Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab tänased sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Seitse tundi kestnud rahvakogu arutas läbi viis suurt teemat teemade plokki ja leidis näiteks, et olulisi riigielu küsimusi võiks otsustada hääletuse vormis. Erakondadele jagatavast riigi toetusest võiks pool jagada Riigikokku pääsenud erakondade vahel ja teine pool jääks valimistel kandideerinud erakondadele. Piirata tuleks nii valimisreklaamid, kulu kui mahtu. Tartus Jaan Tõnissoni maja hõivanud seltskondades vaatamata linna antud väljakolimistähtajale otsustanud oma tegevust majas jätkata, kuni maja seaduslik omanik pole avaldanud soovi nende lahkumiseks. Täna martsis hõivajatega seotud kogukond rongkäiguna läbi Tartu linna. Täna on meie teatrites hulk esietendusi. Vanemuine toob lavale Pjotr Tšaikovski ooper Jevgeni Oneginit, lavastaja Dmitri Bertmanda. Aastas lapsepõlves nähtud konstant instanstile lovski. 1922. aasta lavastuse ja Rakvere teatrist tuleb lavale lugu leegionäride meestest, kes kaitsesid 1944. aastal Eesti vabadust saksa mundris spordist nii palju, et Tallinna Flora alistas Eesti jalgpallimeistrivõistlustel Nõmme Kalju üks. Null. Ilm tõmbub öösel pilve, alates ratast hakkab lund ja lörtsi sadama. Öösel on kuni 12 kraadi külma, päeval kuni viis kraadi sooja. Tallinna lauluväljakule kogunes täna esinduslik valim meie inimesi ehk rahvakogu, et selgitada, milliseid ettepanekuid eelistavad eestimaalased siinsete poliitika probleemide lahendamiseks. Näiteks arvati, et kodanikud ja kodanikeühendused peaksid kaasa rääkima õigusaktide koostamisel. Riigikogu peab võtma arutlusele teatud hulgale rahvaallkirju saanud petitsioonid. Olulisi riigielu küsimusi võiks otsustada rahvahääletusel. Erakondade rahastamise puhul pooldas enamik kohalolnu istet. Praegust süsteemi tuleks muuta nii, et poolriiklikku toetust jagatakse Riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ja pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule. Rahvakogu lubab asutada erakonna 200 liikmega, nagu enne 1990 viiendat aastat. Kehtestada tuleks ülempiir poliitilise reklaamikulule ja mahtudele. Valimiskünnise peaks langetama kolmele protsendile ja kui kandidaat osutub valituks, siis ta ka peab esinduskogus tööle asuma. President tuleks valida nii nagu praegu ehk valib riigikogu või valimiskogu. Rahvakogul käis ka Mari Rebane. Rahvakogu arutelupäev siin lauluväljaku klaassaalis näeb välja nagu mesilastarusaal on suvise vaid laudu täis, kus arutatakse rohkem, kus vähem elavalt kohale tulnud üle 300 inimese omaosalust igatahes ei kahetse. Tervist, saame tuttavaks, mina olen Mari Rebane, raadiouudistest astadoff Pärnu linnas. Mida teile tänane arutelupäev andnud? Ma pean, ütle, meile on olnud väga, väga elav arutelu ja meil on tõesti väga paljudes küsimustes ühele arvamusele tuldud ja ettepanekuid on lisatud veel sellele lisaks, mis on siin vastused olemas. Mina olen Maidu Tafenau Viljandimaal. Kas tasus ära kaugelt Viljandimaal, täna Tallinnasse tulemine? Ikka tasuse, uued kogemused ja uued inimesed ja probleemid, mis tahavad lahendamist, sest eile on selle päevaga riik lähemale tulnud, on ikka? Ühe päevajuhi politoloog Mari-Liis Jakobsoni hinnangul on mitte ainult riik rahvale ja rahvas riigile, vaid ka rahvas rahvale lähenenud. Ma arvan, et mis muutub ennekõike on see, et rahvast tuleb rahvale lähemale. Ehk tegelikult see on see areen, kus saavad kodanikud omavahel kokku kodanikud, kellel on väga erinev taust, võib olla ka väga erineva haridus tulevad erinevatest Eesti punktidest siis siin ütleme niimoodi saavad kokku ja neil tekib võib-olla parem arusaam sellest, mida ütleme siis, mida rahvas ise mõtleb, et ma olen ka osa mingisugusest suuremast kogukonnas. Nii et sellel aktsioon siin on kindlasti väga suur selline kodanikuhariduslik panus. See küsimus. Nüüd me peaksime nii sihukesi küsimusi kui teised. Ja mina jätaksin esimese ja loodan, et poliitiline kultuur paraneb. Milles nõudluspõhine 20 aastat Eesti vabariik ehk ei ole väga palju, see on alles üks generatsioon. Nii arutati ühes lauas erakondade konkurentsi teemal ainult surmtõsist, juttu täna ei aetud, nagu võib kinnitada nii-öelda vaba lauajuht. Rahvusringhäälingu toimetaja Kajar Kase. Kui oli see küsimus, et, et mis võiks olla karistus selle eest, kui sa ebaseaduslikult annad erakonnale raha, siis parasjagu me olime kutsunud endale hauda Silver Meikari, kes esines eksperdina ja oligi hea tema käest küsida, et Silver, et missis, sina arvaks, et mis see koristuseks olla, ütles selle peale esimese hooga, et koristus võiks olla mahalaskmine ja alustada võiks muidugi temast endast, sellepärast et tema on ju teatavasti ainus tõesti üles tunnistanud on ju selle, tema on ebaseaduslikult raha andnud ja see raha on ka riigieelarvesse tagasi maksta. Aga noh, sa kuulajad ei arvaks, et ta seda tõsiselt mõtleksime. Pean nentima, et pärast seda, kui me olime, naerad, sellele te ütlesite, teed võib-olla nii tõsiselt ei peaks seda asja siiski võtma ja võiks piirduda rahatrahviga. Mõned tänased olulisemad välissõnumid, järjekordne rääkimiste voor Iraani vastuolulise tuumaprogrammiga Lõppes Kasahstanis tulemusteta. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton ütles ajakirjanikele, et poolte seisukohti ei suudetud lahendada. ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget ning Saksamaa püüdsid veenda Iraani tegema järeleandmisi uraani rikastamise vallas, pakkudes vastu Teheranile kehtestatud sanktsioonide leevendamist. Portugali põhiseaduskohus lükkas tagasi mitu riigi tänavuse aasta säästueelarve punkti, mida peetakse oluliseks osaks päästepaketi saamiseks rahvusvahelistelt laenuandjatelt. Kohus otsustas, et osa eelarvemeetmest on ebaseaduslikud, kaasa arvatud riigiametnike ja erruläinute lisatasu kaotamine, samuti töötuse ja haiguspuhkuse toetuste kahandamine. Kohaliku meedia teatel jätab kohtuotsus riigi ilma umbes ühe koma kahest miljardist eurost. Portugali valitsus täna ka erakorralise koosoleku, et analüüsida ja arutada edasisi samme. Kohtuotsus võib tähendada uusi läbi rääkimisi laenuandjatega. Liibanoni president palus riigi valitsuse moodustada sunni moslemist poliitikul tama salaamilia nimetas ta ühtlasi peaministriks. Eelmine peaminister Nadžipnicati astus kahe nädala eest tagasi põhjustada Hizbollah liikumise juhitud valitsuse lagunemise. Salam kuulub küll opositsiooni, kuid teda nähakse eelkõige konsensuse pooldajana. Salam oli aastail 2008 ja 2009 liibanoni kultuuriminister. Ja uuesti koduste asjade juurde Tartus Jaan Tõnissoni maja hõivanud seltskond on vaatamata linna antud väljakolimistähtajale otsustanud oma tegevust majas jätkata, kuni maja seaduslikku omanik pole avaldanud soovi nende lahkumiseks. Piret Erremreis räägib edasi. Tartus marssis täna läbi linna umbes sajaliikmeline rongkäik, et näidata, et Anna Haava tänaval kunagise Jaan Tõnissoni aga seotud kogukond pole mitte kümmekond noort vaideid. Inimesi, kellele sealne tegevus korda läheb, on rohkem. Linn andis hõivajatele aega omaniku soovi väljaselgitamiseks ja majast välja kolimiseks viienda aprillini, kui vajad, said kontakti Rootsis elava ühe majaomaniku Marian Põldega, kes leppinuks hõivajatega, kui majas alustaks tegevust sihtasutus. Vahepeal otsustas aga põlde anda oma majaosa teisele pärijale Heldur Jaan Tõnissonile, kelle majaga seotud plaanide ja soovide osas püüavad hõivajad nüüd selgust saada. Enne vastuse saamist majast lahkuda ei kavatseta, ütles hõivajate esindaja Mari-Liis Leis. Viiendal aprillil saatsime linnale kirja tuginedes siseministeeriumi arvamusele, et linn on õiguslikest piiridest nii-öelda üle astunud, esindades nüüd eraomanikke, me nagu tahaksime omanikega isepäi suhelda, mitte ütleme, kui linnaga. Tartu linnapea Urmas Kruuse linnal võimuvolituste ületamise kahtlust ei näinud. Meie avalik huvi, miks linnavalitsus sellele vahekohtunikurollile asunud on seotud sellega, et Tõnissoni maja kui kultuuriväärtus kindlasti on olemuselt ääretult oluline, et me oleme huvitatud sellest, et see hoone säiliks. Hõivajaid juriidilistes küsimustes aidanud Albert klientami sõnul on muinsuse säilitamine ka hõivajate huvi. Me tahame lihtsalt hoidva pärandit, aga me ei ole sammas, eraomandivastased, et kindlasti igasugune tungimine kellegi isiklikku ruumi on väljaspool kahtlust halb, antud hetkel ei ole see päris samad kodanikuinitsiatiiv ja pärandi hoidmine on suured väärtused, ka. Tõnissoni majas aiandushuviliste jutuõhtuid korraldav Kalev Järvik ütles samuti, et omaniku soove austatakse ainult seni pole omanik neile oma soove avaldanud. Majandus on 20 aastat seisnud, linnavalitsus ei ole suutnud omanikule esitada nõuet, ta teeks oma kinnisvarakorda, aga antud juhul aetakse tagaõigus, aga kohustused unustatakse ära. Praegu linnavalitsus pakub omanikule tasuta haldusteenust. See on absurd. Asemel, et linnavalitsuses kirjutatakse omaniku kuule, tee maja korda. Linnapea Urmas Kruuse tõdes, et kogu hõivamisega seotud teemal on siiski ka üks hea tulemus. Nimelt on nüüd lõpuks maja omandisuhted selgemaks muutunud ning ühe omanikuga võiks olla asjaajamine kergem kui mitmega. Vanemuises esietendub vähem kui tunni aja pärast Pjotr Tšaikovski ooper Jevgeni Oneginit jätkab Hedvig lett. Melanhoolne, samas igatsev kirglike armastusest pakatav ooper pakub imekauneid, meloodiaid, koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. Ooperimuusikajuht ja peadirigent Paul Mägi sõnul on selle ooperimuusika väga eriline. Igast tema noodist selles ooperis tunda inspiratsiooni, geniaalset lihtsust, täpsust. Mul oli väga hea meel see, mida mina otsin muusikas eelkõige helide koosluse mõju, siis tema otsib nüüd seda sõna selle väljenduse ja kõikide kujundite täpsuses. See saab tõesti olema selline tänapäeval uus. Lavastaja Dmitri Bertmani sõnul inspireeris teda lavastama lapsepõlves Moskvas nähtud Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastus ja lisab, et kindlasti pole see 22. aasta etenduse koopia. Kõige olulisem on meetod väga täpne lauljatega töötamine Stanislavski meetodi järgi soovisin tagasi pöörduda emotsionaalse, õnneliku ja ilusa teatri poole ja teha seda lavastust just siin Eestis. Tus, sest Vanemuise teatris on suurepärane esitajate koosseis, lisab lavastaja. Ooperis laulavad Vanemuise ooperisolistid ja lisaks külalissolistid Rootsist, Leedust ja Soomest. Tatjana rollis astub lavale Vanemuise ooperisolist Karmen Puis. Ta rollinani ikkagi hästi psühholoogiliselt keeruline roll ja ta on väga ilus roll, täpselt jällegi nii sisu poolest kui ka muusika poolest. Nii et jah, võib küll nii öelda, et mingis mõttes kindlasti unistuste roll hästi valusa lõpuga armastuslugu. Pjotr Tšaikovski ooper Jevgeni Joneegin etendub Vanemuise teatri väikeses majas. Ja Rakvere teater toob lavale Tiit Aleksejevi näidendi leegionärid, lavastaja Madis Kalmet iga ajas juttu. Ago Gaškov. Tähendab Rakvere teatri väikeses saalis Tiit Aleksejevi lugu leegionärid, mille on lavastanud Madis Kalmet osades on Terje Pennie, Tarvo Sõmer, Erni Kask, Margus Groznõi ja Mihkel kabel. See lavastus puudutab valusaid teemasid meie lähiminevikust, täpsemalt 1944.-st aastast. Tasuta haridus, noh, kui seda lehm, kellel oli nii ettenähtud, õpi, mida tahad. Kui ma sellest kuulsin, siis mõtlesin, et Andrei maksab ise korjata seda raha kunagi. Tiit Aleksejevi leegionärid on lugu kolmest mattaleegioneerist väga võimas tekst. Tundub, et need jutustused loovad juba iseenesest pildid ette, eks ole see kalorijutustus, selle tudengijutustus kõikidel neil on omad elud, omad saatused ja need saatused hakkavad meie silme all elama. Need on mingil moel unustatud elulood. See on Tiidu puhul ka väga isiklik lugu ja sellepärast ta kõlab ka isiklikult ja väga oluline on selles loos üks kadunud linn meie jaoks, see on Narva. See on väga keeruline teema, millest tegelikult isegi praegu ei julgeta lõpuni rääkida. Miks te seal ette võtsite, nõukogude ajal seda ei olnudki võimalik teha, see oli tabu ja kummalisel moel hakkab ta tabuks muutuma ka meie praegusel ajal kahjuks neid noori mehi, kes läksid saksa mundri all Eestit kaitsma lootuses, et nende panus hoida Vene vägesid Narva jõe taga, säilitada Eesti riigi, seda nagu enam ei hinnata, sest nad olid fašistid ja veelgi hullem, mis on ka millegipärast kõlanud meie ajakirjanduses, et me oleme nagu selle läbi osalenud holokaustist ja teeninud nii-öelda kõige suuremat deemonit maailmas. Spordisõnumitega läheb edasi Juhan Kilumets Tallinna Flora alistas Eesti jalgpalli meistrivõistluste viienda vooru keskses kohtumises kodus Nõmme Kalju üks. Null. Mängu ainsa värava lõi 65. minutil Rauno Alliku. Kalju pidi suure osa kohtumisest mängima arvulises vähemuses, sest 35. minutil sai oma teise kollase kaardi Tanel Melts. Flora peatreener Marko Lelov. Tegelikult võib-olla isegi vastase vähemuses mängimine nagu pigem nagu pärssis meie mängu, et vastane hakkab kaitsvamalt mängima ja seda raskem on tegelikult meil nagu rünnata, et nad on ikkagi kümnekesi oma kastis ees ja, ja sealt läbi murda, Nõmmest ei ole nagu kerge ja see tekkiski sellise olukorra, kus lõppkokkuvõttes, kui me saime värava, see oli hea, aga siis jällegi nõmme nagu leidis seda jõudu, et veel rünnata. Ja kahjuks me ei suutnud nagu seda palli vallata just nagu vastase poole peal, et me proovisime küll välja meelitada vastast oma poole peal hoida. Ja siis me oleks pidanud mängima nagu kiiruse peale ja veel väravaid proovima lüüa. Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley kaotas Prantsusmaa võrkpalli meistrivõistluste veerandfinaalseeria teise mängu Nandhi meeskonnale üks kolm. Kahe võiduni mängitav seeria on nüüd viigis. Kreek tõi Pariisile 13 punkti. Andrus veerpalu kaitsemeeskonna teadlaste rühma juhtinud Sulev Kõksist saab Eesti olümpiakomitee asutatud sihtasutuse Eesti antidoping nõukogu liige. Kõks vahetab nõukogus väljad, Toomas Tõniste. Ja ilmast eeloleval ööl on vähese pilvisusega sajuta ilm, tuul pöördub lõunasse ja kagusse üks kuni kuus, saartel hommikul seitse kuni 12 meetrit sekundis ning külma on viis kuni 12, saartel kohati kolm kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ning alates noortest hakkab lund ja lörtsi sadama, kohati ka vihma. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Selline oli tänane Päevakaja. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.