Tere vene keelest Eestis ja eestlaste vene keele oskusest ja venelaste eesti keele oskusest räägime tänases keelesaates ja saates on keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tere päevast. Tere päevast. Hiljuti arutati jälle palju sellel üle, kuidas üks eestlane sai ametist lahti, sest ta ei osanud vene keelt ja räägitakse palju juba juba pikemat aega on räägitud sellest, et Eesti noortel on vene keeleoskuse puudumise tõttu tööturul raskem kui vene noortel. See võib isegi nii olla, sellepärast et me oleme väga palju viimase 20 aasta jooksul rääkinud venelaste ütleme, vene keelt kõnelevate inimeste eesti keele oskusest ja kui Eesti sai nii-öelda taasiseseisvus, siis oli ju Eesti koolides näha, et väga paljud vene keele õpetajad kas kaotasid oma töö või pidid ümber õppima vene keel ei kuulunud nende õppeainete hulka, mida eesti koolis nüüd väga taheti õppida või, või õpetada. Ja sellepärast ongi viimase paarikümne aasta jooksul vene keele oskus eestlaste hulgas tasapisi nõrgenenud, selline vanem põlvkond ütleme, neljakümnesed ja, ja üle selle oskavad vene keelt veel päris hästi. Aga nooremad enam mitte. Aga ega sellepärast vene keele roll meie ühiskonnast ma ei tea, kas ma ütlen, kahjuks või õnneks, ma ei oska seda isegi öelda, ei ole kadunud ja paljudel ametikohtadel eeldatakse vene keele oskust. Nüüd võib küsida, et et kas tööandjal või kellelgi on õigus nõuda töötajalt vene keele oskust ja tegelikult ei räägi siin vene keele oskused või räägime nii-öelda võõrkeeleoskusest. Ja tõepoolest on nii, et mitte-eestlastele kehtestab eesti keele oskuse nõuded, seadus. Aga eestlastele võõrkeeleoskuse nõuded, on see siis inglise, vene või soome keele oskus, seda keeleseadus ei kehtesta ja sina nüüd tööandjal tegelikult vaba valik. Tööandja võib seada täpselt sellised nõuded, nagu tema arvates tööalaselt inimesel vaja on. Võtame näiteks Tallinna sadama läheduses olevate kaupluste müüjad. Tööandjal tõenäoliselt on põhjendatud nõue, et need töötajad peaksid oskama soome keelt. Sest et tulevad Soome turistid just nimelt. Ja seadus ei ütle siin, et, et seda peab kehtestama või ei tohi kehtestada. Tööandjal on see õigus, kui tema arvates töötaja kvalifikatsioon seda eeldab siis ta võib need nõuded kehtestada ja tegelikult täpselt samamoodi on ka vene keele oskusega, et kui tööandja leiab, et töötaja peaks oskama vene keelt siis ei ole praegu ühtegi seadust, mis ütleks, et tööandja ei tohi seda nõuet kehtestada. Riik on kehtestanud riigikeele oskuse nõuded, aga kõik muu on nii-öelda turu reguleerida. Ja, ja tõepoolest turg seda ka reguleerib. Kui ma lähen Stockmanni kaubamajja, siis ma vaatan, milline lipukene on müüjal rinnas. Lipuga näitab siis seda keelt, milles temaga on võimalik suhelda ja seal on üldjuhul soome lipuke Suurbritannia lipuke, Venemaa Föderatsiooni lipuke ja eestilipuk. Nii et võib leida müüa, kes räägib sinuga sulle sobivas keeles? Võib leia leida müüa Tallinnast, kes on võimeline suhtlema viies keeles, samal ajal. Paraku see on see probleem, millega keeleinspektsioon tegeleb. Me võime Tallinnat samal ajal leida müüja, kes suudab suhelda ainult vene keeles. Ja see on see kahetsusväärne pool. Aga kui müüja suudab suhelda ainult eesti keeles, siis ta lihtsalt ei pääse. Müüakse ta pääseb müüjaks kindlasti sellistesse kauplustesse, kus võõrkeeleoskus ei ole nii oluline. Eesti keele oskus peab müüjal kindlasti olema. Ükskõik, millises kaupluses ta Eesti vabariigi territooriumil töötab, on see Narvas, Sillamäel, Pärnus või Tallinnas eesti keelt. Peab müüa kindlasti oskama, vähemalt B1 tasemel. Seadus ütleb, et eesti keele oskus peab olema. Muude keelte oskus võib olla ja see on nüüd juba tööandja otsustada. Tööandja ei saa otsustada seda, kas müüa peaks oskama eesti keelt või mitte. No meil oli Tallinnas hiljuti üks juhtum, kus ühe suure ja ägedalt laieneva kaupluseketi müüja ütles, et ta ei peagi eesti keelt oskama, sest ta on pärit Narvast. Ja ta ise võib niisiis arvata, et kuna ta on Narvas elanud ja Narvas alati vene keelega hakkama saanud, siis Tallinnas töötades ta justkui saaks põhjendada, et kuna ta narvakas, siis ta ei peaks eesti keelt oskama, aga peab ikka. Eesti vabariigikeeleseadus kehtib kogu riigi territooriumil ja igas riigipunktis peab olema võimalik müüjaga suhelda eesti keeles. Ka taksojuhid, et Tallinn on tulnud väga palju taksojuhte Narvast. Just nimelt ja ükskõik, kus nad on tulnud, annad tulnud Narvast või kasvõi mõnest teisest riigist. B1 tasemel peab taksojuht igal juhul eesti keelt oskama. Heakene küll, aga kas tööandja võib ka meelevaldselt selle nõude kehtestada, kas tööandja nõudmised on alati õigustatud, näiteks konkreetne juhtum, millest juttu on meedias olnud, on Express Posti postiljon. Kas postiljon peab oskama? Võõrkeel sõltub sellest, millised tööülesanded on tööandjad alla pannud ja kui näiteks meile tuleb kaebus töötaja keeleoskuse kohta, siis me vaatame, millised on tema tööülesanded milline on tema tööleping ja, ja analüüsime neid keelekasutusolukordi ja eesti keele oskuse osas on postiljoni tal nendel postid andjal, kes ei ei pane ainult kirju posti, vaid ka viivad näiteks pakke kätte ja peavad ütlema, mis see on ja, ja võtmeallkirja andma selgitusi. B üks keeleoskuse nõue. See on selline noh, Eesti riigis kõige madalam keeleoskuse nõue, mis võimaldab tööalaselt suhelda. On olemas ka kaks nõue, aga see on selline väga väga elementaarne keele oskus, näiteks riietehoidjad ja piletikontrolörid ja kes peavad väga elementaarse tasemel oskama suhelda, aga B1 annab juba võimaluse suhelda ja eesti keele oskuse nõue on siis postiljonideni P1. Nüüd kui tööandja on mingisuguse keeleoskuse nõude kehtestanud ja töötaja ei ole sellega rahul siis on nii-öelda proportsionaalsuse küsimus ja tuleb analüüsida, kas see keeleoskuse nõue on proportsionaalne. Kas sellel inimesel on tõepoolest vaja tööalaselt vene keeles suhelda ja kas need nõuded on sellised, mis võimaldavad tal nii-öelda minimaalselt suhelda. Tööandja ei tohi põhimõtteliselt kehtestada kõrgemaid nõudeid, kui isikul tööalaselt vaja olnud. Nii et kas siis ma ei oska öelda, kas tuleks pöörduda töövaidluskomisjoni poole või ka keeleinstitutsiooni poole, sest meie oskame anda hinnangu selle proportsionaalsuse osas. Nii nagu eesti keeles on erinevad tasemed A2, B1, B2, C1, nii tegelikult saab tööandja kehtestada ka võõrkeeleoskuse nõuded samamoodi nendel tasemetel. Ta ei saa öelda, et, et inimene peab oskama vene keelt, ta peab määrama, vaatlema, millisel tasemel inimene seda keelt peab oskama. Ja ta peab suutma siis tagada selle, et need nõuded on kehtestatud proportsionaalselt. Ei, ei ole vaja nõuda rohkem kui inimesel tegelikult vajame. Aga miks peab olema postiljonil vaja näiteks vene keele oskust või inglise keele oskust, kui postiljon viib ju posti ikkagi nendele inimestele, kes peaksid valdama riigikeelt. Seda seda ma ei oska praegu hinnata selles mõttes, et kui, kui tegemist on mingi konkreetse postiljoni, kes viib mingile kindlale just nimelt sihtgrupile nii et enne kui ma seda juhtumit ei ole paberi peal näinud, ma ei oska seda hinnata, aga põhimõtteliselt on tööandjal õigus võõrkeeleoskuse nõudeid kehtestada. Meil on näiteks ka Eesti riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele on seaduse alusel kehtestatud võõrkeeleoskuse nõuded. Ja paljud on ka öelnud, et mul ei ole seda võõrkeelt kunagi vaja. Aga põhimõtteliselt tööandjal on see õigus ja riigiametnikele on see kehtestatud seaduse alusel. Kui palju on teil inspektsioonist selliseid juhtumeid vaja olnud käsitleda võib-olla selliste kaebustega üldse teie poole pöördutud? Selliste kaebustega, et isikule oleks kehtestatud võõrkeeleoskuse nõue, mida noh, töötaja ise näeb, et ei oleks vaja, et see ei ole põhjendatud, ma ei mäleta ühtegi sellist juhtumit. On küll selliseid juhtumeid väga palju, kus töötajatele on kehtestatud eesti keele oskuse nõue ja kas siis tööandja või töötaja ise ütleb, et tegelikult tal eesti keelt vaja ei ole, aga siin sellega ei saa lihtsalt vaielda, sellepärast et seadus ütleb, et on vaja. Mida siis teha, et selgelt on vaja eesti õpilasel eesti noorel või ka natuke vanemal inimesel vene keelt osata, et konkurentsis püsida? Kui me vaatame, ei, kui me vaatame seda keeleoskust laiemalt, siis küsimus ei ole ju ainult vene keele oskuses. Küsimus on. Esiteks Eesti riigi puhul naaberriikide keelte oskuses. Ma arvan, et mõnes kohas Eestis on täiesti põhjendatud, kui töötajad oskavad läti keelt. Või kui töötajad oskavad ka natukene kaugema naabri ehk leedu keelt, nad oskavad soome keelt, et nad oskavad rootsi keelt. Aga vene keel täpselt samamoodi on oluline võõrkeel ja, ja kui me vaatame seda, mis toimub vene koolis siis tahame me või ei taha. Aga tasapisi läheb eesti keele oskus vene noorte hulgas paremaks natukene aeglasemalt, võib-olla kui me oleme oodanud, aga läheb paremaks. Ja kui me vaatame kas või Eesti nii-öelda nooremat poliitikute põlvkonda siis on väga palju tõesti emakeelekõneleja tasemel eesti keelt oska vaid venekeelseid noori kelle võimalused poliitilist karjääri teha. Aga, aga võib-olla tööalaselt ennast kuskile positsioneerida juba sellisele kõrgema koha peale on väga head. Ei saaks öelda, et me ei leia näiteks venekeelseid riigiametnikke ministeeriumidest, ametitest, institutsioonidest, kohalikest omavalitsustest, kes eesti keelt ei oska, on neid noori, kes oskavad väga hästi eesti keelt, räägivad väga hästi vene keelt. Ja kui te olete tööandja ja kaalute, et et kui teie asutus näiteks on teil on erafirmade ajata äri Venemaaga, siis noh, tõepoolest inimene, kes valdab mõlemat keelt, on ilusalt teile kasulikud. Nii et ma ei saa öelda, et ükski keel oleks kuidagimoodi kasutu või et keeleõpe oleks ilmaasjata. Meil on selline negatiivne pärand selle vene keelega seoses. Aga tegelikult oleks aeg sellest üle saada ja vene keelt on vaja osata. Inglise keelt on vaja osata, soome keelt on vaja osata ja ei saame panna ühelegi keelele sellist silti külge. Samal ajal me peame meeles pidama seda, et me elame Eesti vabariigis. Meie riigikeel on eesti keel ja kogu suhtlemine riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutustega ja kaubanduses, teeninduses peab olema eesti keeles tagatud. Et see on, see on see, see kõige tähtsam asi, aga ka siin on probleeme roomele, võime sellest rääkida, aga võõrkeelteoskus on väga oluline ja vene keel ei ole halvem võõrkeel kui mõni teine. Me oleme oma igapäevaelus näinud üsna palju selliseid juhtumeid, kus kõrvuti on inglisekeelne reklaam ja venekeelne reklaam. Ja inimene esitab kaebuse venekeelse reklaami peale, aga inglisekeelne reklaam teda üldse ei häiri. Et inglise keel justkui on justkui hea keel, hea võõrkeel, see on seotud selliste millegi väga positiivsega ja vene keel on justkui selline negatiivne, et tegelikult me peaksime vaatama neid üsna võrdselt ja neutraalselt. Ja kui on venekeelne reklaam, millel pole tõlget eesti keelde on see seadusega vastuolus täpselt samamoodi nagu inglisekeelne reklaam, kui tal pole tõlget eesti keelt anda, seadusega vastuolus või, või soomekeelne siin sadama ümbruses. Me leiame ka üsna palju soomekeelseid reklaame, millel ei ole eestikeelset tõlget ja see on täpselt samamoodi seadusega vastuolus. Aga võib-olla vene keel on lihtsalt nii raske keel, et seda ei ole võimalik ära õppida. Me oleme ju seda enda keele kohta kuulnud aastakümneid. Jälle üks üks küsimus, mille üle keeleteadlased on vaielnud ja on siin isegi selliseid pingeridu moodustatud keeltest, mis on, mis on väga raske, mida ei ole võimalik ära õppida, tegelikult ei, eesti keelega, vene keel nendes nii-öelda vinge ridades seal üleval otsas ei ole, seal on pigem pigem hiina keel, heebrea keel, baski keel vist oli ka seal nende keelte hulgas, mille, mille õppimiseks läheb rohkem aega, kui küsimus on selles. Kui nüüd võrrelda keeli, mida raskem õppida ja mida ei ole, siis Raskusi tekitab ennekõike keele õppimine algtasemele ehk nende põhitõdede õppimine, tähestiku erinevused. Ja, ja kui algtasemel on keeleoskus omandatud, siis sealt edasi juba On keeled suhteliselt nii-öelda võrdselt õpitavad, nii et kindlasti ei ole eesti keel selline, mida ei ole võimalik õppida, vaatamata sellele, et neil on 14 käänet ja suur hulk pöördeid ja ja vältevaheldus ja laadivaheldus, mis on paljudele arusaamatu. Aga, aga vene keel täpselt samamoodi, kui sellest nii-öelda tähestiku erinevusest üle saada, siis on vene keel täiesti õpitav ja, ja meie kogemus näitab, et on võimalik õppida vene keelt, on võimalik õppida araabia keelt, on neid, kes on õppinud jaapani keele selgeks mu oma vend. Võiks öelda, et sügaval nõukogude ajal hakkas tegelema jaapani keelega siinsamas Eestis ja sai selle nii palju selgeks küll, et sai ajalehte lugeda ja, ja raamatuid lugeda, niiet. Ma usun, et iga keele õppimine on võimalik. Vikerraadios oli eelmisel nädalal küsitlus selle kohta, kuidas venelased oskavad eesti keelt, kui palju on see protsess tulnud ja kuidas venelased on lõimunud Eesti ühiskonda, see oli siis sellise projekti nagu lõimuva Eesti 2020 raames. Ja kuulajad avaldasid oma arvamust ja ma loeksin ühe arvamuse, kuulaja arvamus sellele ette. Mida teie arvate sellisest situatsioonist? Kuulaja kirjutab, kartsin pikka aega, et kas äkki Me meie, eestlased kuidagi suletud või liiga natsionalistlike vaadetega ja just pärast on asjad nii, nagu nad on. Aga olen viimase tosina aasta jooksul kokku puutunud väga palju nii-öelda uute välismaalastega ja kui on olemas tahtmine ning positiivne suhtumine, on eestlastega läbisaamine ja meie kultuuri sulandumine imelihtne. Et motivatsiooni on vaja. Motivatsiooni on vaja ja, ja paraku on sellest motivatsioonist puudu väga paljudel töötajate gruppidel, keda me oleme siin aastakümnete jooksul juba kontrollinud. Jaa jaa ütleme selline kõige vähem motiveeritud mitte-eestlastest töötajate grupp on vene koolide eestivene, koolide õpetajad. Ja seda me saame vaadata kas või selle järgi, kuidas täidetakse ettekirjutusi, milline on ettekirjutuste täitmise protsent ja võrreldes näiteks vene koolide õpetajaid, müüjate või turvameeste või politseinikke või teenindajate juuksuritega siis vene koolides on see eesti keele õppimine läinud kõige vaevalisemalt ja seal on tõenäoliselt oma selline noh, nii-öelda ajalooline põhjendus, sest kui Eesti sai iseseisvaks ja, ja siis juba hakati uurima, et kuidas, kuidas kõige paremini eesti keelt õpetada ja vaadati kuskohalt, siis on need õpetajad pärit kus nad on hariduse omandanud siis valdavalt Donnad hariduse omandanud väljaspool Eestit väga paljudes erinevates endise nõukogude liidu pedagoogiliste õppeasutustes. Jaa, paljudel juhtudel oli tegemist koos sõjaväelastest abikaasadega Eestisse mingil perioodil siis ajutiselt elama tulnud inimestega, kes ei olnud üldse motiveeritud oma asukohamaa, ükskõik kuhu nad siis sattusid Eestisse, Lätti, Leedu Kirgiisias või kuskile mujale, ei olnud motiveeritud selle, selle nii-öelda liiduvabariigikeelt õppima ja see hoiak jätkus ka edaspidi. Nii et need piirkonnad, kus elati, oli seal siis Ida-Virumaa Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve või mõned rohkem venekeelse elanikkonnaga piirkonnad Valga näiteks ja Tallinna-Harjumaa, Paldiski. Et nad olid seotud sellise kompaktse venekeelse keskkonnaga, kus nad olid kogu aeg oma keelega hakkama saanud ja neil ei olnud elus varem mitte kunagi olnud vajadust mõnda teist keelt õppida. Ja, ja paljude jaoks oli see ikkagi väga suur šokk. Et nüüd järsku on teine riik, järsku on teised nõuded ja, ja järsku peab hakkama veel sellele keelele, mida ju räägib nii-öelda üks kuuendik kogu planeedist. Peab õppima juurde mingisuguse väikse keele millest keegi peaaegu mitte midagi ei tea ja see oli nendele inimestele väga suur šokk ja kaubanduse teeninduse valdkonnas läks suhteliselt kiiresti üle. Meil on küll probleeme, loomulikult, aga, aga, aga seal läheb see keele õppimine natukene paremini kui kui venekeelses koolis ja ja kuidas seda motivatsiooni tõsta. Kui me vaatame neid inimesi, kes on viimastel aastatel teistest riikidest Eestisse elama tulnud. Siin on mõned väga head näited, on saatkondade töötajad või isegi arstid, kes on Venemaalt Eestisse tulnud, kes on hakanud eesti keelt juba enne õppima, enne kui nad on Eestisse tulnud ja ja Kohtla-Järvele tööle asunud. Arst tegi juba B2 taseme eksam üsna varsti pärast seda, kui ta siia tööle tuli. Ja kolleegid, kes on aastakümneid siin elanud, on väga pahased selle üle, et näed, kus on kus on pugeja, õpib eesti keelt, kusjuures nad ise ei ole seda ju veel õppinud, ei ole nõutavad eksamid teinud. Et kui on motivatsioon, kui sinu elu sõltub sellest, kui sinu sissetulek sõltub sellest, siis, siis loomulikult õpitakse keelt. Päris Eesti iseseisvumise alguses. Kui Tallinnas oli üsna palju selliseid avatud turgusid, siis ma juhtusin ka mõnikord mõnikord Kadaka turul käima ja, ja küll oli tore kuulda, kui hästi Kadaka turu vene emakeelega müüjad rääkisid soome keelt. See sai, sai nii kiiresti ja nii loomulikult selgeks. Kogu tööalane sõnavara oli, oli selge. Nii et ei olnud mitte mingit probleemi. Küsimus on, motivatsioon ei saa. Kui me vaatame vene õppekeelega kooli, siis huvitav on märkida, et nende motivatsioon on hakanud tõusma alates 2007.-st aastast. Seda on võimalik täiesti nii-öelda dokumentaalselt jälgida, kuni selle ajani see see õpe ei läinud ega läinud, aga 2007.-st aastast alates millegipärast on on ettekirjutuste täitmise protsent tõusnud, ehk siis aprillisündmustest? Ei. Ma arvan, et aprillisündmused seda otseselt mõjutanud, jumal tänatud, et aprillisündmused seda ei mõjutanud. Aga võttasid mõningad otsused, mida haridus ja teadusministeerium tegi vene õppekeelega kooli õppekeele osas. Nimelt otsustati, et alates 2007.-st 2008.-st õppeaastast hakkab vene õppekeelega kool samm-sammult üle minema osalisele eestikeelsele õppele mitte täielikule, vaid osalisele, mis tähendab seda, et siis 60 protsenti õppemahust peab olema eestikeelne ja aasta-aastalt siis aine aine kaupa hakati seda võtma. Ja sellest ajast alates me näeme, et ka vene kooli õpetajate eesti keele oskus on paranenud, on tehtud rohkem eksameid, käiakse rohkem kursustel, ollakse rohkem huvitatud, mis tähendab seda, et inimesed lihtsalt on inimlikult rohkem huvitatud oma töökohast ja see motiveerib ka keelt õppima. Täpselt samamoodi me selle aja jooksul oleme Tallinnas põhimõtteliselt lahendanud, ütleme, et ma ei saa öelda, et meie oleme lahendanud, lahendanud on lahenenud koolijuhtide eesti keele oskus veel 2006 2007, mil oli koolijuhte, kellega ei olnud võimalik eesti keeles suhelda. Täna selliseid koolijuhte ei ole. Nii et nii et lihtsalt see, et, et vene õppekeelega kool hakkas jõuliselt arendama eesti keele õpet ja eestikeelset aine õpetust, see viis selleni, et tegelikult ka õpetajate keeleoskus on hakanud paranema. Kuidas areneb kohtuprotsess Narva linnavalitsusega? Kohtuprotsess areneb oma rada, siin on oma oma selline loogika ja see sai alguse täpselt aasta tagasi 2012. aasta märtsis, kui me tegime Narva linnapeale ettekirjutuse tagada, et neli koolijuhti ja ka mõned õppealajuhatajad valdaksid eesti keelt keeleseaduse alusel sätestatud tasemel. Vabariigi valitsuse määrus, mis need, mis need nõuded kehtestab, ütleb ka, et tööandja tagab, et töötajad, kes peavad eesti keelt oskama, eesti keelt oskavad ja sellekohase ette kirjutas, me tegime. Ja me andsime tähtaja kuni esimese detsembrini 2012. Märtsis esimese detsembri. Aga siin on veel üks väike nüanss, kõiki neid koolidirektorid oli ka varem kontrollitud. Kahte neist juba 12 aasta jooksul oli neile tehtud ettekirjutusi, oli ka sanktsioone rakendatud ja kahte kooli direktorit oli kontrollitud, kui ma nüüd õigesti mäletan kuus ja kaheksa aastat. See tähendab, et see tähtaeg, mis me nüüd andsime ei olnud mitte ainult seal pool aastat või pisut rohkem, vaid tegelikult oli seal taga väga pikk järelevalveajalugu ja, ja seetõttu sai ka selline tähtaeg antud. Enne seda oli kontrollitud ka koolidirektorite tegelikku keeleoskust ja neile tehti ettekirjutus sooritada nõutav eksam esimeseks juuliks 2012. Nii et linnavalitsus sai mõne kuu võrra pikema tähtaja selleks, et juhul kui koolidirektorid eesti keele eksamit ei soorita siis on võimalik teha vajalikke personalimuudatusi. Ja linnavalitsus vaidlustas meie ettekirjutuse ja Tallinna halduskohus leidis, et meie ettekirjutus oli põhjendatud. Linnavalitsus kaebas selle otsuse edasi ringkonnakohtusse ja ringkonnakohus otsustas, et meie ettekirjutus oli põhjendatud ja Tallinna halduskohtu otsus oli põhjendatud. Ja nüüd järgmise sammuna on siis Narva linnavalitsusel võimalus esitada kassatsioonikaebus riigikohtule, mida nad on ka teinud. Nii et nüüd riigikohus kõigepealt siis otsustab, kas ta võtab selle menetlusse või võtta. Ja siis, kui ta võtab menetlusse, siis ta otsustab, kas ringkonnakohus otsus oli põhjendatud või ei olnud, nii et Me ei oska praegu öelda, see on, see on kohtu otsustada, mis sellest välja tuleb, aga, aga senised lahendid kohtuastmetes näitavad, et meie ettekirjutus on olnud põhjendatud ja proportsionaalne, mis on ettekirjutuse osas selline väga, väga positiivne otsas, aga mida riigikohus otsustab, seda, seda me ei oska ette näha. Tuleme veel korraks selle Uudisplussi saates olnud intervjuu juurde tagasi, see oli siis lõimuv Eesti 2020 ja korraldajad väitsid, et et keeleinspektsioon peaks mitte hindama keeletaset, et siis venelaste eesti keele taset vaid fokusseerima keeleõppe kvaliteedile. Ja nad väitsid ka, et vene keelt kõnelevad inimesed tahavad õppida eesti keelt, aga eesti keel pole kättesaadav, sest On mitmeid põhjuseid, võib-olla ta ei pruugi rahaliselt sobida, ajaliselt sobida ja metoodiliselt sobida. Loomulikult leiab alati võimalusi, miks üks või teine kursus ei sobi ajaliselt või või, või metoodiliselt. Kunagi, kui ma töötasin eesti keele õpetajana eesti koolis siis viienda klassi poiste käest ma küsisin, et mida te arvata, et milliseid keeli te tahaksite õppida? Ja poisid ei osanud mainida ühtegi keelt, mida nad tahaksid õppida, aga nad ütlesid. Me tahaksime osata vene keelt ja eesti keelt ja läti keelt ja soome keelt, me tahaksime kõiki keeli osata. Aga keeleõpe ei ole lõbus. Keeleõpe on tegelikult tõsine töö ja selleks peab vaeva nägema loomulikult töö kõrvalt, keele õppimine on raske. Aga kui me vaatame neid neid pikki aastaid, mis on tegelikult olnud võimalik eesti keelt õppida? Noh, loomulikult on seda olnud rohkem kui 20 aastat, eesti keelt oli võimalik õppida ka nõukogude ajal, aga, aga vene õppekeelega kool nõukogude ajal eesti keelele erilist rõhku ei pannud, sellepärast et oli teada, et need perekonnad, kes mingil hetkel elavad Eestis, lähevad kuskile mujale. Ja seda liikumist oli nii palju, et eesti keel oli selline täiesti fiktiivne õppeaine ju vene õppekeelega koolis nõukogude ajal, aga praegu on see võimalus olemas ja, ja on näha, et need, kes tõsiselt eesti keelt õppivad, on nad siis politseinik. Meil on väga häid näiteid, kus politseinik on tõesti nullist õppinud see üheni ja teinud korralikult need eksamid ära, kus koolidirektor on nullist praktiliselt see üheni oma keeleoskuse viinud ja ei ole erilisi probleeme olnud, nii et kõik on võimalik. Samal ajal, mis puudutab keele inflatsiooni ülesandeid, siis meie ülesanded tulenevad keeleseadusest. Ja keeleseadus ütleb, et meie peame kontrollima keeleoskuse nõuete täitmist. Mõtlemist me ei kontrolli. Keeletaset keeletaset kontrollib riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, mis on nüüd nii-öelda sihtasutus. Innove allkeeleoskus kontrollivad pädevad eksaminaatorid, eksamikomisjonid aga keeleinspektsioon kontrollib seda, kas üks või teine töötaja täidab keeleoskuse nõudeid ja keeleõppekvaliteediga tegeleb ennekõike õppeasutus. Õppeasutus vastutab selle eest, et õppekava nõuded oleksid täidetud ja see, kas tase vastab või ei vasta, see selgub siis eksamite käigus või siis välishindamise käigus. Nii et see keeleõppe kvaliteedi kontrollimine vähemalt praegu ei ole üldse keeleinspektsiooni üles. Aga kas riik on teinud kõik endast võimaliku Eesti riik, et muukeelsed elanikud saaksid eesti keelt? Mida noh, kui nüüd natukene ajaloos tagasi vaadata, siis meil tuleb olla enesekriitiline. 90.-te alguses, kui veel vana üle-eelmise keeleseaduse alusel kehtestati keeleoskuse nõuded siis Me jõudsime riiklikult koordineeritud muulaste keeleõpe süsteemeni alles 90.-te lõpul, 97. 98. aastal, nii et seal läks üsna palju aega ja ressurssi kaduma ja miks ma ütlen, et ressurssi kaduma tol perioodil väga paljud välissaatkonnad ja rahvusvahelised organisatsioonid tahtsid muulaste keeleõpet Eestis toetada. Aga kuna ei olnud veel sellist riiklikult keskset keeleõppesüsteemi või asutust, noh, nii nagu praegu on integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus ei olnud sellist asutust, siis see nii-öelda välisabi hajutati erinevate asutuste erinevate omavalitsuste vahel ja ja kui ausalt öelda, siis ega ega sellest palju kasu ei olnud, osteti arvuteid, osteti paljundusmasinaid aga täielikult inimestesse ja nende keeleõppe parandamisse ei investeeritud eriti nii, et alates 97.-st 98.-st aastast kui valmis muukeelse elanikkonna keeleõppe strateegia, kui riigis tervikuna hakati koordineerima täiskasvanute keeleõpet siis siis läks see asi asi palju paremini käima. Nii et noh, me oleme siin aega kaotanud ja teine valdkond, kus me oleme aega kaotanud, on tegelikult sedasama muukeelne kool, mis minu arvates on kõige olulisem üldse muulaste keeleõpe omandamisel või parandamisel. Kui 1993. aastal pandi põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse säte, et muukeelne kool aastast 2000 muutub eestikeelseks, siis selleni jõuti alles aastal 2007 2008, siis me võime mõelda, kui palju tegelikult aega jaga, tegelikult ressurssi läks kaduma, et, et selleni jõuda selle paariteistkümne aasta jooksul oleks jõudnud ühe põlvkonna hästi eesti keelt oskavaid vene noori välja koolitada, aga see oli noh, võimalik, et see oli poliitiliselt tundlik teema ja, ja keegi ei julgenud võib-olla seda vastutust enda peale võtta. Et otsustada, et nüüd teeme nii. Aga, ja aastal 2008 2009 see otsus tehti ja me näeme, et sellel on tegelikult väga positiivsed tagajärjed. Lõpetuseks kaks nõuannet, esiteks nõuanne eesti noorele. Seoses vene keelega. Eesti noorele mina nagu omalastelegi kodus soovitan, et vene keelt tasub õppida. Oma lastele, ma soovitan küll vene keele õpet sel põhjusel, et ma ise olen olnud praegu kahjuks ei jõua enam nii palju, aga, aga ma olen olnud üsna usin vene kirjanduse lugeja ja vene kirjandust on hea lugeda originaalkeeles. See on ikkagi omaette mõnu, kui sa võtad originaalkeeles kas Puškini või Lermontovi või Tolstoi ja loed seda, et kindlasti sellise üldhariduse mõttes ja maailmapildi avardamist mõttes on hea vene keelt osata aga mitte ainult vene keelt, vaid nii palju võõrkeeli kui võimalik on, on see siis inglise keel või soome keel või kasvõi läti keel? Mina innustaksin kasvõi neid inimesi, kes kuskil Läti piiri ääres meie saadet kuulavad õppima naabrite keeli, Tallinna inimesed võiksid õppida rohkem soome keelt, mitte arvata, et kuna Soome televisiooni vaatame, siis me nagunii oskame seda, ei oska midagi, soome keel on päris keeruline. Hapressimini võib minna päris apraski, nagu on isegi jah ette tulnud ette tulnud selliseid asju, aga vene keelt tasub õppida. Kõige raskem on sellest esimesest nii-öelda algtasemest üle saada ja kui sealt juba üle saada ja ise näiteks venekeelset lehte lugema hakata ja raamatut lugema hakata, siis siis ma usun, et läheb juba üsna hästi. Tasub õppida vene keelt. Ja teine soovitus eestlasele situatsioonis, kus ta on koos vene keelt kõneleva inimesega, kes räägib küll eesti keelt, aga mitte nii väga hästi, et suhtlemine oleks ladus, mida siis teha? Eestlaste kohta on öeldud, et eestlased on keeleliselt vastutulelikud, mis tõlkes tähendab seda, et eestlased kipuvad ise võõrkeelele üle minema. Kui me tahame, et mitte-eestlased eesti keelt õpivad ja praktiseerivad, siis me peame neile andma selle võimaluse isegi juhul, kui nad teevad eesti keeles vigu, mis neile ei meeldi. Me tahaksime neid kohe aidata. Me tahaksime kohe ise vene keelele üle minna, aga anname neile võimaluse. Me võime nende vigu sõbralikult parandada. Aga, aga igal juhul me peaksime andma kaupluses müüjale võimaluse meiega eesti keeles suhelda ja bussijuhile eesti keeles suhelda taksojuhile eesti keeles suhelda ja mitte ütleme suruda endas alla see keeleline vastutulelikud ja aidata tegelikult teistele inimestele eesti keelt õppida. Ja noh, mitte muretseda selle pärast, et nad neid vigu teevad. Et aitame siis ise ise sellele kaasa ja, ja tekitame neile selle keelekeskkonna. Ja kui juhtub, et mõni müüja ütleb, et ta ei oska eesti keelt ja ta ei taha, äkki ta siis igal juhul tuleb kaevata keeleinspektsiooni Me tegelema, hakkame sellega kohe tegelema ja, ja kõik märkused selle kohta, et kuskil on olnud probleeme eesti keele eestikeelse teenindamisega, et kõik tuleb teada, anda keeleliseks joonile ja küllap me sellega tegeleme ja meil on seadusest tulenevad võimalused ka motiveerida asutusi oma töötajatelt eesti keele oskust nõudma. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, suur tänu. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Head aega.