Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab nüüd üle tänased olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Kultuuriminister Rein Lang vahetas välja sihtasutuse nukunõukogu juhi Jaan Puusaag Iraagi ja määras asemele Kalju Komissarovi. Lang heitis puusaagile ette ebakompetentsust. Nukunõukogust lahkub ka selle liige. Härma värk. Tänavu esimeses kvartalis on Eesti majandus püsinud stabiilne järgmisel neljal aastal lisaks jätkuma mõõdukas majanduskasv kolm kuni neli protsenti aastas, mis tähendab konjunktuuriinstituudi prognoosi kohaselt, et me võime rahulikult tulevikku vaadata. Tallinnas avati järjekordne rahvusvaheline ehitusmess. Eesti ehitab 2013 vaatama ja õppima oodatakse nii ehitusala inimesi kui muid huvilisi. Esindatud on 250 firmat seitsmest riigist. Küpros saab järgmisel kuul esimese väljamakse 10 miljardi euro suurusest abipaketist ligi 17000 Norra erasektori töötajat või palgaläbi rääkimiste ebaõnnestumisel esmaspäeval streikima hakata. Haapsalu neuron. Loogiline rehabilitatsioonikeskus avas täna ligi neli miljonit eurot maksma läinud juurde- ja ümberehituse, millega haigla hoiab oluliselt kokku küttekulud ja võimaldab pakkuda paremat taastusravi. Tartu Ülikool kolib sügisest kolme õppekava üliõpilased Viljandist Tartusse ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul Mul on otsuse põhjus, soov anda kvaliteetsemat haridust ning Viljandi kultuuriakadeemiat sulgeda plaanis pole. Tallinna kunstihoones avatakse neil hetkedel eesti kunstnike liidu kevadnäitus. Lisaks värsketele töödele, maalist, graafikast ja skulptuurist on näitus uuenduslikuma. Kujunduselt. Algab võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria Tallinna Selveri ja Pärnu Võrkpalliklubi vahel. Selveri peatreener Avo keel peafavoriidiks põhiturniiri võitnud Pärnut. Ilm on öösel selge ja külm, kohati kuni miinus 13 kraadi. Homme päeval lõuna poolt pilvisus tiheneb ja Kagu-Eestis võib vähest lund sadada, kuid sooja tuleb kuni viis kraadi. Nukuteatrijuhid korraldasid täna pressikonverentsi, et anda ülevaade teatri finantsolukorrast ja Liisu Lass käis kohal. Nukuteatri finantsolukorra üle on avalikkuses arutletud alates aasta algusest. Märtsis avalikustas Kultuuriministeeriumi auditi, mis viidi nukuteatris läbi eelmisel aastal ja mis tuvastas mitmeid puudusi. Tänasel pressikonverentsil ütles senine nukuteatri nõukogu esimees Jaan Puusaag, et ta ei vaidlusta auditis esitatud arve, kuid samas ei nõustuda nende tõlgendusega. Puusaag tunnistas, et teatri finants ja likviidsuspositsioon on pingeline ja selle lahendamisega tuleb tegeleda. Ta ütles, et nukuteatri finantsprobleemid on eelkõige tingitud ebaõiglasest rahastussüsteemist. Kui mullu toetas riik teatrite 937000 euroga, siis müüdud piletite arvu märgi oleks puusaagi sõnul pidanud toetus olema 1,7 miljonit eurot. Riigi toetus ühe pileti kohta kuidagi lähete Estoniasse, on 52,40 41 eurot Vanemuine saab 26 EURi riigi poolt nuku ilma muuseumita ei 11,11 eurot, tähendab riigi poolt toetus ja 7,57 on oma turuetendusasutuste seaduse paragrahv 16 ütleb, et tuleb rahastada vastavalt külastajate arvule sõnu lugu jäädile on riig vastavalt sellele, kuidas toimub rahastamine, tehke vähem tööd, saate rohkem raha. Kultuuriminister Rein Lang põhjendas Jaan Puusaagi tagasikutsumist sellega, et tuntud ettevõtjalt oodati reaalset abi teatri finantsolukorra parandamiseks, mida aga ministri hinnangul ei tulnud. Süüdistusele, et nukuteater saab võrreldes teiste teatritega oluliselt vähem raha, vastas Rein Lang. Eestis ei ole ju teatrit kõik võrreldavad, ei ole võimalik võrrelda Vanemuise teatrit ja nukuteatrit või veel hullem rahvusooperit Estonia kus balletitrupp ja täiemahuline orkester, näiteks nukuteatri vrakk, vere teatriga, nii et paratamatult on erinevused, aga on teatrit, mis on omavahel võrreldavad ja on omavahel võrreldavad. Nukuteater, Rakvere teater, Ugala teater, Tallinna Linnateater, jaga Vene teater ja nende teatrite puhul on kõigil riigi toetuse summad töötasude maksmisel täpselt üks ja sama. Kui me vaatame ka halduskulusid, sest majad on ka erinevad siis siin osas on nukuteatrit pigem ikkagi eelistatud, kuid temale nüüd liiga tehtud. Nii et see väide on, on, on pehmelt öeldes lihtsalt ebakompetentne. No et mitte kasutada pisut kõvemat sõna ehk valetamine. Tänasel pressikonverentsil teatas ka nukunõukogu liige Härmo värk, et astub vabatahtlikult nõukogust tagasi, sest teda häirib ministri suhtlusstiil. Nukuteatri juht Meelis Pai ütles, et ta ei tea, miks viimastel kuudel nukuteatri ümber nii palju skandaale on lahvatanud. Peale kahteteist, aastat, kus eelnevalt on olnud kõik korras, kuidas pus, eelnevad ainult kiidetud, kui tublid te olete. Järsku hakkas selline turmtuli pihta, et kuna äärmiselt kahju kogu selle asja pärast Uuesti kultuuriminister Rein Lang Ei ole kultuuriministeeriumil olnud küll mitte mingisugust huvi, mingit musta pesu pesta või juhtkonda vabastada. Meie huvi on olnud tegelikult see nukuteater, saaks jalad alla, saaks oma eelmiste perioodide võlad ära makstud, minna normaalselt edasi, aga kahjuks nii ei selle juhtkonnaga nii ei läinud. Eesti konjunktuuriinstituut tutvustas täna majandusministeeriumis esimese kvartali konjunktuuriuuringud. Valminud on ka nelja järgmise aasta majanduse konsensusprognoos, mis tugineb tuntud majandusekspertide hinnangutel. Mall Mälberg räägib edasi. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing peab kõige olulisemaks näitajaks seda, kuidas Eesti inimesed hakkama saavad. Praegu majandavad pooled pered nii, et niipalju kui teenivad, nii palju ka kulub, kümnendik kulutab sääste või on päris hädas ja üle 30 protsendi peredest suudab ka säästa. Võib öelda, et meie ihkile või ka sellistele vaesematele riikide iseloomulik on see, et inimesed nagu säästmisvõime on väiksem ja selline igapäevaste ostude kalkuleerimise kohustus ja, ja risk on meil suurem, kui ütleme rikastes riikides. Tervikuna peab Marje Josing esimest kvartalit majanduses päris soodsaks. Ettevõtjate olukord on väga analoogne sellega, mis oli aasta tagasi, et vähemalt kolme kuud vaadatakse suhteliselt optimistlikult, et on näha, et nõudlus kasvab, maht kasvab, Tarbijate olukord on parem, kui nüüd oli neljandas kvartalis suured hirmud selle elektrihinna tõusu osas ja inflatsiooni otsused, mis olid väga kõrged neljandas kvartalis, nüüd on natukene taandunud ja tarbijad hakkavad natuke kohanema selle kõrgema elektri hinnaga. Nii et võib öelda, et Eesti majandus, võrreldes paljude Lõuna-Euroopa majandusega püsib hästi stabiilne. Konjunktuuriinstituudis valmis ka majanduse konsensusprognoos järgmiseks neljaks aastaks. Konsensusprognoos tähendab seda, et mitmed tuntud majanduseksperdid annavad oma hinnangu majanduse arengule ning nende hinnangute keskmist aritmeetilist aluseks võttes koostataksegi üldprognoos. Juhtivteadur leev kuuma sõnul on kõige olulisem näitaja majanduskasv, millest sõltub kõigi heaolu ja paljude sotsiaalsete probleemide lahendamine või mitte lahendamine. Võib ütelda küll praegust, et selline mõõdukas majanduskasv peaks jätkuma järgmisel neljal aastal seal kolm kuni neli protsenti vahemikus ühelt poolt võrreldes seda siis eurotsooniga on see nii kõrge tase või hea tase võrreldes Ida-Euroopa riikide keskmise tasemega on see ka hea tase. Aga muidugi, kui siseriiklike sotsiaalprobleeme silmas pidada, siis muidugi võiks ütelda, see on nagu enam-vähem minimaalselt vajalik, toredam oleks küll, kui vähemalt neli protsenti oleks majanduskasv Eestis teiselt poolt muidugi meie ei saa rääkida siiski sellisest püsivast potentsiaalist, mida me oleme püüdnud ka hinnatud, ikka keskkond on praegu halb. Meie areng nõuab suurt avatust ja ekspordivõimekus CA konkurentsivõimekust ja ükskõik kuidas on, see sõltub ikka turust, ka metall, meist ma ütleks, ised, me võime vaadata tulevikku enam-vähem rahuldavat. Eesti näituste messikeskuses avati rahvusvaheline ehitusmess Eesti ehitab 2013, mis kestab neli päeva. Selle aja jooksul saab üle vaadata nii ehitusturu uusimad tooted kui parimad pakkumised. Erialaseid foorumeid on samuti näiteks vanade majade restaureerimise või vana materjali kasutamise kohta ning veel kord Mall Mälberg. Huvi vanade majade restaureerimise vastu on väga suur, sest neid, kes on otsustanud vanale majale uue elu sisse puhuda, on järjest enam teadma, aga peab päris palju, kinnitab Janeksakkis eel haapalk ehitusest. Teadma peaks seda, et esiteks vanamajal on hing sees, teiseks hästi palju tööd on, kui hakata tegema, siis kunagi ei tea, mis sealt tulla võib. Aga samas, kui ükskord valmis saab, on väga hea tulemus. Kui palju see inimene, kes seal restaureerima hakkab materjalidest? Et inimene ise, kui ta ei ole kokku puutunud ehituse ja puiduga väga palju, ei teagi, peab olema professionaal, kes seda asja teab, võtab tõsiselt, et siis saab hea tulemus, kui palju puidust praegu ehitatakse? Palju, sest puit on meil Eestis kõige lihtsamini kättesaadav tooraine ja tulemus on väga ilus. Säästlikkus on ehitusega kindlalt kaasnev märksõna ehituse ja hoonete biokahjustuste spetsialist Kalle pilt ütleb, et temal on säästlikkusest oma kindel arvamus. Minu jaoks on säästlik ehitamine see, kui kasutatakse maakodukoha või oma piirkonna materjale, näiteks kui võetakse savi kuskilt lähedalt, mitte ei tooda kaugelt ja ei kulutate meeletuid summasid transpordi peale. Näiteks mul oli üks sõber, kes ehitas elumaja, kaevas vundamendiaugu, sai sealt savi, pani selle savi kõrvale ja pärast sellesama saviga tegi endale savikrohvi ja sai väga hästi hakkama. See on säästlikesen odav. Energiasäästlikus elamumajanduses on veelgi enam räägitud teema. Toomas Kolk intelligent OÜ väidab, et energiasäästlikult ehitada on kindlalt võimalik ja siinkohal ei räägi me mitte ainult majade soojustamisest, millest enamik inimesi hästi aru saab vaid ka ventilatsiooni, osakaalust, energia kadudes. Mida õhutihedamaks lähevad meie elamud, seda tähtsam on ventilatsiooni osakaal ja oluline aspekt ehk ongi välja puhutavast saastunud õhust soojus tagasi tuppa tuua. Seda tehakse tänapäeval läbi soojusvahetusega ventilatsiooni. Väga lihtne on sellele mõelda, nii kui õhk, mis liigub ruumidest välja, on soe ja oma teel ruumidest välja kohtuta. Jaheda värske välisõhuga toast väljaminev soe õhk annab soojuse tuppa sisse liikuvale külmale välisõhule. Õhuvoolud ei segune, aga vahetavad soojust. Kui suur efekt sellel on? Kuni 95 protsenti soojusest saame tagasi. Vahetame teemat ja tänased olulisemad välissõnumid võtab kokku Kristi Sobak. Küpros saab esimese väljamakse 10 miljardi euro suurusest abipaketist järgmisel kuul, kui kokkulepe on ratifitseeritud, teatas Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu rahvusvahelise valuutafondi ja Euroopa keskpangaga sõlmitud Küprose abipaketi, et näeb mitmeid reforme ja kulude kärpimist ning praegu on see euroriikide valitsustes kooskõlastamisel, ütles komisjoni pressiesindaja Olivier Bay. Ta lisas, et loodetavasti saab Küprose abipakett lõpliku heakskiidu aprilli lõpus ning esimese finantsabi väljamaksja saab teha mais aluta. Fondi tegevjuht Christine Lagarde ütles täna, et fond toetab Küprost miljardi euroga. Portugali paremtsentristlikku valitsust ootab täna parlamendis usaldushääletus, mille algatasid ränkade kärpemeetmete tõttu opositsioonilised sotsialistid. Valitsus võidab suure tõenäosusega usaldushääletuse, sest koalitsioonil on parlamendis korralik enamus. Kui Portugal päästepaketi taotles, olid sotsialistid võimul, kuid nüüd süüdistavad nad peaminister Pedro passasquelia valitsust liigses kasinuses, mida nad peavad süveneva majanduslanguse tööpuuduse põhjuseks. Ametlike prognooside kohaselt on Portugali majanduslangus sel aastal 2,3 protsenti ning töötuse määr tõuseb praeguselt 16-lt koma üheksalt protsendilt 18 koma kaheni. Troika ehk Euroopa liidu ja rahvusvahelise valuutafondi ning Euroopa keskpanga audiitoreid jätkavad sel nädalal Kreekas inspektsiooni, mis katkes märtsis Küprose panganduskriisidega. Laenuandjate troika katkestas auditi, et anda valitsusele aega mõningate alles jäänud küsimuste kallal töötada. Nendeks küsimusteks on ilmselt avaliku sektori töökohtade kärpimine ja omandimaksumuudatused, audiitorite kohtumised Kreeka ametnikega, jätkuvad troika raportit. On vaja, et Kreeka saaks kätega 1,8 miljardit eurot laenu, mis on märtsist alates edasi lükatud ligi 17000 Norra erasektori töötajad või palgaläbirääkimiste ebaõnnestumisel esmaspäeval streikima hakata, vahendab Reuters. Ametiühingute sõnul võib see number ka suureneda üle 170000 ning streik sulgeda elutähtsad tööstused. Viimase aasta jooksul on muutunud streigid Norras tavapärasemaks, kuna töölised nõuavad suuremat osa riigi haruldasest majanduslikust edust. Norra majandus kasvas eelmisel aastal 3,5 protsenti. Majanduskasvu veavad riigi naftavarade stabiilne finantsolukord. Norra töötajad teenivad umbes 60 protsenti rohkem Euroopa keskmisest ja keskmine kuupalk Norras oli eelmisel aastal umbes 5300 eurot. Ja uuesti koduste asjade juurde Haapsalu taastusravihaigla on varasemast avaram ja soojakindlam ning patsientidele on hulk uusi maailmatasemel raviseadmeid. Ivar Soopan räägib lähemalt. Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse ümber- ja juurdeehitusele ning seadmete ostmiseks kulus ligi neli miljonit eurot. CO2 kvootide müügiraha toel hoiab haigla kokku üle kolmandiku küttekulust. Haigla juhatuse esimees Priit Eelmäe. Meil oli paralleelselt kolm projekti käigus, üks neist CO2 raames tehtud soojustusprojekt kindlasti võimaldab optimaalsemalt küttekulusid ja kommunaalkulusid katta ja, ja seeläbi siis rohkem raha põhitegevusse investeerida. Teiseks haigla sai siis juurdeehituse näol umbes 600 ruutmeetrit lisapinda, mis on igal juhul vajalik, sest haigete hulk on stabiilselt umbes sama, aga teenuse kvaliteet sõltub sellest, kui palju on erinevaid spetsialiste. Ja kuna me oleme kasvatanud spetsialistide hulka, siis ruumi jäi väheks. Taastusravivajajaid on kasutada uued maailmatasemel seadmed, muretseti haiglas tegutsevat terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravilabori jaoks. Priit Eelmäe. Need seadmed kahtlemata võimaldavad hinnata teraapiaprotsessi tõhusust ja viijaga teraapiat läbi oluliselt tõhusamalt. Äramärkimist vääriks vast kõigepealt kõnnirobot Lokumat. See seade on siis unikaalne uuema põlvkonna seade, millega saab siis nii laste kui täiskasvanute kõnnifunktsiooni hinnata ja treenida samuti siis Erigo robotseade, millega on võimalik siis inimest vertikaliseerida, samal ajal siis jälgida tema erinevaid vereringe ähva toimuvaid muutuseid. Balti- ja Põhjamaades unikaalne aparaat on kogu keha isokineetiline dünamo meeter ja koormustestimise seade jätkab füsioterapeut Margot pintson. Saab hinnata lihaste jõudlust ühelt poolt, et kõiki erinevaid lihaskontraktsiooni tüüpe ja teisalt on võimalik hinnata spastilisusteks lihaste toonuse tõusu, et seda võibki kasutada siis kliinilises keskkonnas, kas patsientide peal samas võib kasutada tervise tähenduses ning sportlastel? Üks huvitav seade on käerobotarmee, mille kasutamine meenutab arvutiga mängimist, jätkab füsioterapeut Mari-Liis Öpik. Me kasutame seda käefunktsioonide esindamiseks, uurimiseks ja arendamiseks, see on kõrgtehnoloogiline Probootiline vahend meie majas siiamaani peamiselt Me oleme kasutanud insuldijärgsete patsientide uurimiseks ja nende funktsiooni parandamiseks, aga tegelikult on näidustatud ka spinaalsete patsientide puhul Ortupeediliste patsientide jaoks. Nüüd mis teeb selle asja huvitavaks, on see on patsiendile lõbus ja selline meelelahutuslik ja samamoodi terapeudil, aga olles ise töötanud sellega võib võib-olla võrrelda mõnede Playstation kolme või Ui mängudega. Ivar Soopan, Haapsalu, Tartu ülikool teatas täna, et ligi kolmandik Viljandi kultuuriakadeemia tudengitest pea sügisest Viljandi asemel koolis hakkama käima Tartus. Põhjuseks on soov anda tudengitele kvaliteetsemat haridust. Viljandisse allesjäävatele õppekavadel õppivad tudengid võivad ülikooli kinnitusel arvestada ka tulevikus õppetööga Viljandis. Mirko ojakivi lugu. Tartu Ülikooli otsus puudutab organisatsiooni infotöö, magistriõppekaval rakenduskõrghariduse õppekaval raamatukogunduse ja infokeskkondi ning info- ja dokumendihaldust õppivaid tudengeid. Kui praegu toimub ligi 300 tudengi õppe Viljandis, siis uuest õppeaastast ehk sügisest tuleb neil koolis käia Tartus. Miks selline otsus sündis, räägib Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik. See võimaldab nendel õppekavadel tugevneda oluliselt paremini Tartus sellega, et siin tekib teaduspoole suhtes sünergia ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadlastega. Viljandi kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalajal sõnul on õppekvaliteedi osas Viljandist kolme õppekava jagu tudengite äraviimine hea, ent akadeemia pikaajalisele säilimisele see kasuks ei tule. Eks me peame siin natuke kimbutama siin Viljandis olla väiksema massiga sama tulemuslik ja no nagu me seni oleme olnud. Ühtekokku kaotab Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia otsusega viiendiku oma rahast ja kolmandikku õpilastest. Samuti läheb Viljandist Tartusse üle 10 õppejõudu ning mitu tugitöötajat. Kuna Tartu ülikool on ka varem oma kolledžit sulgenud, siis tekib ka tänase otsuse puhul küsimus, kas see pole hiiliv Viljandi kultuuriakadeemia sulgemine õppeprorektor Martin Halliku sõnul pole kartustel alust. Viljandi kultuuriakadeemia jääb kindlasti püsima ilma igasuguse kahtluseta ja igati toetame seda, et nende õppekavade siin alles jäävad, et nad igati õitseks. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on otsus eelistada hariduskvaliteeti tervitatav. Ma ei tooks eraldi välja siin kõrgkoolide kolledžid tingimata kindlasti sellised tegevused, mis igapäevaselt ülikoolide sees hakkavad toimuma või on juba toimumas, kus õppekavu kokku võetakse ja, ja vaadatakse tagada ikkagi kõrgem kvaliteet. Neid tegevusi toimub igal pool ja kindlasti võib-olla on see veidikene emotsionaalsem nendes kolleksites, aga eks me peame kogu haridussüsteemis ikkagi vaatama seda, et viia need tegevused, koondada nad sinna, kus nad on kõige tugevamad. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinna kunstihoones avatakse neil hetkedel eesti kunstnike liidu kevadnäitus, Tõnu Karjatse käis kohal enne avamist ja rääkis Kunstnike Liidu esimehe Jaan Elken iga. Eesti kunstnike kevadnäitus kunstihoones on kõigile peatselt vaadata Jaan Elken, mida võib selle kevadnäituse kohta öelda nüüd kunstnike liidu poole pealt. See pilt, kui sisse astuda, siia silmad laste üle käia, kogu sellest väljapanekust on kirev ja ta on hästi jõuline. Hädan värske ja siin on väga mitmeid põlvkondi väga mitmeid kunstnikke, väga erinevaid stiile. Jah, ta on tõeline energiapomm nii-öelda, et see jätab niukse reklaamteksti muljega, tulge, tulge, et parem kui eales võiks öelda, igal juhul see otsus, et teada nüüd sellel aastal järjekordselt ühes voorus põhjustas seda, et pooled tööd olime sunnitud tagasi lükkama. Kaarel Eelma on teinud müstiliselt hea töö, eks ju, ja tal on täiesti värske puudutus nendesse ruumidesse ta on toonud suured värvipinnad sisse ja samas ei ole ka värv, ei tapa neid töid, aga näiteks näiteks hakkab kohe graafikaseinaga, mis on karmiin punasel, näete meie graafika tippude Briaadina alates Silvi Liiva, Evi tihemetsast, Henno otsingust, Marieczisest ja noori on siin tõesti vähe, aga Tarrvi Laamann oma väga tugeva komplektiga noh, mulle endale hirmsasti kohe meeldib Mari-Liis tammi selline lekkiv vihmavarje maetud sümbol ju koormakattest pringist ja, ja paariskerast lõngast on sul kogu ruumi kontrolliv installatsioon olemas, nii et, et see on selline Veneetsia biennaali vääriline tööd, kes ei tahaks näha Peeter Mudisti uut hiigellõuendit ja ta on tõesti tuntud headuses, praegu ka Jüri Arrak on, pöörab vähemalt sisulise poole pealt uue lehe, see töö ei ole enam nii väga enam midagi. See oli päris üllatav söögiprotees emaga. Ma ei tea, seda, peab Arraku käest ise küsima, see on kevad, näitas et kui keegi küsiks, et mis on siis selle hooaja uudis, eks ju siis aktid loomadega. Ja spordisõnumitega on valmis, Joosep Susi, palun. Homme algab võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria Tallinna Selveri ja Pärnu Võrkpalliklubi vahele. Üle pika aja pole Selveri finaalseeria eel mitte ühtegi karikat peatreeneri Avo keele sõnul Selveri selg vastu seina siiski pole. Selveri kapp näeb päris uhke välja, et aastad on erinevad eelmise aasta tule kaotust, et seal olid meil väga selged põhjused ja veel kord mul on sellest seeriast oma arvamuse sinna nagu jään, et seal oli ikkagi sisulisest sidemängija meil nagu väljased, aga sellel aastal Pärnu on põhiturniiri võitnud põhiturniiril kõige stabiilsemad, nagu mängu näidanud teistest võistkondadest Pärnule toimiv kuusik pingi pealt abi võtta. Ma ei ole kindlasti sellel tasemel. Noh, ütleme numbrid räägivad ikkagi seda keelt, et Pärnu on stabiilsem olnud ja Pärnu on kahes finaalis osalenud. Et me oleme ühes finaalis, on ta India ja seal ka nagu kaotanud, et eks nad nii-öelda peaksid numbrite taustal meist nii-öelda paremad ja stabiilsemad olema. Eesti jalgpalli meistrivõistluste esimene peatreenerivahetus toimus juba neljanda vooru järel, kui Sillamäe Kalev vallandas leedulase Algymantospriaunise ja palkas kogenud Sergei Ratnikov. Vi. Lumepall hakkas veerema laupäeval, kui Sillamäe kaotas paidele ja meeskonna üks nimekaid mängijaid. Vjatšeslav Zahovaiko kritiseeris meeskonna treeningprotsessi. Zahovaiko sai klubilt trahvi, aga peatreener Bryaunis jäi sootuks tööta. 53 aastane Ratnikov tunnistas, et Sillamäele jõudes oli tunda meeskonnasiseseid pingeid. Mingi press oli tõesti jah, tea, võib-olla. Aga praegu on kõik korras, ma näen, poisid, hea meelega teevad trenni. Minu jaoks on kõige tähtsam, et nemad saavad natukene kaheksa trennis, mitte niimoodi, et kuradi närvid, närvid, närvid ei tule midagi välja. Jalgpalli meistrite liigas tehti algust veerandfinaalidega, FC Barcelona viigistas Pariisis, sealses Shermaniga kaks. Kaks juures lõi prantsuse meeskond viigivärava viimasel üleminutil. Müncheni Bayern alistas koduplatsil Torino Juventuse kaks. Null. Tänased veerandfinaalide avakohtumised toimuvad Hispaanias. Real Madrid võõrustab Istanbuli Galatasaray ja Malaga Dortmundi Borussia. Ja ongi jäänud rääkida veel ilmast. Sünoptik Eva-Maria Sula tere. Tere lääne-ida suunaline kõrgrõhuvöönd. Pauk läheb üle Eesti ning hoiab eeloleval ööl taeva pilvedest prii, kuid tuul on nõrk ja see laseb mõnel poolu tul tekkida. Külmas õhumassis langeb termomeetri näit kiiresti miinuspoolele ja külma tuleb seitse kuni 13 kraadi. Rannikualadel jääb õhutemperatuur kohati miinus nelja kraadi juurde. Homme päeval läheneb meile Ukraina ja Poola kohalt madalrõhuala põhjaserv. Pilvi kandub lõuna poolt alates veidi juurde ning õhtul võib Kagu-Eestis ka vähest lund sadada lörtsida. Kirdetuul tugevneb homme pärastlõunal saartel neli kuni üheksa meetrit sekundis. Termomeeter näitab homme null kuni pluss viis kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.