Siis kolmes kirjas. Mis sa minust saad. Mure ja valu, paraad. Kõik ahastuse hingepiin on siin, mis sinust eemal tundma peab. Žürii. Ääretu armastuse või elukangasse, kus rõõman, lõim, tagannetuse kirjad sisse kood ja kes veel lahkumise peekrist jõud. Kas eal nii hirmsat mürki joodud on? Miks armastus küll ilma loodud on? Don kui välk ja pärast põlemist kübress või hein võituhkijad, mõlemist, tõmm kui vette vabanenud voog, mis jääb ette, langeb nagu loog. Kui tuletuules hinged õõtsuvad, kui murem, Arud, vinged lõõtssuved. Kui tupp, suitsu, häda, leekidest, nägija kui pime nutaksist. Sellist hoopidest on puruks Maaska teemant nagu kõige hapram klaas. Kui rohukõrs neil küljes roostelaik ta puudutusest luitud merivaik. Temalt oiged künnilinnuloos ja tema tahtel helbed, puistab Ruus. Ka tolmutera rändab tema nõul ja päiksekera lendab tema jõuga. Kui erutatult kätte võtaks samu kirja ei muu valu kroonika. Siis ära mõtle põues salajas, et olen leek, jess-ina liblikas. Et minu kiri sale mandrilt, see on läkitatud tule templile. Sest sama häda kallis sõudmeid, kaht. Siin kurdan mina valu, vanglavaht, Nende mured vangis hoiavad, kui kõrgeteetud mägiahelat. Mis teetsenilt su ümber võõras maa kurd, muulane, miks minust eemale saada? Mis igatsuse piinaskeetsenüüt? Mis mõtlets? Mis kallis, teetselisid. Kui puhkeb ihalduse maruhoog, kas väänled halades kui pilliroog? Kui öös mu juustele su mõte käib, kas hämaram, kui öömaailm, siis näib? Kui meenub minu kulmude miraad, kas siis su mõttepalve härdaks saab? Kui minu silmatekki meeles on? Kas kerkib hingest ohkeid leegion? Kas kurvist rips neist mõteldes sul 1000 valu Akast südames? Kas ihkad näha silmaterasid, mis selgelt sulle vastu Herasid? Kui see mu huulte roose meenutad kas on su näol siis roosat pisarat kui minust sünnimärgist mõtled sa kas ahastades ringi tõtletse? Kas parvedena kärbsed söövad siis su haavadel, mis lahti löövad, siis kui sa ei näe mu palet enda eel? Kas päiksepalet tahad näha veel? Kas endamisi vahel kordedsa, mis kõike tahaks mulle ütelda? Kas kohe, kui mu hambad meenuvad, külm ohe, raheks, jäetad pisarad? Kas uitedsa kesk kauneid unelmaid, kui kujutled mu huuli, punevaid, kas seob su mõtet, minu juuste ling? Mul lõualohu lätetjanud hingi tas südamist mu juure ihatis, Kurb, oi, tõuseb taeva kui kübress. Kui meenub minu 10 kõneviis, kas noore kuuna kuuldud kurtes, siis kas leinatis mu ihuhõbedat subvaled murest kuldseks muutuvad? Kas on nüüd Step su kodu, kaljumäed peabadjaks, kivi öösel unne jääd? Proua ära lennanud on su õnnelinn ja ainult öökull praegu saadab sind teejuhiks hirv on sinu rännakul Metzeesel tuule jalgseks ratsuks oli. Kuid suur, kui Suleimani oleks sisenenud oma tõotust, unusta metsloomad, nüüd kui teenrid ustavad sind kuulevad, su kohal mustavad, kui telgi katus, kotka tiivad, nüüd su käske lõvid täide viivad, nüüd kui sina oled suur, kui sul eimann, massinum pilkis olla ei hääld. Kui aka pilkis olla, ma ei saa Noorte jääkskaarja piigana. Et taevas, kes ei hooli inimsoost ka vaevas meid ei suudaks viia koost. Siis alates kõik vapralt vastu, pean, kui väsinud oled sinu asetse jääl? Ma väiksena sind paistan päeva töös. Ma vaikselt vesteldes skin kaasay öös, kui puu sind varjan oma ihuga teek trügi, pühin juustel ihuga ja puhkust eal kui ihkad leida, sa siis hõõguv pea, moorat peida sa, kui põua lõõsas süda kõrbeb sees. Teda kastan rõõmsas silmavees. Kui ööl su ümber kurb ja kale on siis sulle täikeseks mu pale on. Kui taeva leida tahad mõtte, sind, juuste ööga võtan kätte sind. Las jäädagi su pea mu õlale. Mu ripsmed küsivad su silmani, kui raskus rõhub raudse ketina suka paela, käed löönamuletine. Kui soovid peeglit näha, enda ees. Su poole tõstan näo, muu vägimees. Et kõrbelt põu vett lakkaks anumast huulilt jõu kuni vein jäänumast teinud kõik jaoks, kui ainult vajad mind, ma kohe kaoks, kui ainult ajad mind. Ma sinu ööd, kui küünal valgustaks ja oleks päeval sõbraks ustavaks. Kuid petlik taevas päikse peitnud on. Meid kahtme vaevas, lahku heitnud, on. Ja kildudeks võid lüüa rinnas kuid kuhu ka ei püüa minnes või nuriseda, needa trotsida? Ei saatusest saab pääsu otsida. Ent ongi valukoorel lämmatav suheda suurus ilma hämmastav. Kuid teada maa ja mere taha on, et kivi, rahnzuketis vaha on. Kui suur oleks kannatuste õud? Sul on julgus püsivusjõud. Ja olgugi sa kaugele armsamast see murra meest ja kangelast. Kui valukarid hinge süle keeb, puu ohjetisin pingest vabaks, teeb, kui kurbus rindu lööb, kui kaljurünk su ees ja sees kõik paistab hall ja sünk siis ikkagi sind mures, lohutab töö mille raskus ilma koht. Kuid mind on valu raskelt räsinud. Ei eksi, hing kihanesinud. Põud piinas põlevEi täiga tund 1000 korda Joan tuhastunud. Ja armastus ei vaikselt vaevas, ei vaidle. Viimane on tõusnud taevasi. Ent kui kass ajas tules põlema, ei julge ohked tõuste suitsune. Kui mullapõu rubiin, säravaid, peab silmakoobas peitma pisaraid. Kui liilia karske. Uhke, kuid üpris ja kauniskuune taevakõrgustes, küll naine on, võib köita südameid, neid kõrgilt jäta hätta heita neid. Kuid halvendal, kui vangil vilets, seal on armastuse korjaikia. Kui elu lahutate armsamast ja igatsuse lõõm saab võimustas. Ei jõududel, sest tules põleda ja kustutada tuld ei suuda. Kui tõukjad alla käia tallale või rändulile tormab kallale hulk draakoneid. Kas pääseb surmast tõuk? Kas säästab käijat koletiste jõuk? Kui hirmus äike üle tõttab maast, mis tema vastu suudab? Väikelaast? Kuid palju, palju raskem veel, kui see on naise tee, kes kaotas südame. Hingel 100 soovib aine, on kuid au, üksainus. Oo ta naine on tunded küll ta meeltes mühiseks. Kui kaotad au kammuusat tühiseks on väga raske mitte loiduda head nime hoida häbist hoiduda. Ja tõusku seitsme taevani tänut. Albiad, kand, Makonde linikut. Ei ütlema, et kurbust vähem, mul on muret palju minul ja kas Sull Jesaja kordset piina taluma pean siis kui mõtlen sinu valuma. Mohkamistest, kajab taevavõlv. Nii kurb on armastuse vaeva põll, et iial vabalt hingata ei saa sust eemal iial rõõmus põlema. Mu vaenlased said võitu minu väest laastasid mul krooni, võtsid käest, kui koopas kull, kes kaljumägesid, Manorutan kesk oma vägesid. Nüüdne kerjusel kui käskial. Üks häda on natuke võõra võimu all. Kes ette jäid, need niitis sõjaretk. Hirm, ülejäänuid vaevab iga hetk. Armastus kõik häda tuli, sest. Mu rahva kurtmisest kuid veelgi valmis 100-ks valuksma, ei 1000 korda rohkem taluksma, kui saatus kohatas, sind annaks veel. Anna peab kõik rõõmsalt kannaks veel. Kuid, kuni valu jõugord murrab mul. On raskem piinelda kui surra mul. Mu elu ju üksainus ootus on sind näha veel. Mu ainus lootus, ka 100 aastat ootust, kui ma teaksid, näen sind veel ma vapralt vastukehaks. Aeg need read, mis väeti sule kanna täita, püüdsin hingetulega, teed leiaksid su silmist südame. Jäid sa, varsti saadakse vastuse. Mis oleks muredes mu amulett ja kaitsekiri, mis mind näiteks. Et kõik käenduks heaks, mis tulema teil pead ja mida vägev alla üksi teab. Kui kirjas teada sai Farhata loost. Nii nagu tuul käib läbi pilliroost murdis valumeest, kurt piine täis, ta väherdas kord kambris ringi käis ja pisarmärgi silmi pingutas veel lugema. Ja käsi ringutes. Ehk valu ääretut küll tundistan, ent rahunema lõpuks sundista. Et kirja kirjutada, vastuseks. Shatuur tõi talle kõik, mis vajaseks sulg kiirelt lendas mõtteid Reatades. Nii oma elust tundest teatades ta kaua kirjutas. Ja kohe siis Shapurde läkituse lossi viis Žiriini ees seal põrmus silmily. Ta pani maha kalli sõnumi. Kuid kirja varjati žüriin paleest. Läks oma tuppa piitu teist eest. Mis tunded lugedes ta rinnas koos? Me sellest jutustame uues loos.