Tere hommikust kõikidele kuulajatele, jutusaade läheb edasi vikerraadio programmis ja täna on mul rõõm öelda. Tere hommikust, Indrek Zelinski. Tere, Imek. Tere hommikust. Mina olen saatejuht Tarmo Tiisler, Indrek kui keegi ei tea, on indie pallur, praegune jalgpallitreener ja, ja mulle tundub, et sinu kohta võib vist öelda ka Eestis selline maskott ei ole ilus öelda jalgpalli eestkõneleja küll ehk siis kui on vaja mingisugust arvamust jalgpalli kohta. Ta siis võetakse Zelinski telefoninumber ajakirjaniku poolt ja helistatakse, et kuule, ütle midagi. On sul ka selline tunne? No päris maskoti tunne õnneks ei ole, aga eks neid kõnesid ole ole tulnud ja, ja noh, kui ma päris rumalat juttu suust välja, eks siis võib, võib loota, et tuleb veel neid kõnesid. Su perekonnanimi on Zelinski, kõlab poola moodi. Oled sa poolakas? Kas on nüüd päris poolakas, just olen, aga, aga nii palju kui Ma olen ütleme, mitte ise uurinud, aga mu ema on uurinud ja huvi tundnud, et kuidas ja kust see nimi on pärit, siis nimi on pärit siis isa isaliini pidi. Ja, ja kas vanaisa vanavanaisa oli vist Poola tööline, kes siis kunagi tuli Eestisse nii-öelda kas õnne otsima, aga, aga siia tööle ja siia ta siis tööle jäi ja ja sündisid lapsed ja aga mis siis puudutab seda vere koostis, mis mul siin nahal v voolab, et teadaolevalt on seal peale poola verega siis? Rootsi verd siis oli mul mäletamiste järgi veel saksa verd ja tsipakene ravist isegi setu verd ja nii et selline. Laia profiiliga vereomanikud. Jah, et päris puhast, puhast eesti verd, võib-olla on mul kõige vähem isegi? Aga Zelinski kirjutatakse lõpus hiiga ja kas nii on kogu aeg olnud või vähemalt sina ja sinu vanemad? Ja mina olin vanemad ja nende, ütleme isa poolt, siis on see nimi tulnud ja isa isa isa nimi kirjutati ka ikka ei tähenda, et ma nüüd päris täpselt ei oskagi. Ei oskagi vastata, et kas ta enne esimest maailmasõda või esimese vabariigi ajal eestistati või, või nii-öelda lihtsustati või mitte, aga aga jah, mina olen eluaeg kirjutanud idaga. Mingit kirjasõpra sugulasega või kirjavahetust sugulasega Poolas sul kasuvanemad? Tal ei ole, ei, ei ole minul olnud. Ta on, on olnud küll selline juhus, et. Suhteliselt sarnase nimega vastane oli mul viielinski, kes siis mängis Varssavi leegias vist kunagi nii, et mängisime treeninglaagris, mina siis ründasin nende väravat ja tema kaitses oma väravat, nii et me olime ühes positsioonis ka suhteliselt aga ka rohkem nagunii sugulastega ega, ega sellise sama nimega pole, pole kokkupuuteid olnud. Kui Eesti koondis mängib mingit mängu, siis võetakse ikka ETV arhiivist mingisugused ilusad momendid ja, ja näidatakse neid inimestele ja inimesed teevad ahju ja nostalgitseda. Nii tore ja, ja sinu väravad ja sinu nimi sellega seoses ju käib ka päris tihti läbi. Kui sa nüüd vaatad oma mõnda väravat, mille sa lõid näiteks 10 aastat tagasi, et vaatad sa kuidagi emotsionaalselt või vaatad sa üldse. Näitena võib siin kohe tuuegi seesama viimane mäng, kui Eesti mängis võõrsil Hollandi vastu, siis kõik see nii-öelda tolm keerdati 2001.-st aastast jälle ülesse ja ja eks me siis jah, vaatasin seda esimest mängu lilleküla staadionil ja aga ma vaatasin juba hoopis teise pilguga, et et mida, mida me seal valesti tegime või või kuidas oleks tegelikult võinud selle mängu hoopis ka positiivselt lõpetada, et et aga, aga muidu noh teinekord jah, kui keegi kuskil jälle mingi lingi üles pane mingi teemaga seoses, et teinekord vaatan, aga üsna vähe juba. Niisugust oma väravate kollektsiooni sul kodus ei ole ja siis, kui sõbrad tulevad külla, et istume ja vaatame siis Indreku väravaid. Ei, eks neid ole nähtud ka ja ega ma ise eriti enam ei kipu vaatama ka, et sa oled Pärnu poiss, võib vist nii öelda? Jah, seda küll, et sündinud ja kuni siis keskkooli lõpuni elasin ja õppisin Pärnus. Sel ajal oli Pärnu paljuski ju võrkpallilinn sõudmis, lin ka, aga, aga sinu kehaehitusega vist väga sõudma ei mindud, aga võrkpalli? Miks võrkpall ei läinud näiteks ja kuidas jalgpall? Ma arvan isegi, et siis kui mina käisin Pärnus koolis, siis isegi see võrkpall ei olnudki seal nii tugev, et vähemalt mina küll ei tea, et oleks olnud see tuli, ma arvan, mingid aastad hiljem. Et Pärnus noh, ma mul ei olnudki seda varianti, võib öelda, et ma oleksin nagu võrkpalli juurde kuskilt moodi hakanud sattuma. Sõudmise juures oli mul õde, kes käis, käis, käis mitmed aastad sõudmas, aga mind ka sinna vee peale eriti ei kiskunud, et ju mul hing on selline rohkem selline kontaktspordi poole ja, ja ikkagi võistkondlik spordiala. Et kuidagi loomulikult tuli see jalgpallivalik, see kõik toimus siis kaheksakümnendatel umbes. Nojah, kooli ma läksin esimesse klassi 83, kui ma mäletan vist et ja siis jalgpalli juurde läksin kolmanda klassi alguses naabripoisi kutsele, et noh, suhteliselt no praegu vaadata siis juba nagu hilja, et kui praegu lapsed alustavad treeningutega ükskõik mis alal juba siin lasteaia viimastes rühmades, et mina läksin siis kolmandasse klassi, kui ma nii-öelda jalgpalli juurde jõudsin Selle aja kohta öeldakse, et et siis oli jalgpall paljuski venelaste bänd. Sa oled ilmselt neid jutte kuulnud. Noh, see olen kuulnud jah, et Pärnus oli, ütleme, meil oli see grupp täpselt fifty-fifty, nii et, et 50 50 pooled olid vene keelt kõnelevad ja pooled olid siis eesti keelt kõnelevad ja aga, aga kuna Pärnus oligi see rahvastik noh, ütleme vene keelt kõnelevaid inimesi elas nüüd mitte nüüd väga palju, ütleme protsentuaalselt vähem kui Tallinnas, siis nad kõik rääkisid suhteliselt head eesti keelt ka sellel tasemel kunagi mingeid probleeme ei olnud, ütleme keeleliselt, et keegi midagi aru ei saanud. Praegu vaatad või siis noor jalgpallur vaatab televiisorist, näe, messi jookseb ja võin ruuni jookseb ja ma tahaks ka selliseks saada ja näeb uhkeid tribüüne ja inimesed laulavad ja lehvitavad lippe ja justkui on, kuhu poole püüelda. Et kui sina olid selline, noh, ütleme, õnnis puberteet, nii heas 16 aastat, vana. Kuhu poole sina piinlased? No mingi hetk, mul, mul tekkis selline kinnisidee või, või selline unistus ja siht, et, et et ma tahan, tahangi jalgpalluriks saada. Et ma tahangi elukutseliseks jalgpalluriks saada ja, ja kui ma nüüd mõtlen järgi, et mul ei tekkinud, et vast kunagi sellist mõtet, et mis siis juhtub, kui ma vigastada saanud või noh, ütleme raskelt, et see sportlase karjäär nagu kriips peale tõmmatakse. Et ma töötasin selle spordi ja jalgpalliga ära oma kirjanduse õpetajad, kui, kui mingi selline vaba kirjanditeema oli, siis kirjutasin jälle spordist jalgpallist. Aga eks ma püüdlesin püüdlesingi selle poole. Käisin trennis, et ma saaksingi elukutseliseks jalgpalluriks oli siht silme ees, et ma tahan see selle jalgpalliga teenitud raha eest soetada oma elamise ja ja oma maja ja oma peret üleval pidada ja kus sa nägid, et sa seda tööd võiksid teha? Võib-olla tollel hetkel ei näinudki, aga siis siis hakkas, hakkasid need piirid nagu juba lahti minema. Tekkisid võimalused liikuda välismaale siin ütleme Eesti sportlaste jalgpalluritel korvpalluritel, mis iganes elukutse esindajatele, et et väga sellist konkreetset sihti ei olnudki, et ma tahan sinna minna või teise riiki või et oli selline nii-öelda üldine üldine siht, kuhu poolema pürgisin. Ja, ja eks ma ohverdasin või noh, mitte ohverdasin, aga tegin valikuid ka, et kui ikkagi nädalavahetusel olid võistlused või treeningud, et siis noh ütleme siin diskodel väga ei, väga ei käinud ja et, et sa ei käi ka muidugi, aga, aga õigel ajal tuli koju minna, et teades, et järgmine päev pead peale täie mehe eest väljas pingutama. Kui vana sa siis olid, kui sa juba suutsid selliselt mõelda? No ma arvan, nagu sa enne mainisid varajane puberteet, et 16 15 17 seal need aastad, et ega ma nüüd väga täpselt ei mäleta ka, aga, aga kuskil jah, ma arvan, et keskkooli keskkooli esimeses klassis või võib-olla seal kuskil sealkandis Lõvide seltskond Tallinnas oli sinust ju paar aastat vanem. Eks ole ja nemad olid. Mart Poom oli nendest kõige noorem ja Marta Must kaks aastat vanem, et siis nad jäid jah, kuskil kolme-nelja aasta võrra nii-öelda vanemad. Oli see kuidagi sulle mõjutajaks ka, et vaatasid, et näe, lõvid ja Eestis nii palju räägitakse jaa, jaa. Eks need, eks need jutud jah, Pärnusse jõudsid ka ja mäletan vist isegi seda spordiuudistesaadet sa ise nähtud, kuidas Toomas Uba oli lõvidel sadamas vastas ja tegi seal intervjuusid nendega, kui nad Helsingi kapilt tulid. Aga noh, see oli ka vist oli veel Nõukogude Liidu ajal ja oli ka juba näide, et, et kui, kui, kui hästi tahta, siis saad, saad ka mujale juba minna. Kuivanud sina esimese intervjuu andsid. Jalgpalliteemalise mõtled, sa andsid varem ka vä? Ma kunagi lugesin, kui palju ma olen televisiooni sattunud, noh siis kui ma noorem olin ja ja esimene kord oli, ma mäletan, oli Pärnus selline. No siiamaani on muidugi selline Munamägi mille juures siis tehti selline laste liiklussaade, ma võisin olla selline esimese ja teise klassi poiss. Ja, ja see oli vist esimest korda, kui ma siis sattusin televisiooni tänu sellele, et midagi seal küsiti ja pundis me olime seal ja ja siis me kõik läbisegi, muidugi jutustasime seal. Ja, ja siis noh, see oli esimene kord mu televisiooni, sattusin esimene selline konkreetne intervjuu. Oi ei mäleta. Aga mõni esivanem, ajalehe väljalõikeid sinu kohta kogus ka, kui sa ise näiteks ja ema tegi tänuväärset tööd selle kohta ja nüüd hiljuti nii-öelda pärandas ta sellel nüüd minu kätte, et ajalehe väljalõiked minu jalgpalluri karjääri jooksul siis kas nüüd seal just kõik on aga aga päris päris suur patakas. Ma arvan, et kõik poisid, kes käivad jalgpallitrennist, tahavad lüüa väravaid. Härra üldiselt see võimalus on rohkem nendel, kes mängivad ründemängija koha peal. Sina, meie teame sind kui väravalööjate ründajat, kuidas alguses olid kohe või ründaja. Noh, eks ma arvan, et noorteklassis on hea, kui, kui mängija üritab või öelda sunnitakse või mitte sunnita, aga proovib ära kõik positsioonid. Et siis treenerid näevad, kus tal kõige paremini läheb ja kus mängijale või poisile tüdrukule endale kõige rohkem meeldib. Et minu mäletamist mööda Pärnus oma treeneri käe all. Ma vist mängisin äärepoolkaitsjat ja ründajat ja siis, kui ma tulin Tallinnasse ubakivi käe alla olin ka äärepoolkaitsja, siis olin vahepeal äärekaitses, siis mängisin kuni 21 aastaste koondise eest, et keskkaitset mitte väga õnnestunult Itaalia vastu Kadriorus. Siis niimoodi ma olen liikunud jah, päris mitmed positsioonid läbi, et eks see, eks see avardab, et nii-öelda sellist mängust arusaamist ka ja, ja ega erinevatel treeneritel on iga mängija kohta oma nägemus, kus sa tema arvates võib kõige paremini hakkama saada, et eks sellepärast nii-öelda natuke on loksutatud ka mind. Kui. Tänapäeval mängija lööb värava, siis noh, väga paljudele on selline väga spetsiifiline värava tähistamise rituaal pärast seda, kas joostakse kaks kätt üleval või, või üksinda või joostakse kaaslaste eest ära või vastupidi kaaslaste juurde, et kas sina kuidagi töötasid enda sellist stiili välja ka, mida teha pärast väravat muidugi oli sul, kui ma nüüd mõtlen üldse selline stiil. Ei, ma selle peale kindlasti ei mõelnud või ette ei valmistanud, mis ma nüüd teen, et et eks see kõik sõltub mängupingepingest, kui pingeline mäng on, kas on mängu esimene värav, mis siis vabastab pingeid või, või on see juba ütleme, kolmas neljas värav selles mängus, et et noh ründajad, kes rohkem väravaid lööb, kujunevad just välja sellised kindlad liigutused, mida, mida sa nagu peale väravad, et teed või kindlad sellised tähistamisel, et mida sina tegid. Kui sa just särki ära ei võtnud? Ei, ma ei oskagi öelda, mida ma tegin, eks ma rõõmustasin erinevat moodi, et sõltus, kui lähedal ütleme, kaasmängijate olid, kui oli väga pingeline mäng ja üks, null õnnestus lüüa, minul siis kindlasti olid kaaslased esimesed, need, kes mind kohe sinna nii-öelda külakuhja ära peitsid ja ja seal all on vahel valus ka või kui kõik sulle otsa hüppavad, noh, kindlasti on, kui, kui sa pikali maas oled ja, ja seitse kaheksa mehemürakad sulle otsa vajuvad, et siis teinekord on küll. Karjud seal kõva, tulge nüüd ruttu ära Pealt, et mõni mõni liiges või põlluläheb Läheb pahasti baasasendisse. Et aga üldiselt on see jah, kuidas keegi mõtlen, et ette valmistada, noh, ma ei usu, vaevalt, et keegi seda tähistamist nüüd ette valmistatud. Kui pärast mängu jalgpalluritega juttu rääkida ja just nendega haaval öö ja löövad, aga kui meeskond kaotab, siis üldiselt stampvastus, see, et minu värav ei oma tähtsust, meeskond ei võitnud, ma ei ole rahul. Samas ma olen lugenud jalgpallurite käsitlusi, kus nad ütlevad, et noh, tegelikult on neil ikkagi sisemus, hea meel, et nad lõid värava, mis siis, et meeskond kaotas, et kuidas, kuidas see siis tegelikult on, mõni küsis? Nojah, eks ta, eks ta, nii kujuneb tegelikult välja küll, et et kui sa lööd värava või kaks ja, ja meeskond ikkagi kaotab, siis seda suurt eesmärki ei saavutatud, et sul on, iga mäng, on, on tähtis ikka, et meeskond võidaks. Aga samas noh, ründaja personaalsest seisukohast võtta siis, siis ütleme, tema või nemad on siis oma tööjõu hästi ära teinud. Et kui sa teed oma tööd, hästi, sa saavutada soovitud tulemusi, lööd väravate, et sina oled nagu andnud selleks kõik, et et loomulikult keegi ei kritiseeri kaitsemängijaid, et miks ta nii kehvasti mängisite lasite väravat sisse, et ei võitnud. Et kõik saavad aru, et, et see on meeskonna ühine ühine pingutus, et et kindlasti on sisimas hea meel. Aga kui palju seda välja näidatakse, noh, see on, see on teine küsimus. Aga kui on teistpidi olukord, et meeskond järjest võidab ja sina ründaja Zelinski ei löö järjest väravaid ja nii päris mitu mängu järjest kas mingil hetkel hakkab siis kripeldama ka, et noh, nagu sinu töö on tegemata ja sinu nime taha ühte linnukest juurde ei tule? Noh, minu mängud on juba nii mitme aasta tagant, ega ma päris kindlasti ta kripeldab jah, et, et kui, kui sa oled ründaja oled, oled väljakule, siis oodatakse sinult väravaid, et noh, teine asi on, kui treener annab sulle mingi konkreetse konkreetselt ütleme, kaitsefunktsioonist sellised ülesanded või mingid teised ülesanded. Et ühe mängu puhul okei, väravat ei löö, et sa pidid rohkem kaitsetööd tegema või, või abistama keskvälja. Aga üldiselt jah, ikka ründajatelt oodatakse väravaid ja ja, ja kui sa neid ei löö, siis, siis tuleb keegi teine sinu asemele, kes lööb väravaid ja sina pead jälle rohkem pingutama nii treeningutel kui ka mängudes, et sa areneksid edasi ja oma nõrgad küljed oskaksid ära peita ja tugevaid edasi arendada ja need väravad ikka hakkaks jälle tulema. Ja siis see kolmas variant, et meeskond mängib väga hästi ja muudkui võidab, aga sina oled vahetusmees ja, ja oledki vahetusmees ja platsile reeglina ei saa nagu näiteks viimastel turniiridel olnud Hispaania meeskonna näitel kus terve pingitäis mehi on ikkagi maailmanimed ja nad ei saagi platsile või väga väheseks minutiteks ja pärast, kui on tiitli võitis. Väliselt on nad ju rõõmsad, mida, mida nemad võivad tunda või, või oled sa midagi? Või sellelaadset tulnud noh, natukene on erinev siin lähtepunkt, kas tegemist on klubijalgpalli või rahvuskoondistega. Et kui, kui võtta sedasama Hispaania koondise näide, et siis oma oma klubides nii-öelda, kus nad päevast päeva siis tööd rabavad. Et seal nad on ju kõik. Ma julgen öelda, et põhitegijad mängivad nädalast nädalasse ja ja saavad võidurõõmu maitsta ja kaotusekibedust tunda. Koondises minnakse siis, siis ollakse nagu kõik üks suur pere oma riigi eest väljas, et et see on selge, et seal mängivad parimatest parimad. Ja, ja need, kes on pingi peal, noh peavad oota moment, oma moment ja võib-olla isegi tulegizemont kunagi. Mida sa mängisid, mõtleb, kui ta üheksa minutit on läinud ja, ja sa ei olegi saanud teha muud kui soojaväljakul. Kui kõrvale no muidugi iga iga sportlane tahab, tahab ennast tõestada ja tahab teistele tõestada, et tema oleks õige mees, kes seal väljakul peaks olema platsi peal. Et kui meeskond kaotab, noh, ma mäletan, mina mõtlesin niimoodi, et kui meeskond kaotas ja sa olid, olin ma pingi peal ja, või sooja teinud ja platsi peale ei pääse, siis mõtlesin, et kurat oleks mu platsi peale saanud, et vot ma oleks näidanud, oleks teinud. Ma oleksin õige mees, kui meeskond võidab. Ja järelikult oli treeneril õigus, et parimad mehed olid väljakul ja nemad tegid oma tööd hästi ja, ja, ja võit tuli jälle koju. Et eks need emotsioonid tulevad, lähevad noh, kui adekvaatselt mängija oskab hinnata, miks ta varumeeste pingi peal, miks ta väljakule ei pääse, milles on tema puudujäägid, et milline on vastane näiteks, sellest sõltub ju ka palju treenerite valik, millised väljakumängijana platsi peale alguses panevad. Et väga hea ründaja võib, võib istuda 70 minutit pingil tulla 15-ks viimaseks minutiks sisse, kui vastaste kaitsemängijad on juba väsinud ja hakkavad, hakkavad lihtsaid vigu sisse tegema ja tuleb ründaja lööb kaks väravat ära ja tõstab nii-öelda näitlikult karika pea kohale ja on tehtud mees. Kui sa seal Pärnus oma keskkooli viimaseid aastaid veetsid, siis tegid seal midagi muud ka või siis oli ainult jalgpalli või midagi muud. No ma mõtlen, näitering, laulukoor, kunstiring. Rahvatantsu ja laulukooris ma käisin, ma ei mäletanud ausalt, millal ma selle kooris käimise ära lõpetasin, aga aga ma mäletan ühte sellist seika, kus laulukooriga pidime minema, minust oli, oli vist isegi tegemist poistekooriga. Ma käisin alguses mudilaskooris nagu tavaliselt siis poistekooris ja lõpuks siis segakooris. Et poistekooriga vist pidime minema laulupeole suvine laulupidu ja ma ütlesin kategooriliselt õpetajale. Ei, ma ei tule. Küsimuse peale, miks vastasin ma selge kõlava häälega, sest televiisorist on jalgpalli maailmameistrivõistlused. Et jah, kooris laulsin nii-öelda tantsupidudel, diskoteel sai ka natuke käia. Aga jah, käisin trennis, vaatasin telekast hakkasid tekkima siis need taevakanalid sai sealt Ahmatu nii-öelda välismaist muusikat. Ja eks ma spordivõistlusi vaatasin telekast juba juba sellel ajal, et peale jalgpalliga jäähokit ja ja Kalevi korvpallimeeskonna tegemisi, et et see spordipisik oli mul oli mul veres juba juba päris sügaval. Sa oled valinud kaks lugu ka nagu jutusaatekülalistel kombeks, esimene on orjade koor pukk osta, siis saab, kui me sellest loost rääkisime, seda valisime. Mainisid, et, et see huvi klassikalise muusika vastu tekkis sul kuidagimoodi läbi selle loo ja seepärast tänagi see, et mis lugu see oli. No seda me laulsime jah. Segakooriga keskkoolis ja, ja see lugu nagu mul tõesti avaldas selles mõttes muljet, et, et see on, minu arvates on see hästi-hästi ilus lugu ja ja, ja seda oli selles mõttes põnev laulda, et ega ma aru ei saanud, mida me laulsime, need sõnad olid ju itaaliakeelsed. Aga hästi ilus meloodia ja, ja lisaks veel siis tuleb meelde, et Nõukogude Liidu viimastel aastatel mingil ajal jooksis ka televisioonis Cheebeeverdist üks film, see seriaalina. Ja, ja samamoodi mõistsin telekas ja vaatasin seda ja sealt käis siis samamoodi see see ooperikoori lugu läbi. Vabandust, orjade koorilaul käis läbi ja ja, ja siis nagu noh see oli vist jah, esimene selline üks esimesi üldse kokkupuuteid klassikalise muusikaga. Kuulame siis hapukat. Läheme jutusaatega edasi külastajana Indrek Zelinski ja saatejuht Tarmo Tiisler jalgpallurite puhul noh, praktiliselt kõikide paremate puhul käib aeg-ajalt läbi sellise vahva lause, et käis testimas kuskil. Ja uhke tunne nii lehelugejatele eesti mees, kes testimas ja mängijal ilmselt ka, kui ta kuuleb, et on võimalus minna testima või kas see on ikka niimoodi, et kui, kui keeruline on minna ennast kuskile näitama teades, et noh, võib-olla kahe päeva pärast tuleb tagasi. Kui lugu Jälle sõltub mängijast, kui on esimene kutse nii-öelda testima, et kindlasti on ärevus suur ja, ja lähed esimest korda, noh, oleneb, kui vana või kui noor sa oled, lähed esimest korda sellises välisklubisse ja sind tahetakse näha, et milleks sa võimeline oled, et ega ütleme, et Eestimaa kutsutaksegi ju sellepärast, et ei olda päris kindlad selles selles mängijas ja selles, mida on nähtud juba võib-olla siin, Eesti liigas. Kui mängija mängib, et tahetakse, tahetakse teda näha ka ütleme, selles kohalikus keskkonnas võib-olla ka suhelda mängijaga, et mis näha, et mis inimene ta on, on ta negatiivne, positiivne, kui hästi ta uute mängijatega nagu kontakti saab. Kas ta on, ütleme, suhtlemisaldis või mitte, et tutvuda rohkem inimesena mängijaga ja ja, ja siis siis vaadatakse, et noh, kui sa oled noorem ja selline 19 20 21, see on sul esimene minek, jah, tõesti, sa oled ärevuses ja ja võib-olla selle nahka läheb siis ka see, ütleme, treening või, või mis iganes seal välismaal piiri taga, et noh, kui me siin vaatame neid, loeme neid suuri üleminekuid, eks siis siis testimisest on väga vähe juttu, et on, tehakse tavaliselt, et nii-öelda meditsiiniline ülevaatus, et mängija, jalad, jalad ja liigesed oleksid nii-öelda korras ja ongi juba lepingu sõlmimine või siis tingimustes läbirääkimine, nende mängija ikkagi mängib sul kuskil Euroopa tugevas liigas ja ja ütleme näiteks mõni türgi Klubi tahab teda ära ostad, siis, siis ei pea ju kahtlema Türgi klubi selles ka seal mängija, kas ta, kas ta oskab või kas ta on võimeline nende nende liiga tasemel mängima, et, et see on nagu juba selge, et ta on seda võimeline tegema. Kas, kui minnakse võõrasse keskkonda kastist testima või kui sind näiteks võetakse juba klubisse, nii et, et sa ei pea ennast varjab näitama otse sellisesse hundikarja minek tegelikult või, või on mingisugune jalgpallikollektiivi tunnega? Eks ta on, ma arvan, et oleni nii ühte kui teist, et alati kui sa lähed kuhugi võõrasse öelda võõrniinimetatud, võõrasse klubisse või uude uude koduklubisse, siis järelikult sa võtad kellelegi koha tõenäoliselt ära, kes on sealsamas riietus veel ja kelle, kelle sõpradega või, või kaasmängijatega sa pead hakkama nüüd ju üheskoos mängima? Et jah, saab ja sa pead hakkamegi tõestama ennast iga päev. Ja samas, kui tuleb siis nii-öelda see mängupäev siis need samad võib-olla kes uued meeskonnakaaslased, kes sulle alguses vähe viltu vaatasid? Mängupäeval mängus nad peavad ju sinuga koos nüüd edu saavutama või ütleme sina koos nendega siis siis tuleb jälle see see asi unustada, et kes need, kelle sõber oli või, või miks miks see mees mängib ja miks too mees ei mängi. Et kui sa oled tasemel mängija ja sa suudad ründaja puhul väravaid lüüa ja kaitse puhul korralikku kaitsetööd teha, et omavärav on puutumatuna siis sa teenidki nii-öelda selle respekti või austuse ära ja, ja ja need uued meeskonnakaaslased vaatavad sind ka juba teise pilguga, et et jah, see on hundikarja minek ja sa pead hakkama seal esimestest sekunditest ennast tõestama ja näitama, et sina oledki see õige mees selles õiges kohas tunnustamist kaaslaste poolt ka kohe alguses tuleb või pigem mitte. Noh, eks see sõltub jällegi sellest, mida sa teed ja kui hästi sa oma ülesannetega hakkama saada, et et hea hea ja tasemel uue meeskonnakaaslase saabumine, ma arvan, et on, on ülejäänutele kindlasti selline positiivne positiivne uudis või, või noh kui, kui tänu sellele, et uus mängija tuleb, hakkab meeskond rohkem võitma või paremini mängima, et, et ei saa ei saa ju kellelgi selle vastu midagi olla. Siis, kui sina läksid välismaale, see oli umbes nii, 90.-te lõpp oli 2000 esimene siis noh, sellist vahvat asja nagu interneti kommenteerimine. Ta oli olemas, aga mitte sellises mahus, nagu ta nüüd on, ja Facebookid sinna juurde, ehk siis noh, nii-öelda avalik ruum, kus igaüks nii-öelda kõige kohta täpselt seda, mida sülg suhu toob ja paratamatult see jõuab ka ju mängijateni. Et kuidas, kuidas sellega hakkama saada. Eks see tahab jälle harjumust, et ühe näitena ma mäletan kus mul viskas juba täiesti üle ja peale, mida ma lõpetasin igasuguste kommentaaride lugemise interneti vahendusel oli vist aastal 2000. Ma pakun, et see oli 2001 tõenäoliselt või, või nad või oli vähe hiljem. Igatahes me tulime Eesti koondisega märtsikuiselt mängult valikmängud Küproselt mille me vist Raio piiroja, Marko Kristali väravatest kaks, üks võitsime, kui mu mälu mind ei peta. Või jäi kaks, kaks viiki ja ma mängisin ründaja positsioonil, ma arvan, et esimese poole võib-olla natuke teist poolaega. Ja, ja noh, mitte mitte väga õnnestunult kevadine aeg, ma usun, et mul oli ka veel tollel ajal oli üks põlvevigastus, millest ma olin just taastumas ja siis ja siis lennujaamas kuskil Euroopas tagasitee peal sattusime sellisesse kohta, kus seisis internetis sobrada tasutaja ja lugesime siis ka selle mängujärgse uudise juurest neid kommentaare. Ja, ja eks ma sain sealt, et igasugust solki kaela omale ja, ja peale seda mul nagu lõigi juba ploki ette, et ma jah, edaspidi lugesin ainult ütleme lehtedest, kui oli midagi asjalikku lugeda mängude kohta ja, ja need on väga lihtne, oli neid kommentaari klik, mitte klikkida seda, seda numbrit, mis siis ütleme, kommentaaride juurde viib. Ja samas on seda väga lihtne klikkide, kui ei ole, natukene jah, see on uudishimulik ka. Jah, et see on, see on jällegi kui sa oled noorem, noorem sportlane ja, ja tahad, tahad hirmsasti saada tunnustust ja otsid seda tunnustust, kui sa seda ei saa piisavalt näiteks kaasmängijate, treenerite või oma klubi poolt, et et siis sa lähed ja tahad teada, mida, mida publik nagu sust arvas, aga aga noh, täpselt nii lihtne see ongi, et, et sa ei saa ju kõigile meeldida. Ja, ja selles avalikus ruumis igaüks on, on vaba mees kommenteerima ja arvama, mida tema tahab. Aga sa ei pea ju neid lugema, kui sa oled endale endas kindel, mida sa teed. Treener seletab sulle ära, mida sa pead tegema ja sa saad selle ülesandega hakkama. Et, et see on juba väga suur tunnustus ja noh, et ma ütlen, et noored, noored sportlased ja noored inimesed tahavad seda saada rohkem ja nad otsivad seda rohkem seda tunnustust, kui, kui vanemad kogenud mängijad. Et sõber Marek Lemsalu väga hästi mäletan, ütles peale ühte mängu, mis ütleme temal ja minul võib-olla ei tulnud nii hästi välja, kui oleks võimelised olnud mängima Levadia klubi. Üks mäng oli ja, ja Marek ütles väga hästi, patsutas õla peale, ütles, et, et noh, ta ei olnud meie päev, et järgmine kord paneme täpselt nii hästi, kui, kui tegelikult me teame, et me oleme võimelised mängima. Kui vana sa olid, kui sa hakkasid esimest korda mõtlema, et et jäänud on veel nii ja nii mitu aastat või kui vana sorit, kui sa hakkasid mõtlema, et näe, lõpeki juba paistab. Noh, eks see oli mu niimoodi konkreetselt oskagi tagasi mõelda, aga ma arvan, et Taanist tagasi tulles, kui ma tulin Levadiasse, eks võib-olla ma lootsin jahedust, et võib-olla saab veel kuhugi välismaale, aga aga ütleme, tollel ajal tütar läks, läks seal lasteaia viimasesse rühma Eestis ja, ja siis kohe kooli ja eks meil oli, oli sihtselles mõttes silme ees, et, et ega me ju teda välismaal kooli ei pane, et me tahame, et laps käiks Eestis koolis. Ja, ja noh ma ei olnud väga löödud absoluutselt sellest ja, ja veetsin ju vägagi, ma arvan, et edukad ja ilusad aastad siin oma jalgpalluri karjääri viimased aastad Levadiast mängides Aga on see kuidagi painav ka, kui sa tunned, et või mõtled selle peale, et sa oled näiteks 30 aastat juba vana ja samas sa tead, et noh, üle 40 sel platsil enam ei saa ja võimalik, et ka juba kolme aasta pärast sa enam ei saa mängida tasemele. No see sõltub inimesest, et mida sa oled oma sportlase jalgpalluri karjääri jooksul saavutanud kui hästi sa saad aru oma füüsilistest võimetest, kas sul, kas sul oleks olnud võimalik veel kuhugi kõrgemale tasemele pürgida või mitte või saavutasid sama lae seal olles, kus sa oled, kus olid või kuhu sa sattusid ja ja, ja see on jälle selline, et noh. Ma ütlen, et mina enda seisukohast ma arvan, et ma saavutasin suht suht maksimumi, mis ma mis ma võib-olla oleks sportlasena võinud välja mängida, et et kahetsust nagu ei, ei mingisugust. Üks huvitav hetk on tavaliselt mängu eel, kui jalgpallurid tulevad väljakule ja siis mängitakse hümne kestab kokku umbes viis minutit, ta võib-olla kuus, kui on ka seal mängueelne kätlemine ja nii ja naa. Mida sina sellel ajal tundsid või millele sa mõtlesid, või Eesti lipp südames peas igal pool või, või on see selline endasse vaatamise aeg? Noh kuidas kunagi jälle, kui me siin varasemas jutus mainisite mängu pinget või mängu tähtsust et teinekord oli, oli isegi niimoodi, et ootasid, et saaks rutem juba selle nii-öelda pidulikku piduliku momendi mööda need hümnid ja kätlemise, et, et, et see mäng hakkaks juba rutem pihta. Et noh ma ei usu nüüd ausalt, et, Et keegi nüüd hirmsasti selle hümni hümni laulmise ajal mõtleb ilusatele Haanja mägedele või või Toompeal Pika Hermanni tipus lehvivat sinimustvalgele et siis on mängijatel on ikkagi juba mõtted vaikselt on, on mängus ja, ja oma oma ülesannete peal ja ja see hümni laulmine käib või võib-olla isegi poolautomaatselt, noh kuidas kellelgi, aga, aga. Noh, eks ta, eks ta selline no ma loodan, et kuulajad nüüd valesti mind ei mõista ja kommentaare ma niikuinii lugema ei lähe. Aga, aga igal inimesel on oma arvamus ja mina mäletan, et teinekord tõesti, et saaks juba rutem selle, selle asjaga, selle asjaga ühele poole, et mäng pihta hakata. Kui sa tuled sealt riietusruumist välja, siis on ju meeletu lärm sõltuvalt staadioni suurusest, aga igal juhul sa satud ju täieliku kaussi, kus on väga Raju heli. Langemas sulle peale, et on see sealt koridorist väljaastumise hetk ka kuidagi eriline niukene areenile minek, et nüüd oled siis kohal. Noh, sõltub muidugi Areenist ka, kuhu sa astud ja kui palju seal neid pealtvaatajaid on. Et selle kisa ja vilega sa oled tegelikult harjunud juba soojendusest saadik või ütleme, kui sa lähed, tavaliselt on niimoodi, kui Eesti koondis ütleme minu ajal, kui me käisime kuskil välismängudel, kultuur on inimeste jalgpallikultuur, on selline, et väga varakult ollakse staadionile, staadion on praktiliselt pooltäis või pool tühi, kuidas kellelegi, kui mängijate pool tundi varem tulevad sooja tegema ja, ja siis juba vastasmeeskonda tervitatakse vilekooriga ja omasid suureuraja aplausiga, nii et siis sa juba vaikselt harjud sellega. Aga samas sa keskendud oma tegemistele, teed seal soojendusharjutusi. Siis, kui tuled tunnelist juba välja nii-öelda mängule kohtunike järel, et siis ka samamoodi, sa oled keskendunud? Mõtled oma ülesannetele, mõtled vaikselt veel eelseisvale mängule, et et kas tuleb raske mäng või Me peame värava kindlalt lööma või et oma oma ülesanded on peas ja siis teinekord juhtub, et, et ei panegi seda väga suurt lärmi enam. Nii hirmsasti tähele. Eesti koondis reeglina ju on valikmängudes see pool, kes on noh, nii-öelda mängu autsaider üldiselt kipub ju niimoodi olema. Kas see mingil hetkel jovineerib ka, et, et sa tead, et sa oled igal juhul see väiksem vend stardipositsioonil? Noh, see võtab alati sellise võidukohustusekoorma maha, nagu et olen ise seda tundnud, näiteks klubijalgpallitasandil, et päris päris raske on, kui sa pead nädalast nädalasse minema mängima ja sa tead, et sa ei tohi kaotada, sa ei tohi eksida. Sa pead võitma. Et noorematel, noorematel mängijatel on see kindlasti veel raskem vana, kogenud mängijana sa oskad seda blokkida koondise tasemel on, on jah, selles mõttes lihtsam. Et nagu sa mainisid, Eesti nii-öelda autsaider või Ander toob, on inglise keeles selline sõna, et kui mängijad tõesti teevad endast kõik, Sa näed, et mängijad annavad endast kõik või teevad, mida nad suudavad, mis ongi meie tase. Et siis ei saa ju kellelegi midagi ette heita, kuid kui mäng kaotatakse, kui vastased löövad tänu oma individuaalsetele oskustele meile värava et aga samas teebki elu huvitavaks, siis ju see, kui kui nii-öelda väiksem vend suudab mõnele suurele vastu hakata niimoodi, et sa näed, et see suur on hädas. Pärast mängu vahetatakse särke. Mis te nendega teete, kust te neid hoiate, kas te need ära pesete ja kelle omad sul on uhkemad? Jah, näe, särke vahetatakse, loomulikult nõud pestakse ära kodus noh, kui on, on juhtumeid, et on, olen ära kinkinud. Teinekord oled jätnud isegi jätsin Eesti koondise särgi, et ei vahetanud keravaid, jätsid oma mängusärgi endale, kus siis kingid ära või, või, või on, on kodus sahtlis, et kuulsamatest meestest oli mul Hollandi kaitsemängija Raidsi keri särk tuleb praegu meelde, mille ma kinkisin ära siis Horvaatidest oli keskväljamees selline. Kas ta oli nüüd Nikokovitš, oli jah, et tema särk peaks vist mul olema veel siiamaani sahtlis. Kodus rohkem, nii UK-s Levastu Levadiaga mängisime, oli selline kaitsemängija nagu Tiitus taitus, kuidas kellelegi? Tiitus Prambol? Et selline noor ja lootustandev selline keskkaitsja, kuhu ta on edasi liikunud, ma päris täpselt ei mäletagi, lõi viimasel nädalavahetusel oma värava. Nii. Kuulus mees, särk on sahtlis. Et eks, eks neid särke mõnel rohkem, mõnel vähem. Ega nendega nüüd midagi väga erilist teha ei olegi, et teinekord vahelduseks võtan sahtlist välja ja panen selga ja käin kodus ringi ja teen aiatöid ka suvel näiteks, et aga eks nad seal sahtlis lamavad ja aastakümned lähevad mööda, siis on võib-olla välja ja meenutada. Tore Me meenutasime palju ilusaid asju ja, ja kahjuks meil rohkem meenutamise aega ei ole, küll aga Indrek on valinud saate lõppu välja Vivaldi kevade. Ma vist aiman, miks, aga. Aga see lasta siis ise ära. Nojah, ma mõtlesin, et see ilm on meil tänavu aasta, on küll selline, et peaks siis tegema kõik, et seda kevadest siiapoole meelitada, et et loodetavasti siis viimane muusikapala valik aitab ka meil ilma soojemaks muutuda. Aitäh Indrek Zelinski, aitäh kutsumast. Saatejuht Tarmo Tiisler tähendab ka ja kohtumiseni järgmisel pühapäeval.