Tere eetris on portaal tehnoloogiaga kommentaari esitab Kristjan Port. Tuletage mällu näiteks arv 1,3 astmes kaks ja seejärel tehke sellega manid tehe. Tõenäoliselt ei hakanud muutust sooritama, sest miks pead tühja-tähja haka peaks vaevama? Kuigi ülesanne on ju iseenesest lihtne. Vaest püüate siiski ette kujutada arvu miljon. Ja ma ei tea, kuidas keegi miljonid vaimusilmad ette manab, aga püüdke järgmiseks nüüd ette kujutada. Et seda miljonit on 1000 korda rohkem ja seejärel kujutage tulemus veel miljon korda suuremaks. Nüüd aga mõtelge, et seda näiteks toodud tehet Sooritatakse just nii mitu korda ja ühe sekundi jooksul ning saate aimu, millega saab hakkama kvadriljonit ujuvkomakohaga tehteid ühes sekundis sooritavad superarvuti ehk lühidalt öeldes. Arvuti saab arvutamisega imehästi hakkama. Samal ajal liigutab aga motiveeritud inimene aju arvutuslaual nuppe umbes üks samm sekundis. Arvutitöist suutlikkust kirjeldatakse inimesele ebamugavate ujuvkomakohaga arvutustehete abil ja ülalkirjeldatud arvutis. Jõudlust iseloomustab üks petafloppi. Aastal 2009 oli peta flopi suuteline arvuti meile teadaoleva universumi. Kõige võimsam arvuti nimetatud arvutivalmistaja IBM ja sellele pandi nimeks Roudroner ning masina töökohaks oli Los alamose laboratoorium USA-s. Labor on kuulus tuumapommi arendamise keskus. Üsna, kuid täna tuntakse USA energeetikaministeeriumile kuuluvat asutust laiahaardelisem alusuuringute keskusena. Seda siis lisaks ülisalajastele relvastuse uuringutele. Kirjeldatud superarvutit kasutati samuti salastatud tööks stimuleerimaks USA tuumaarsenali seisukorda. Piltlikult töödes hinnati massiivsete matemaatiliste. Mudelite abil tuumapommide värskust ja nende aegumist. Vägev arvutusmasin koosnes 20-st kahest 1000-st neljast 100-st protsessorist. Neid oli kahte tüüpi, ühed vastasid Playstationi viimases mudelis olevale andmetöötlusjõujaamale ning teised olid kahed humalised AMD protsessorid. Kujutage nüüd ette sadat kahtekümmet kahte tuhandet. Mängukonsooli ja sülearvutid ühes suures ruumis ja üheaegselt tööd tegemas. Vahest aitab fantaasiale kaasa turvalises maapõues umbes kahe tenniseväljaku suurune hästi valgustatud ruum 290 kuuekapiga milledest igaüks on omakorda umbes inimese suurune. Ja seda kujutlusvõimet on vaja, sest mõni päev tagasi teatati otsusest viia suur arvuti prügimäele. Ühest küljest on selline samm mõistetav kodusemalt. Skaalas arvestades, et viis aastat vana arvuti on ju ikka väga vana ning aeglane kuid Rõudvener pole sugugi aeglane, see on tänagi veel maailmas arvutusvõimsuselt 22. kohal ja suudaks jätkata oma rolli maailma tuumaähvarduse tasakaalustaja. Rõhud Rannerritraagikaksay liigne energialembus. Suur arvuti kulutab ühe tehte peale liiga palju elektrienergiat. Seejuures läheb. Märkimisväärne osa elektrist, soojusenergia kõrvaldamisele mis sünnib iga kord, kui kustutatakse üks biit pole siis vahet, kas see on üks või null. Kunagi füüsikuid vaevanud ja igiliikuri arendajatele lootustanud mõttelise ukse peal aeglaseid ja kiireid osakesi ilma tööd tegemata ja vaid infot kasutades soojale ja külmale poolele jaganud mäsu. Valid eeman jäi poole sajandi eest vahele Rolf Landoverile, kes tõestas teoreetiliselt, et info muutub energiaks hetkel, kui seda kustutada. Takse nüüd siis kustutatakse planeedilt üks suurimaid infotöötluse üksusi. Aja liikumise tajumiseks peab märkima, et viis aastat. Hiljem suudab maailma kiireim arvuti nimega titaan teha oma tööd juba 17 korda kiiremini. Ja ühele. Energia Patti kohta teeb siis viis korda rohkem kasulikku arvutustööd. Julgemat superarvutivaldkonna spetsialistid ennustavad aastaks 2018 tuhandekordset arvutusliku võimsuse ületust. Ehk teiste sõnadega. 10 aastaga kasvab ühte kohta koondunud arvutuslik suutlikkus 1000 korda. Ja nüüd siis mõned loodavad, et siis läheb lõpuks aju arvutisse. Ja pole siis ime, miks on 200 teadlast kaheksast 10-st erinevast ülikoolist asutusest üle maailma käivitanud just äsja inimajuprojekti sarnaselt tuumaosakeste kiirendile. Selleks, et mõista, kuidas seda kõike mõista?