Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku neljanda aprilli olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Teatri juht Meelis Pai esitas täna ise lahkumisavalduse. By kinnitusel on olnud teatri juhtimisel inimlikke eksimusi, kuid kindlasti mitte nii ränki, nagu seda on esitanud kultuuriministeerium. Teatri nõukogu valis oma esimeheks Kalju Komissarovi, kelle sõnul on hämamine teatri ümber läbi ja nüüd saab sirge seljaga edasi minna. Uus juht loodetakse teatrile leida paari-kolme nädalaga. Rahandusministeeriumi kevadise rahandusprognoose järgi veab meie majanduskasvu sisenõudlus. Aasta teises pooles peaks kiirenema ka eksport. Selle aasta majanduskasv on ministeeriumi hinnangul kolm protsenti ja tuleval aastal suureneb see 3,6 protsendini. Euroopa keskpank loodab majanduse toibumine teisel pool sel aastal. Rekordiliselt madal olev baasintressimäär jäi tänagi muutmata. Soome valitsus andis Nord Stream ile loa uurida Soome lahe põhjaveel gaasijuhtme rajamiseks. Eksperdid peavad Põhja-Korea hiljutisi sõjalisi manöövreid raskesõnaliseks retoorikas, mille eesmärk on panna teise endaga arvestama. Täna anti avalöök talendifestivalil Tallinn Music Week. Eelolevatel päevadel astub Tallinnas lavale lavale üle 230 eriilmelisi artisti. Festivali korraldaja Helen Sildna sõnul annab festival võimaluse end näidata, kuid valiku, kas hakata professionaaliks või jääda hobi korras muusikaga tegelema, peavad tegema artistid ise Saaremaal merekultuuri selts tahab püstitada kirjaniku ja laulumehe Albert uus tuldi 90.-ks sünniaastapäevaks Kures kaarde tema kuju. Konkursile laekus kaheksa võistlustööd, millest žürii valis välja skulptor Hannes tarkovi Loomingu spordist. Kaia Kanepi naaseb järgmisel nädalal pärast pikka vigastuspausi, osaledes WTA turniiril Poolas. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega. Mitmel pool sajab vähest lund, tõenäosus on suurem lõuna- ja Ida-Eestis. Külma on öösel üks kuni seitse kraadi. Päeval on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt juba mitmendat kuud hõõrunud vastasseis nukuteatrijuhtide ja Kultuuriministeeriumi vahel lõppes sellega, et teatri juht Meelis Pai esitas lahkumisavalduse. Uus juht loodetakse teatrile leida paari-kolme nädalaga. Indrek Kiisler jätkab. Kultuuriministeerium on süüdistanud nukuteatrite raha raiskamisest, mitmete etendustega on olnud teatril ka autorikaitse probleeme, viimati näiteks äsja välja tulnud muusikaliga Shrek. Eile ametist tagandatud nukuteatri nõukogu esimees Jaanus Puusaag aga ütles, et kultuuriministeerium on manipuleerinud arvudega. Enne tänast Nõukogu istungit esitas teatri juht Meelis Pai ise lahkumisavalduse, milles ta ka ikkagi tüli sai alguse? Küsisin seda meelis Bailt. Ega ma ei olegi aru saanud, tegelikult, mis on siis tüli põhjus praegu, et kahtlemata igal teatril nii nagu meie teatriga on probleeme, probleemid lahendatakse, et ega teatrit elavad väga keerulist elu. Eelarve on seal alati hästi pingeline. Teatri nõukogu valis täna esimeheks Kalju Komissarovi, kelle sõnul on nüüd aeg edasi minna. See niisugune rapitud jama, olukord, see ebamäärasus, hämamine nüüd on kõik eeldused selle lõpetamiseks loodud ja isad sirge seljaga puhtas õhus edasi liikuma hakkas hämarduma ahnust endised juhid või on seal osaline kogu toimise? Tähendab Ma ütlen teile täie vastutustundega, MINA OLEN, Nendel samadel positsioonidel saada seisu kohtadel, mis on Kultuuriministeeriumi ministrile oleks ma käitunud täpselt samamoodi. Ma olen uurinud seda auditit kõik see kokku, rääkimata sellest jamast, mis on noh, otseselt teatriga endaga seotud teatri sees. Aga ikkagi noh, need autorid, Honor, mitte maksmine siis see hämamine selle ümber on plagiaat, ei ole, plagija, ajame tagasi. Ühesõnaga kogu aeg tegeldakse mingisuguse õigustamisega mingitesse ringkaitses olemisega. Ei saanud elada. Meelis Pai tunnistas, et autorikaitsega on küll probleeme olnud. No selles mõttes nad on inimlikud eksimused, mis on võimalik ju lahendada ükski teema, mis on püstitatud, ei vääri sellist lõppu. Nagu see tänase Kassaga Shreki muusikal jääb lavalaudadele alles. Ja seal ei ole mitte midagi muudetud, tähendab seal tuleb reguleerida need asjad ära, kus on autoriõiguses riivatud ja, ja see on juba järgmine. Järgmine teema. Rahandusministeerium avaldas oma kevadise majandusprognoosi Margitta otsmaa räägib lähemalt. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi veab Eesti majanduskasvu praegu sisenõudlus ja aasta teisest poolest kiireneb ka eksport. Selle aasta majanduskasv on ministeeriumi hinnangul kolm protsenti, tuleval aastal suureneb see 3,6 protsendini. Rahandusminister Jürgen Ligi räägib teistest numbritest. Nominaalselt lisandub sellele siis inflatsioon. Tasakaalu nähakse selles, et hinnatõus aeglustub tööturul. Me ei ole küll oma tööpuuduse numbritega üle õnnelikud, aga võime öelda, et hõive protsentuaalselt on juba väga kõrge ja ei ole sugugi ootamatu, et selle, kas pidurdub hõive määr on Eestis juba kõrge, kasvab natukene edasi, kiireneb palgakasv, selles väljume oma oma depressioonist ka tasapisiriigi. Rahandus on muidugi suuresti selle tulemus. Analüütik Madis Aben selgitab, millel eelarve prognoosinumbrid põhinevad. Järgmisel aastal Eesti ekspordipartnerite majanduskasv kiireneb võrreldes selle aastaga nafta hinnatõusu ette ei näe, pigem kerget langust, mis ühest küljest tunduv positiivsena teisest küljest räägib maailma majanduse kesisest seisust ootame euroalal inflatsiooni aeglustumist umbes pooleteise protsendini. Järgmisel tal lähtume ka sellest, et Eesti tarbijate tarbimisõlgus püsib nii, nagu ta eelmise aasta jooksul kenasti tegi. Ja kui siin on räägitud viimasel ajal võimalikust laenu ja kinnisvarabuumist, siis seda me lähiaastatel ette ei näe. Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu kinnitab, et valitsuse võlakoormus väheneb kaheksale protsendile sisemajanduse kogutoodangust ja laenuturule minema ei pea. Ja tegelikult kuskil neljandiku koguvõlast moodustab EFSF ehk siis Euroopa finantsstabiilsusmehhanism. Nii et tõesti tegelik nii-öelda sisuline võlakoormus on veelgi väiksem. Kirsipuu nimetas oluliseks nii sel kui järgmisel aastal maksulaekumiste oodatust paremat taset. Ja tegelikult selle tulemusena võib-olla et ka selle aasta eelarve positsioon on parem, kui kokku lepiti eelmise aasta lõpus käesoleva aasta eelarvet tehes Öelda, et see eelarve positsioon jääb selliseks tasakaalulähedaseks 2013 2014 2015 ja selline nii-öelda tõsisem sisuline struktuurne paranemine toimub alates 2016.-st aastast ja tegelikult sellest aastast alates on meil võimalik ka hakata siis reserve taas kasvatama. Tähtsamatest välissõnumites teeb neid ülevaate Tõnu Karjatse. Euroopa keskpanga nõukogu otsustas tänasel istungil jätta baasintressi rekordmadalale 0,75 protsendi tasemele. Sellist taset on Euroopa keskpank hoidnud juba läinud aasta suvest. Euroopa keskpanga intressimäär mõjutab kaudselt ka Eesti laenuvõtjate rahalisi kohustusi, nimelt sõltub sellest euri vorm, mis on eelmise aasta lõpust jõudsalt langenud. Keskpanga president Mario Draghi ütles, et keskpank loodab eurotsooni majanduse järkjärgulisele toimumisele, teisel poolaastal aga teatud riskid. Tema sõnul toetab keskpanga rahapoliitika majanduse toimumisnii kaua, kui vaja. Ta kinnitas, et Euroopa keskpank jälgib kõiki näitajaid ja finantsturge hoolega ning vajaduse korral valmis tegutsema. Riskide seas mainis ta sisemaise nõudluse nõrkust ja struktuurireformide viletsat edenemist. Riikide majanduskasvu pidurdavad eelarvete säästumeetmed ja laenu andmise piiramine. Toetada aitavad seda ka eksport ja keskpanga madalad intressimäärad. Inflatsiooniga kohta ütles traagi, et selle surve jääb piiratuks ja püsib lähitulevikus soovitud tasemel. Küprose kohta ütles ta, et seda lahendust aluseks tuleviku abinõude rakendamisel. Soome valitsus andis kontsernile Nord Stream loa uurida Soome lahe põhja seoses uue gaasijuhtme rajamise plaaniga. Nord Stream alustab uuringuid kohe, kui merejää on sulanud ja need peaksid kestma aasta lõpuni. Uuringuid viiakse läbi rahvusvahelistes vetes Soome majandusvööndis. Nord Streami on juba Läänemeres kaks gaasijuhet, mis kulgevad viiburist Saksamaal. Ekraisfaldi briti neitsisaarte maksuparadiisist on lekkinud andmed maksudest hoiduvate kümnete tuhandete ettevõtete ja eraisikute kohta. Maksupetturite andmetuuris Ilja Voshingtonis paiknev rahvusvaheline uurivate ajakirjanike organisatsioon koostöös kaardioniga neile lekitatud üle kahe miljoni dokumendi, mille avalikustamine võib põhjustada üle vapustuse. Ekspertide hinnangul on maksuparadiisi paigutatud ühtekokku 32 triljonit USA dollarit. Teiste seas on ajakirjanikud maksu pettustelt tabanud praeguse Prantsusmaa presidendi valimiskampaania finantsjuhi, samuti ka Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi perekonna Filipiinide endise diktaatori Ferdinand Marcuse tütre, Venemaa asepeaministri abikaasat. Jaga Hispaania rikkaima kunstikoguja paranes Carmentisse Bornemisse. Põhja-Korea hiljutised ähvardused USA suunal ning rakettide paigutamine oma idarannikule võib-olla paariariigi püüd läbi ähvardusteta teise endaga suhtlema panna. Nii leidis kaitseväe ühendatud õppeasutuste strateegia õppetooli dotsent Holger Mölder. Piret veerem Preis jätkab teemat. USA ja Lõuna-Korea luure andmeil on Põhja-Korea paigutanud oma idarannikule raketid, mille laskeulatuses arvatakse olevat nii Lõuna-Korea, Jaapan kui vaikses ookeanis asuv USA-le kuulunud Guami saar. Samuti on Põhja-Korea armee teatanud loast korraldada halastamatu tuumarünnak USA pihta. Kaitseväe ühendatud õppeasutuse strateegia õppetooli dotsendi Holger Mölderi sõnul on sellistes olukordades oluline mõelda, mis võiks olla käigu eesmärk. On käidud välja arvamus, et läbilaskesõnalise retoorika põhjal ja üritab saavutada mingisugust kokkulepet Ameerika Ühendriikidega, et nendega hakatakse rääkima, aga see on tegelikult tavaline käitumissituatsioon, kuidas nõiutud riik üritab nagu leida mingisugust oma pääsu rahvusvahelisse. Loogika on tegelikult sarnanenud näiteks ka terroristidele, kes ju tegelikult ei saa niisuguste tavaliste poliitiliste vahenditega eesmärke saavutada ja siis on vaja niisugust tegevust, mis juhiks nendele tähelepanu. Põhja-Korea hiljutisi käike peab üksnes retoorikaga ka Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur Märt Läänemets. Veidi erinevas sõnastuses, erineva kangusega tuleb seda väga tihti ka aastal, eriti siis, kui on Ameerika Korea ühismanöövrid. See eelnes ka muidugi nii-öelda sõjaseisukorra taas väljakuulutamine, vaherahu lõppemise kuulutamine Koreas nimetatud rahvakogu ehk parlamendi istungmehhanism, mis nüüd alles tuleb jälgida, et kas toimub ümbermuudatusi isikkoosseisus kõige kõrgemal tasandil või, või mitte, aga ilmselt hinnatakse seda, et see on retoorika Põhja-Koreale. See oleks lõpp, kui ta alustaks tõepoolest seda, et tal on küll väga suur armee eaka, sellist ka sõjatehnikat, palju, aga kõrgtehnoloogilise Lõuna-Korea Ameerika armeega ta väga kaua tegelikult. Läänemets on lähiajal ise Põhja-Koreasse minemas, suhelnud ka kohalikega, tõdes ta, et ilmselt tundub kogu asjade käik eemalt vaadates tõsisem, kui see tegelikult on. Nii palju kui reisikorraldajad ja partnerid ja ka sealsed konsulaadid kellaga ja siin seitsmekümnendatel ka side on, ütlevad, et isamaal on kõik väga rahul. Mitte mingisugust muutust ei ole, elukorraldus on nii, et isegi isegi vigastusteta seal mujal maailmas räägitakse uudiseid muidugi vaatavad Korealastele sealse eluga harjunud nii tavapärane, et tõenäoliselt midagi juhtub, kui välistada mitte ühtegi arengut, loomingut ja siiamaani väga arvavad. Piret Errembreis Tartu stuudio Riigile kuuluv lennufirma Estonian Air müüs aktsiaseltsile Tallinna lennujaam oma lennujaama teel asuva peahoone. Tehingu maksumus on 7,5 miljonit eurot. Peahoone asub Tallinna lennujaama territooriumil. Lennufirma jätkab neljakorruselise hoone kahe ülemise korruse kasutamist ajalise rendilepingu alusel. Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér ütles, et peahoone müük on osa ettevõtte restruktureerimisprotsessist. Selle käigus müüakse äritegevuseks mittevajalik põhivara. Palmeri sõnul on lennufirmadel lisaks oma tegevusmahtusid märkimisväärselt kokku tõmmanud ja seetõttu on ka ettevõtte kontoripinna vajadus varasemast oluliselt väiksem. Hoone kahel esimesel korrusel asuva kontoripinna kavatseb Tallinna lennujaam välja üürida teistele huvilistele. Ühesõnaga kultuuriteemade juurde. Täna algas muusikafestival Tallinn Music Week jätkab Tõnu Karjatse. Tallinn Music Weekil astub eelolevate päevade sees üles 233 artisti. Ainuüksi Eestist on esinejaid 165 ja stiililiselt on valik väga mitmekesine. Raskest müra, rapistaapasi, indist, akustilisi, autorilaulu ja audiovisuaalsete kompositsioonideni. Festivali kava on üles ehitatud siinsete kontserdikorraldajate plaadina kõikide poolt. Kell Igalühel oma valdkond. Muusikaportaali rada seitse eestvedaja Ivo Kivioru hinnangul pole lubavat esinejate hulk piimast aastate jooksul muutunud. Küll on aga nad osanud leida viise, kuidas silma paista. Kindlasti on neil mingisugune lisamotivatsioon tekkinud tänu Tallinna isik viile ja kõikidele ülejäänud kaasnevatele protsessidele teha rohkem, eksponeerida ennast rohkem. Uued suunad muusikatööstuses ka TMW raames toimuva esindusliku konverentsi teema tarendi festivalil. Helen Sildna kinnitusel arutatakse neil teemadel kõigil maailma muusika konverentsidel, sest senised läänemaailmas välja kujunenud struktuurid enam ei tööta. Ta siis sellised klassikalised mudelid, kus plaadifirma nii-öelda kirjutab alla lepingu artistiga näiteks 10 plaadi peale investeerib sellesse suure hulga raha ja põhimõtteliselt tegelikult annab artistile selle kindlustunde ja väga pikaks ajaks tema karjääris sellised ajad mõnes mõttes möödas, möödas on need rahvusvaheliselt ja, ja see omakorda, et tegelikult kogu rahvusvaheline muusikatööstus otsib neid uusi suundi, on mõnes mõttes nagu hea uudis, võib-olla ka Eestile ei pea takerduma sellesse sellesse muretsemise, et et meil ei ole seda infrastruktuuri väljakujunenud, et võib-olla see isegi hea, võib-olla see annab meile võimaluse, nagu kohe mõelda hästi tulevikku suunatult. Paratamatu on aga see, et Eesti artist peab oma loomingust äraelamiseks siiski mõtlema läbilöögile rahvusvahelisel areenil kuid ka see pole võimatu. Talendifestival Tallinn Music Week on siin omakorda hoolauaks. Kuivõrd on aga meil neid artiste, kes on valmis enda eest ka muusikaturul seisma? Helen Sildna. See on mõtteviisi küsimus ja see on ambitsiooni küsimus, et kas sulle sobib see, et sa teed muusikat, hobitegevuseni ja tulu tuleb kuskilt mujalt või sinu selge soov ja eesmärk on ikkagi pühenduda sellele. Tahad sellele pühenduda, siis paraku jah, ei ole valikuid, et sa pead siis kuidagi suhestuma selle maailmaga, mis on, et neid õnnelikke juhuseid, kus keegi tuleb ja sulle pakub need võimalused, ilma et sa ise midagi eriti tegema peaks, et neid ikka on väga vähe. Saaremaa merekultuuri selts tahab püstitada kirjaniku ja laulumehe Albert uustundi 90.-ks sünniaastapäevaks Kuressaarde tema kuju. Margus Muld teatab Saaremaalt. Tõsi on see, et Albert uustulnd saab pooleteise aasta pärast kolmandaks kuulsaks ja tuntud saarlaseks, kelle kuju Kuressaare linnaruumis näha võib. Kaks esimest, kelle kuju Kuressaares juba on, on muidugi kõige kuulsamad saarlased, Tõll ja Piret. Enam kui kahe meetri pikkune Albert hakkab seisma Kuressaare lossi ja mere vahelisel alal. Lisaks žüriile andis täna ka kirjaniku ja laulumehe poeg Lembit uustulnd Hannes Starkopf Fi tööle. Positiivse hinnanguga. On pakutud, et nagu oleks džinn pudelist välja lastud, et näed, siin all on, eks ole, vahupilved ja nii edasi. Aga teisest küljest, eks isa oligi teinekord ettearvamatu ja võiski olla nii nagu siin pudelist, et sa iialgi ei osanud oodata, millise ideega veel tuleb ja sellepärast on minu meelest täielikult ilus, olgugi et ma saan aru, et kunstnik on siin kujundanud kujutanud nagu mere vastu ja laineid mis mõnes mõttes nagu näkineiuna välja pakkuda, aga, aga momendil on, minu jaoks on primaarne selle asja juures see, et vaata, selline poos nagu kunstnik on siin tabanud käsi põsakkel laudaga. Minu meelest see oli isale väga tüüpiline. Kui ta seal oma kirjutuslaua taga midagi mõtle, siia uksest sisse läksid, siis see poos on see, et kui ma seda nägin, siis ma nägin, jah, see on isa. Kogu ettevõtmise taga ehk idee algataja oli Saaremaa merekultuuri selts. On ju Albert uustulnd oma 12 näidendiga kuue kuuldemänguga 14 romaaniga ja 25 tuntud lauluga andnud edasi just valdavalt merega seotud emotsioone ja inimese suhtlemist merega ehk rannarahva elu. Rein Sepp merekultuuriseltsist kinnitab, et nüüd läheb alles tõsiseks tööks lahti raha otsimiseks. Millal siis halvasti? Kõige püstise tähendab tähtaeg peaks olema nüüd 2015. aasta novembri alguses on ta 90. sünniaastapäev ja loodame selle peale, kui me ikkagi selleks võimelised olema, mida me loodame, et selleks ajaks peaks ta püstjale on teada ka, palju selleks raha peaks kuluma? No ei tea, olgu absoluutselt ummarguselt või mingisugune eeldatav summa, siis mis on välja käidud, on kusagil 60000 euro ringis, aga eks see hakkab nüüd selle skulptor, aga läbirääkimised, arvutamised jääks siis teateid ja praegu ei oska öelda, paljudel praegu taskus praegu taskus on 10000 euro ringis. Täna toimus ka Kuressaares Saaremaa rahvateatri poolt korraldatav kirjanduspäev meretagune asi, kus valdavalt põhikooli õpilastele tutvustati just Albert uus. Tundi loomingu ja oh imet, tänane noorsugu oskab väga hästi lisaks Grete paljale ka teise kuulsa saarlase Allar tõustungi laule. Spordisõna mõttest nüüd ülevaate Merili Luuk. Kaia Kanepi lõpetab järgmisel nädalal enam kui pool aastat kestnud mängupausi soomes mõlema kannakõõluselõikusel käinud eestlanna osaleb esmaspäeval algaval WTA turniiril Poolas. Pihela järgi vaatasime, et ma olen kaks aastat korralikult trenni teha. Umbes siis aega oligi, et jalad vastu nagu ilusti ja siis sel hetkel kerge südamega. Ja kas mingis etapis tuli tagasilööke ka selles mõttes, et mingi taastumine võttis kauem aega, kui planeeriti ja üks su käest, et mul jalad hakkasid esmaspäev teisipäevast tunda andma ja siis mäletan ma üldse trenni teinud. See oli vist veebruaris kuskile suurematele lõkkeialannas hetkel annavad jalad ka kuidagi veel tunda mingis faasis trennis pärast trenni peale nii peale rasket trenni, vieda natukene hellaks ja trenni ajal või midagi sellist ja mis sul endal sellised eesmärgid on kõige suurem ootusärevuspallid väljasuremine. Eesti tennisemeeskond kohtub sellel nädalavahetusel Davise karikavõistluste matšis Plovdivis Bulgaaria. Ka Eesti esinumber on Jürgen Zoppi puudumisel Vladimir Ivanov. Võistkonna kapten Peeter lamp. Muidugi, Jörgen. Korvpalli euroliigas võitleb Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski täna edasipääsu koha eest, kui F-vahegrupi viimases voorus mängitakse kaha laboralliga. Veerandfinaali pääseb neli paremat. Monte baski jagab praegu neljandat kohta Himki. Kahalaboralliga. Rivo Vesik. Kristo Kollo alustasid Türgis Antalyas toimuvat satelliitturniiri kaotusega Venemaa paarile, kuid võitsid seejärel miinusringis kaks. Null türgi paari ning jätkavad homme võitlust kõrgete kohtade eest ning täna algab võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria. Paari tunni pärast algavas mängus on vastamisi Pärnu ning Tallinna Selver. Ilmast räägib nüüd sünoptik taimi paljak. Rumeenia kohalt liigub üle Ukraina kirdesse äge madalrõhkkond ja selle servas tuleb meil eelolev öö pilvine. Mitmel pool sajab vähest lund, võimalus on suurem lõuna- ja Ida-Eestis. Ida ja kirdetuul tugevneb kolme kuni üheksa, saartel puhanguti 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus seitsme kraadini. Päeval lääneservas sajuta. Pärnu Kunda joonest ida pool tuleb aga lund ja lörtsi, seejuures tihevaid sadu olla Võru ja Põlvamaal ning ka Valga ja Tartumaa idaservas. Puhub kirde- ja põhjatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Laupäeva öösel madalrõhkkond eemaldub, Ida-Eestis sajab veel lund. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus kaheksa kraadini. Päev on päikeseline, põhjakaare tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb sisemaal pluss kahe pluss kuue kraadini. Üksnes tuulepealsel rannikul jääb nulli ümbrusse. Pühapäeva öösel on pilvi vähe, ilm on kuiv ja rahulik, külman seitse kuni 12 kraadi. Päeval tuleb Skandinaaviast aga madalrõhkkond üle mere pilvisus tiheneb. Pärastlõunal hakkab Loode-Eestis lund ja lörtsi sadama. Õhutemperatuur on nullist pluss viie kraadini. Aitäh selline sai neljanda aprilli Päevakaja MINA OLEN Liisu Lass, head õhtut ja kuulmiseni.