On. Muidugi ka. Läbinud. On? Jaga. Indeka naeru-le järgneb ja väikse mao. Teil on nüüd pikk puhkus, lähete septembris alles tööle, jah, ja üks kümmekond päeva varem tuleb sinna minna ette valmistada ruumide. Kas teile meeldib see sügisene aeg rohkem kui tuleb anda neid esimesi kooli koolikellasid või meeldib see kevadine aeg, kui viimased kellad kõlavad? Kevadet ootame me kõik? Millegipärast nagu see aasta tundus eriti pingeline olevat võib olla väga palju, palju siin meie meil igasuguseid muudatusi ja uuendusi ja, ja et kõik kii silmi ootasime kevadel, et millal ometigi tuleb see suvepuhkus. Aga eks see koolis on see kevad natukene niisugune nostalgiline ka. Ei usk, lapsed lähevad ära, osa ei tulegi enam tagasi ja selle selles suhtes küll võtab lausa pisara silma, vaatan isegi, et õpetajad saadavad, saadavad, kui ära loomulik, kui kaheteistkümnendat lõpetavad, aga seal on needed, esimesest viiendani on siis nagu algklasside õpetajad ja kui nemad siis annavad nüüd oma klassi üle kasvõi juba teisele õpetajale, isegi siis on pisarad silmis. Kuidas SAISis lauljatarist ja ülipopulaarsetel laulutekstide autorist Valli ojaverest äkki koolideks. Juhus sunnib? Sellepärast, et seda, seda tööd oli nüüd vähevõitu viimasel ajal. Ja siis ma hakkasin otsima lihtsalt tööd. Kui päris aus olla, siis elukoha järgi, et kuskil lähemal, et midagi sellist sobilikku ja kus lausa nüüd ametit õppima uuesti ei pea ja siis nägin, meil seal kaupluse juures oli kuulutus pandud, et jah, need sobilik koht pensionäril muidu muidugi ruttu helistasin, ütlesin pensionär, ma veel ei ole, aga, aga kuna elan hästi lähedal ja et kas mitte tulla vaatama. Ja siis oldi kohe nõus ja nii nagu sinna läksin, siis oligi leppisime kokku ja et et kolm aastat tagasi, siis nüüd, kolmandal detsembril saaks kolm aastat, kui ma siis läksin sinna tööle. Ja esialgu muidugi ei ole lastega tegemist teinud. Veidike siblimist oli ja ikka seal oma kaheksa ja poolsada õpilast. Ja selge see, et silma peal pidama kõik näod, ei jää korraga meelde aluliga, miks ma saamatu olin, aga nüüd ma olen nii sedavõrd harjunud juba, et veel kodu lähedal ja ja lausa teine kodu. Andke mulle andeks, aga mina ei kujuta kohe täitsa koolitädi rollis, et minu meelest on need koolitädid tõesti just pensionäri eas, niisugused lihtsad ja vanemad, asjalikud daamid. Selles on asi, seal oligi olnud üks pensionäri eas, aga lapsed on ju lapsed, sõnakuulmist nendel ei ole, nemad tahavad ikka oma kõik valladused ja kõik ära teha ja seal on vaja väga-väga närvi kohe. Ja muidugi mõnikord tuleb ise ise ka veidike huumoriga nagu kaasa aidata või mängida või selle sellesse rolli ma läksin ise suhteliselt kergelt ilma ilma valudeta, aga millega ma ikka pikka aega harjusin sellega, et tädi noidlevad tädiga ju õpetajad mõned õpilased seal pisema siis tulevad kas või õpetaja, aga, aga nüüd ma olen isegi sellega harjunud. Kui mul poleks sellist häält. Siis ei saaks hakkama, teil on ka vahel või? No kui ma, kui ma üldiselt ma räägin madalalt, aga kui ma ikka forsseeritult käratan, siis muidugi oli, mitte ainult nüüd väiksemalt klassid ei olnud vaid, vaid oli terve garderoob vait. Nüüd ma juba neid nagu rohkem tunnen ka, lähen lihtsalt vaikselt selle karatsio grupi juurde ja, ja siis vaatan, mis olukord seal on. Et kas siis nüüd tõsisemalt midagi öelda või siis saab kuidagi nagu naljaga üle või lihtsalt kevade poole saab saadetud siis juba käratsema kas või õue. Aga tegelikult võiks ju näiteks väiksematele õpilastele laulmist õpetada või, või mõnda luuleringi juhendada on, ja kui seal on, see on Westholmi kool, on ju muusikakallakuga kool ja seal on iga teine õpetaja, lauluõpetaja ja kõik lapsed laulavad ja tegelikult nii palju kui mina nüüd olen asjast aru saanud, siis ma olen seal rohkem inkognito. Nii et nad ei teagi, kes nende koolitädi tegelikult on ja on olnud ja ei tea võib-olla väga-väga juhuslikud üksikud vist ei tea ka kõik õpetajad isegi, ja mis tähtsust tegelikult sellel on? Tähtis oli see, et, et jah, et mina võtsin selle töökoha nagu omaks ja nüüd ma vaatan, et ma olen lausa sisse elanud. Öelge valikus teie enda kooliaeg möödus minu kooliaasta algassi 48. aastal Valgas aga samas 49 küüditamine Siberisse, mis te räägite. Ja siis esimesest kuuenda klassini õppisin ma siis vene koolis sellest ka siis see tingitud, et on ka siin vene keeles kirjutatud, eesti keelt olen ma praktiliselt väga vähe õppinud. Ainult mis on andnud nagu eesti keele oskus, on see hästi palju lugenud, võimalikult palju, lugenud? Esimesest kuuendeni, jah? Olin vene koolis, siis kellega te läksite, Sibers? Ema ja võõrasisa. Tulite kõik tagasi tagasi, tulid võõrasisa, siis tähendab ema, teisest abielust tütar ja mina, ema jäi sinna. Suri seal jah. Väga traagiline surm. Ta oli 34 aastane, see oli 13. detsember, kui ta toast väljus. Elasime siis Öeldi farm number kaks. Tuisk oli. Ja tagasi ta ei tulnud, leidsime ta üles külmununa 19. aprillil, need neli kuud oli ta lume all. Mina olin siis 11 ja pool ja ja noorem õde oli siis pooleteist aastane. Et tema jäi sinna ja kas see on elu, on teil selgelt meeles? Mäletan algusest kõike, sellepärast et kui juba esimeses klassis olin ma siin Valgas sain veidike koolis käidud, siis kõike mäletan seal küüditamiste, mäletan neid esimesi ja tähendab praktiliselt mäletan kõike, sellepärast et minu jaoks oli see suhteliselt raske aeg, kui hakati siin nagu mingit mingit tasu pidime saama sellest siis selgus, et õde ütles, et võtame selle asjaga käsile, mina olin muidugi täiesti vastu. Et raha ei korva mingeid kaotusi ja, ja siis tuleks nagu see Tuleb jälle kõik väga teravalt meelde ja siis ta võttis siiski selle asja käsile ka meil jäi see kõik toppama, kuna meil ei ole ema surma tõendid. Ja võõrasisa on ka surnud, kas tal oli mingi tõend või ei olnud, tema dokumentide hulgas seda ei leitud. Ja siis ma ütlesin ka õelad kuuletate, kumbki meist ei näljas ega paljas. Mõlemad teeme tööd, oleme sellele käega. Vahel ei ole olnud niisugust tahtmist, et läheks õige neid kohti vaatama. Ei tea. Sellepärast, et kindlasti see oli pisikene külakene ja ma olen nagu palju unes näinud, kas või kas või seda kohta, kuhu ema maeti ja neid kohti. Aga see on ka ju kindel, et see oli 52. aastal palju muudatusi ja kas me üldse sealt midagi üles leiamegi. Ja see on ka ikka väga suur ettevõtmine, ei antud momendil on lausa kulukas, on selge pilt igas mõttes. Nüüd oleks kellegagi seal kontakti, et teaks, et on seal, mida vaadata, võib-olla ei tunne kohtagi ära, võib-olla maatasa kõik tehtud. Ja nüüd sellisesse oleks ta vähegi linnake, neid rohkem, kui ei tea ju, kuidas sinna sõita, kus seal peatuda saab ja, ja nii et parem võib-olla kui jääbki too lapsepõlve mälestus, kui ma mäletan seda, et enne tagasisõitu läksin jalgsi seda teed kuhu ta maetud oli. Ta maeti vanaisa juurde, Nemad siis küüditati vanaemaga eraldi, aga saime siis varem või ei, samal ajal seen geenijaamas ja oli kohtumine, sest sealse ja nemad on ka sinna maetud. Vanaisa jäi sinna ka, vanaema tuli tagasi ja oli veel siin, elas päris jupp aega, siis on ikka Valgamaamulda maetud. Ja siis ma läksin, läksin jalgsi, seda teed ja hästi palju lilli, muidugi Siberi loodus on haruldane selles suhtes. Ja siis need meelespeadest tegin niisugused südamekujulise pärja ja viisin ta hauale. Jätsin nagu nagu hüvasti emaga siis ilusti, ilusti on meeles see koht ja, ja nüüd võib-olla kui läheks õige sealhulgas maatasa tehtud või see oleks nagu mingi võibolla pettumus või taga targemaks, kui sinna veel midagi peale ehitatud on või ei tea. Et kui see asi juba nii läks, milleks seda asja üles tõsta, elu peab edasi minema. Oli see suur rõõmupäev, kui saite teada, et nüüd võite tagasi sõita? Mina lapsena ei osanud isegi rõõmustav, sellepärast et mu ema oli mul seal. Ja selge see oli, et võõrasisa juurde ma ei jää. Ja et ma tulin nii, et kes mind vastu võtab, umbes sellise olemisega, tundsin end nagu viies ratas vankri all. Ja sellest tuli ka. Muidugi tekkiski suur aps, et ma ei oleks tohtinud minna seitsmendasse klassi eesti kooli. See oli muidugi rohkem rohkem nagu teiste lõbustamine minu eestikeelse seitsmendas klassis. Te tulite Tallinnasse või läksite tagasi kodukohta Valka ja lõpetasin seitsmenda ja siis siis tulin Tallinnasse tööstuskooli midagi ametit õppima, rätsep. Te töötasite sellel ametil ka kuus aastat praegu veel õmbeksite ülikonna mõnele mehele selga? No see peab olema küll ääretult kallis mees, aga see töö on ka nüüd kallis, sellega teeniks päris hästi, ma kujutan ette, jah, kodustes tingimustes ainult on pisut raskevõitu sellist asja teha ja ma arvan, et ei ole nii rahaahne ka, et et kui Endale õmblen, mida mul vaja on, siis sellest piisab Endel õmblette kõik ise, jah? Ei, mitte kõik mida vajasid õnginud. Mitte nüüd kohe nii sihikindlalt, et oh, et ma nüüd võtan õmblen endale seal mingi kleidi või kostüümi. Kui on midagi sellist, katab väheni toredat, mingi tore mõte või millestki midagi ringi teha või? Iga iga on ka juba selline, et ega seda viimast valli taga pidasite siis rätsepaametit ja mis siis sai siis kogemata kombel? See oli vist lihtsalt üks üks üks selline tantsuõhtu või kui siis filharmoonias. Feliks Mandre. Oli siis kogemata kombel seal. Mingi asutuse pidu võis ka olla ja siis tuli nendelt selline vallatu ideed, et miks mitte ma siis ei võiks nagu katsetatud filharmooniasse nadolid enne teie häält kuulnud ja aga noh, kus mina muidugi vaidles, vaidlesin kõigepealt kõvasti vastu, parem olla hea, ise teguslane, kui vilets professionaal, aga siis kuidagi nii isiklikus elus veidike juhtus, selline väike väike sõnavahetus oma kallimaga. Kus ma siis tähendab noh, laulsin ja ta mängis orkestris, jäävad siis nagu kiuste läksin ja. Võeti ka vastu ja ja ega seda sammu isaga kahetseda. No hulga aastaid ikka lausite valliks ole. Siin oli ka, et kuus aastat minu meelest sai nüüd suure orkestriga käidud siis oli veel seitse aastat harju kuut, haruldane aeg. Siis oli siin tali, nin, turist, paar aastad. Ja vahepeal muidugi siis sai kirjutama hakatud. Kuidas see kirjutamine tuli? Lapsena sai juba ka kuskil mingi viisijupp jäi meelde, jääb paar sõna ka siis sinna juurde pandud omalt poolt ja nii nagu tehtud, tehtud ühesõnaga laul. Aga see oli isetegevuses, kas te Venemaal ka laulsite või kirjutasitele ees õel ma nüüd küll ei kirjuta, see tuli hiljem ja, ja aga isetegevuses, kui, kui mingi selline. No ütleme, seal oligi see meloodia rütm, see Saksa ajakiri seal oli. Mõni selline laul, mäletan üks hoo, Michael, sellega ma olin Pärnus ülevaatusel ja siis ma sain esikoha ka veel. Lihtsalt sai enesele tõlgitud tsipakene, ma olen saksa keelt õppinud, aga, aga et, et ma nüüd oleks saanud kuuvalgus ja suurus ja kõik need asjad muidugi teadele armastusest olija. Ja seda enam, et Michallima selge pilt, et lausa realust tõlget ei saanud tehtud, aga sinnapoole nii Sakski. Ja pärast juba pärast tulid tellimused, pärast tuli jah, kas ansamblile vaja midagi teha, siis oli seal üks lastering sai sinna isegi tehtud üks lastelaul nii. Ja nii sai kombineeritud kombineeritud ja siis siis jah kuidagi kuidagi läks nii väga, väga loomulikku rada või et miks ka mitteorumets oli vist esimene, kes pöördus, kui ma nüüd ei eksi, kes seal pöördus, kuna me olime ühe kandi inimesed praktiliselt elasime vastu vastakuti siis kaupluses koostasime, ta pöördus ja kas ei olnud mitte leedi karneval ja nii ta siis vaikselt läks. Jälginud täpselt seda originaalteksti ikka oma sõnad. Oi, kus ma poola keelt ei valda, oma ammuilma mitte, ikka oma fantaasia. Nii et selles suhtes see sai ka originaalteksti vastu päris kõvasti patustatud, tahangi rääkida ühe juhtumi. Sellest minu meelest üks üks toredamaid lugusid, mis mida ma nüüd ise olen linti laulnud, on see kas mälestus sellest tööst on vista sellise pealkirja all minu mul alul oli korduma töö, aga, aga nii ta läks. Ja siis ma mäletan, ma laulsin selle linti ka, ilus lugu, tõesti, väga ilus ja tekst, teksti tegin ise. Aga muusika ja kõik. Kohe Gazarge oli tunne, et tahaks laulda. Sellepärast valis mulle Leo karpi välja. Ja, ja siis sattusin kuidagimoodi vastu juurasse kava vaatama. Ja tuli Jaak Joala. Ja ütleb, et teil on see varblane väga ilusti linti lauldud. Minu arust missugune varblane. Selguski, et see lugu originaaltekstist seal siis olid, umbes rääkis nii, et on yld väga ilus pühapäevi, inimesed lähevad kirikusse ja kirikutornis istub varblane. Minul tulid. Et jah, suurem jagu ikka oma fantaasia. Kes oli esimene helilooja, kes tellistelt teksti on meeles? Niiadesse, siis võis olla Olav Ehala, võib-olla läks katki, naerma, peos, käes, peole, killud jäid. Ja see on peiu jaagul intel hooldada. Kuidas te siis vali töötajate? Meil on klapid peas ja kuulata muusikat ja siis kirjutajatele. Hakkan kuulama muusikat, kõigepealt hakkan, hakkan otsima mõtet, millest teinekord kui nüüd helilooja, ütleme originaaltekst ja ma olen teinud väga vähe. Kui ta nüüd ütleb umbes nii oma mõttega, tavaliselt vaatad te ise midagi, vaatad kerged või, või sa ise tead, umbes selline. Siis nagu kompamisi saab, ostsime, jõudsid, jõudsid ja tuleb üks mõte. Ei, see ei ole nagu et see ei ole nagu selle muusika jaoks. Ja on olnud isegi need nagu kana takus ei saa kätte. Ei saa kätte, tunnen, et see ei ole see, see ei ole see ja nuta või naera. Ja osaliselt on. Kergem kergem, teisest küljest raskem on nende lugudega, kus on refrään. Ja siis juba kasvatada salmid, et refrään jääb niikuinii nagu selliseks mõtteks motoks, kandvaks osaks ja siis sinna vaatame, kuidas alustada. Aga näiteks kasvõi sellise looga. Ääretult tore hoogne lugu. Muusikalisest küljest on see lainetel, mida Ivo laulab, Lätisse heidan end peidan ja ja kuulasin mina seda viit kant ja nii pidi ja naapidi on, mina ei saanud aru, mis sa näed, mina sinna panen. Lihtsalt kuulasin, kuulasin ja, ja, ja, ja kui sain refrääni, no siis ta peab olema lai, laulab ja niisugune, et see laul läks 10-sse. Ma olen täitsa kindel, see läks ja see läks küll jah, õnneks. Mäletan, et linna veel teenisest tol ajal ja tuli tuli teksti järgi tuli lausa vormis. Otsisin ja otsisin, ma olen, peatusin. Laulsin kartul ja laulaksin. Kõik on nii ja selge ja soe suvepäev lihtsalt rand oli. Päike ja prilli. Tihtipeale selliseid, just nagu lihtsaid lugusid on palju raskem teha kui selliseid keerulisi, keerulisi, lihtsalt fraas fraasi järgi, kui ainult alguse saab kätte mõte hakkab jooksma, siis see mõte nagu kasvab ise teinekord ääretult süngeks nagu see jaagu ohe öös, Jaak Joala sai tehtud, see laul. Ma paar kuud nägime sellega vaeva ja lausa samm-sammult edasi. Ja tekst oli tõesti nii, et kui kuuled, sa hakkab endale õudne, et kuskohast üldse selline selline sünge. Visuaalne nägemus silme ette võis tulla, et sõnadesse panna vaata selle peale ka mõtlema, ühesõnaga millise karakteriga on see laul ja milline on tema natuur, noh, mõnele lihtsalt niisugused lembelaulud ei sobigi, eks ole? Eri erilist vaeva sellega ma ei ole pidanud nägema üks, üks mani neid inimesi ise ka tunne veidikene ja ja olen teinekord ka küsinud, olen rääkinud ja jääd, et millest see võiks olla ja kui tal on võib-olla seal antud momendil mingi selline hingeline trauma või vastupidi mingi rõõm või tema tahaks seda väljendada ja kui see nüüd sobib muusika iseloomu, kas miks ka mitte, siis on tehtud lausa nii, et ikka kohe-kohe teada, kellele ta selle loon pühendanud, see on fantastiline tekst, minu meelest kirjutasite Marju kuudile armastuse loo. No sellest on nüüd nii palju aega tagasi ja ma usun, et marjul on ka see haav kinni kasvanud, sellest võiks natukene rääkida, kuidas see laul sündis. See laul sündis tegelikult tekst oli juba olemas. Selle teksti oli teinud Kustas kihkergu. See on nüüd see, mida Jaak Joala laule Juhtus ja selline lugu nagu marjule. Ta kaotas oma südamesõbra. Ja mul on see päev väga hästi meeles. Järjekordselt tegin remonte, just panin kardinabel pimedus katet, kui marju tuli, tuba oli mul strateegi, nurgakene oli tühi ja marju siis istus ja, ja ja lausa põrandal nurgas ja siis rääkis, et oli, et kas sa ei teeks, et tema nagu seda teksti ei taha laulda? Ta tahaks päris uut. Ja siis ma ütlesin, et nad. Pisut nagu paha ka teha neid, et üks variant olemas, aga minu õnn oli see, et, et ega ma ei olnud. Tirtsud, jäävad küll kiiresti meelde, aga ma ei olnud nii väga süvenenud sellesse teksti, kui olime võib-olla paar korda kuulnud. Näiteks paratamatult hakkab muidu paralleeltekst hakkab nagu häirima või segama ta sai nagu otseselt tehtud, just kuna ma neid mõlemit tundsin hästi. Reinu ja Marjut. Brin alangust on ju ja see lugu oli Reinule pühendatud Reinu mälestuseks. Ja siis koos töötasime Harju kuues, Marju laulis ka, seal oli siis meil lahti Lilia. Ja siis siis sai tehtud ja kus ka päris toredasti välja väga hea tekst, nii et kui see esimene saade oli kuskil 70 või 71. Oli siis seal Pirita kohvikus Mati Talviku ka siis jaa, ikka sünge meri ja, ja kui Marju seal laulis, siis ta ise ise nuttis. Kui ta selliseid tekste kallik kirjutate, siis ma kujutan ette, et te peate oma hinges ka ikka päris kõvasti sorima ja eks see ka kulutab natukene, ma arvan nii. Oi kõvasti, kohe kindlasti, kõigepealt tuleb see vastu võtta. Kogu see muusika ja siis panna ta kuidas helisema. Ja kui ta on juba sedavõrd hinges siis ta hakkab siis ta tahab juba nagu sealt väljuda koos sõnadega. Ja, ja on olnud ka tõesti nii, et kui tekst on valmis ja laulan kaasa, ise nutan. Sest nendes on tükike teid. Ilmselt teie elu ja ilmselt ilmselt ikka jah, ei kujuta ette, et saaks kirjutada nii, et absoluutselt tundetult ja panna sõnad nii ette, minu meelest jääb kohe näoga. Öeldakse, mis südamest tuleb, südamesse läheb. See võib-olla oleks lihtsalt nagu matemaatikaülesanne, mis on küll õigesti lahendatud, aga sinna võib ka viis olla, kõik on omal kohal, aga ei ole elu sees. Ei ole hinge. Kuidas sündis? Ja terveks marja, mida Vello Orumets nii palju laulnud, hüvasti, Maria ja sellega oli ka jälle tükk tegu. Vello tõi lihtsalt siin tõi lihtsalt selle lindi, ma teadsin, et see mereteemaline et mees jätab hüvasti läbi see vist nagu sõtta vini lahingusse, nii palju sõitja. Nii palju siis ja, ja siis oli jälle samuti, ta sai ju tehtud tehtud kohe ka vene keelde. Ei lähe meelest ära. Harju Tallinnas. Meil töötas üks daam, Harju kuues. Varietees ja ja ta oli küll seal Karoliina poole peal vanem daam ja siis temale väga hinge läksid need sõnad, et kui ootad kirju, võib tulla seega mulla alt, kuid ära usu, et saatma teese siis tema oligi saanud kirja oma siis ma ei tea armastatult kirja saamise hetkel enam inimest ennast elavate kirjas ei olnud. Tema jaoks oli siis killuke sellest laulust elus juhtub ju kohutavaid kaotusi. Ikka juhtub, et kellelgi võib võib-olla olnud ka selline moment. Vaata mari jääb seltsiks sülle täikene ja selgem taeva kui see, mis ootab mind. Siiski Maria, kas siin võib tulla äikest? Ja selle? Ma palun hoia. R paari. Lahti ja ka veel. Mis ka ei juhtuks, pea meeles All silus. Lutetu vetopiss tuli välja. Ma tean, Maria kui armastuses pettunud siis meie hinge ei kanna seda. Ja. Ma tean, Maria kui armastus peteti siis hinge ei alla, edas. Siltsiks päikene. Selge taevas, bussi soostub. Siiski Marii ja ka siin. Väga ilus tekst on ka. See jah, ma olen siin. Mida sibi laulab? Selle tekstiga oli selline kummaline lugu, et. Ei lase hommik meelest ära. Ma tulin varietees töölt poole kolme paiku. Ja siis oli meil Tõnis Kõrvitsaga oli meil selline kokkulepe, et, et kui mul õhuaken lahti mind kodus üle telefoni, siis ei olnud, et siis kui lendab klint kassette kuklast sisse koos kirjaga. Ja siis tulingi. Vaata naha. Miski on siin ja muidugi oli kiri ka juures, et kaks takti ette vat vaja teha tekst ja üpris kiirelt, kas oligi järgmine päev vaja või? Sassis vana Makumentaali mul siis kassettmakil Saisk mängima pandud ja sai kuulama hakatud ja nii ma siis jäingi sinna istuma selle tekstiga olijale. Selline lugu, et et mu oma elu oli pisut aega tagasi purunenud. Ja mina olin seal selline, nagu ma olin. Ja, ja nii nagu hunnik õnnetust ma seal istusingi kuulasingi. Puhkasin ja oligi esimene fraas, jah, ma olen siin, tema tuligi siis lauljate konkursil selle lauluga minu meelest arvestust ja rohkem mina temale kirjutanud ei ole. Oleks kas til ette pole heidetud, te kirjutate liiga kurbi laule? Minul ei ole seda het ette heidetud ainult siis, kui on olnud, ma ei mäleta, mis millise saate, me tegime, kõik kukkusid, meil väga, sellised tõsised elulised lood said sinna pandud nagu tugevad lauljad ise tahtsid ja ja siis. Ainult üks kord sünnipäeval. Lugesin luuletuse ette ja siis siis mulle öeldi, et kui sa tahad nutta, siis nutta üksi, et ma ei lugenud üldse mitte sellepärast vaid, et see on selline noh luuletusega alati kirjutada ainult selleks, et nutta võib ka tõsi, tõsisem pöördumine elu pool olla. Aga samas? Ma olen tähele pannud, kui inimesel on tõeliselt raske. Vähe, kes siis otsivad sellist seltskonda, kust teda lõbustataks. Võib-olla ta parem töö tõepoolest kuulab selle loo ära, nutab end tühjaks, sellest saab kergendust ja see on ka midagi. Ja siis neid lõbusaid ja lausa lausa teinekord noh. Olen mõelnud küll, et milleks see lugu nüüd on küll nagu sisse lauldud või kirja pandud. Lõbusaid lugusid on hulga, no üks nendest on kasvõi soome saun. Kitsale Rein Tuus aha. Siis naera kõikjal, Vello Orumets, rütmiline süda. Et nüüd lausa oma meelest lausa selliseid mõttetuid lugusid ei olegi saanud nagu teha, et et lausa mitte midagi pole öelda, lihtsalt on vaja kelleltki midagi laulda ja nii lastelastele minna. Mingi väike väike niisugune. No need laulud ei meeldigi. Sõnum ikka peaks olema. Me jätkame Valli oja verega jutuajamist pärast südaöiseid uudiseid. Organism ei vastuvaateks. Korralik vallad. Korralik jutt on valla. Seal ta. Kuu ja sees. Ja tuppa ja nüüd ta on, aga suur bänd kahtluse alla ei saa. Näitajaid maastunud roosid printsessid aga nii see. On. Ja. Keskeprogramm populaarsete laulude sõnade autori Valli oja verega jätkub. Saadet juhib Marje Lenk. Pidevalt tuli endast välja anda. Ja vähe saite vastu vastu ma ei saanud, praktiliselt mitte kui midagi. Olen seda sedavõrd juba välja pigistatud ja võttes teiste muresid ja valu vastu, lastes see endast läbi ja panna teisele sõnad suhu, niisama ei saanud ühtki teksti randa, ikka tuli ta läbi elada ja tuli juba siis tuli ta juba selle laulu sisuna läbi elada ja siis ainuke kes mulle siis nagu veidikene seda, seda. Vaimutoitu andis või oli mu neljajalgne, kutsu isikene kutsuja, temaga ma pidin väljas jalutama, loodus muidugi. Toidab siis minu meelest kirjanikul ja, ja luuletajal ja üleüldse peaks olema kohustuslik lausa rohkem kusagil reisida ja saada muljeid. Aga minul niisugune niisugune inspiratsiooniallikas ainult praegu õnneks seda enam ei ole, oli oma siis toatoa ja köögiaknast väljavaade oli nelja prügikasti peale siis õue kliiak jõuks tosin kasse. Ja kui ka spetsialist ka ei ole, et iga oma sõna pead kontrollima ja ja teadet sa paned nad ikka teistele suhu. Vastutus on ka, ju siis tuli ikka päris kenakesti istuda nende taga ja sõnaraamatuid seal vaadata ja ja teinekord tutvusin mõningase sõnaga, mida ma varem nagu ei, ei tundnudki, et mis nüüd väljendaks seda mõtet ja, ja, ja eesti keele sõnavara oli mul prisena. Et siis oli nagu, nagu, nagu poolenisti nagu vang seal toas ja ega siis ju kusagilt mingit toitu ei saa vaimutoitu juurde ja kogu aeg ainult välja ja üks vahe sai kirjutatud ikka need, et lugu loo järel. See oli vist 70 71, kui oli 100 lugu, 100. oligi ikka üks jääb puudu, see pealkiri, pandud seal praktiliselt siis iga neljas päev kolmandal aastal kirjutasid ja seda lugu 100 lugu ja ja no siis ma olin ka siis, ma olin masin siis, siis ma siis oli isegi selline naljanumber muidugi, kui meelde tuletad moment, äkki ei tule oma nimi meelde? Ei tule, lihtsalt ei tule oma nimi meelde, see oligi siis ilmselt see aeg mis mind jälle teistmoodi, et maa oli lahku läinud oma esimesest abikaasast. Ja ma põdesin seda täiesti, et siis ma võtsin, ma tegin pidevalt, kirjutasin tekste, ma laulsin veel varietees ja, ja siis ma võtsin suure Et minu minu arust tuli nagu käsnast tuli vett. See maandas? Jah, semadesse päästis sellest sellest olukorrast. Aga seal oli ikkagi neetud ühistika, millest millestki vajaka. Te sattusite ühel korral isegi haiglasse. Uskumatu küll, jah. Tundsin lihtsalt, et olen väsinud, väsinud ja väsinud ja siis oli järgimööda. Kas ei olnud mitte järgneda lausa seitse teksti Anne veskile ja ma kiirustasin ka nendega selles suhteliselt, et nad läheks siis ühekorraga nagu lepingu alla, kus ma kõike seitset vist ei jõudnudki ära teha või, või ikkagi jõudsin? Ja tundsin, et ei ole jõudu. Veel helistasin estraadiosakonda kõrgemale, et Jüri, et, et kas ma, võib-olla kui ma täna ei toeta, kui homme toon, et kas siis jah veel võib homme ka ei noh, homme on pilt, mitte targem. Siis meelitasin oma väga heale tuttavale Ada Lund verile, küsisin, millega ta tegeleb, et kas tal ei oleks nagu mahti minu juurest läbi tulla. Milles siis asi olemas, mina ei tea. Et kuidagi paha olla, rindkeres on valud ja, ja väsimus nagu oleks mitu päeva kolhoosis tööd rüganud rasket füüsilist tööd saada, tuligi, läheb, et tuua sulle midagi ei osanud nagu midagi eriti soovida ka ja siis sisse valu hakkas ägenema ja janu tekkis. Üritasin piima värskat miski seisnud sees. Siis saada, vaatas mulle näkku, ütles vallis Ron infarkt. Teisal oli olnud näopilt, oli siis selline kusimises nalja teed? Ja siis oligi tänu temale, ta kutsus kiirabi, tuli välja, aga siis siis see oli 85. aastal. Siis olid, oli Tallinnas, ma ei mäleta, kas neli või kuus reanimatsiooni, reanimatsiooniautod ainult ainult, ja see oli siis pidi olema ka need magnettormid või mängisid rolli, et autod olid väljas, tuli tavaline kiirabi, tegi siis mingi süsti ära ja, ja kui nad ära sõitsid, siis ägenes. Ja nad ei olnud vist jõudnud isegi kiirabi haiglasse, kus oli Adelistes uuesti, tulid nemad uuesti ja nemad siis kutsusid juba siis selle brigaadi brigaadi ja ja selle ajaga ma olin siis kaks saanud esikülje laiahaardelise südamedit tuli kadakaotsa kohe. Nii et see oli siis niisugune tasu, selle töö eest kaod ära, olite sisails. Mul vedas, Ma olin veidike kapriisne, sama õhtu. Ma juba tahtsin neile selgeks teha, kui nad olid mulle mitu süstinud, et kuidas nad aru ei saanud, ma pean. Pooleli, ja mul on seal väike neljajalgne see õhku rippuma. Aga noh, muidugi ega mulle ei öeldud, et masin on nüüd eriti pikaks ja need nii vaatame, et ei või praegu veel küll ei saa. Aga siis ma olin ikka 24 päeva, tuli mul ikka olla siis haiglas. Ja siis teine 24 otse siis Pärnu sanatooriumis tõmbasite siis pärast tagasi ka natuke tööga. Tööga jah. Sahi veidikene pausi tehtud. Müüd auto maha ei, võtke endale koer, mis ajas muidugi naerma. Autot mul ei olnud ja koer mul oli. Aga siis jälle kuidagi vaikselt jälle hakkasid need tellimused tulema ja muidugi ei olnud enam nii suurt tööd kui ka siin esialgu oli, oli ikka lausa nii, et päev päeva järel ja öö järel jusse öine tööd varietees tulles. Kohe siis öösel jälle kõrvaklapid pähe ja, ja ikka tihtipeale kuni oli vähemalt kondikava oli olemas. Et seal lihtsalt veel lihvida või kuulata, enne, enne lihtsalt ei jäänud enam magama, sellepärast et muusika krutis kõrvus ja pliiats ja paber oli kõrvali aju kogu aeg töötas ja midagi teha, midagi teha ei saa, mitte kuidagi sa mõtetest lahti. Inimesed tegelikult ju nende sõnade autoreid ei tunnegi. Raadios ka ei öelda, kes sõnade autor on, kui laulu teadvustatakse, ikkases ära langev jootke lauljale Vello lauljaanne, laulja, Silvi laulja, isegi helilooja nii teate ju alati. Ei, aga mis teha? Lähedasemad sõbrad-tuttavad ikka teavad seda ja kus nemad ütlevad oma arvamuse ja siis näed, et jälle on siiski. Et lausa metsa ei ole selle tekstiga lihtsalt hakkama saadud, vähemalt hakkama saadud või hästi, kui halvasti hakkama saadud. Nüüd on siis niisugune aeg, kus enam keegi eriti midagi tellija ei ole jah olnud, sellist sellist tööd. Aeg on niisugune, aeg on selline, et on palju noori lauljaid, nemad on iseseisvamad ja, ja, ja võib-olla enesekindlamad julgemad kirjutavad ise tekste, laulavad sellest, millest nemad tahavad laulda. Ja nii ta on. Võib-olla. Kellegi jaoks on need võib-olla liiga valusad, kellelegi jaoks seal Liisa liigas sügavat Järvil liiga romantilised või tegelikult elu ei ole selline. Aga kui mina oma hingeelus olen nende tunnetega kohtunud, siis ei saa mitte keegi minult seda usku ära võtta. Ja kui juba laulja usaldab selle loo minu kätte ja ja kui ta võtab ise ka selle vastu Ilma pretensioonid, et aed on lausa sellega nõus, siis tähendab talle on kas ei sobinud. Ega ma ei ole ainuke sõnade tegija, keegi tellib teiselt Gesele, temal on hingelähedasem. Mõistad teda rohkem? Nagu ikka, me oleme juba tsipakene vanem põlvkond noortel oma ellusuhtumine ja nii ta on. Läks katki, naer, minge peole killu. Peod on. Vaalu peotäidis. Läks katki naerdes päikest. Ja. Risto Liimul sulajärvil sarnase Kaheksa. Ja. Pool. Tee. Teil on neljajalgne sõber, aga kas te pole mõelnud selle peale, et võiks olla ka üks niisugune suur tugev mees kõrval? No ja iga iga õige naine ikka tahab, et tal oleks keegi kõrval, aga ma küll ei kujuta ette, mis inimene see peaks olema. Ta peaks olema ääretult lihtne, väga tõsine. Mis tähendab lihtne lihtne, et ta ei ole mingi niisugune. Nii nagu inimene on loodud, ta taeva pärast ei põeks sellist suurushullustus nagu, nagu mõnikord oh ja mina ja maailm, et umbes, et vaata, kui mina nüüd selle koha peal oleks, siis vaat mina teeks nii. Tee seda, mis on. Tõesti väga hea küll selle hea sõna ütlevad sinu kohta teised mingi niisugune upsakas või ennast täis või või, või no üldiselt, kui ka tõsine töömees on, on ta siis seal ta on siis tal lihtsalt selliseks muuks särklemiseks ei jätku aega, ta on sellest nagu kõigest üle, aga sellist siirast ja ja lihtsad. Oma meelest nagu kui abiellusin, leidsin kaade, olin leidnud inimese inimese, kes nagu sobis ja. Aga see pillimeeste ring on, selles suhtes on ta veidikene nagu raskevõitu, et. Et nad on midagi väga liik, puhuvad ja nendel on niisugune kambavaim. Ja igal pool kaasas oma abikaasaga ei saa käia lihtsalt keegi peab ju kodus ka midagi tegema. Ja siis, kui, kui ta nüüd võib-olla ei ole eriti niisugune ka majanduslik ja et ütleme, et kaade tahad, et noh, mis raha tuleb kergelt ja jääd. Ei mõtle ka selle peale, et võib-olla kodu võiks veidikenegi mugavam olla või, või et millal seda siis ikka mitte luua, kui mitte nüüd nooremas eas, eks ole, raha tuleb ja raha läheb ja kui jääbki nii kuidagi nii pilla-palla aedeta siin ütleme, et see ots teha ja too seal ja seal salvestuse seal kontserdil see kaasa teha ja ja siis lõpuks sõpradega istuda, seal niisama musitseerida, siis on need, et. Äkitselt leiadki end, et ei olegi midagi nagu ühist kaude Peep Oja volikogus elasite neli aastat hiljem ei tulnud isegi meelde, kui saime kokku abikaasa, me saime nagu sõbrad kokku, sisend meil midagi enam jagada, ega paljud imestasid, et me nii hästi läbi saame. Kahju, tema, tema elutee nii vara lõppes. Mulle helistas Vello, siis ma ka ei uskunud omi kõrvu, et. Aga süda on juba selline, et seda tahab hoidmist ja ei tohi ennast nii palju põletada ja võtame küll paljud, räägivad Tohved, elu tuleb elada ja, ja, aga, aga elu elamine on üks asi ja elupõletamine on teine asi. Muidugi mina sain Kasel infarkti, lausa suisa selge. Et see oli kohv, suits, kohv, suits kese, suits, sellest ma olen paaril korral lahti saanud. Ja kui nüüd peaks. Peaks nagu kuulma seda saadet arst, kus ma olin kiirabi kiirabihaiglas This kaid vallika suitsetab veel jah, ja tema ütles, et head, et loodame, et enam siin ei kohtu taha. Ja kahel korral sain mahajäetud ja täitsa rumalusest täitsa rumalusest. Ah ei ole enam ohtlik. Panin ette. Seniajani ma maadlen selle küsimusega, kuidas kangema kraamiga alkoholiga see sellega oli siin vahepeal veidikene mul tegemist tõsiselt kui tõsi, seal taga aga nas jaoks veidike palju. Ja siis ma tundsin keedetud, et pole nagu õige või. Mõtet ka ei ole end lausa nii suisa mürgitada ja, ja kuidas seda muret ka jupadega sinna, seda ent ainult. Mul oli küll see pluss, et erinevalt ühest oma sõbrannast, kes siis murekoormaga üldse ei tohtinud võtta, tal läks ta kümnekordselt valusamaks kiik, siis tuli täiesti hüsteerikas ja minul oli küll nii, et et rahulikult, ma võisin seal kodus midagi teha ja oli isegi need muusin teksti valmistaja. Öösel muidugi ikka jälle kiskusin seal kraamida, pesu pesta, hommikul välja panna ja ja ja, ja siis lõpuks rahulikult magama ka minna. Aga kui see läheb juba selliseks nagu dopinguks ja siis ühel päeval annab ikka tunda ja, ja kui ikka mõistus on, on veel kodus. Siiski räägid endale auguga pähe ja kui ise ei saa hakkama, siis tuleb lihtsalt. Pöörduda inimeste poole, kes saab aidata ja mul on selleks väga heaks inimeseks olnud. Ja seniajani on Nii veidike nurgiti üle koridori 79 aastane meister, avastan ammu-ammu usklik Jane lihtsalt läinud tema juurde. Oleme palvetama hakanud, olen tunnistanud üles, et ma olen selle asjaga hädas ja ja, ja nüüd ei ole, ei ole. Ei ole see mulle üldse probleem, nüüd ma oskan juba ise paluda. Ja tõepoolest, kui sa siiralt tahad oma pahedest lahti saada, siis on see vägi täiesti kohe olemas. Käega katsutav Real ja saate kohe täis. Ei taha ja, aga ei ta ei Ta ei taha muidugi, aga teinekord on nii, et oligi, olin siin küünega, olin vastu, olin mul hiljuti sünnipäev. Meil oli ju Peebuga, minul kuuendal juunil, temal seitsmendal. Jaajaa sünnipäev, sünnipäev, noh mitte mingit tahtmist tuli pidada, remonti sai alustatud, aga ikka ikka tuleme, tuleme, tuleme neljandal tulid, mis me istusime seal viis meeste mina ja ikkagi siis vaader läheb hoog sisse ja järgmine päev, kui oled üksi, siis mõtled, et nagu igava võitud kutsuks kedagi, kes siin lähedal kuskil on, need istume ka jälle veidikene ja ja siis olin juba päris mitu päeva. Siis hakkad mõtlema, et ega, ega, ega nii ei lähe, ei remont edasi, ega nii rikkamaks ka ei saa, tervist ka, nii ei parane. Paremoniga kossu võtta ja teha, teha üxtretsel rohkem ümber ümber tiigi, jalutada ja ja kosutada ainult mille millegi muuga. Öelge nüüd ausalt, kas ikka seal kodus midagi kirjutate? Kani? Tasapisi ei ole kohe mitte mingit tahtmist. Kui nüüd tähendab otseselt, Meil ei ole midagi pannud. Aga siini räägin oma Nuisuga, Rebell on koera nimi, mul kolme peale valisime väljapidist kuidagi hääldus on küll vale, kas rebel või on inglise keeles ist mässuline või siis just siin. Hilja rääkisin temaga midagi ja vaatasin, et ma räägin nagu, nagu salmides Siimi läheb, paneks mööda minnes paberil paberile ka, mul on alustanud, olen sellest esimesest kuisust alustanud Reksist. Unised, mõned luuletused on meeles ja ka pannud paberile, siis jälle ära hävitanud, sistlenud käega ja siis selle taastanud ja moment on küll selline tunne, et võiks panna midagi veel kirjasõnas mõtled, et ah, et keda see huvitab, et võib-olla see on vägal selline. Noh mina läbimõtlemine ja elu ei ole olnud, roosiväli ei ole olnud ja kui on olnud, siis neid okkaid on ikka kõvasti seal olnud. Ega ma ei saa kurta ka midagi, tõesti, ma ütlen, et üle hulga aja ma võin rahumeeli öelda, et meil on hästi leidnud, nagu ma kohanud elus ja olen ka olukordadega osanud, ostan kohaneda. Töökoht on täitsa omapärane. Õpetajate kollektiiv on hästi tore. Kuna veel muusikakallakuga pool siis seda muusikat on ka seal piisavalt. Vahetundidel ka lisaks muule nii kihkamisele karjumisele on meil siis muusika. Ja nüüd pikisilmi ootan siis. Suur tänu teile, Valli ojavere, ilusate laulutekstide eest ja nende laulude eest, mida te ise olete esitanud. Nii kõrgeid noote, nagu te laulus vani tabanana võtsite, suudavad ilmselt väga vähesed. Ilusat suve teile, väli. Ühes väikeses Mehhiko linnakeses elas imeilus vanida. Ta müüs banaane, aga tema suurimaks sooviks oli saada ooperilauljaks. Ka tema isale meeldis see mõte väga. Ja nii ta siis laulis banaanide all. Ta laulis linnatänavatel ja varsti oli kõigile selge Guanitaan täht. Ainult tema isa ei uskunud seda, aga kui see siiski on tõsi, ta jättis kõik oma banaanid sõitis linna ja ostis ise, panin talle kitarri. Ühel ilusal päeval sõitis sellesse linna noor kuningas kuuldes fuanida lauluta, armus temasse. Ja sellest ajast alates laulavad nad koos.