärglaseks, eks ole. Ise tuli ametlikult juuningas aga et mingit tema valdused, mis nagu ei olnud otseselt Ivan Julm haardes, et vähemalt neidki oleks siis ikkagi Holdenburgide Holdenburgide jagu. Et üldse siluda oma suhteid oma perekonnaga uuesti. Ja Magnus oli 1577. aastal läinud ka siis Kettleri kaudu läinud läbirääkimistele uue Poola-Leedu kuningas Stefan patoriga. Poolevahetuse huvides. Lihtsalt need läbirääkimised ei olnud veel selleks ajaks, kui see ion julma enda juhitud sõjakäik 1577 nagu Läti algas. Need ei olnud nii kaugele jõudnud, et ta oleks sulanud avalikult poolt. No ja ütleme, selles olukorras, kus suur vene vägi tuleb Liivimaale oleks avalik poole vahetus olnud ilmselt ka enesetapp. Ja peaaegu et enesetapuga. 1577. aasta sündmused nii või naa ka lõppesid. Magnusel jäi siis ime läbi hing sisse, kui Magnus oli ametlikult Liivimaa kuningas. Kas Magnus abikaasa sai ka ametlikult kuningannaks? Sai küll ametlikult kuningannaks. Tema on ikka Liivimaa kuninganna ja on olemas ka üks pilt, mida peetakse üldiselt tema omaks, aga mis ei ole üldiselt teda ei kujuta teda tegelikult. Rosenborgi lossis Taanis Ta on juba Taani tuues on teda peetud tiimina kuninganna pildiks. Aga tegelikult on mõnevõrra hilisem, on on Jaanus ratsevilli ühe ühe leedumagnaadi teise abikaasa pildituks moldaavlased Modovlanna. Aga millest see segadus siis on talle, ah, Liivimaalt on ta tootnud siuke kuninglikus riietuses või väga pidulikus, eks ole, slaavipärasus mingi loomulik eksitus, tahtlik pettus. Ja Taani on toodud juba väitega, et see on siis sellesama marjapilt on tehtud vastav peal distanis ja see on toimunud juba 18. sajandi alul, õigemini 1740. aasta paiku ja noh, kui siis kuskil rohkem kui 100 aastat hiljem selle pildi vastu hakata uuesti huvi tundma, siis keegi enam mingit võltsingut ei kahtlustanud. Ta oli juba niigi nyyd need, mida siin kahtlustad. Aga meil ei ole teada, mis, nagu oli Magnus ja tegelikult ei ole ka teada. Nagu oli Maria jah, aga, aga on küll, on tehtud siis rekonstruktsioonid vähemalt ühes veere konstruktsioon, vähemalt ühede Mõe siis jäänustest tähendab tema halvast kes on tsipa noorem kui noh, ütleme hukkumise hetkel hukkamis hetkel või oli siis marja sel ajal, kui ta abiellus Magnusega? Noh, see, noh, muidugi see on lapsed, eks ole, laste laste lapsejälg on nagu raske oleta, võib-olla päris selge, milline või siis hiljem täiskasvanuna oleks. Aga pigem on tegemist sihukese Apra hapra neiuga olnud. Ka kordamine on jälle tarkuse ema, mis lugu selle Kamisega oli sellest, meil oli juttu siis, kui me rääkisime sellest maguna Moskvas käigust, mismoodi sellest tarid Saaverstanud vürst Vladimir, Vladimir Andrejev, vitš siis tsaari mürgitamise soovi süüdistusega. Siis surmatiivi hukati sellesama Maria isa, eks ole, ja koos temaga hukati ka tema teine abikaasa ja need lapsed, kes parasjagu parasjagu siis vürstiperekonna juures ja need, kes ei olnud sealjuures need noh, siis jäid ellu ja neid kasutati siis õige varsti mingites uutes kombinatsioonides, need ka Maria vend jäi ellu. Noh, tema ütleme, vanem poolõde, eks ole, kes kes oli siis nagu see Magnus esimene kihlatu, see jäi ellu. Aga ütleme nii, et aastapäevad peale või ütleme aasta pääle pääle siis mari marja pulmi olid ikkagi kõikidest oma sugulastest juba ilma, et selleks ajaks oli täitsa üksi ilma peale ainult ühes ilmaline mees. Ja edasi. Sellest siis ka jõuame saate algusesse tagasi hetkeks, et sellepärast toodi Marja pagenud. Sest pulma? Jah, ta oli põhjavanemale saadetud tol hetkel see polnud otseselt pagendus, avas hinnad, oli saadetud jah, nagu pagendusse, et ollakse, et kes oli, oli nagu see mis see õige sõna on siis ebasoosing nagu perekonnal säilinud liikmete pealt ära võetud. Aga, aga jah, Põhja-Venemaal sisuliselt pagandusest. Andres Adamson rääkis sellest, kuidas Magnus naise võttis ja oma noorukese abikaasaga ka Karksis viibis, mille ta oli kaasavaraks saanud. Karksi oli venelaste kätte langenud teadupärast 1573. aastal. Varasemast ajast on teada, et Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses. Kui Karksi läks ordu valdusse. Pisut hiljem Ast 1228.-st aastast on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonnafoogt. Konnana. Teada on need Karksi foogt saatis näiteks 1425. aastal Viljandi ordumeistrile Karksist tehtud õlut. Mine tea, ehk pakkusid kohalikud ka Magnusele ja tema abikaasale toda märjukest. 1970. aastal Aga külastasid Karksit reporter Ivar Trikkel ja kirjandusteadlane Villem Alttoa. Me oleme oma mikrofoniga Nuia alevi kesksel parkimisplats, siis on siis ka omaaegsel turuplatsil või Nuia keskväljakul, kuidas me seda nimetaksimegi autod voorivad siit tihedalt mööda räägib konkurente raadio? See on tänane nuia tänapäev. Ja tüdrukud tulevad üheskoos laias reas, pannes terve tee kinni. Teie olete nuia koolist, mitmes klass kaheksas klass, teil on eksamit praegu ja homme on esimene eksamid matemaatikas tulime konsultatsioonilt. Kas eesti keeles kanneksam, aga eesti keeles viiendal kirjand, ahhaa, saage tuttavaks professor Villem Alttoa Tartu ülikoolist ja need on siis võivad olla tee tulevased potentsiaalsed kasvandik. No ja ma tahaksin küsida, et kes te kavatsete siis Tartu ülikooli tulla kunagi ka? Ega see nii kaugele paistab teile praegu küll, et on veel lõpetaja kaheksanda klassi, no palju neil selle aeda enam läheb nüüd pea peal mõtlema ja kuhu minna. Öelge mulle, kus on apteek kus siin Samosti roheline maja üle tee, ahah, see roheline maja Napteekese väike madal maja, siis valged toidukaubad, vanasti oli seal apteeki, oli, oli veel kodanlikul ajal, eks see ole, ja sel ajal, kui Kitzberg siin liikus, siis oligi see aplik siin. Siinkohal oli kõrts, kus me praegu seisame, kas seda teate ei tea. Aga oleks tarvis teada. Kitzbergist, mida te teate Kitzbergist? Öelge mulle näiteks Kitzbergi näidend, mis on seotud just selle paigaga, kus me siin praegu oleme Rätsep, õhk ja tema õnneloos õigus, ja see peategelane Ki on elanud siin ja tema lesk, ma ei tea, kas ta nüüd elab enam, see oli vana inimene, ma tükk aega tagasi käisin tema juures, see oli Rätsep, õhk muidugi mitte õhk. Tema haud on siin surnuajal ja maja ka, aga see maja muidugi oli hiljem ehitatud. Aga veel üks näidend. Kas kauka jumalat olete kuulnud? Vaat siinkohal oligi yks kauka jumal lugu, nimed, kolmas vaatus. Selle lava vastab täpselt sellele kohale, kus me praegu siin olemine. Nii et kui me seisab nüüd maantee äärde, siis just jääbki vasakule, meist jääb siis praegune toidukaubad, kunagine apteek. Tähendab, on selline. Kui me kujutleme ennast nagu istuksime teatris, siis vasakul pool on praegune, nagu jutt oli toidukaubad seal oli sel ajal, eks see oli siis, kui Kitzberg seal seda kirjutas. Ja siin oli Kadikaadi hiljem. Nüüd siin vastas otse meie vastas on praegu nii väljak, rohuväljak, muru, põõsad kasvavad, selle koha peal oli vana kõrts. Õllekõrts, paremat kätt nagu näidendiski on laval siis naaritsa plus? Pärna kaupluses on seal küll nimetatud, tähendab Jaan Naarits, see esineb näidendis Pärna nime all. Ta teatavasti nagu näidendist mäletame, kosis vana Märdi tütre Miili vastu isa tahtmist ja miili jooksis ilma isa lubada. Ta pärnajuure juba enne laulatamist ja siin majas siis toimuski see paremat kätt. See stseen, mis me, mida me tunneme kolmandast vaatusest, tuli tütar tagasi viima. Aga tütar keeldus pärna, ähvardas püssiga. Siis Märt kaotas täiesti närvid ja andis muuseas kõrtsili mehele, kes tulid sa nalja vaatama. Andis selle mööda kõrvu ja see kutsus üles kõrtsilised, anname talle naha peale, aga õnneks see naha peale andmine jäi ära, aga miili jäi ikkagi siia. Seda lugu ei olnud kuulnud, eks ole. Nüüd vaatate oma kodupaika seda keskväljakut hoopis teise pilguga. Üks on teist nüüd kõik agara, tema käest ma küsin nimega Maide, Maasing. Skange, plaan minna Tartusse õppima. Praegu veel ei ole olnud, aga mis ained praegu meeldivad, kõige rohkem? Eesti keele kirjand tegelikult meeldib kõige rohkem meeldinud seal mulle hõiska tunnistusele. Aga kuidas teile teie kodupaik meeldib? Mina olen näiteks Põhja-Eestis seal, kus on lage lauskmaa ja kui satud siia Lõuna-Eestisse nende mäekuplite orgude vahele, siis on alati niisugune tunne, nagu oleks tõesti meeldib küll kodukoht. Kuidas on see tulerändaja, Karksi nägedav Kitzbergi ütles. Nii on häigi jalgu muinaslinnaveskijärv, jäätee, tiime, kaamera haiga. Pilva tee värv. Mind vehkaardavaid ta seda ei tee. Ilma tee väär. Tulime nuiast, sõitsime mööda orvu ürgorgu, millest Kitzbergi mõnikord räägib ja jõudsime siis Karksi linnusesse, kus muuhulgas haruldaselt ilus väljavaade avaneb. Meie huvi paeluvad varemed, millest lähtudes muu hulgas Kitzberg kirjutas ka oma maimu. Teos, mis omal ajal äärmiselt populaarne oli ja sa kõlbab lugeda praegu veel. Niisiis oleme Karksi linnuse varemetel. Varemed on väga kannatanud sõjas, viimane hoop, mis nad sai, see oli Põhjasõja ajal siis siin üle oru teisel pool, kus praegu Kuusemets paistab, seal on mägi, mida nimetatakse kuningaväeks ja seal seisid Šeremetjevo kahurid ja need purustas siis lossi varemeteks. Nüüd on kõigil võimalus võrrelda, mis oli Karksis kunagi ja mis on praegu naisevõtuteema juurde tagasi. Sõjameeste naisevõtulaulud on eesti rahvaluules olnud populaarsed. Karksist kogutud Mekruti laulu. Olin noor ja olin rumal. Esitas 1969. aastal Estonia kontserdisaalis rahvalaulude õhtul omaaegne tuntud kammerlaulja Ellen Laidre.