Tore, et saab Eesti muusikat ka mängida. Minu meelest peaks alati olema ükskõik, mis kontserdi oli üks väike eesti muusikapaladega kaasa nimetame pooleks. Klassikaline pooliks. Eesti muusika neljandail mõlemil, kontserdil. Öelge Neeme Järvi, palun, kas teie olete mõlemi kontserdikava kokku pannud? Tulite siia kolmeks päevaks nagu tuld tooma, see annab tunnistust teie väga aastast aja Pütschetist. Seda, mida te teete nüüd homme-ülehomme Estonia kontserdisaalis, saavad meie Eesti kontserdihuvilised kuulata ka raadio ja televisiooni vahendusel. Aga mis saab pärast seda? Pärast pühapäeva? Tähendab, mul on, ma pean, esmaspäeval oleme Londonis ja seal on suur esiettekanne mul kriigi muusikast Deutsche grammofoniga heli, plaadistasime kõik kriigi teoseid, kõik, mis Krii üldse orkestrile on kirjutanud, nüüd ära bla heliplaadistada olete elus on üldse toimunud, on niisugune asi ja see midagi kaheksa kompaktiski täis muusikat, kõik kooriteosed, laulud orkestriga orkestris, müüdid muidugi beer, künkum terve ja siis kõik avamängud ja riik kirjutas nii, et see on esmakordselt niisugune Göteborgi orkestriga tehtud. Ja Londonis on siis kõik kriitikud kutsub kokku kutsutud ja siis peab natukene vestlema ütlema seda, mis meil on teinud. See on üks asi, jah, seda on New Yorki ja mulle natuke aega mõtlesin vabaks jätsin lihtsalt ära mõningad kontserdid Londonis ja Taanis ja ja ütlen natuke vabaks, sest mul on tõesti olnud mõnele kaheorkestriga palju tegemist detroidi orkestri ja siis Göteborgi orkestriga tõelisima juhatamine kolm või neli kontserti korduskava iga nädal. Kuna juhatan ühe kava, siis neli korda. Ja muidugi see on väsitav. Ja muidugi reisijad ka ikka siia kontilise sinna ja, ja, ja mul ei ole puhkust olnudki, ausalt öeldes, korraliku puhkus sellest ajast peale, kui ma ära läheksin, siit pole olnudki. Et ma võtan siis kaks, kolm nädalat vabaks, nüüd siis puhata ei saa? Ei noh, see ei ole, see on, see on lihtsalt naudingu haruldane, ma vaatan täna ilusson Tallinnas, nii palju rahvast ja nii palju autosid ja nii nii suur elevus on ja, ja, ja lõppude lõpuks Eesti on vaba nüüd ja ja kõik, mis siin toimub, see hakkab jupikkamade, peab samm-sammult hakkame jälle selles, ehitame, sõidame seal lõhutud aastate jooksul. Nüüd on vaja siin optimismi, peaksid jätkuva inimestel ja ühesõnaga sooviks kõigile Stacy veski jätkuks. See on üks haruldane aeg ja olgugi, et raskused on ja raha on vähe ja on ja elu läheb edasi ja peaasi, et ühte rida sooviks, et kunst ja kultuur ja, ja muusika kõlaks. Ja oleks toetatud nii riigi poolt kui ka Erasbon sponsorite poolt ja Tseemite soiku ei jääks, nagu mõnes riigis on kus, kus kulkunst ja kultuur täiesti unustusse jäänud või siis on erahuvihuvide eraisikute käes ja, ja ei ole mitte nii üldriiklikult tunnustatud. Tavaliselt on alati olnud niimoodi, et, et üks uus riik moodustab kuskil või ükskõik siis kas ta on siis kommunistlik, sotsialistlik või kapitalistlik riik. Pärast saetakse kohe käsi kultuuri ja kunstitaskusse ja võetakse sealt kõik võimalikult rahad ära. See on vaid aitad muidugi inimeste väga suurt piiratust just nende juhtivate inimeste piiratust, loodan, et siin Eestis seda ei ole ja, ja et ja kui on, siis sellest saadakse kiiresti üle. Siiski Estonia teater ja riiklik sümfooniaorkester ja meeskoorid ja kõik teatrid, mis siiamaani olnud, peavad oluline konservatooriumi tahaks minna sinna kontserdile tooriumi ehituse juurde, pilti teha, kui kaugele on, aga ei ole veel käinud ära, võib-olla ma siiski jõuan ära käia, sest tore, et Rahvusraamatukogu sai valmis hirmus hea saata oma heliplaat sinna kõikuma tulen, saadan ikka Ivi Eenmaaga, mul on alati tore kontakt, et kõik, mis ma olen, et eesti rahvas saab natukenegi lugeda või vaadata, kuulata seda, mis ma olen teinud. Aga ka, et muusika, konservatoorium oleks varsti valmis ja ja, ja et Eesti kunsti ja muusika, mis on ju üks osa maailma maailmakultuurist ei jääks ikka ainult siia Eestisse, oleks kõikidel teada ja tunda ja ja läbi heliplaatide või siis motiivide kaudu tutvustatud üle maailma. Siin ennem te ütlesite, et 24 aastat tagasi juhatasite Eevaldava hitlerlasi Estonias, nüüd on pikerlaste proov selleks kontserdiks juba seljataga. Te tulite tõesti nagu tuld tooma, aga ühelt poolt on see ju ka tunnustus meie kodumuusikutele, solistidele, orkestrantide kooridele kes teie käe all nüüd musitseerivad. Nemad pidid ju kõik eelneva töö tegema ära oma pead, et teie astudes dirigendipulti saaksite nautida seda, mida nad on teinud, olete rahul nendega? Väga rahul, väga rahul muidugi üldse, mis puudub Eesti muuseas alati Eesti muusika alati probleemid seepärast, et ei ole külgi korralike noodimaterjali ei ole korralikult kõik ette valmistatud, nii nagu ta peaks olema. Sest Eesti muusika ei ole mingisugune eesti muusikat, ei saa sa kuskilt laenata mingisugust maailmakirjastajate käest, kus kõik on korralikult ritta pandud ja kõik kõik toimib nii, nagu ta peaks olema. Kõik on, käsikirjas on Eesti muusika kõik vane muusika, eriti käsikirjas seetõttu on ka palju igasugust pööre ja vahelejätmisi ooperis tavaliselt tehakse ja kui siis uus materjal pärast ütleme ooperi esiettekannet tuleb jälle ettekandele seesama teos, ütleme kuhugi 20 aasta pärast siis pead nagu algusest peale hakkama täiesti nagu uut tükki ja meestega kooskõlastamine, mis, mida me mängime kustutama jätame, mida, mis, mis on liiga paksult registreeritud, kas seda kohta mängida või mitte mängida, selleks on vaja kokku leppida asjad. Nii, need eelnevad proovid olidki selleks seda kõik kokku leppida. Et ma saaks lihtsalt läbi mändide tükkide saaks musitseerida selle aja jooksul, sest ma teen ju kohe 33 päeva jooksul kaks kontserti ja kaks eriprogramme. Seda ma just tahtsin vaadata, millisel tasemel on, kas on võimalik teha, sest siis, kui avamäng väike, minul edaspidisteks tuletikuteks võib-olla siia, et kas on võimalik niimoodi töötada, sest mul on tõesti väga piiratud aeg. Loodame, et see avamäng õnnestub, lubage küsida, järgmine kord, väga raske on praegu öelda, sest eks vaatame, kuidas nüüd need korrad õnnestuvad, õnnestuvad, ja kui kunagi võimalik on, siis ma tahaks Joonase lähetamise kunagi kuskil ette kanda. On juttu, et me võib-olla saame seda välja viia üldse maailma suurimat muusikakeskustesse meie kollektiivide eesti kollektiivide ettekandes ja isegi arsti juures võib-olla kui see võimalik on, sest see on üks muusika suurteos, mis maailmas Milles ma nüüd peaks teadlik olema ja ja see on samas praegu, vaatame, kui kaugele me selleni jõuame. Aga tore oleks ka mõnikord Estonias mõne ooperi teha ja mõnikord sümfooniakontserdi teha. Ja, ja ma arvan, et see asi ei olegi nii nõrk nagu, nagu me arvame ise. Et see on niisugune kangesti vilets, kõik ei ole viletsalt üldse. Valju kehvemaid kohti on maailmas, kuhu ei taha minna. Siia tahab tulla. Rõõm kuulda. Tere tulemast. Aitäh teile.