Tere vikerraadiokuulajaile tänane argipäeva saade on valminud Eesti Raadio Narva stuudios ja juttu teeme kinost. Narvat on aastaid nimetatud kinovabaks linnaks. 90.-te algul oma töö lõpetanud ja seejärel maatasa tehtud Kinoteatriga kadus Narvast Kakino. Kultuur. Suuruselt kolmandas Eesti linnas on kino vaatamise võimalus teoreetiliselt küll olemas kuid seda ei tehta ja kui tehaksegi, siis harva. Ometi on kõik narvakad veendunud, et kino peab linnas olema nii ametnikud kui poliitikud. Linna elanikud ja ärimehedki on viimase aastakümnendi jooksul kino taastamise vastu huvi tundnud kuid huvist pole kaugemale jõutud. Juhuslikud festivali programmid pooltühjadele saalidele on Narva kino argipäev. Kuhu ja miks kadus kino Narvast mida tehakse selleks, et kinonäitamist piirilinnast taastada ja milline on siinse kinopubliku eripära, millega kino taastajad tahes-tahtma vaata peavad arvestama sellest räägimegi eelseisva argipäeva pooltunni jooksul. Minu nimi on Jüri Nikolajev. Head kuulamist. Kuhu siis kino Narvast kadus? Peab ütlema, et küsimusele, miks 70000 elanikuga linn kinost silma jäi, üheplaanilist vastust ei oska anda. Keegi. Kino oli Narvas alati. Enne seda töötas piirilinnas kolm kinosaali, kohe peale seda kinotegevusi jätkus ja kehtis kuni 90.-te alguseni. Segasel ajal tehti aga segaseid otsuseid ja ühtäkki olime silmitsi faktiga, et kinohoone nimega punane täht asemel on lage plats ja tolliterminal. Väidetavalt õnnestus toonastel kino haldajatel oma filmiäri nii untsu keerata, et sellest enam asja ei saanud. Külmavõetud torustike ja lagunevate lagedega stalinistliku stiilis hoone tunnistati kasutuskõlbmatuks ning lammutati. Seda enam, et parimat kohta tollases tingimustes tolliterminali jaoks. Polnud asus ju Narva kino üsna piiri lähedal. Seepärast öeldaksegi narvakate seas. Seda versiooni on toetanud ka kohalikud poliitikud. Etni maksis lõivu piirile või et riik andis piirirežiimi ja võttis kino. Samas oli ju Narvas veel kolm kohta, kus kinonäitamine mõni aeg jätkus. Tervelt kolm kultuurimaja, millest ühes oli isegi eraldi kinosaal. Kinosaaliga kultuurimaja langes kohaliku võimu äritegevuse lõksu. Maja baasil loodud aktsiaselts varises kokku ja hoone praegu varemeis. Kahest teisest kultuurimajas. Sumbus kinotegevus iseenesest. Nii olemegi aastaid kinovabad lugedes teateid sellest, kuidas Eesti pisilinnades kinosid, avatakse ja saates oma lapsi kooliekskursioonidega Coca-Cola Plaza'sse kino imet vaatama. Eriti meeliliigutav oli lugeda ühte vene infoagentuuri teadet sellest, et hiljuti avati kino ei kusagil mujal kui tšetšeeni maarindelinnas Groznõis. Samas ei saa öelda, et kino taastamise jaoks pole Narvas midagi tehtud. On tehtud plaane ärimeeste poolt. On isegi kino näitamistega alustatud, aga samas on kohe ka lõpetatud. Ei võta see asi enam vedu, ei ole enam need aiadega, see publik, mis kunagi oli 10 aastat kinopausi, on ikka kõva argument. Sellest, et midagi võib muutuda, andis märku mõni päev tagasi lõppenud Euroopa filmifestival. Nelja päevaga näidati Narvas kahtteist filmi mis ühtekokku kogusid 2000 vaatajat. Seda oli enam kui loodeti. Filmipäevade korraldajate, Tallinna saksa Instituudi ja Göte instituudi eesmärk oli näidata Euroopa Liidu piirilinnas võimalikult palju häid Euroopa filme ja kaasa aidata kino taasavamisele Narvas. Filmipäevi toetas nii kohalik omavalitsus kultuuriministeerium, mis on viimasel ajal üsna tugevalt kinode taasavamisega Eestis tegelenud. Euroopa filmipäevade infojuht Elen Lotman oli Narva tulles valmis kõigeks, ka selleks, et publikut ei tule üldse. Ma olen valmis nii ühe ühe vaatajaga kui ka 600-ga, mis mahutab, sest noh, meil on siin vist ei olnud, et et kangelastele vaatamas käinud neli. Selle peale ma ütlesin pressikonverentsil, et kui inimesed ei tule, siis ei nuta, sest see on põhimõtteliselt ikkagi algselt ja see üritus on, on selle idee kõlama õhku kõlama jätmiseks, et kui, kui kas või mõnedki inimesed selle leiavad, siis võib-olla räägitakse edasi, sellepärast et et samas ma kuulsin, et üks päev oli siin näidatud kas multifilme või midagi lastele ja siis üks laps ei väljunud Ginastele minnes ema käest küsinud, et kas nad nii suure teleka sai. Et noh, see näitab, et, et selleks, et kinod asuvad, on siin vaja veel tööd teha, et inimestele meelde tuletada, et kino on üks tore koht Marwan edukaks omandanud juba üle 10 aasta ilma kliimata, milleks on meil vaja on võib-olla Narva hakkama saanud, sellepärast et ta ei, peaaegu ühe, kui kino on, võib-olla, kui kina siin uuesti näitama hakkaks, siis inimesed saavad aru, millest, nagu kusagil majandusministeeriumil on plaanis toetada Narvas siis ka kino taasavamist, seetõttu on välja kukkunud, meie üritus on siis selle nagu avapauk. Mis ministeerium hiljem siis üle vaatab, mõnd loodetavasti jätkab seda. Ministeerium lubabki jätkata. Üleüldse on kultuuriministeerium vist kõigi eelduste ja sõnumistel kiuste alustanud Narva kino taastamise kampaaniat. Kinoaparatuuri soetamiseks pakutakse abivahendeid, nõunikud käivad kohapeal ja otsivad seda kohta, kus võiks Narvas kino teha. Mis on viimase ajaga muutunud, et kultuuriministeerium nii suurt kinoaktiivsust üles näitab, jätkab Kultuuriministeeriumi kinonõunik Meelis Muhu. Teate, ma arvan, et see aktiivsus on teatud tegevuse loogiline ürgkui vaadata nüüd natukene ajalukku siis Eesti kinovõrk ja Eesti film on üle elanud väga raskeid aegu ja need on olnud sellised ajad, kus on väga selgelt teadvustatud, et üht-teist peavad, peab olema muutumise teel ja, ja võib juhtuda, et hetkel ongi kätte jõudnud see aeg, kus need muutused hakkavad nagu välja paistma. Ehk võib-olla tõesti, me oleme jõudnud sellesse aega, kus me oleme saanud kultuuripoliitilistelt otsustajatelt neid rahalisi vahendeid, mida siis suunata juba konkreetsete objektideni konkreetsete sündmusteni mis aitaksid filmikultuuri arenemisele Eestis. Kas korralike kinovõrk käib ka filmikultuuri juurde? Ja loomulikult ilma selleta ei kujutage seda teisiti ette, sest võib ju toota filme, aga kui neid kuskil näidata ei ole, siis pole ju mõtet. Ja kindlasti ei arva kultuuriministeeriumis inimesed, et televiisor suudab pakkuda kinole aseainet ehk kinokultuur on ikkagi seotud väga oluliselt kvaliteetse pildiga kvaliteetse heliga ja teiselt poolt on kino ju ka ikkagi sotsiaalne sotsiaalne objekt, kus võib-olla ainult ei käida koos filmi vaatamas filmikultuuri nautimas, vaid siiski arendatakse ka inimeste omavahelisi suhteid. No teatavasti on Narva saanud hakkama või saanud läbi ilma kinud vist pea 10 aastat. Kas oleme selles suhtes hea näide, kuidas ilma minuta hakkama võib saada? Ma kardan, et ei ole hea näide, see ongi viinud sellisele situatsioonile, et et Narva kino tuleb vaadata täiesti teistsuguses kontekstis. Narva on Eesti suuruselt kolmas linn, kus puudus nagu kino. Minu andmetel näidati Narvas filme viimati kaks ja pool aastat tagasi selles samas kultuurikeskuses Rubodyph. Aga nad katkestasid sellepärast et Narva vaataja on pisut teistsugune. Nimelt Narva lähedus idanaabriga on viinud selleni, et, et kahjuks on Narva elanikele või noh, ühelt poolt muidugi ka võib-olla õnneks, aga aga seaduse silmis küll kahjuks levimas piraatlus, ehk need popimad ja uuemad filmid jõuavad kohe video kassettidel ebaseaduslikult vaatajani ja, ja sellepärast ei ole kinopidajal sellist majanduslikku alust, et seda kino pidada. Ja see on võib-olla olnud see põhjus, miks, miks, miks kinotaan siiamaani hakkama saadud. Aga ma arvan, et märgid näitavad, et et see on olnud selline ajutine, kunstlik ning, ning inimesed saavad, ostavad endale, mis vahe on ikkagi filmi vaatamisel väikesest televiisorist või siis suurelt ekraanilt? Te olete käinud uurimas ka kohalikke olusid, kuidas saaks Narvas kino taastada. Millised on praegu teie arvates Narva võimalused? Jah, ma olen käinud kohapeal neid asja uurimas ja seal on olnud erinevaid võimalusi ja kõige kiirem võimalus on olnud tõesti selle kultuurimaja, Rugodi taaskäivitamine. Ja teine kultuurimaja energeetik on läinud rendi suhtes linnaga ja küll on seal ettevõtjad deklareerinud, et ta tahab sinna teha moodsat väikest kinosaali. Aga hetkel tundub, et ta ei ole veel nii kaugele jõudnud, et ta võiks nagu kindlalt öelda, et vot nüüd see kino tuleb sinna teiselt poolt, Rugotiivis on, on kõik vajalikud seadmed kinotehnika olemas seal oli vaja natukene seda modifitseerida ehk heli vähemalt stereo jaoks teha. Kaasaegne kino lihtsalt nõuab seda. Ja, ja siis oli võimalik seda kino kinoteenust või kinokultuuri nii-öelda juba pakkuma hakata. Nüüd on meil vaja väga oluline asi teha, ehk seda on vaja teadvustada kohalikule elanikkonnale kinol töötab ja et kino ootab vaatajaid. Aga kas on ka kitsaskohti Narvas, et millest võib tekkida raskusi ülesaamisega? Ja seal võib mitu erinevat asja olla, ma arvan, et seda loota, et nüüd, kui me alustame kino kinotegevusega seal või kui, et Narvas on võimalus kino näha, siis kohe on saalid puupüsti täis ja ja ainult see ongi mis, mis, mis nagu narras puud on siis seda oleks nagu naiivne arvata, seal peab väga täpselt vaatama seda piletit, pileti hinda ehk mis on see see lagi, mis, mis on Narva vaatajale vastuvõetav? See kindlasti ei saa olla selline raha, mis on Tartus või, või Rakveres või, või Tallinnas ja, ja repertuaariküsimus. Et mis on ikkagi see, mida elanik nagu vaadata tahab, et mul on endal selline tunne, ma olen seda tunnet ka jaganud Narva elanikega, kes on öelnud, et noh, näiteks meeldiks Narva elanikele filmid oleksid dubleeritud. Kahjuks ei ole tehniliselt võimalik Eestis noh, on võimalik, aga see ei ole majanduslikult otstarbekas filme hakata dubleerima vene keelde, et peab ikkagi jääma nagu subtiitri peale ja, ja pigem on põhjust vaatajat sellega harjutada ning teisele kitsaskohale ma näen ikkagi neid tingimusi, kuskohas see kino nagu töötab, kaasaegne kino tahab saada kindlasti Dolby Digital heli pehmet mugavat tooli istet ja siis sinna juurde käivad erinevaid lisaväärtus siin värsket ja sooja õhku. Ei ole nii jah, et loota nüüd, et inimeste nälg mina järgi on nii suur, et nad on nõus ükskõik mis tingimustel vaatama filmi. See võib-olla oli siis, kui riigikord oli pisut teine ja, ja see kultuuriruum oli pisut piiratum. Nüüd kui on erinevaid võimalusi, nüüd on vaja selleks, et pakkuda ikkagi täisfilmielamust, selleks on vaja täita vot neid samu tingimusi, nii et ma arvan, et nüüd, kui Narvas kino on jälle tegutsema hakanud, on see esmane esmaselt hea märk, aga, aga paralleelselt tuleb tegeleda tõesti sellega, et et toolid ära vahetada, heli veelgi paremaks teha. Ja, ja siis teekond saab, noh, mis me räägime ainult kinosaali sisemisest, me peame rääkima ka kinoesisest. Et see oleks elanikule, tunduks turvalisena täna ja siis siis ta leiab selle tee sinna kino juurde. Me saaksime kindlasti aidata repertuaari valikuna, ehk meil on Kultuuriministeeriumis erinevad toetused filmi levitajatele selleks, et nemad saaksid maanduda teatud riske sellise sotsiaalselt raskemates kohtades, kus elanikkonna ostujõud on väiksem ja teiselt poolt me saame alati nõustuda. Ja kes teab, me saame aidata koostöös linnavalitsusega tõesti leida veel lisaraha. Et ühest otsast ikkagi ikkagi paremaks ja paremaks seda kinosaal ja kinohoonet nagu teha. Nii et Narva on võimalus ja kino taastada, kuid on ka ohte. Kõigepealt aga võimalustest kõige reaalsemaks Peetakse regulaarse kino näitamise alustamist kultuurimajas. Rogodif, milles toimusidki hiljuti Euroopa filmipäevad kultuurimaja direktori Jelena Kaliaadina sõnul ta on ka ühtlasi linnavolikogu kultuurikomisjoni liige, on kultuurimaja valmis alustama Ginuga sügisest, üks kord nädalas ja pühapäeviti. Narvakad peavad harjuma mõttega, et kinonäitamine pole enam juhuslik. Nagu ütles Jelena kalifaadina, kui see ükskord nädalas näitamine ennast ära tasub ja publiku huvi ilmutab, siis kindlasti tekivad ka ärimehed, kes kinoidee üle võtavad. Kultuurimajja roboti fon kino näitamiseks põhimõtteliselt valmis Kultuuriministeeriumi ja linna abiga paigaldatakse sinna stereohelikinoaparatuur on kultuurimajas ka jutumärkides üsna uus, soetatud 91. aastal. Isegi kinomehaanik on olemas, teda on kõik need aastad, mil Narvas kino polnud kultuurimaja palgal hoitud. Samas on Jelena Kaliaadina kinost rääkides ka üsna skeptiline. Põhimureks on publik. Nagu räägib Jelena Kaliaadina, ei soovi Narva publik lugeda subtiitreid. Inimesed väidavad, et nemad tulid linna, mitte raamatut lugema, vaid filmi vaatama. Vihasemad külastajad nõuavad isegi piletiraha tagasi. Nii et filmi vaatamist segavaid subtiitreid nimetatakse Narvas kinos mitte käimise põhiargumendiks ning siis järgnevad tiitri muredele. Muud hädad jätkab Jelena Kaliaadina. Kordame meiegi üle need muud kino laiskuse põhjused. Esiteks kodufilmide rikkalik valik pluss video pluss koduginud pluss seriaalid, kus ühtegi seeriat vahele jätta lihtsalt ei tohi, siis on õues paha ilm, kinno minekuks teeb ikkagi välja minema. Ja veel üks narvakate suur mure on, et kinohinnad on superkallid palgaga väga väike just nagu lastejutus, kus pahale polster oli mitu viga, aga kõik need vead on Narvas väga määravad ja mõjutavad publiku kinolembust. Kuidas veenda kinost võõrdunud Narva publikut saalidesse tagasi pöörduma ja miks seda vaja on, sellest rääkisime kaks aastat tagasi Eesti filmi režissööri Arvo ihuga. Ongi vist inimestel ära kadunud see arusaam, et ega need seebiseriaalid see ei ole päris kino seal mingi ersats tegelikult sest et heades kinofilmides on ikkagi nii näitlejatööde tase kui ka mõttetase ja tunde intensiivsus hoopis kõrgem. Et tänu sellele, et Narvas ei ole kino, on inimestel ka kadunud ära filmi vaatamise harjumus, nii nagu filmi vaatama suurel ekraanil ja hea heliga. Aga ma olen praktiliselt kindel, et lähima paari aasta jooksul ka Narva jõuab uuesti see vajadus, et filmi tuleb vaadata suurel ekraanil ja hea heliga. Üks unikaalne asi on Narvas, et siin Eesti ajal oli väga aktiivne kultuurielu väga aktiivselt inimesi, tegid teatrit, väga aktiivne, muusikaelu oli nõukogude ajal. Ma ei tea, kas üks, üks või kaks ansamblit nõukogude ajal Narvas oli olemas. Aga nüüd on Narvas sümfooniaorkester. Fantastiline, täitsa jumala kena sellise asja eest üksi juba nagu öeldakse, võib narvakas olla uhke ja täpselt sama lugu. Kuna inimestel puudus täielikult, ütleme süvamuusika kuulamise harjumus siis Need, muusikakooli õpetajad ja õpilased ja natuuris jura juhtimisel pidid hakkama endale publikut kasvatama. Nad on sellega hakkama saanud. Ma käisin jaanuarikuu algul, uue aasta algul oli siin Kontsert emani meeldivalt üllatatud, et üle 100 inimese oli saalis kuulamas klassikalist muusikat, see näitab, et potentsiaal olemas ja Narva inimestel on huvi kultuuri vastu. Ainult et tuleb korralikult seda teha, selles mõttes heal tasemel heas esituses, sest et noh, nagu öeldakse, et ega mingi lobi või lurriga ei õpeta koerakutsikat korralikult sööma, eks ole. Täpselt sama on inimestega kaasa pead andma neile kvaliteetset ajaviidet, sa pead andma neile kvaliteetset kunsti. Sa pead andma neile kvaliteetset muusikat, siis nad hakkavad harjuma sellega ja nad näevad, et see vaibakloppimise tümps, tümps, tümps, mis tuleb alalõpmata see ei olegi muusika. Et see seep, mida nad vaatavad praktiliselt igal õhtul. Et see ei ole päris film, see on mingisugune results, aseaine seal ei ole kunstiga mingit pistmist nendel Seppidel Millest aga Narvas alustada, kas ehitada kohe uus superkino või läbi ajada piiskuga soovitusi jagab Arvo iho. See oleks liiga suur investeering, kuna ma tean mõlemat saali, nii Rugo Divi saali kui ka endise energeetikud oleks vaja lihtsalt kaks korralikku kaasaegset projektorit ja normaalne kaasaegne Dolby, stereo, helisüsteem. Kõik. Ma arvan, et selline investeering tasuks end ära ja kahe-kolme aastaga. Ma ei hakka nüüd päris täpselt arvuliselt ütlema, mis oleks, aga ma arvan, et see on vähem kui 500000. Võib-olla ma eksin, sest sõltub sellest klassist, kas võtta Ameerika tippprojektor või projektor, mis on natukene odavam, aga, aga alla miljoni saaks kindlasti hakkama selle asjaga. Ja, ja siis, kui juba eriti noored, eks ole, näevad kinos korraliku heliga, kus on ikkagi kuue kanali stereoheli ja kus nad näevad kas või action filmi kas või action filmide salata peale siis nad saavad maigu suhu ja nad hakkavad kinos käima ja praegu on noored põhiliselt harjunud Ameerika filmidega, aga on olemas ja suurepärased vene filmid veel kas või vanaklassikat. Nii soovitab Eesti filmimeister olematust kinost Narvas räägitud kui kultuurist väärist äri kombel teatavasti lood üsna nigelad. Ärimehed, kes on püüdnud filmi näitamist Narvas taastada ja omadega pankrotti läinud väidavad, et praegustes oludes on kino regulaarne näitamine võimatu. Et omadega välja tulla, peavad töötama ja täituma pidevalt. Kultuurimaja oludes on see aga üsna raskem, kuna saale peab pidevalt jagama igasugu taidluskollektiivide ka, nii et ideaalis peaks olema eraldi kinosaal ja mitte 500 kohaline, vaid sajakohaline pluss kõigel oleks muidugi hea, kui koguneid tegemisi toetaks ka kohalik omavalitsus. Samas on Narva kohalik võim alati olnud seisukohal, et kino on rohkem ärimeeste pärusmaa. Üleüldse Narvas palju kriitikat kino puudumisega pärast suunatud just kohaliku omavalitsuse vastu, et nemad ei teevad midagi. Narva abilinnapea kultuuri alal Galina Moldon väidab, et kino puudumise leevendamiseks on kohaliku omavalitsuse võimalused väga piiratud. Teoreetiliselt võib kino ehitada ise, see on aga üsna kallis ja ebareaalne samm. Teise võimalusena pakub ka linna Moldon välja kinoärimeeste toetamise ja sellega ollakse põhimõtteliselt nõus ning veel on üks võimalus, võib kino taastamiseks otsida abi ka Euroopa Liidu fondidest. See on aga üsna raske ja tihti ka tulutu tegevus. Nii et praegu Narva linna võim valinud oma võimalustest lähtudes ainuõige tegutsemisviisi taastades omal kulul Narvas kino näitamise kas või üks kord nädalas. Vahepeal läks asi aga isegi nii kaugele, et kino teemal tehti Narvas poliitikatki. Ühe kohalikele valimistele läinud erakonna valimisloosungiks oli kino Narva. No poliitikas meil tegijaid jätkub. Ameti poolest tegijaid on muidugi ka teisigi, kuid needki tuleb pidevalt tagant surkida. Vähemasti nii, kinnitab Kultuuriministeeriumi kinonõunik Meelis Muhu. Peab kogu aeg torkima, peab kogu aeg ütlema ka, et et nad ei ole nagu ise otsustajad, nendele elatakse kaasa, nende, nende otsuseid toetatakse kaugemalt, siis siis see vanker nagu liigub. Et kui jätta nad lihtsalt ainult kohalikul tasandil otsustama ja ise tegema, siis siin on natukene see vahe küll ülejäänud Eestiga, et sellist tahetakse kohe, et kuskilt nagu kaasa mõeldakse, et kui ülejäänud Eesti pealt, et noh, keegi aktiivne kultuurinõunik teeb ise, ta teab väga täpselt, mis ta teeb, kuidas ta teeb ja teeb selle ära, siis Narva puhul on vaja alati uurida järgi, kui kaugele asi on ja, ja mis nüüd tehakse ja kas on abi vaja ja nii siis siis liiguvad seal asjad paremini. Ei oska öelda, kas teise eesti linnuga kino pärast torgitakse või mitte. Igatahes ei tule kohe praegu meelde ühtegi Eesti linna, kus kino ei näidata. Üks minu kolleegidest käis hiljuti piirilinnas Valgas ja esimene uudis, mille ta sealt või edastas, oli, arvake ära, milline Valgas on olemas kino. Kuidas on Valgal õnnestunud oma kino hoida ja tagada stabiilne kino näitamine, sellest rääkis argipäevale Valga kultuurinõunik Merike Mäe. 10 aastat tagasi, kui oli see suur reorganiseerimine, Me viisime kultuuri- ja huvialakeskusesse kino natukene parandasime ja kobistasime oma neid vanu kinoaparatuuri tehnikat, sest eksperdid ütlesid nii et et kui me näitame kaks korda nädalas kino, siis kuidagi veel nendega hakkama saama ja muidugi noh, vaja oleks uut aparatuuri, aga lihtsalt omavalitsusel hetkel ei ole võimalik muretseda. Ja kino toimub kultuurihuvialakeskuses kaks korda nädalas, laupäeviti ja pühapäeviti ta ei tulegi. Sellepärast saame tegutseda, et selle kino on ju noh, kultuuri- ja huvialakeskuse nagu üks töösuund. Ruumid ju niikuinii köetakse, eks ole, niikuinii elekter kulub. Ja laupäeval pühapäeval siis ringi ja kultuuriürituste tegevus planeeritakse nii, et nad üksteisele jalgu ei jää. Ja siis ongi niimoodi, et, et kultuurimaja töötajate lendavad ka kino, see tähendab seda, et et kui meil kino tellimisega tegeleb kultuurima, kas inimene, siis peale seda on ta veel kassapidaja ja ta on veel nagu sekretär ka poole kohaga, et, et noh, needsamad kultuurimaja inimesed tegutsevad, et ei ole nagu eripalkadega seansside maksmist. Ja 30000 aastas kinole annab Lyndotatsiooni ja ilusti saab hakkama. No filmid on ikka samad, mis Tallinnast. Vaikselt kogu aeg ja selle ringiga tulevad. Nii et Valgas tegeleb siis kinno ka kohaliku omavalitsusega. Kultuurihuvialakeskus meil ei ole noh, sellised tingimused, et näiteks kui on, et tõusuga saal ja pehmed toolid inimeste inimestele on ikka see noh lihtsalt kinos käimise võimalus antud, aga, aga noh, nad ei ole ikka luks tingimuse. Nii et Valga näitel võib öelda, et ühe linna stabiilse kino näitamise hinnaks on 30000 krooni aastas. Selle raha maksab Valga linn lihtsalt peale, et linnaski lõpuks ei ole vist kõige suurem summa. Mõnikord näibki, et tegijate puudus on 70000 elanikuga linnas lausa totaalne. Asi on jõudnud isegi nii kaugele, et kinonäitamisega plaanib tegelema hakata Tartu Ülikooli Narva kolledž asutus, mille põhitegevus on kirjandusest kaugel. Miks sellega tegeldakse, räägib Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Aga keegi peab selle ette võtma, sellepärast et ilmsesti on, on kõigile natukene õigust, nii tegijatel see, et see nõuab raha ja valitsusel see, et see pole nende otsene kohustus. Aga needsamad kinopäevad, mille suhted, mis seal salata, olin ka mina veidi skeptiline. Läksite siiski hästi, esimesel õhtul oli kuusk üle 400 inimese, kinos ja teistel päevadel jagus ka publikut selget kino. Nõuab harjumist, et ükski ühte traditsiooni vägal lihtne rikkuda väga keeruline taasluua kina ei ole tõesti ainult see, et ma vaatan kodus videomaki pealt üle piiri toodud venekeelset tekstiga peale loetud Ameerika filmi. Vaid kino on ikkagi see, kuidas kinno minnakse ja kellega minnakse ja kuidas sealt tullakse ja kino ise. Et see tasub küll vaeva seda luua, kas ta Kolles peaks tegema? Jah, ei. Et koolis peab eelkõige andma head akadeemilist kõrgharidust, aga Narva Narva kolledži saatus on kord selline, et tuleb teha igasuguseid muid asju olemas tunud oma üliõpilasnõukoguga ja omavahel kolleegidega kinoklubi loomise võimalust Kolledžis, selleks, et muretseda korralik aparatuur muidugi projektipõhiselt, mitte õpperahade eest ja näidata kolledžis kord-kaks nädalas väärtfilme praegu üliõpilased teevad oma kinoklubi lihtsalt niisama videomakist, tulevad kokku ja vaatavad kino, aga see on siiski hea algus, et huvilised on olemas, nii et on tõsi, et Narva kolledži huvitatud kinoklubi loomisest Narva mis kindlasti oleks nüüd päris päris kinnine kõigile, aga mis eelkõige oleks mõeldud siis üliõpilastele ja sellisest tõsisest kinokunstist huvitanutele ja ma usun, et kinoklubile. Ma mõtlesin 40-le 50-le inimesele mõeldud seansside juhus Narvas päris kindlasti vaatajaid. Ja teisalt on ka tõsi see, et kolles kavandad endale õppehoonet Euroopa struktuurifondi rahade eest endise börsihoone asukohale ja börsihoones enne sõda oli kinonimega Koit asustatud börsihoone katuse all. Ja ei ole meile see mõte võõras, et selles majas taasluua kino näitamise võimalus. Aga selleks, et selle kolledži hoone lisafunktsioone et kokkuvõttes on nagu meie asi ja ei ole ka. Ehk kui näeks, et keegi tahaks teha ise ja kellegil oleks jõudu ja tahtmist siis rõõmustaks väga kui seda ei näe siis ei jää midagi muud üle kui seda. Tartu Ülikooli Narva kolledži kinoklubikultuurimaja Rogotiv sügisel alustav kord nädalas kino ja väidetavalt suure küsimärgi all aasta lõpuks valmiv kinosaal rendile antud kultuurikeskuses need praegused Narva kinovõimalused. Kui paljud neist täituvad, oleneb eelkõige Digijaist, nende oskusest Narva publikut siinmail unustatud Ginuga köita kusjuures peab arvestama, et kino ei ole enam see, mis varem. Enam ei jookse rahvas murdu 20 kopika eest indie filmi vaatama vaid nõuab tingimusi just korrale. Like ehk inimlike kinosaalide puudumine on kindlasti üks põhjustest, miks kohalike ärimeeste püüded kino taastada on Narvas vett vedama läinud, jätkab Narva kolledži direktor Katri Raik. Tegelikult muidugi peab olema film hea, windvalema huvid, aga, aga väga oluline, eriti Narvas on oluline see keskkond, kus filmi vaadata niimoodi, nagu me oleme kolledžis ning väga oluline on keskkond, kus õpitakse. Et see ruum peab olema ilus, puhas, no ütleme siis euroopalik mugavate toolidega, mille, mille pärast peaks olema Narvas kino teistmoodi, kui Tallinnas või Tartus ei pea. Nii et ka ilusate head ruumi taga korraliku heli. Ilusad fuajeed minu pärast kas või siis popkorni ja Coca-Cola müümist, aga igal juhul kino ei ole ainult ainult siin. Nii et sellepärast on see, kus, mis ruumis film aset leiab, kus näidatakse väga oluline. Jätame nüüd saate lõpuks Narva sinnapaika, kus ta praegu on, ehk siis kino üle mõtisklema ja vaatame, kuidas on lood kinodega üle Eesti. Väikse ülevaate palusin teha Kultuuriministeeriumi kino nõunikul Mehlis muhul. Need numbrid on äärmiselt drastilised, meil oli 90. aastal Eestis 620 filmi näitamise kohta kadunud Nende, teise aasta seisuga oli neid kohti alles jäänud 72. Nii et üks, üks viis korda vähenenud. Noh, eks elanikkond on ka liikuma ja, ja palju rahvast on tulnud Tallinnasse ja, ja, ja see kinod kinos käimise kultuur on kadunud ja filmipileti hind kinopileti, hind on tõusnud, nii on siin, põhjust on erinevaid. Aga mulle tundub, et et see olukord peaks olema nüüd pidurdumas ja vaata et paranemas. Sest noh, näiteks Avinurmes ju sai sellel aastal avatud kino Lihulas, eelmisel aastal lavastati Ginu, Saaremaal avati kino Räpinas, sellises linnas avati kino. Nii et siin on näiteid uut taasavamise kohta. Aga aga muidugi, kui kinni pannaksegi, sellest jällegi räägitakse vähem, nii et praegu just me ühelt poolt täiendame oma andmebaasi sellega, et täpsemalt aru saada, kus midagi veel vajatakse ja, ja kus kus midagi nagu toimub ja ja meie ministeeriumi tasandil on ka mõelnud, et ilmselt suve lõpupoole kutsunud kui ühe sellise ümarlaua, kus maakinode probleeme siis ümarlauas nagu arutatakse, et mida saaks teha paremaks ja millised, millised on ikkagi nende need kohapealsed vajadused kaasata siis filmi vaatamise juurde noori noori eelkõige, aga tegelikult on ju vaatajad ka nelja-viie-kuuekümne aastased inimesed, kes samamoodi tahaksid kinokunstist osa saada. See oligi tänane argipäev, milles rääkisime Narvast kui kinovabast linnast ja võimalustest Narvas kinos käimise ja kinonäitamise traditsioone taaselustada. Saate pani Narva stuudios kokku Jüri Nikolajev. Kuulmiseni argipäev.