Tere on vaikne laupäev eetris kultuurikaja. Mina olen Maria Lee Liivak. Tänases saates vaatame kaht tuleva nädala muusikafestivali. Esimesest seitsmenda aprillini toimuvaid Eesti muusika päevi tutvustab kunstiline juht, helilooja Ülo Krigul oma ettepaneku järgmise nädalalõpu veetmiseks. Tervet Tallinnat hõlmavad Tallinn Music Weekil teeb Helen Sildna. Saate teises pooles lähme Tartusse, kus Tartu Oskar Lutsu nimelise raamatukogu bibliograaf Helle Tarik teeb ülevaatekirjastamisest Tartus eelmise sajandi esimesel poolel ning Tartu linnamuuseumi näitusest. Eesti töös on Eesti kuld, Tartu tööstus 1920 kuni 1940 kõneleb üks kuraatoritest, Evi Kärdla. Aga kõigepealt Tallinnast. Aprilli esimesel nädalalõpul neljandast kuuenda aprillini toimub juba viiendat korda Tallinn Music Week. Ja seda mahukat programmi palun tutvustada Tallinn Music Weeki eestvedajal Helen Sildna. Kuidas selles kirevuses festivali programmis orienteeruda? Jah, seal, Tal on festivali kavas tõesti 233 artisti, et mõnevõrra on muidugi keerukas, esimesel silmapilgul võtab silme eest kirjuks ja on raske orienteeruda, see on tõsi, et kõigepealt ma soovitaksin igaühel, kellel nüüd huvi vähegi tekib, erinevad, et nii Eesti kui välisesinejate vastu minna meie kodulehele Tallinn Music Week poee ehk siis lühemalt ka DVD. Ja kõigepealt võtta endale kasvõi 15 minutit, et ringi vaadata lihtsalt seal artistide nimekirjas iga artisti kohta meie kodulehel. Ta on kirjeldus ja on ka helinäited, et sealt tekib kindlasti mingisugune huvitav valik juba ja sealsamas veebilehel on võimalik moodustada ka oma kava niimoodi klikkides ja planeerides, et mis kell, mis artisti vaadata. Aga kui nüüd nagu sisuliselt rääkida, siis Tallinna ja see kõik on oma olemuselt jah, selline festival, mis sisaldab endas absoluutselt kõiki muusikastiile žanreid, kindlasti leiab sealt programmist endale absoluutselt iga inimene, kes üldse muusikasse on huvitatud midagi. Laupäeval näiteks kuuendal aprillil on meil hästi tugevalt esindatud klassikaline muusika, kontserdid toimuvad nii Estonia teatris, Hopneri majas kui Mustpeade majas, kus siis Eesti heliloojad ka ennast esitlevad. Aga siis kõigi kolme päeva vältel, neljandal, viiendal ja kuuendal nädalal. Neljapäev, reede laupäev esinejad, siis üle kokku linna muusikasaalides klubides, nii jazziartistid, folgi artistid, raskema muusika, ka roki metali, tantsumuusika esinejad. Päris palju on meil sel aastal näiteks ka eraldi erinevate plaadifirmade esitluskontsert, noh näiteks meie avaõhtu toimubki neljapäeval, neljandal aprillil Von Krahli teatris, kus siis head eestimaist muusikat, et välja andnud plaadifirmad, Eesti Pops ja sexaund on ühendanud jõud ja siis kahel korrusel Von Krahli teatris isegi kolmes saalis paaristeatris ja vaikses proovisaalis astuvad üles erinevad head eesti muusikud ja ansamblid just nimelt nende plaadifirmade nimekirjast. Ja sel korral on hästi hea meel ka selle üle, et näiteks mainekas Briti plaadifirma, mille nimi Fatket Records sihuke selline eksperimentaalse ma rocki folgiplaadifirma, et aga näiteks kellele ütleb ansambel Animal kollektiv midagi, et siis üsna legendaarne lugupeetud plaadifirma tuleb, esitleb ka oma programmi oma õhtut siis näiteks reedel, viiendal aprillil, Kinos Sõprus, nüüd Kinos Sõprus veel näiteks laupäeval toimub selline huvitav asi teist aastat, et Baltikumi suurim festival, ehk siis Lätis toimuv festival Positivus festival koos Läti toreda plaadifirmaga elavi Records, kes on nüüdseks muuseas andnud välja ka Ewatendit, hüdragansi Sibõlveini tänaseks käsiibräljendi plaadid, ehk siis Läti plaadifirma, kes on andnud juba ka Eesti artistide muusikat välja, et siis positiivsus, festival ja elavjorekas esitlevad siis laupäeval Kinos Sõprus oma programmi ja selliseid nagu päevaid eriprogramme tegelikult, et hästi palju ja selle programmi kokkupanemisel ongi tegelikult jõud ühendanud mingis mõttes kõik. Noh, ma ei saa kõik, aga aga väga mitmed olulised Eesti muusikaeluorganisatsioonid, et see programm on kokku saanud koostööst, siis näiteks džäss, baarsest Liit, Viljandi folk, rabarockraadio kaks, muusikaportaal rada, seitse eesti muusikat, päevad, hästi palju erinevaid organisatsioone programmi loomisel. Jah, oleme mõelnud just sellele, et kõik muusikaskeenet ja muusikavaldkonnad oleksid kaetud. Aga mida ma veel tahaks rääkida, on see, et sel aastal ei ole muusika tegelikult isegi mitte ainus, mis lavadele jõuab. Et lisaks nendele õhtustele kontsertidele, mis siis õhtusel ajal kolmel õhtul toimuvat esiteks toimuvad pealelõunast veel kellaaegadel nii neljapäeval reedel-laupäeval ka kellaajavahemikus kuskil alates kahest kolmest erinevates linnapaikades linnalava kontserdid, mis on publikule täiesti tasuta. Et siis samat artistid, bändid, kes õhtustes klubides esinevad 233-st esinejast ligi 70 annab veel sellised nagu intiimsed, eri lased akustilised, kohati nagu veidi teistmoodi kontserdid, kui nad õhtul võib-olla esitajad annavad siis tasuta programmi raames erinevates kohtades, näiteks sellised huvitavad uued kontserdikohad on nagu meiegi reisibüroo, kes Tallinnassegi kujundusiga teeb aku, nende korterisse saab lausa minna nautima muusikat. Viru keskuses on üks lava, Solarise keskuse Apollo raamatupoes on üks laava toredas plaadipoes biit. Siis on veel Vabaduse väljaku kunstigaleriis, eks lava, et ja lastemuuseumis Miia-Milla manda näiteks, kes lastega tahavad minna laupäeva hommikul. Et tasub ka väga seda linnalava programmi uurida, et selle jaoks ei pea isegi piletit osta. Aga nüüd jah, lisaks muusikale on sel aastal esimest korda on meil programmis ka restoranid, et lõime sellise uue festivali osa, mille pealkirjaks on Tallinnas hüpikmaitsed ja, ja selle raames kogusime kokku kokku 16 Tallinnas ikkagi meeskonna restorani söögikohta Tallinnas. Kõik need söögikohad avavad oma uksed külalistele neljandal-viiendal kuuendal aprillil kella kolmest kuueni, pakkudes festivali külalistele erimenüüsid selliseid suupistetaldrikuid, et siis nagu olemus võib-olla see, et enne kontserditel minekut saab jalutada ühest restoranist teise võtta suupistetaldrik ja väike drink ja, ja siis õhtul klubidesse liikuda. Et kes vähegi tahab, viitsib, saab näiteks kolme pealelõuna jooksul testide läbi 16 Eesti söögikohta, et programmis on seal restorane legendaarses klooriast, kuhu võib-olla muidu niimoodi iga päev ei satugi. Aga aga selle festivali raames võib kindel olla, et on seal võib-olla rohkem selline kuidagi pingevaba ja rõõmus, selline elevust täis õhkkond, et võib vabalt jalutada sisse ka, käed taskus, täitsa klooriasse, võta seal väike amps ja drink ja liikuda sealt edasi, et söögikohti on ka päris mitmeid ja need kirjeldused ja selle restoranide nimekirja leiab samamoodi meie kodulehelt Tallinn Music Week poee, et ühesõnaga jah, et siis nendel kolmel festivalil päeval kui ma ise oleks, ei peaks seda festivali korraldama, siis ma teeks nii, et ma võtaks endale kolm vaba, päevataks kambas kokku ja siis liiguks neljapäevast reedest laupäevani hakkaks juba kella kahest pihta, läheks, vaataks, mis linnalavadel pakutakse, siis käiks, teeks midagi mõnusat, läheks õhtul klubidesse, need kolmeks päevaks oleks aeg sisustatud. Lisaks kontserditel restoranidele toimub festivali juures ka konverents, mida see endast kujutab? Et jah, tegelikult Tallinna isiklik algselt ongi loodud muusikatööstuse edendamiseks või just nimelt nagu muusikavaldkonnale oluliste teemade arutlemiseks ka, et konverents on toimunud ka samamoodi juba neli aastate teoks 105.-sse aastasse sel aastal samuti toimub siis Päeval reedel-laupäeval, viiendal, kuuendal aprillil tardikutel foorumi konverentsikeskuses muusikatööstuse konverents Tallinnasse lendavad selleks puhuks ligi 400 rahvusvahelist muusika, ettevõtjate ja muusikaorganisatsioonide esindajat, kellest mitmed tulevad, jagavad oma kogemusi siis ka siin nii-öelda konverentsi programmi raames. Ja osalevad seal siis ka Eesti muusika ja üldisemalt ka võib-olla loomevaldkonna organisatsioonid ja ettevõtted, et jah, ootame sellele konverentsile kuskil 600 inimest. Selliseks ilusaks traditsiooniks on juba saanud olnud ka see, et reede hommikul kell 10 siis konverentsi avab Eesti president Toomas Hendrik Ilves, mis on alati meie väliskülalistest ka sellist suurt vaimustust tekitanud. Ja siis jätkuvad jah, kahe päeva jooksul need sellised tõsisemad muusikatööstuse teemad, et inimese kaks, kes elab Eestis, Tallinnas ja kes lihtsalt muusikaarmastaja, ma ütleks, et Tallinn Music ikka lihtsalt võib-olla tore festival, mis toob kolmeks päevaks hästi palju erinevaid artiste lavadele, nii eesti artiste kui aina rohkem nüüd ka rahvusvahelisi esinejaid. Muusikatööstuse jaoks konkreetselt on need kaks päeva, ütleme siis üks olulisemaid hetke aastas, kus tõesti kokku muusikatööstus, kõik, kes on aktiivsed selles vallas, tulevad kokku. Et see on väärtuslik selles mõttes, et jagada kogemusi rahvusvaheliselt tegijat, aga ka minu arvates ka sama oluline, et nii-öelda oma koduriigi piires saada, kokku rääkida, arutada, mõelda selle peale, et kuidas see muusikaelu tulevikus keerdub ja parema, eks. Kui Tallinn Music Week on nüüd viis aastat vana siis mis pildi avab see Eesti muusikaelus? Lahkuja esimesel aastal 2009. Eks meil oli programmis 68 artisti ja bändi siis meil oli tunne, et nüüd me olemegi kõik Eesti artistid nagu programmi pannud ja vot ei teagi, et nende järgmisel aastal sinna programmi panna, et kas peab kõik samad esineb. Et see on tegelikult see kõige ilusam ja toredam asi selle festivali korraldamise jaoks, et see tõestab fakti, et uut muusikat tehakse tõesti Eestis hästi palju. Et seda imestavad kõik meie väliskülalised, kes tulevad võib-olla esimest korda elus Eestisse võib-olla esimest korda elus üldse näevad ühtegi eesti artisti ja kui nad tulevad siis siia ja vaatavad, et siin Tammist ligi 200 esinejat, siis nad on tõesti siiralt üllatunud ja hämmingus, et kuidas see võimalik, et midagi sellest üldse kuulnudki pole. Et see jah, see festivaliga aastal kuidagi tõmbab joone alla sellele faktile, et eestlastele on see muusika tegemine ikkagi kuidagi täitsa veres või selline DNA osa, et et seda tekib ja, ja see, et seda muusikat tehakse ja et see on nii huvitav ja erinäoline, ongi põhjus, miks seda festivali üldse on mõtet teha. Kui seda ehedat talenti või seda loomingulist isetekkelist initsiatiivi ei oleks, siis sellel festivalil ei oleks mingit mõtetega nägu ega tegu aga nüüd me siis oleme aru saanud, et me ei pea muretsema selle pärast, et kas meil järgmisel aastal ka kedagi programmi panna. Kogemus on näidanud, et alati järgmisel aastal on ka midagi täiesti uut tekkinud, mille olemasolust me ise ka veel seekord teadlikud ei ole. Et noh, loomulikult mitmed artistid on ka eelmistel aastatel mänginud ja ikka nii, et kellel on tulnud uus plaan vaat või kellel on tulnud uut muusikat, et loomulikult on korduvesinemisi, aga igal aastal on täiesti selliseid uusi favoriite üllatajaid, et et see on nagu kõige toredam selle jaoks. Tallinn Music Week kestab neljandast kuuenda aprillini ja sellest rääkis Helen Sildna, aitäh. Festival Eesti muusika päevad toimub aastast 1979 ja sedakorda esimesest seitsmenda aprillini. Kõigi soojenduskontsert on juba pühapäeval, 31. märtsil Mustpeade majas. Vestlen ühe kunstilise juhi, helilooja Ülo Krigul. Iga seekordse festivali fookus on kõrvutusel, mida see tähendab? On üks selline punaseid niidikesed, mis, mis seda festivali programmi koos hoiab, on siis see, et me oleme, oleme püüdnud panna kõrvuti, sisult sarnased, aga, aga vormilt võib-olla natuke erinevad muusikalised nähtused. Näiteks võib tuua kontsert, kus, kus on kõrvuti pandud uus Tallinna Trio ja Tartu uue muusika ansambel just nimelt, et sisu on sarnane, linn on erinev, nimi on erinev, see Tartu ja Tallinna vana no need on juba muistsetest aegadest ju kõrvutatud ja võrreldud, et näiteks festivali viimasel päeval toimuv kontsert, kus oleme kõrvuti asetanud siis Eestis tegutsevat välismaise päritoluga heliloojad ja välismaal tegutsevad eesti heliloojad näiteks siin tegutsevatest kavassiseudiinbermen, pal Ragnar Paulson ja prodreigescaballero, kes, kes on kõik siin mingil ajal õppinud ja mõned neist need vähemalt osaliselt ka siin elavad. Ja välismaistest siis eesti juurtega välismaal elavatest erinevatest on, on kavas Kaljo Raid ja Johannes torm, et ka selline, eks vanema põlvkonna helilooja siis üks suhteliselt päris noor autor. Esimesel aprillil on mammutkontsert, mille kohta on öeldud, et ühel või teisel moel on sellel esindatud peaaegu kõik eesti heliloojad üldse. Mida see tähendab? Kontsert algab proovisitatsiooniga festival tegi üleskutse Eesti erinevatele kirjutada Ühe päeva jooksul üks klaveripala neid kokku laekus 14 ja mammutkontserdi ühe sellise osa moodustab siis Eesti Muusikaakadeemia hoone erinevates klassides pianistid, siis harjutavad neid teoseid koos heliloojatega on jagatud ära väikestesse klassidesse. Selliste helilooja ja siis publikul on, on võimalus sinna klassi siseneda ja vaadata, kuidas tööprotsess siis helilooja ja muusika vahel kulgeb ja sellele ei järgneb siis nende selgeks harjutatud lugude ettekanne saalis. Lisaks sellele Nad on siis kohal Eesti muusika infokeskus erinevate materjalidega, piloote, partituuridest, salvestustest, nende artiklitega nende kohta, et ühel või teisel viisil on kõik Eestis elavad ja tegutsevad erinevad ära markeeritud. See festivali programm on kaunis mastaapne, lisaks kontsertidele on siin kultuurifoorum ja dokumentaalfilmi näitamine. Räägin natuke sellest kavast, palun. See on meil juba ammu selliseks kombeks saanud, et päris muusikaga ainult ei piirdu juba hea mitu aastat oleme kaasanud ka erinevaid visuaalseid distsipliine. Sedapuhku on siis ühe dokument Taal, filmi esilinastus aga tegemist Eino Tambergi-ist valminud dokumentaalfilm pealkirjaga Epikuurlas õnnelik teekond mis on osaliselt üles võetud ka helilooja viimaseks jäänud eluaastal ja annab temaga koos välja läbi tema õpilaste ja kolleegide sellised sissevaate tema õnnelikuks olemise filosoofiasse, mida ta väga kenasti oma õpilastele kolleegidele veel siinkohal olles edasi andis. Teine visuaalseid kunste puudutav sündmus on neljapäeval Kanuti Gildi saalis toimuv Audiovisuaalsete opositsioonide kontsert. Mis on siis selle võrra eriline, et seal on ühes autoris ühendatud nii visuaalne kui ka heliline kompositsioon. Kui noh, ma ei tea, võib öelda, et tavaliselt või kui üldse nii-öelda võib siis sünnivad nüüd audiovisuaalsed teosed, nii et on üks pidev kunstnik ja neli kunstnik, mida aga Empilon on varasemalt praktiseerinud. Nüüd seal ettekandele tulevad teosed on jah, nii see pilt, kui heli on, on ühe looja poolt loodud. Kui seekordse festivali fookus on kõrvutustel siis millest kõrvutuste printsiip praegu tekib? 2013. aastal. See festivali programmi kokkupanemine on paljuski võrreldav teose loomisega, kuivõrd me Timo Steineri ka mõlemad oleme ju oma erialalt hariduselt ja ametilt heliloojad, siis ilmselt panemegi seda festivali programmi natukene Nendest ametioskustest lähtuvalt kokku ja, ja teose loomise puhul on, tihtipeale ei olegi, see võib olla päris teadlik valik, et miks üks või teine teema, et see saab kokku ning niiviisi erinevatest impulss-idest. Sama kehtib ka selle tegelikult selle kõrvutuste teema kohta, et tundus kuidagi meile suund, mis pani meie mõtted liikuma. Sellised, ütleme üks selline kese või teema, mis, mis seda kava koosa häirete, kellel on palju muudki. Mis helipilt sellest festivalist kokku saab selle nädala jooksul, mis need kontserdid ja muud üritused toimuvad? Eks ta ole äike, päris kirju pilt nii esteetiliselt kui ka žanriliselt ja vormiliselt, et siin. Siin sellist ühte stilistiliselt stiilist suundumust ei oska küll ausalt öeldes välja tuua või seda kuidagi niiviisi iseloomustada, võib-olla et kunagi ajas edasi minnes on neid festivale kuidagi võimalik üldistada või sealt välja kasvanud, seal tekkinud mingisuguseid poole või hetkeseis kuidagi võimalik ajas tagasi vaadates paremini tuvastada, aga praegu on, on see tõesti, ma seda vaatan, siis on see kava ikkagi päris kirju, noh ütleme siin on kas või juba ürituste iseloomult, et kultuurifoorum, kus erinevate kunstialade inimesed vestlevad, mõni päev hiljem on Riivo Kallasmaa kontsert selline tões ja vaimus kammermuusikaõhtu. Või on seesama Audiovisuaalsete opositsioonide üsna eksperimentaalne vorm. Järgmisel päeval on ERSO sümfooniaorkestri kontsert. Lähme nüüd nagu välja tuleb, kõrvutuste teema toimib ka sedapidi ja praegu vaat kui ma selle peale tulen, siis, siis need kõrvutused ei ole meil siin ja kui teadlikult sisse kirjutatud kuidagi need isetekkelised Mis on Eesti muusika päevade festivali tähtsus praegu Eesti muusikamaailmas? Ma arvan, et on ühest küljest seesama, mis ta algupäraselt läbi aegade olnud, et ta on üks olulisem selline eesti heliloojate loomingu. Ma ei tea, võib-olla aasta kokkuvõte või ülevaate ülekuulamine ja ta annab päris hea pildi sellest, mis parasjagu siin tegutsevate heliloojate loomingus toimub ja mis mis neil aktuaalne, on. Iseasi jah, kas seda pilti on võimalik? Seda muljet on võimalik kuidagi kohe ka kirjeldada, see on juba teine küsimus, aga, aga ülevaate annab. Eesti muusika päevade programmi saab vaadata internetist aadressil www punkt helilooja poee kaldkriips EMP festivalist, rääkis kultuurikajale kunstiline juht Ülo Krigul. Tartu linnamuuseumis toimub näituse Eesti töös on eesti kuld Tartu tööstus 1920 kuni 1940 raames kohaliku tööstuse ajalugu tutvustav loengusari. Selles sarjas on jaanuaris kõnelnud teisi kivivare Toiduainetööstuse reklaamidest veebruaris Enriko Talvistu Tartu tööstusarhitektuurist ning 13. märtsil kõneles bibliograaf Elle Tarik kirjastamisest Tartus aastatel 1920 kuni 1940 põgusalt palungi Elle Tarikul. Teema kultuurikaja jaoks kokku võtta. Milline oli kirjastus skulptuur Tartus aastatel 1920 kuni 1940. Noh, sellel perioodil oli Tartu nagu juhtiv kirjastus elus, sest enamik suurigi, kõik suured kirjastused ja enamik väiksemadki projektisid Tartus. Siin oli lihtsalt nii palju tegusaid inimesi, literaat Lotte ja autoritena võimekaid inimesi tänu ülikoolile muidugi eeskätt, et see kirjastus elu paratamatult koondus siia ja kolm kõige suuremat toonast Eesti kirjastust, siis Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, toorEesti kirjastus, juba pikema traditsiooniga. Ja lõpuks siis 20. aastal asutatud kirjastus loodus, mis oli esimene tõeline märts kirjastus Eestis üldse. Kõik need paiknesid Tartus ja tänu sellele, et Tartus oli tõesti neid inimesi, kellele läks korda kultuur, eesti kultuuri edendamine ja kes pidasid raamatut selle kultuuri vaieldamatuks koostisosaks. Et nõnda ta siis tõenäoliselt läkski nagu nimesid nimetada, siis pole vist peaaegu vähegi arvestatavat kirjastust, mille juures kas ühingu esimehena juhatuse liikmena, konsultandina autorina tõlkijana poleks olnud, Friedebert Tuglas. Minu meelest oli Friedebert Tuglas tõeline kultuurivedur, vähemasti kirjastamise alal küll. Ja muidugi oli see minu arvates üks majandusharu kirjastamine ja sellega tihedalt eriti tollal tihedalt seonduv trükitööstus sest see andis leiba paljudele inimestele tööd ja leiba nagu haritlaste poolelt, võtta siis autoritena tõlkijatena, toimetajatena korrektoritena, ajakirjanikele andis ajakirjade väljaandmine tööd ja leiba, sest iga suurem kirjastus andis välja oma ajakirja. See oli tollal tõesti niimoodi kombeks ja paljudele paljudele trükitöölistele andis tööd ja leiba, sest tollane tehnoloogia oli ju selline, et vajas küllalt palju tööjõudu. Te olete öelnud, et Tartu kirjastused, mida oli 20. sajandi esimesel poolel üle 80 andis eestlaste lugemislauale ligi 90 protsendi raamatutoodangust, mis need suhtarvud näiteks tänasega võrreldes on umbes ai. Nii-öelda just otse suhelda, aga noh, arvestades seda, kui vähe on, kui tartus kirjastusi siis ja nad ei ole ka mitte eriti suure mahuga toodanguga, siis küllalt väikese osa tollal tõesti palju, see on raamatuuurija ja kirjandusuurijad Paul amburi hinnangul niimoodi, et ligi 90 protsenti ja see 80 kirjastus tähendab seda, et selle perioodil neid ikka tekkis ja lõpetas majanduskriis 29. aastal andis oma osa, mis viis kohe hulga pankrot. Vastupidi, mõnele andis see veel tuult tiibadesse, sest juba mainitud lootuse kirjastus just nimelt hakkaski 20.-te lõpus nagu ütleme, tiibu laotama ja, ja turgu hõlvama. Et oli nii ja naasuguseid näiteid, nii et ühel hetkel kahtlemata neid 80 ei olnud, aga võib-olla ka oli, aga perioodi jooksul jah, käis läbi küll, niimoodi 30.-te keskelt kuni 30.-te lõpuni oli see kirjastus elu ikka sedavõrd stabiliseerunud, et tundused juba jõutakse, soetati omale trükikodasid. Loodus kavandas uut suurt kirjastushoonet, Matteuse kavandatud kuuekorruselist koguni, mis jäi muidugi ehitamata, jäi ainult paberile. Ja kogu see suur ja mahukas toodang, mis siis nagu põhiliselt 20 aasta jooksul toodeti see 40. aastal vähe sellest, et kirjastused kinni pandi, 99 kirjastust üldse Eestis, sule kõik 41. aasta alguses aga suur osa nende Kirjastuste esemele toodangut, raamatut ju hävitati raamatukogudest raamatukauplustest inimesed ise suure hirmuga hävitasid raamatuid, nii et kui meil on tänavu välja kuulutatud kultuuripärandi aasta sisse osa raamatutest kuulub ka kahtlemata kultuuripärandi hulka ja ega teda nii väga eriti palju liikvel ei olnudki. Õnneks on suurtes raamatukogudes säilinud väiksemates hoopis vähem. Meie raamatukogus näiteks on ka spetsiaalne osakond. Ja Me valdame teatud osa, aga kaugeltki mitte kõike, mis meil oli siis, kui aasta oli 1940 kaotanud oleme me palju. Millised olid toonased kirjastamisprintsiibid tänapäeval kirjastatakse väga palju, aga järjest vähem ilukirjandust ja nii edasi. Mis printsiipide alusel toona 20. sajandi esimesel poolel valdavalt raamatuid kirjastada? Siin olid kirjastusetti veidi erinevad muidugi need printsiibid. Kui me võtame Eesti Kirjanduse Seltsi, mis nagu kultuuriloolise väärtuse poolest juhtpositsioonil siis temal oli väga kindel põhikirjaline suund. Eesti maa ja rahva eluolu kirjeldamine, sellel propageerimine inimestele siis erinevate maakondade geograafilise ja kultuurieluga kaardistamine, koguteoste väljaandmine, Eesti hariduse toetamine koolikirjanduse sarja kaudu. Ja eriti just 30.-test aastatest alates läks ka Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus seda teed ette tellitavaid sarju hakati välja andma muid eesti rahvas, lugejana on üldse väga sarja lembeline. No ma saan aru, see annab teatud garantii tee või teatud suunas, sest ühte sarja koondatud raamatut kannavad ju ju mingil määral ühiseid tunnusjooni. Noor-Eesti kirjastus oli väga oluline seepärast, et ta kõige rohkem kirjastas algupärast kirjandust, see oli nii algajate kui juba kogenud autorite jaoks oluline. Siis veel oli oluline ka autorite toetamine seeläbi. Mõelgem siin koostööle Oskar Lutsuga. Oskar Luts sai oma juubeliks linnalt kingituseks maja ehituskrundi, aga noh, vaevalt võiks arvata, et ühel kirjanikul oli jõudu maja ehitama hakata, aga noori ja ärijuht ütles talle, et sa ehita endale ise maja kirjutamise läbi. See kõlab nagu kuidagi naljakalt, aga see ei olnudki nali, sest niimoodi see saigi teoks. Noor-Eesti Kirjastus Ligis Oskar Lutsu teost, neil oli kindel leping sõlmitud. Tähendab, avaldamisõigus oli Noor-Eestil ja noh, võib-olla mõni raamat oleks jäänud kirjutamata, kui poleks seda nii-öelda sundlepingut olnud. Ja noh, võib-olla oleks seeläbi ometi midagi kaotanudki. Ja üsna palju andis välja Noor-Eestiga kogutud teoseid, ettevalmistamisel oli näiteks Tammsaare kogutud teoseid, aga noh, see jälle kõik sinna 1940. aasta. Ja loodus muidugi oli selles mõttes kõige. No kuidas ma ütlen, laiatiivalised, tema andis väga palju meelelahutuskirjandust välja ei saa üle ega ümber, ega sellest tuleb ka rääkida, ega meelelahutuskirjandusel on Eesti lugemislaual üsna pikalt traditsioonid, kui mõtleme Herlanda Mai Roosi ja Jenovee vallugude peale, mis olid väga populaarsed ülemöödunud sajandil, sajandivahetusel siis tuli Kurts maaler, siis tulid Vicky Bowie, Berta ja nüüd tänapäeval meil on meil, kes Barbara Atlandi ütles, et ära, eks ole ja mis teha ka need raamatud, mis ei kuulu kaugeltki väärtkirjanduse hulka. Ka neil on oma lugeja ja ma arvan, et ega see on päris õige, kui lugejal on valikuvabadus. Kui nüüd tagasi pöörata veel natuke selle looduse kirjastuse juurde, siis loodus oli üldse väga eriosav ja mõtles, ütleme niimoodi suurelt majanduskriisi ajal 1929, kus kõik olid languses, kirjastusi läks pankrotti, hoopiski arendas loodus oma tööd ja just tänu sellele, et mõeldi välja uusi raamatusse varju alustades tõesti kolmandast eluaastast väikestele lastele sarivärvid pind, siis tulid rõõmus raamat ja kuldne kodu väiksematele, siis tulid looduse lasteraamat juba nendele, kes lugeda oskasid. Siis tuli teismelistele looduse kuldraamat, muide seda lugesid ka täiskasvanud väga hea meelega loevad praegugi neid, selles oli ju palju seikluskirjandust, mis ikka huvi pakub. Ja siis mõeldi ka meeste peale, sest mehed teadagi ei ole just või ei olnud just väga agarad lugejad siis mõeldi välja ja hakati välja andma, see kõik toimus umbes 30.-te keskpaiku, tähendab, elu läks nagu lahti. Mehed maad ja mered, Sorry jälle siis marseljeesi internatsionaali poliitikahuvilistele ja siis veel kavandati maailma suurvõimud. Esimene raamat oli prygi seerium, jõudis ilmuda üks vihik 1940. aastal. Järgmine olid kavandatud Nõukogude Liit, aga see tuli ise kohale ja raamatusari pooleli. No ja siis veel naistele hästi palju naistele kui looduse universaal biblioteeki, looduse kroonine romaan ei ole just nii otse soodundlikud, neid lugesid nii mehed kui naised. Aga tänapäeva romaan, võluv romaan, need olid ikka naislugejal viitavad natuke sinnasamma kanti, mida me enne ütlesime meelelahutuskirjanduse kohta. Nii et ütleme siis seda nimetatakse pulbrikirjanduseks, olgu seda Pulveri kirjandust andis loodus päris palju välja, aga selle kõrval andis loodus välja ka Eesti entsüklopeedia kaheksa köidet, mida me tänapäevanigi kasutame. Ja palju muidki niisuguseid teaduslikke raamatuid nagu maailma maad ja rahvad ja kõik teisedki. Tartu Kirjastuste tegevusest rääkis Oskar Lutsu nimelise raamatukogu bibliograaf Elle Tarik, aitäh. Tartu linnamuuseumis on veel 30. aprillini avatud näitus, Eesti töös on eesti kuld Tartu tööstus 1920 kuni 1940. Ja selle näituse kuraatorid Raime Kärner teesi kivivare ja Eili, Kärdla ning Eili kärplaga. Vestlengisin keset seda ekspositsiooni, mille alusel see siin küllalt väike ruum on sisustatud ja mis eksponaadid siin on. Me oleme toonud välja Tartu suurimad tööstusharud, mis enne teist maailmasõda olid siis hästi arenenud ja nagu te näete, on siin nüüd pildis tekstis ja, ja esemete abil näidatud tolleaegsed tööstustoodangut. Me ei ole saanud näidata kogu Tartu tööstustoodangut, sest noh, see esiteks kogu see ülevaade ei mahu siia väiksesse ruumi. Ja samas ei ole meil ka kõikide omaaegsete ettevõtete kohta piisavalt olnud teavet või ka mingeid esemeid, mida välja panna, nii et me oleme teinud valiku nende ettevõtete osas mille kohta on meil olemas materjali esemed ja nii on kujunenud, see välja paneksin. Ja kui te nüüd vaatate, siis on eraldi toodud Meie neli suuremat tööstusharu, need olid siis toiduainete tööstus, siis oli metallitööstus-ehitus- ja puidutööstus ja polügraafiatööstuse trükitööstus. Nii et nendest oleme toonud nüüd välja sellised põhilised suuremad ettevõtted, nende ajalugu, nende omanikud ja tohutul hulgal pilte ja esemeid, mis Edasis illustreerivad kõike. Roll oli Tartul Eesti tööstusskulptuuris 20. sajandi esimeses pooles. Tartu oli oma tööstustoodangu poolest Eestis oma suuruselt teine linn ja juhtival kohal oli ta muide tükitööstuse poolest. Ja siis näiteks Tartus oli selline huvitav vabrik nagu Tartu spordiriistade vabrik, millest praegu väga vähe teatakse. Aga see vabriku omal ajal varustas kogu Eestit suviste ja talviste spordivahenditega ja varustas ka veel võimlejate sisseseadega, nii et ei olnud nii, et kõik asjad olid dubleeritud Tallinnas, vaid Tartus oli ka tõesti selliseid vabrikut, mis tootsid toodangut kogu Eesti jaoks. See näitus on pühendatud Eesti vabariigi 95.-le sünnipäevale. Kuidas näitus algideest lõpuks tulemuseni jõudis? Kogu aeg on meil räägitud, et Tartu on Mauruse lind, on teaduse linn ja ühesõnaga selline humanitaar-ide suur linn, aga ei ole kunagi rõhutatud Tartu tööstust ja mõtlesime, et vabariigi sünnipäevaks oleks väga tore kalliste linna praktilisemat poolt näidata siis näidata omaaegsed ettevõtlusTartus, et see, seda me teame vähem ja ma arvan, et siin näitusel tuleb see Tööstuse küll üsna hästi välja, et see Tartu linn oli hästi arenenud tööstuslinn, kui 1919. aastal loodi Tartu ringkonnavabrik antide ühisus ja selle eesmärgiks oli siis seisma huvide eest ja samas ka teha turu-uuringuid, kuidas oma tooteid paremini turustada, kuidas siis töötingimusi parandada, ettevõtete siia, kuidas tõsta töötajate kvalifikatsiooni, et toodang oleks parema tasemega ja selleks, et siis oma tarbijad harjutada oma kodumaise toodanguga. Selleks organiseeriti selline tore ettevõtmine nimetusega Eesti nädal kujutas endast ühesõnaga näitust, kus siis Tartu ettevõtted näitasid oma mitmesuguseid tooteid, nii et ühesõnaga seal näitusel said siis kokkutootja, kaupmees ja ostja ja selline esimene Eesti näituse Eesti nädal, see oli 1924. aastal ja see oli niivõrd populaarne, et see jäigi igal aastal korduma. Ja hiljem see Eesti nädal liideti siis Tartu näitustega, niiet 1939. aastal toimus see juba viieteistkümnendat korda. See oli selline hästi vahva vahva asi ja sellest on säilinud vanu kroonikaid Eesti foto ja filmiarhiivis, et sealt võib selliseid ringvaateid ka näha ja tellida huviline. Ja siis oluline veel rõhutada seda, et iga ettevõte ju pidi muretsema ka selle eest, et ta saaks ikkagi väljaõppinud kaadrit. Ja selleks olid Tartus olemas kaks tööstuskooli, kus valmistati ette vastavaid spetsialiste. Ei olnud nii, et inimene lõpetas klassi kooli ära, mis oli tollal kohustuslik haridus kuus klassi vaid reeglina läksid need noored inimesed siis tööstuskooli edasi õppima ja nad said siis paari aasta jooksul ka kindla kvalifikatsiooni teatud erialal. Tööstusettevõtetesse läksid ikkagi väljaõppinud noored inimesed. Tänases saates kõlas muusikat Tallinn Music Weekil üles Astvatelt artistidelt ning Eesti muusika päevade pikaaegselt korraldajalt. Raimo Kangrot. Tallinn Music Week toimub neljandast kuuenda aprillini Eesti muusika päevad 31.-st märtsist seitsmenda aprillini. Tartu linnamuuseumi näitusest Eesti töös on eesti kuld, kõneles Eili Kärdla. Kokku võtta märtsikuisest loengust Tartu kirjastustes. 20. sajandi esimesel poolel tegi Elle Tarik järgmise loengu Tartu linnamuuseumi. Loengusarjast peab Toomas pung seitsmeteistkümnendal aprillil Hugo Masingust ja kolitsen Philipi seismograafidest. Tänase saate tegid Maria Lee Liivak ja Vivika Ludvig. Viimane laul on ansambel ultra melanhoolia repertuaarist. Kohtumiseni aprillis. Kodune käsitöö joomas ta suu sosistab kruiis. Sotsiaalset närvi ja mis ta On? Saatka.